Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Määrata ajutise halduri Tiia Kalause tasu kokku 401 (nelisada üks) eurot 80 senti.

7.1 Ajutise pankrotihalduri tasu 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot, millele lisandub käibemaks, mõista välja riigi vahenditest OÜ Civilex (arvelduskonto nr EE312200221055387366 Swedbank) kasuks; 7.2

Ajutise pankrotihalduri tasu summas 4 (neli) eurot 80 senti jätta Aexander D.i kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

06.09.2012.a. on N. D.i ja A. D.i vahel sõlmitud pärandvara ühisuse osalise lõpetamise ja pärandvara osalise jagamise leping. Lepingu kohaselt kaaspärijatena lepinguosalised N. D. ja A. D. leppisid kokku, et lõpetatakse varaühistus pärandina saadud kinnistutele: - korteriomand xxx; - kinnistu Ookean 29 (registriosa nr 1539802). Ühisomandis olnud pärandvara jagati järgmiselt: korteriomand xxx jäi N. D.i omandisse ja kinnistu registriosa nr 1539802 jäi A. D.i omandisse. Viimane on kolme kuu möödudes 13.12.2012 kinnistu võõrandanud/kinkinud O. D.ile, kes on registri kohaselt võlgniku poeg. Käesoleval ajal on kinnistu omanikeks A. R. ja M.-M. S.. Tingimisi vabastamise avalduses märkis võlgnik et vabanedes ootab teda elukoht elukaaslase juures, kuid puudusid täpsed kontaktid ja muud andmed. Võlgnik ise on oma vastuses ajutisele haldurile selgitanud, et enne vangistust tal kindel elukoht puudus ja elas sisuliselt autos. 3.1.2 Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid: - Maanteeameti liiklusregistri andmetel on võlgniku nimele registreeritud sõiduk CITROEN XSARA Picasso (2005.a väljalase). Sõidukil on erinevate kohtutäiturite arestid. Käesoleval ajal asub sõiduk parklas X OÜ-s. Kohtuotsuse kohaselt oli sõiduk asitõendina kriminaalmenetluses ning hoiustatud Maksu- ja Tolliameti poolt eelnimetatud parklas. Parkla on ajutisele haldurile kinnitanud sõiduki olemasolu, kuid selle vabastamine on ilmselt võimalik pärast pankroti väljakuulutamist ning Maksu- ja Tolliametilt vastava nõusoleku saamist. Parkla esitas ajutisele haldurile fotod sõidukist. Fotodelt nähtub, et läbiotsimise käigus on auto sisemus saanud tugevasti kannatada ning auto vanust arvestades ei ole selle prognoositav väärtus üle 500 euro. Muu vallasvara: Muu vallasvarana tuleb hinnata võlgnikule kuuluvaid isiklikke tarbeesemeid, mida ei saa pankrotivarasse arvata. Ajutine haldur ei ole võlgnikul registrisse kantud vara tuvastanud. Kohtuotsuse kohaselt tagastati võlgnikule vallasvara: 2 ikooni, hõbedane krutsifiks, mobiiltelefon Nokia, mobiiltelefon Samsung ja GPS-seade Garmin. Võlgnik selgitas ajutisele haldurile, et nimetatud esemed on talle tagastamisele kuuluv vara Viru Vangla laos. Kas vara on võimalik realiseerida, selgub pärast varaga tutvumist. Rahalised vahendid : Võlgnikul on arvelduskonto nr EExxx Swedbank, mille saldo on 3,04 eurot, kontol on broneering 32,64 € kaardi kuutasudest Kuna võlgnik on kinnipeetav, siis toimub tal rahaliste vahendite arestimine vastavalt VangS § 44, mille kohaselt 50% kantakse nõuete fondi, 30% vabanemisfondi ning 20% on isikul kasutamiseks teenuste eest kinnipidamisasutuses. Võlgnikule avatud K-Raha konto kohaselt on talle laekumine olnud ainult eraisikult, mille suurus on 100 – 150 eurot. Pankroti väljakuulutamisel laekub võlgniku tulust 50% pankrotimenetlusse. Ülejäänud osale pankrotimenetluses arestimisõigus puudub. Teistes krediidiasutustes võlgnikul lepingulised suhted puuduvad. Maksu- ja Tolliameti andmetel puuduvad isikul võlad riigimaksete osas. MTA andmetel on viimati võlgnikule 2015.aasta jaanuaris deklareerinud tulu X OÜ. Pensionikeskuse andmetel ei ole võlgnik liitunud kogumispensioniga. 3.1.3 Nõuded kolmandate isikute vastu Ajutine haldur ei ole tuvastanud avalikest registritest võlgniku nõudeid kolmandate isikute vastu. Võlgnik ei ole avalduses saadaolevaid nõudeid varana esitanud. 3.1.4 Seosed äriühingutega

Äriregistri andmetel võlgnikul puuduvad seosed äriühingutega. Ajutise halduri kogutud materjalide põhjal ei kuulu võlgnikule realiseeritavat kinnisvara, vallasvara on eelduslikult vähelikviidne. Rahalised vahendeid kontol puuduvad. 3.2 Andmed võlgniku kohustuste kohta: Pandiga tagamata nõuded: Täitemenetluste registri kohaselt on käesoleval ajal võlgniku suhtes läbiviidavaid täitemenetlusi teadaolevalt 8 sissenõudja avalduse alusel Tsiviilhagi kriminaalasjas: OÜ X summas 1 172,09 eurot, nõude jääk 137,09 eurot (kohtutäituri tasu jääk 151,96 eurot) Sama sissenõudja nõuet täidab ka kohtutäitur Elin Vilippus, kelle andmetel on sissenõudja nõude jääk 1092,99 eurot ja kohtutäituri tasu 304,89 eurot Kui eeldada, et tegemist on ühe sissenõudja kahe erineva nõudega, siis kokku on OÜ X nõue võlgniku vastu 1 230,08 eurot. X AS-le (end. X) on kohustus 257,50 eurot (kohtutäitur Katrin Vellet). Riigi Tugiteenuste Keskus on sissenõudjaks kahes kriminaalasjas välja mõistetud menetluskulude osas, kokku summas 3 351,55 eurot. Politsei- ja Piirivalveameti nõudeid on täitmisel veel kokku summas 230 eurot. Kokku on ajutine haldur tuvastanud võlgniku kohustusi summas 5 069,13 eurot. Kokkuvõtvalt leiab ajutine haldur, et võlgnik on maksejõuetu ning see on püsiv vähemalt lähema 10 kuu jooksul. Võib eeldada, et võlgnik ei ole suuteline ka pärast vabanemist koheselt teenima tulu, mis võimaldaks kõikide kohustuste täitmist lühikese perioodi vältel. Kuna võlgnikule on kohaldatud vanglakaristust, siis ka väärteotrahvide nõuded ei aegu lähema aja jooksul, sest vangistuses viibimise ajal nende nõuete aegumine peatub. 3.3 Maksejõuetuse põhjustest Ajutine haldur on analüüsinud võlgniku suhtes läbiviidud täitemenetluste registrit ning leiab, et võlgniku vastu olevatest nõuetest suurem osa on seotud kriminaalmenetlustes välja mõistetud menetluskulude ning tsiviilhagiga. Seega, antud võlgniku puhul ei ole tegemist nõuetega, mis oleks tekkinud kiirlaenudest, mida ta oleks vajanud enda jaoks eluliselt vajaliku toidu või esmatarbekaupade muretsemiseks, vaid nõuded on tekkinud tema enda poolt süülise käitumise tõttu. 3.4 Vara tagasivõitmisest Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid PankrS § 109 jj tulenevalt. Kogutud materjalide põhjal ei ole ajutine haldur vara tagasivõitmise aluseid tuvastanud. Võlgniku poolt oma kinnisvaraga teostatud tehingute tagasivõitmise tähtajad on PankrS kohaselt möödunud. Samuti ei saa kindlalt väita, et tehingute tegemise ajal võlgnik oli maksejõuetu või need tehingud muutsid ta maksejõuetuks. Enamus sissenõudmisel olevaid kohustusi on tekkinud pärast varaga tehtud tehinguid. 3.5 Edasise pankrotimenetluse perspektiiv Ajutine haldur seisukohal, et võlgnikul puudub likviidne vara ning sissetulek ei võimalda rahuldada võlanõudeid, sest vangistuses viibimise periood lõpeb eelduslikult 2020. aasta suvel. Juhul, kui kohus pankrotimenetluse läbimise järel algatab võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse, siis selle läbimisel 5-7 aasta jooksul on võlgnikul võimalus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabaneda juhul, kui ta ise on võlgniku kohustuste täitmiseks piisavalt motiveeritud. Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et võlgnikul puudub

käesoleval ajal vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kuna võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, siis PankrS § 171 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 toodud asjaolusid menetluse algatamata jätmiseks. Juhul, kui kohus kuulutab välja A. D. pankroti, siis ajutine haldur Tiia Kalaus - annab nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina; - palub määrata võlausaldajate I üldkoosoleku aeg ja koht; - avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded; - mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine haldur palub PankrS § 23 lg 1 alusel välja mõista ajutise halduri tasu ja kulu kokku 401, 80 eurot (so 6, 4 tundi), millest - 397 eurot (lisandub käibemaks) määrata hüvitamisele riigi vahenditest: - 4, 80 eurot jätta võlgniku kanda. Tasu palub haldur mõista välja OÜ Civilex kasuks. Kohus leiab, et halduri tasu taotlus, arvestades halduri ülesannete mahtu ja kulutatud tööaega, on põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.