Aktiva Finants OÜ AS hagi Txxxxx Vxxxxx vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
1782,50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finants OÜ (registrikood: 10746479; asukoht: A. Weizenbergi 20, Tallinn, 10150 Harju maakond); Hageja esindaja: Marilin Palts (Julianus Inkasso OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: Txxxxx Vxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx e-post: x
Menetluse liik
Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista Txxxxx Vxxxxxxx Aktiva Finants OÜ kasuks 1840,71 eurot, millest 1620 eurot on põhivõlg, 3,06 eurot intress ja 217,65 eurot 11.10.2019. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Välja mõista Txxxxx Vxxxxxxx Aktiva Finants OÜ AS kasuks alates 12.10.2019. a viivis põhivõlalt (1620 eurot) VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud määras, s.o seadusjärgses määras kuni põhivõla täitmiseni.
5.Kohtuotsus tuleb Txxxxx Vxxxxxxx kätte toimetada avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud Txxxxx Vxxxxx kanda.
2.Välja mõista Txxxxx Vxxxxxxx Aktiva Finants OÜ kasuks menetluskulud summas 465 eurot, sh 225 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 240 eurot (ilma käibemaksuta) 1 (5)
hageja lepingulise esindaja tasu.
3.Välja mõista Txxxxx Vxxxxxxx Aktiva Finants OÜ kasuks viivis punktis 2 välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul otsuse otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finants OÜ esitas 16.04.2019. a Tartu Maakohtule hagiavalduse Txxxxx Vxxxxx vastu krediidikonto lepingust tuleneva nõude ja viivise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja põhivõla kokku summas 1620 eurot, intressi summas 7,47 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 155,03 eurot, samuti edasiulatuvalt lisanduva viivise.
2.Kohus võttis hagi 22.04.2019. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Kostjale ei õnnestunud hagi ja selle lisasid kätte toimetada enne kui avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 02.09.2019. a kättetoimetamise kuupäevaga 18.09.2019. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (09.10.2019. a) ega hiljem hagile ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
4.Kohus on seisukohal, et hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes osaliselt. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja IPF Digital OÜ 27.04.2016. a lepingu, millega avati kostja nimele krediidikonto. Krediidilimiidiks määrati 2000 eurot. Perioodil 28.04.2016. a kuni 09.05.2016. a võttis kostja krediidikontolt raha välja 2000 eurot. Kostjal oli lepingust tulenev kohustus tagastada laen osamaksetena 36 kuu jooksul ning ajaperioodil 25.05.2016. a kuni 25.05.2019. a. Kostja kohustus iga kuu 25ndaks kuupäevaks tasuma vähemalt 55,55 2 (5)
eurot. Kostja laenu ei tagastanud ning IPF Digital OÜ ütles 05.02.2018. a lepingu üles, andes eelnevalt 14-päevase tähtaja kohustuse täitmiseks. Sellega muutus sisenõutavaks kogu krediidisumma. Kostja on perioodil 22.11.2017. a kuni 23.05.2018. a tasunud oma kohustuste katteks kokku 380 eurot, mille hageja arvas maha põhinõudest. 28.02.2018. a loovutas nõude koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid Aktiva Finants OÜ-le. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata põhivõlgnevus summas 1620 eurot. Hageja on arvestanud intressi krediidi põhiosa kuumakselt, s.o 55,55 euro pealt alates esimesest maksepäevast, s.o 25.05.2016. a kuni neljanda tasumata osamakseni, s.o 25.08.2016. a intressimääraga 0,14% päevas. Seega intress perioodil 25.05-25.06.2016. a 2,49 eurot, perioodil 25.06-25.07.2016. a 2,49 eurot ja perioodil 25.07-25.08.2016. a 2,49 eurot. Kostja võlgneb hagejale intressi kokku 7,47 eurot. Lisaks taotleb hageja kostjalt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 155,03 välja mõistmist.
5.Kohus leiab, et õiguslikult on põhjendatud hageja põhinõue. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis saab TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda kostja poolt omaksvõetuks hageja poolt esitatud faktilised asjaolud, sh asjaolu, et kostja on IPF Digital OÜ-ga sõlmitud lepingut rikkunud ja ei ole tasunud lepingust (maksegraafikuga määratud) tulenevaid osamakseid pärast 23.05.2018. a. Muu hulgas saab lugeda kostja poolt omaksvõetuks asjaolu, et tal on lepingu alusel tasumata võlg summas 1620 eurot. VÕS § 164 lg 1 alusel oli laenuandjal võlausaldajana õigus oma nõue kostja kui võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel üle teisele isikule, antud juhul hagejale (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt saab lugeda, et nõude loovutamisega astus hageja uue võlausaldajana senise asemele. Kostjale on saadetud selle kohta nõude loovutamise teatis. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel on hageja põhivõla nõue õiguslikult põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 1620 eurot.
6.Laenulepingu tingimuste kohaselt lisandub põhisummale täiendavalt intress ning lepingus on kokku lepitud intressimääras 49,90% aastas (päevas 0,14%) ning seda alates krediidisumma kasutusele võtmisest 30.05.2016. a kuni lepingu lõppemiseni 25.05.2019. a. Krediidikulukuse määraks o krediidilepingus 64%. Kostja võlgneb hagejale intressi kokku 7,47 eurot. TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas pool ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Kohus on kontrollinud lepingus kokkulepitud intressi- ja krediidikulukuse määra vastavust lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatule. Võttes aluseks lepingu sõlmimise ajal kehtinud tarbimislaenude krediidikulukuse määra (21,65% 30.11.2015. a, avaldatud Eesti Panga veebilehel), vastab lepingus kokku lepitud intressimäär VÕS § 4062 lg
3 (5)
1 nõuetele ja kostjalt kuulub väljamõistmisele intress summas 3,06 eurot.
7.Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast, s.o 05.02.2018. a kuni hagi esitamise kuupäevani, s.o 16.04.2019. a. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 155,03 eurot. Kohtu arvutuste kohaselt kujuneb alates lepingu ülesütlemisele järgmisest kalendripäevast, s.o alates 06.02.2018. a kuni hagi esitamise ajaks, s.o 16.04.2019. a sissenõutavaks viiviseks põhivõlalt 154,45 eurot, mitte 155,03 eurot nagu seda on märkinud hageja. Viivise summaks alates 17.04.2019. a, s.o hagi esitamisele järgnevast päevast, kuni 11.10.2019. a, s.o kohtuotsuse tegemiseni, kujuneb 62,85 eurot. Seega on kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutav viivis kokku 217,65 (154,45+63,20) eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 12.10.2019. a viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud määras, s.o seadusjärgses määras kuni põhivõla täitmiseni. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku 825 eurot, sh 225 eurot hagilt tasutud riigilõiv ning 600 eurot (ilma käibemaksuta) õigusabikulud. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivus summas 225 eurot. Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ilmselgelt ülepaisutatud. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud hagimenetlusega seoses tekkinud lepingulise esindaja kuludest (TsMS § 144 p 1) ja kohtukuludest (TsMS § 138 lg2). Seega tuleb asuda seisukohale, et esindajapoolt õigusabi osutamine on seisnenud hagiavalduse koostamises ja esitamises ning sellele eelnenud dokumentide komplekteerimises ja analüüsis. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Tegemist on nn masshagiga, mis sisaldab õiguslikus osas standardteksti. Arvestades asja keerukust ja 4 (5)
õigusabi teenuse keskmisi tasumäärasid, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tasuks 240 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 465 eurot, sh nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 225 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 240 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.