Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Harju Maakohus Geete Lahi 14.10.2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-19-2121 Xxxx korteriühistu avaldus V H vastu võla nõudes Avaldaja: Xxxx korteriühistu (registrikood xxxx, asukoht xxxx, e-post; xxxx); Avaldaja lepinguline esindaja: J D (xxxx, e-post: xxxx); Puudutatud isik: V H (isikukood xxxx, elukoht xxxx). 30.08.2019.a., edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada.
2.Välja mõista V H Xxxx korteriühistu kasuks hooldus- ja kommunaalmaksete võlgnevus ajaperioodi 09.02.2018 kuni 09.01.2019 arvete eest summas 878,72 eurot ja seisuga 31.01.2019 sissenõutavaks muutunud viivis summas 0,70 eurot, kokku 879,42 eurot.
3.Välja mõista V H Xxxx korteriühistu kasuks viivis 0,0219 % päevas põhinõudelt (878,72 eurot) alates 01.02.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
Välja mõista puudutatud isikult V H Xxxx korteriühistu kasuks menetluskulud 393,20 eurot, sh riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 343,20 eurot.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 393,20 eurot) tuleb V H tasuda Xxxx korteriühistule käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Jätta rahuldamata Xxxx korteriühistu menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 285 euro osas maakohtus.
6.Toimetada käesolev kohtumäärus kätte avaldajale ja puudutatud isikule. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-19-2121
AVALDAJA NÕUE
1.Xxxx korteriühistu esitas 08.02.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse V H vastu võla nõudes (tl 2-5). Avaldaja täpsustas avaldust 04.03.2019 (tl 32-35, pöördel) ja 20.03.2019 (tl 92-95).
2.Avalduse kohaselt on puudutatud isik aadressil Xxxx, asuva korteriomandi korteriomanik alates 17.07.2014 ja sellest ajast tekkis puudutatud isikul kohustus avaldaja arvete tasumiseks. Korteriomand, mida puudutatud isik omab alates 09.07.2014, kuulub Korteriühistu xxxx koosseisu ning puudutatud isik on ka sama korteriühistu liige. Olles korteriühistu liige, rikub puudutatud isik pidevalt korteriühistu põhikirja ning seadusi, millega reguleeritakse korteriühistu liikmete õigusi ja kohustusi. Nimelt juba pikemat aega jätab puudutatud isik maksmata ekspluatatsiooni- ja sihtmakseid (edaspidi kommunaalmaksed) ning korduvatele meeldetuletustele võlgnevuse kohta puudutatud isik ei reageeri. Faktiliselt elab puudutatud isik oma korteris teiste korteriühistu liikmete arvel. Arved esitatakse ja toimetatakse ühistu liikmetele kätte hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks, maksetähtaeg on toodud arvetel- hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks. Seega langevad puudutatud isiku korteriomandi majandamise kulud korteriomandi omanikule. Seega peab korteriühistu liige tasuma regulaarselt, kord kuus nn kommunaalmakseid. Puudutatud isiku võlg avaldaja ees on pikaajaline ja võlgnevuse summa on saadud avalduse lisas toodud arvete arvestuse alusel. Käesoleva nõue aluseks on võetud arvesse avalduse lisas toodud igakuised kuumaksete arved, mis olid esitatud puudutatud isikule ajavahemikul jaanuar 2018 kuni jaanuar 2019.
3.Avaldaja palus välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks põhivõlgnevuse summas 878,72 eurot, viivise arvestusega 31.01.2019 summas 0,70 eurot ja alates 01.02.2019 viivise 0,0219 % suuruses määras päevas hagi põhinõudelt summas 878,72 eurot kuni vastava nõude täitmiseni ja vastavalt VÕS §113 lg 1 põhinõudest kuni põhinõude kohase täitmiseni.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
4.Puudutatud isikule toimetati kohtumaterjalid kätte postkasti panekuga 06.05.2019 (tl 108). Puudutatud isik vastuväiteid avaldusele esitanud ei ole.
KOHTUISTUNG
5.30.08.2019 toimunud kohtuistungil selgitas avaldaja, et jääb esitatud avalduse tervikteksti juurde. Samuti märkis avaldaja, et puudutatud isik ei ole midagi tasunud. Avaldaja palus jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna see on asjaolusid arvestades õiglane. Puudutatud isik kohtuistungile ei ilmunud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
2-19-2121
8.KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Avaldaja põhikirja (tl 6-11, pöördel) p 3.2.1. kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma põhikirja, ühistu üldkoosoleku, volinike koosoleku ja juhatuse otsuseid ja ettekirjutisi. Põhikirja p 3.2.6. kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoid, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide ja lifti hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasu ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaks määramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteripinna osast maja korterite kogupinnas. Põhikirja p 3.2.7. kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks, elamu üldkommunikatsioonide kaudu saadud kommunaalteenuste (sh vesi, soojus, küte, vee soendamine, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Maksete suuruse kindlaks määramisel lähtutakse korteri üldpinnast.
9.KrtS § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 järgi korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
10.Kohus märgib, et avaldaja nõuab puudutatud isikult ajaperioodi 09.02.2018 kuni 09.01.2019 esitatud arvete eest tekkinud võlgnevust 878,72 eurot (koguvõlgnevusest 955,03 eurost on tasutud 76,31 eurot) (tl 86-87). Avaldaja on esitanud oma nõude tõendamiseks ka vastavad arved (tl 14-20). Avaldaja on täiendavalt selgitanud, et haldus 0,32 eurot/m2, hooldus 0,99 eurot/m2, remondifond 0,84 eurot/m2, valve 6,20 eurot/krt tariifid olid vastuvõetud üldkoosolekul ja igal aastal kinnitatud üldkoosolekutel majanduskava kinnitamisel. 2018. aasta majanduskava oli kinnitatud 16.04.2018 korduval üldkoosolekul (tl 37, pöördel, tl 38-38, pöördel, 39). KÜ juhatuse esimees suri ja temaga on kadunud kõik maja dokumendid, sh ka kõik üldkoosoleku protokollid, mis olid vastuvõetud enne 20.04.2017. Vee ja kanalisatsiooni eest arvestatakse Tallinna Vesi esitatud arvete xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx (tl 40-46) tariifi 2,076 eurot/m3, so [(0,95 + 0,78) + 20 %] alusel kasutatud koguse eest ning üldvett arvestatakse Tallinna Vesi arves korteriühistu veemõõtja näitude alusel ja jagatakse 182 korteriga.
2-19-2121 Energia eest arvestatakse Eesti Energia arvete nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx (tl 47-67, pöördel) tariifi alusel kasutatud koguse eest ning üldelektrit arvestatakse Eesti Energia arves korteriühistu elektri mõõtja näidu alusel (paigaldatud eraldi ja Eesti Energia arves on märgitud mõõtepunkti koodiga xxxx) esimese ja teise punkti arvestustel arvele liitmisel tulenevat summat ja jagatakse 182 korteriga, ampritasu on igakuiselt 0,40 eurot. See on Eesti Energia AS arvel kuutasu, üle 63A, 59,56 eurot kuus, millele lisatakse käibemaks 20 % ja jagatakse 182 korteritega so 59,56 eurot + 20 % km = 11,912 eurot:182 krt (avaldaja korduv üldkoosoleku protokoll nr 4 punkt 6- tl 98, juhatuse koosoleku protokollid nr 9 ja 10- tl 99, 100, 101, 102). Prügi tariifi arvestatakse igakuiselt vastavalt Ragn-Sells AS esitatud arve nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx (tl 68-80, pöördel) summale, mis on jagatud maja m2 ja korrutatud korteri pindalaga, samuti arvestatakse ka kütte eest AS Utilitas Tallinn arved nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, suvel majas kütet ei ole ja seetõttu puuduvad 2018. aasta juuni, juuli ja augusti perioodi eest arved (tl 8185, pöördel). Puudutatud isik avaldaja poolt esitatud nõudele ja selle arvestusele vastu ei vaielnud ning ka kohtul puuduvad selles osas kahtlused. Vaidlus puudub samuti selles, et kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub puudutatud isikule xxxx korteriomand nr xxxx üldpinnaga 16,10 m2 (tl 12-13, pöördel, 13), seega on avaldaja oma nõuete arvestusel lähtunud õigest korteriomandi pindalast. Vaidlus puudub ka selles, et maksete määramisel ja puudutatud isikule arvete esitamisel lähtus avaldaja muuhulgas enda majanduskavast. Avaldaja esitas kohtule 2018. aasta majanduskava, millest nähtuvad omanike kohustused seoses remondifondi, haldushoolduskulu, valve, prügiveo, elektrienergia, vee- ja kanalisatsiooni ning soojusenergiaga. Arvestades eeltoodut ei ole puudutatud isikul alust jätta oma kohustusi avaldaja ees täitmata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult avalduses märgitud võlgnevuse tasumist täies ulatuses. Seetõttu rahuldab kohus Xxxx korteriühistu avalduse V H vastu võla nõudes. Kohus mõistab V H välja Xxxx korteriühistu kasuks hooldus- ja kommunaalmaksete võlgnevuse ajaperioodi 09.02.2018 kuni 09.01.2019 arvete eest summas 878,72 eurot.
11.Avaldaja nõuab puudutatud isikult viivise tasumist, so avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 0,70 eurot (seisuga 31.01.2019) ja lisanduv viivis alates 01.02.2019 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,0219 % päevas. Kohus leiab, et avaldaja viivisenõue on põhjendatud. KrtS § 42 lg 1 on sätestatud, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
2-19-2121
12.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista majandamiskulude võlgnevus ajaperioodi 09.02.2018 kuni 09.01.2019 arvete eest 878,72 eurot ja avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 0,70 eurot, kokku 879,42 eurot. Samuti mõistab kohus puudutatud isikult avaldajalt kasuks välja viivise 0,0219 % päevas põhinõudelt (878,72 eurot) alates 01.02.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda.
14.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Avaldaja esitas 30.08.2019 kohtule menetluskulude nimekirja (tl 112, pöördel), mille kohaselt on avaldaja kandnud menetluskulusid kokku 665 eurot, sh riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 615 eurot. Lisaks on avaldaja palunud juurde arvestada 30.08.2019 kohtuistungil osalemise kulu.
15.TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Nimelt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 järgi avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot.
16.TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot (käibemaksuta) on iseenesest mõistlik. Puudutatud isik ei ole avaldaja menetluskulude suuruse osas vastuväiteid esitanud. Samas tuleb arvestada, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et avaldaja õigusabikulud ei ole täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Avaldaja esitas kohtule avalduse 08.02.2019, 04.03.2019 ja 20.03.2019. Kohtu hinnangul ei saa vigade parandamiseks tehtud menetlusdokumentide koostamist pidada mõistlikuks ja põhjendatud menetluskuluks, mida saaks puudutatud isikult välja mõista. Professionaalse esindaja puhul saab lugeda põhjendatuks ilma vigadeta menetlusdokumentide koostamise eest tasu puudutatud isikult väljamõistmist. Avalduse põhjendatud koostamise kulu on 2,5 tundi. Kohus loeb põhjendatud kuludeks avalduse koostamise, kohtuistungiks ettevalmistamise ja 30.08.2019 kohtuistungil osalemise (0,12 h) kulud. Kokkuvõttes mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 343,20 eurot [(2,5 h + 0,5 h + 0,12 h) x 110 eurot/h], millele lisandub riigilõiv summas 50 eurot, kokku 393,20 eurot. Nimetatud summa on arvestatud ilma käibemaksuta ja käibemaksu sinna lisada ei saa, sest avaldaja pole taotlenud menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga ega esitanud kohtule TsMS § 174 lg 10 ettenähtud kinnitust. Avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 285 eurot (678,20 – 393,20). Vastavalt avaldaja taotlusele ja vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 393,20 eurot) tuleb puudutatud isikul tasuda avaldajale käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-19-2121
17.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/
Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.