Võlaõigus › Töövõtulepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja põhjendused 1.Hageja esitas kohtule 16.05.2019 hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 917,48. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtuleping tööde teostamiseks xxxxxxxx külas xxxxx talu elutoas aprillis 2018. Töövõtulepingu raames tuli kostja teha järgmised tööd: paigaldada lakke palkide vahele vill ja katta kipsplaadiga; paigaldada lae alla villa sisse elektrikaabel; eemaldada vana seinakate sinas umbes 12 m2 ulatuses; katta sein villaga, paigaldada lakke ja seintele kiplsplaat; paigaldada põrandale liiva sisse laagid; paigaldada põrandale OSB plaadid. Kostja lubas teha tööd hinnaga 8 eurot tund, tegelikult teostas tööd hinnaga 10 eurot tund. Kostja on oluliselt rikkunud töövõtulepingust tulenevat kohustust ja on teostanud töid ebakvaliteetselt. Puudused ilmnesid 2018 augustikuus. Kostjapoolne oluline kohustuse rikkumine seisneb järgnevas: ebaõigesti on paigaldatud kruvid kipsplaati, s.t. jätnud kruvid lõpuni sisse keeramata; kostja on jätnud kipsplaadi taha villa paigaldamata; jätnud lakke paigaldatud kipsplaadi tehaseservad ära lõikamata, paigaldanud põrandale OSB plaadi ebaõigesti. Hageja tõendab ebakvaliteetset tööd fotodega, kostjale saadetud kirjadega, milles teavitas töös esinevatest puudustest, hageja on kostjaga suhelnud korduvalt ka telefoni teel. OSB plaadi ebaõiget paigaldamist tõendab hageja isiku AxxxPxxx arvamusega. Kostja on tekitanud hagejale kahju ebakvaliteetse tööga summas 507,60 eurot ja ebaõige tunnitasu arvestamisega summas 304,88 eurot, kokku 812,48 eurot. Õigusabile on hageja kulutanud 105 eurot (s.h. käibemaks). Hageja on õigusteenuse arve tasunud 05.042019. Hageja nõuab õigusteenuse kulu hüvitamist, kuna kostja keeldus parenduste tegemisest või kahju hüvitamisest. Hageja tugineb nõude esitamisel VÕS § 635 lg.1, § 641 lg.1, lg.2 p.2. VÕS § 77 lg.1 järgi peab võlgnik kohustuse täitma vastavalt lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kostja on turul tegutsenud umbes 5 aastat, tema põhitegevusalaks on elamute ja mitteelamute ehituse ja remonttööde tegemine. Ta peaks olema oma ala asjatundja ja teadma, kuidas tuleb paigaldada plaate. Kostja on lepingu täitnud puudustega. VÕS§ 642 lg.2 kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest isegi kui mittevastavus ilmneb pärast riisiko tellijale üleminekut. Puudused ilmnesid augustis 2018 kui hageja hakkas samas ruumis siseviimistlust tegema. Puuduste tuvastamiseks pöördus hageja selle ala asjatundja Axx Pxxx poole (OÜ WEEW juhatuse liige), kelle arvamuse kohaselt on OSB plaadid paigaldatud põrandale ebaõigesti. Tegemist on osaliselt varjatud puudusega, mida ei olnud võimalik korrapärase ülevaatamise käigus avastada. Hageja teatas kostjale puudustest töös kirjaga 21.08.2019. Kostja vastutus tuleneb VÕS § 645 lg.1 p.2. Kostja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses ja on

oma ala professionaal. Töö tegemine tema poolt puudustega on oluline lepingurikkumine. Asjaolu, et kostja on jätnud kipsplaadi taha villa paigaldamata 15 cm kõrguseni põrandast, tuleb lugeda vähemalt raskeks hooletuseks. Kahju hüvitamise nõude esitamisel tugineb hageja VÕS §-le 115 lg.2, lg.3, VÕS § -le 127. Hageja on teavitanud kostjat korduvalt kõigist puudustest, andis kostjale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks kuni 14.12.2018. Kostja puudusi ei kõrvaldanud. Kahju tuleneb hagejale sellest, et kostja o arvutanud tunnihinna teisiti kui algselt kokku lepiti. Lisaks on kostja teostanud töö ebakvaliteetselt, mistõttu on hageja pidanud kandma täiendavaid kulutusi puudustega töö ümbertegemiseks ja tegemata tööde tegemiseks. Hagejale on tekkinud otsene varaline kahju VÕS § 128 lg.3 mõttes. Kuna kostja ei nõustunud kohtuvälise kokkuleppega, oli hageja sunnitud pöörduma õigusabi osutaja poole kahju hüvitamise nõude esitamiseks kostjale. Hageja tasus õigusabikulusid 105 eurot (koos käibemaksuga). Õigusabikulu näol tekkinud kahju oli kostjale ettenähtav, kuna hageja teavitas kostjat sellest 10.04.2019 ettepanekus. Hageja nõue on kokku 917,48 eurot. Hageja on seni kandnud menetluskulusid summas 385 eurot, millest riigilõiv 175 eurot ja õigusteenuse tasu 3 tunni eest summas 210 eurot. 09.07.2019 seisukohas kostja vastusele jäi hageja esitatud nõude juurde. Hageja soovib vande all antavate ütlustega tõendada kokku lepitud tööde tunnihinda 8 eurot tund. Hageja märgib vastuseks kostja väidetele, et hageja tuli küll õhtul koju, kuid tal ei olnud õhtuti võimalik kontrollida ja fikseerida tööde kvaliteeti, suures osas oli tegemist varjatud puudustega. Kostja oma ala asjatundjana peab teadma, kuidas plaate paigaldada seina, põrandale ja lakke. Lõpuni kinni keeramata kruvid on küll puudus, kuid selline, mida sai ise kõrvaldada. Tööde teostamise ajal ei onud hageja teadlik, kuidas tuleb käituda kipsplaadi tehaseservadega- et kas need tuleb ära lõigata. Hageja küsis kostja esindaja Axxx Lxxxx käest, kui Lxxxx käis objektil, kas tehaseserv peabki olema ja kuidas seal pahtel peal püsib. A.Lxxxx kinnitas, et nii pannaksegi. Et kipsplaadi tehaseserv oli ka laes alles, sai hageja teada kui hakkas lage pahteldama. Laes kipsplaadile tehaseserva jätmine tõi hagejale kaasa liigseid kulutusi ja tööd ja tekitas hagejale otsest kahju. Hageja avastas augustis 2018 järjest puudusi kostja tehtud töös. Et vill oli kipsplaadi taha paigaldamata, ei olnud võimalik korrapärase ülevaatamise käigus avastada. Kui hageja puudused avastas augustis, saatis ta 21.08.2018 kostjale kirja, milles teavitas töös esinevatest puudustest, suhtles kostjaga korduvalt ka telefoni ja e-kirja teel. Hageja lepinguline esindaja küsis pärast kostja hagivastuse saamist kostjalt ettepanekut võimaliku kompromissi kohta ja palus kompromissiettepaneku esitada hiljemalt 05.07.2019. Kostja ei vastanud. 10.09.2019 esitas hageja hagiavalduse täienduse ja taotlused. Hageja täiendas hagi õiguslike väidete ja põhjenduste osas, esitas alternatiivse õigusliku aluse. Hageja märgib, et tema ja kostja vaheline töövõtuleping oli tarbijatöövõtuleping. Puudused olid olemas töö tellijale üleandmise ajal, töö ei vasta lepingutingimustele ja kostja vastutab selle eest. Kostja käitumine on olnud vastuolus hea usu põhimõttega. Ta ei ole kinni pidanud lubadusest täita lepingujärgsed kohustused nõuetekohaselt või vähemalt keskmise kvaliteediga, ei ole pidanud kinni lubadusest teostada tööd 8-eurose tunnitasuga. Hageja esitab nõude alternatiivse alusena VÕS § 646 lg.5 alusel kulutuste hüvitamise nõude nende kulutuste hüvitamiseks, mida hageja kandis seoses töö parandamisega. Hageja esitab tõendid - OSB plaatide paigaldamisjuhendid, foto tema objektile paigaldatud plaadist, andmed asjatundja Axx Pxxx kohta. 2.Kostja vastuväited. Kostja esitas vastuse hagile 14.06.2019 (tl.33-35). Kostja hagi ei tunnista. Kostja teostas hagejaga sõlmitud suulise kokkuleppe alusel remonditöid Txxxx talus. Teostatavad tööd lepiti kokku ja täideti täies mahus kostja poolt. Alusetu on hageja väide, et tööde teostamise hinnaks

lepiti kokku 8 eurot tund. Algusest peale on olnud tunnihinna kokkuleppeks 10 eurot tund. Hageja nõustus sellega. Kostja on teinud ehitustäid kvaliteetselt ja head ehitustava järgides. Hageja elas samal kinistu, vaatas igapäevaselt tööd üle, oli tehtud töödest teadlik. Hageja oli teadlik paigaldatud villa kogusest enne kipsplaadi peale panemist. Alusetud on hageja väited kipsplaadi sisse kruvide keeramata jätmisest. Hageja oli teadlik kõigist kostja teostatud töödest, ka sellest, et kipsplaadil olid tehaseservad eemaldamata. Hageja lubas alguses, et viimistluse käigus pahteldab tasapinna ära. OSB plaat põrandale oli tellitud ja paigaldatud nõuetele vastvalt ja õigesti. Hageja võttis tööd vastu aprillis, tasus tööde eest. On vale, et hageja avastas alles augustis ebakvaliteetsed tööd. 4 kuu jooksul tööde vastuvõtmisest ei teatanud hageja ebakvaliteetsest tööst. Nõudel kostja vastu ei ole alust, nõue on tõendamata. Kui pooled kompromissi ei saavuta, taotleb kostja tunnistajate küsitlemist kohtuistungil. Kostja taotles 26.augustile määratud eelistungi edasilükkamist ( 21.08.2019 tl.41), sama 23.08.2019 (tl.44). Kohus 21.08.2019 teatas, et eelistungit edasi ei lükata (tl.43). 3.Eelistungile 26.08.2019 kostja esindaja ei ilmunud. Osalesid hageja ja tema esindaja. Kohus kirjaga 27.08.2019 (tl.49) andis pooltele ülevaate eelistungist, täitis TsMS § 351 nõudeid, selgitas tõendamiskoormist. Kohus määras tähtaja täiendavate tõendite ja taotluste esitamiseks. Uus kohtuistungi aeg määrati 25.septembrile. Kohtuistungil 25.09.2019 kostja ei osalenud. 4.Kohtuistung toimus 25.09.2019. Kohtuistungil 25.09.2019 kostja ei osalenud. Kohus uuris kirjalikke tõendeid, hageja UxxxxAxxxxandis vande all ütlusi tema ja kostja vahel sõlmitud töötunni hinna kokkuleppe kohta. Kohus küsitles tunnistaja Axx Pxxx, kes andis ütlusi OSB plaadi paigaldamise nõuete kohta. Hageja esitas menetluskulude nimekirja. Kohtulikus vaidluses jäi hageja kõigi nõuete juurde ja palus hagi rahuldada. Kohus edastas hageja menetluskulude nimekirja kostjale, määras kostja menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja 30.septembriks ja hageja menetluskulude nimekrjale seisukoha esitamiseks tähtaja 3.oktoobriks. Kostja esitas menetluskulude nimekirja 30.09.2019. Hageja esitas 04.10.2019 seisukoha kostja menetluskulude nimekirja kohta. Kohtu seisukohad ja põhjendused 5.Kohtule esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt on tuvastatav ja poolte vahel ei ole vaidlust selles, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping Vxxxxxxx külas Txxxx talus remonditööde tegemiseks. Vaidlust ei ole poolte vahel ka selles, et kostja teostas tööd. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude põhjusel, et kostja on teostanud osa töid ebakvaliteetselt ja puudustega. Hagis (hagi p.1.5.) esitab hageja kostja kohustuste olulise rikkumisena neli ebakvaliteetselt tehtud tööd, eelistungil jäi hageja selle juurde, et kruvide lõpuni keeramata jäämine ei ole oluline puudus ja selle pärast ei oleks hageja kohtusse pöördunud. Olulised puudused kostja töös on: kipsplaadi taha villa mittepaigaldamine, laes kipsplaadil tehase serva lõikamata jätmine ja OSB plaadi ebaõige paigaldamine. Ka vaidlevad pooled selle üle, milline oli kokkulepitud tunnihinna suurus. Kohus käsitleb neid vaidlusaluseid asjaolusid. Pooltevahelisest töövõtulepingust tulenev vaidlus tuleb lahendada VÕS § 635-655 sätete alusel.

VÕS § 635 lg.1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. 5.1.Tasu suurus. VÕS § 637 lg.1 sätestab: Kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. (3) Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Nii hageja kui ka kostja on avaldanud, et tunnitöö tasus (tunnihind) leppisid pooled kokku. Seega on tegemist olukorraga , mida VÕS § 637 lg.1 ei käsitle, kuna VÕS § 637 lg.1 räägib olukorrast, mil pooled ei ole tasus kokku leppinud. Hageja väitel lepiti kokku tunnihind 8 eurot, kostja vaidleb sellele vastu ja väidab, et algusest peale oli tunnihinna kokkuleppeks 10 eurot tund ja hageja nõustus sellega (14.06.2019 menetlusdokument p.2.2. tl. 34). Hageja andis kohtuistungil vande all ütlusi, et kostja seadusliku esindaja kodus läbi rääkides ütles A.Lxxxx algul, et tal on tasu 10 eurot tund. Siis jätkas, et Uxxxxx võib teha 8 eurot tund. Sellest hageja järeldas, et töö tasu ongi 8 eurot tund. Kui hageja sai kostjalt kalkulatsioonid kogu töö kohta, siis ta tegi tundide järgi tagasi arvutuse (töötunnid olid hagejal üles kirjutatud) ja sai aru, et tasu on liiga suur. Helistas kostja esindajale, kes ütles telefonis, et tunnitasu on 10 eurot. Kohtule on esitatud kalkulatsioonid (tl.9, 10), milles on kirjas töö hind kogumaksumusena (924,39 eurot ja 600 eurot), kuid ühiku hinda ehk tunnihinda kajastatud ei ole, ka mitte tundide hulka. Hageja 21.08.2018 kiri kostjale (tl.18), milles hageja küsib, mis tunnihinnaga kostja töö tegi. Nende väidete ja tõendite alusel loeb kohus pooltevaheliseks kokkuleppeks rakendatava tunnitasu kohta 8 eurot. Hageja andis kohtuistungil usaldusväärseid ütlusi tunnitasu üle toimunud läbirääkimise kohta, milles jäi töövõtja viimaseks sõnaks- 8 eurot tund. Kostja ei ole muusisuliste kokkulepete sündimist tõendanud, ka ei kajastu kostja väidetud tunnitasu 10 eurot tema poolt esitatud kalkulatsioonis. Kuna kalkulatsioonis puudub töö kohta ka teine muutuja (tundide hulk), ei ole võimalik ka järelduste tegemine tunnitasu suuruse kohta. Hageja on nõutud tasu kostjale ära maksnud ( maksekorraldused tl.11, 12). 5.2.Töö mittevastavus lepingutingimustele. VÕS § 77 lg.1 sätestab: Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. VÕS § 641 lg.1 sätestab: Töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Hageja tugineb VÕS § 641 lg.2 p.5, mille kohaselt töö ei vasta lepingutingimustele, kui tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest... Hageja on kirjeldanud (10.09.2019 menetlusdokument p.1.1. tl.54), et tema arvates on ehitamise keskmine kvaliteet selline, et kruvid on korralikult sisse keeratud, et soojustusvill paigaldatakse seina kuni põrandani, et kipsplaadi tehaseservad on lõigatud- plaatide lakke paigaldamisel tuli neid nagunii lõigata, et paigutada palkide vahele, et OSB plaat paigaldatakse vastavalt juhendile, et põrand ei hakkaks krigisema, ei kahjustaks põrandakatet- jätta plaatidele piisav kahanemis- või paisumisruum. Kostja teostatud tööd ei ole tellija poolt silmas peetud kasutuseesmärgiks sobivad.

Kostja vastuväited tööde kvaliteedile (p.2.3, 2.4, 2.5., 2.6) on kokkuvõtlikult, et tööd on tehtud kvaliteetselt ja vastavalt heale ehitustavale, hageja oli teadlik paigaldatud villa kogusest, kipsplaadi tehaseservade lõikamata jätmisest ja OSB plaat oli põrandale paigaldatud nõuetele vastavalt ja õigesti. Võttes aluseks VÕS § 77 lg.1, § 641 lg.2 p.5, määratleb kohus esmalt kvaliteedinõuded, millele tehtud töö pidi vastama. Soojustusvilla paigaldamise ja kipsplaadi tehaseservade äralõikamise kohta ei ole kohtule esitatud juhendeid ega eeskirju ja hageja on need määratlenud tarbijale omistatava arusaama kohaselt.

kohta litsents aastast 2014. Txxxx talu objektil saab plaatide paigaldust parandada ka plaate üles võtmata- tuleb spetsiaalse seadmega vuugid sisse lõigata. OSB plaatide paigaldusjuhend (tl.58-59) ütleb, et kõigil servatud plaatidel tuleb jätta 3mm paisumisvahe plaatide ja servade vahele. Seinast jätta minimaalselt 15mm paisumisvahe. Juhendis on joonis paigalduse kohta. Plaadid võivad paisuda või kahaneda pikkuses, laiuses ja paksuses, kui puutuvad kokku temperatuurimuudatustega või õhuniiskusega. Nende tõenditega on tõendatud, et Txxxx talus põrandale paigaldatud OSB plaadid, mis on paigaldatud ühtki vahet jätmata (tl.63 foto) ei ole paigaldatud vastavalt paigaldusjuhisele, töö ei vasta selles osas lepingutingimustele VÕS § 77 lg.1, § 641 lg.2 p.5 tähenduses. 5.3.. Töö mittevastavusest teatamine. Uuritud tõenditest nähtub (eelistungil tl.46 10:17:31), et hageja teatas töövõtjast kostjale puudustest töös ja töö mittevastavusest esmalt telefoni teel suuliselt augustis 2018. Siis tuli kostja esindaja objektile vaatama, hageja näitas puudusi ja kostja lubas need kõrvaldada reedel. Kostja ei tulnud. Siis hageja teatas kostjale puudustest 21.08.2018 e-kirjaga (tl.18), 11.09.2018 e-kirjaga (tl.19), 06.12.2018 andis e-kirjaga täiendava tähtaja töö parandamiseks (tl.20) ja 31.12.2018 esitas kahju hüvitamise nõude. 10.04.2019 esitas hageja kahju hüvitamise nõude kostjale esindaja vahendusel (tl.26-27). Eelistungil 26.08.2019 selgitas hageja, et laeplaatidel tehaseservade äralõikamata jätmine ilmnes augustis 2018, kui hageja hakkas viimistlustöid toas tegema. Ka OSB plaatide paigaldamise puudus selgus hiljem kui spetsialist tuba vaatamas käis. VÕS § 644 lg.1 sätestab: Tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Riigikohus on lahendis nr . 3-2-1-50-06 juhtinud tähelepanu, et töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamise puhul tuleb eristada töö tavapärasel ülevaatamisel tuvastatavaid puudusi varjatud puudustest. Kohus leiab, et olulised puudused töös, millele hageja tugineb nõude esitamisel, on sellised, mille tuvastamine tavapärasel ülevaatamisel ei ole võimalik. Soojustusvilla puudumine kipsplaadi taga ei ole nähtav tavapärasel visuaalsel vaatlusel. Ka lakke paigaldatud kipsplaatidel tehaseserva ära lõikamata jätmine ja selle ulatus ei ole eristatav spetsiaalse vaatluseta, s.h. näiteks ronimiseta (tõusmiseta) kõrgemale. Hageja on need puudused avastanud augustikuus 2018 kui hakkas remonditud toas siseviimistlust tegema, siis ka teatas puudustest kostjale. Asjas ei ole vaidlustatud hageja väidet, et kostja on ehitusettevõtja, kes on tegutsenud ehitusturul vähemalt viis aastat. Seetõttu tuleb eeldada, et kostja teadis või pidi teadma ehitustöödele esitatavatest nõuetest ja kvaliteeditingimustest, s.h. OSB plaatide paigaldamisjuhistest ja nõuetest. Hageja tugineb kahjunõude esitamisel ka VÕS §-le 645 lg.1 p.2, mille kohaselt Tellija võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui: 2) töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale. Kohus leiab, et OSB plaatide paigaldamine põrandale paigaldusjuhises ettenähtut eirates on oluline rikkumine töövõtja poolt ja kostja töövõtjana pidi paigaldusreegleid teadma. Seetõttu

on tegemist rikkumisega, millele tuginemise eelduseks ei ole õigeaegselt mittevastavusest teatamise nõue. Eelnevale tuginedes leiab kohus, et hageja on õigeaegselt ja mõistliku aja jooksul teatanud töövõtjale puudustest töös ja OSB plaadi paigaldusnõuete täitmatajätmisel ei ole eelnev teatamine vastutuse kohaldamise vältimatu eeldus.

temale tekkinud kahju kohta summas 812,48 eurot, see saadeti koos kahju hüvitamise nõudega kostjale 10.10.2019 (tl.26-27). Kostja puudusi töös ei kõrvaldanud, kahju ei hüvitanud. Kohus on seisukohal, et hageja on käitunud õiguspäraselt ja VÕS § 646 nõuete kohaselt: lg. 1: Kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Lg. 2: Kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Hageja nõudis kostjalt töö parandamist, kostja käis kohapeal, lubas parandada, kuid ei teinud seda. Hageja andis täiendava tähtaja 14.12.2018, milliseks ajaks kostja tööd ei parandanud. Seetõttu ja VÕS § 646 lg.5 kohaselt oli hageja õigustatud töö ise parandama ja tal on õigus nõuda mõistlike kulutuste hüvitamist. Hageja on arvutanud temale tekkinud kahju 812,48 eurot, mis koosneb: ebaõigest tunnitasu arvestamisest tulenev nõue 304,88 eurot (vt kalkulatsioon tl.13) ja hagejale tekkinud kahju ebakvaliteetsest tööst 507,60 eurot ( tl.13). Kohtuistungil 25.09.2019 andis hageja selgituse kahju suuruse 507,60 eurot arvutamise kohta: lähtutud on siseviimistluse turuhinnast ja töötundide arvust sellele tööle, sama hagiavalduse p.2.9.. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja arvutustele kahju suuruse kohta. Lepingu rikkumisest tulenevale kahjule lisandub hüvitise nõue VÕS § 128 lg.3 alusel kasutatud õigusabi eest summas 105 eurot (s.h. käibemaks, tl.15). Kohus leiab, et hageja nõue temale tekkinud kahju hüvitamiseks põhineb VÕS § 115 lg.1, mille kohaselt Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Käesoleval juhul nõuab tellijast hageja kostjalt kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist- tellija on laskunud töö parandada ja nõuab töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist (VÕS § 646 lg.5) summas 507,60 eurot. Hagejale tekkinud kahju kuulub hüvitamisele tulenevalt VÕS § 127 lg.1, lg.3, lg.4 sätetest. VÕS § 127 lg.1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks onud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui kostja oleks hagejalt nõudnud töövõtulepingust tuleneva tasu maksmist tunnihinnaga 8 eurot tund, oleks tasu olnud 152,44 tunni eest 1219,52 eurot. Kostja esitas nõude poolte vahel kokkulepitust erinevalt ja nõudis töö eest tasu maksmist 304,88 euro võrra suuremas summas. Seetõttu on hagejale selles summas tekkinud kahju ja suurem väljaminek otseses põhjuslikus seoses kostja käitumisega. Kostja pidanuks seda ette nägema. Kohus on eespool tuvastanud, et kostja professionaalse ehitusettevõtjana pidi teadma tööle kehtivaid kvaliteedinõudeid. Kostja ei ole esitanud väidet, et ta ei teadnud tööle kehtivaid nõudeid. Hageja on lepingutingimustele mittevastava töö ümber teha lasknud, koostanud selle maksumuse kohta kalkulatsiooni ja töö maksumuseks kujunes 507,60 eurot. Kui töövõtulepingule vastav töö pidi olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja töövõtja tegi töö teadvalt lepingutingimustele mittevastavalt pidi ta ette nägema, et sellega kaasneb kahju hüvitamise nõue tema vastu. Hageja on sellest kohtueelselt kostjale ka teatanud. Hagejale tekkinud kahju on kostja rikkumise tagajärg ja VÕS § 127 lg.4 järgi põhjuslikus seoses kostja käitumisega.

Hageja õigusabikulud kahju hüvitamise nõude esitamiseks kohtueelselt summas 105 eurot 1,5 tunni õigusabi eest tunnihinnaga 87,50 eurot (lisandub käibemaks 17,50 eurot tl.14)) on kohane ja VÕS § 128 lg.3 järgi lubatav kui mõistlik kulu ... hüvitise saamiseks... ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kokku kuulub kahjuhüvitisena kostjalt väljamõistmisele 917,48 eurot. Hagi rahuldatakse. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Arvestades, et hageja menetluskulud jäävad kogu ulatuses kostja kanda, määrab kohus TsMS § 174 lg.1, lg.2 alusel kindlaks hageja menetluskulude suuruse. Hageja nimekirja kohaselt on temal seoses menetlusega kulusid kokku 630 eurot, mis sisaldab tasutud riigilõivu summas 175 eurot ja hageja lepingulise esindaja õigusabikulusid 455 euro ulatuses. Hageja oma menetluskulude nimekirjas palub kohtul arvestada esitatud nimekirjale juurde 25.09.2018 kohtuistungil õigusteenuse kulu tunnihinnaga 70 eurot tund (s.h. käibemaks) vastavalt kohtuistungi toimumise ajale. Võttes aluseks kohtuistungi kestuse 25.09.2019 1 tund, kuulub hageja õigusabikulule juurde arvestamisele 1 tund hinnaga 70 eurot tund. Kokku õigusabi osutatud 6,5+1=7,5 tundi. Tunnihind 70 eurot (s.h. käibemaks), seega 525 eurot, millest 420 eurot õigusteenuse tasu ja 105 eurot käibemaks. Kohus rahuldab hagi. Seetõttu kuulub tasutud riigilõiv 175 eurot (tl.29) kogu ulatuses väljamõistmisele kostjalt. Hageja on esitanud taotluse õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks. Nimetatud kulud on kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p 1 – esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Hageja lepinguline esindaja on osutanud õigusteenust kohtumenetluses tunnitasuga 70 eurot, mille hulgas käibemaks (s.t. tasu 56 eurot ja käibemaks 14 eurot). Kohus, hinnates esindaja tasu suurust tunnihinna alusel, leiab, et esindaja tunnitasu suurusele ei ole alust vastu vaielda. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja kõik kulud on seotud selle kohtumenetlusega. Hageja on esitanud õigusabi mahu enne viimast kohtuistungit 6,5 tundi: hagiavalduse koostamine, kliendiga nõupidamine – 3 tundi, kostja vastusele seisukohtade koostamine 2 tundi, 26.08.2019 kohtuistungil esindamine 1,5 tundi, kokku 6,5 tundi, 455 eurot. Kohus leiab, et õigusteenuse maht kostja vastusele seisukohtade koostamise eest 09.07.2019 ajamahuga 2 tundi ei ole põhjendatud. Seisukohad kostja vastusele kordavad üldjoontes

hagiavalduses esitatut, seisukohtade maht (2 lk) ja sisukus on hinnatavad ajakuluga 1 tund. Seega loeb kohus põhjendatuks menetluskulude nimekirjas esitatud õigusabiteenuse mahtu 5,5 tunni ulatuses ja 25.09.2019 kohtuistungil lisandub 1 tund. Kokku tasu 6,5 tunni õigusteenuse eest 455 eurot, millest 364 eurot tasu ja 91 eurot käibemaks. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg.4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, mille kohus märgib lahendi resolutsioonis. Kostja on 30.09.2019 esitanud menetluskulude arve 14.06.2019 summaga 150 eurot juriidiline nõustamine 3 tundi, tunnihind 50 eurot (tl.83). Hageja esitas sellele nimekirjale vastuväite, leides, et menetlusdokument on esitatud hilinenult, see tulnuks esitada enne kohtuvaidlusi. Lisaks sellele ei nähtu asja materjalist, et arve väljastaja Terje Mikk on kostja lepinguline esindaja, arvel ei ole näidatud detailset kulude koosseisu ja ei ole näha, et arvel oleks seos käesoleva tsiviilasjaga. Hageja palub jätta esitatud arve tähelepanuta. Ehkki asjas jäävad menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulude suurust ei tule kohtul seetõttu kindlaks määrata, märgib kohus õigusliku arusaadavuse huvides järgmist. Riigikohus on lahendis 3-2-1-60-16 märkinud, et menetluskulude nimekirja esitamine kogu ulatuses kohtu määratud viimaseks tähtpäevaks ei ole aluseks menetluskulude välja mõistmata jätmisele. Samas on kohtule esitatud üksnes arve, millest ei selgu, et see oleks seotud käesoleva kohtuasjaga. Arve ei ole menetluskulude nimekiri. Oluline on, et käesolevas asjas ei ole olnud kostjal esindajat. Kõik kohtule esitatud menetlusdokumendid kostja poolt (vastus hagile, taotlus kohtuistungi edasilükkamiseks ja täiendav selgitus) on esitatud kostja seadusliku esindaja poolt ja nimel. Üheski menetlusdokumendis ei ole nimetatud kostja esindajat. Esindamine kohtus toimub TsMS § 218 kohaselt ja volikirja esitades. Kostja viide 23.08.2019 selgituses, et jurist on andnud nõusoleku tema esindamiseks, ei ole käsitatav volikirjana. Seega on puudunud kostjal menetluses esindaja ja õigusabi osutamise hindamine ei ole võimalik. Lisaks sellele märgib kohus, et kohtule esitatud arvel on kirjas teenuse sisuna „juriidiline nõustamine“. TsMS § 175 lg.2 järgi nõustaja kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.