Green Frog Investments Inc hagi Orvium OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
86 692,67 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Green Frog Investments Inc (Panama registrikood 367707/2017), lepingulised esindajad vandeadvokaat Andres Vinkel (e-post: [email protected]) ja advokaat Annika Veisson (e-post: [email protected]) Kostja Orvium OÜ (registrikood 14439892, e-post: [email protected]) lepinguline esindaja vandeadvokaat Marek Herm (e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Mõista hagejalt Green Frog Investments Inc kostja Orvium OÜ kasuks menetluskuluna välja 3786,75 eurot. Hageja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3786,75 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2-19-436 Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduste kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt tutvustas xxxx tegutseva B AG töötaja hagejale võimalust investeerida Eesti registreeritud kostja poolt arendatavasse „Xxxx“, ostes kostja poolt väljastatavaid tokeneid. Poolte vahel 18.05.2018 allkirjastatud lepingu (edaspidi leping) alusel maksis hageja kostjale 100 000 USA dollarit. Lepingus ei ole sõnaselgelt kokku lepitud tähtaega, millal tuleb tokenid üle anda. Lepingu kohaselt pidi tokenite genereerimise sündmus (Token Generation Event- ingl. k.) aset leidma 2018 aasta kolmandas kvartalis. Lepingule kohaldub Eesti õigus. Hageja leiab, et kuna lepingu sõlmimisest kuni tokenite genereerimise sündmuseni oli ligikaudu 4 kuud, tuleb pidada võlaõigusseaduse (VÕS) § 27 lg-st 2 tulenevalt mõistlikuks tähtajaks tokenite üleandmiseks sellele järgnev kuu, s.o 30.10.2018. Kostja ei ole oma kohustust täitnud. Hagejale ei olnud hagi esitamisel teada, kas tokeneid on üldse genereeritud. Hageja avaldas 19.12.2018 B AG maakleri K N vahendusel kostjale soovi makstud raha tagasi saada. Kostja keeldus raha tagastamisest. Kostja ei ole hagejale hagiavalduse esitamise seisuga pakkunud täitmist. Hageja leiab, et tema 19.12.2018 suhtlust tuleb pidada lepingust taganemisest teatamiseks, alternatiivselt taganeb hageja lepingust hagiavaldusega. Hageja leiab, et taganemise tulemusena peab kostja tagastama hagejale saadud raha. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 100 000 USA dollarit, jätta menetluskulud kostja kanda ning kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt viivist. Hageja leiab, et kuna ta on lepingust kehtivalt taganenud, puudub tal alus kostjalt pakutud tokeneid vastu võtta. Kostja postitas 04.02.2019 enda veebilehele teate, mille kohaselt on investeeringute kogumine lõpetatud ning kogu projekt peatatakse. Hageja on ka kaotanud ostetud toote vastu huvi ning soovib raha tagastamist. Hageja ei ole seega olnud vastuvõtuviivituses. Hageja taganemisõigus tulenes nii lepingust kui ka seadusest. Lepingus on ette nähtud, et kui üks pool on lepingut rikkunud, on kahjustatud poolel õigus lepingurikkumisest teist poolt teavitada ning teisel poolel on võimalik rikkumine lõpetada 30 päeva jooksul. Kostja on igal juhul pakkunud kohustuse täitmist hilinemisega, s.o enam kui 30 päeva möödumisel taganemisavalduse tegemisest. Kuna hageja ei ole toodet vastu võtnud, ei saa ta ka öelda, kas toode on tegelikult valmis või piirdus kostja pingutus vaid meilivahetusega, et korraldada toote „üle andmine“. Hageja tugineb ka sellele, et on investorina „nõrgem pool“, kuna investoril on alati vähem teavet kui emitendil. Investeerimise regulatsiooni eesmärk on investori kaitse. Seega on lepingu punktid, millega välistatakse igasugune kostja vastutus, algusest peale tühised.
2-19-436 09.09.2019 kohtuistungil leidis hageja, et tõendatud ei ole, et keskkond, kus saaks tokeneid kasutada, oleks valmis. Kostja vastuväited
2.Kostja 09.05.2019 vastuses hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja kaasas Orviumi platvormi loomisel selle arendusse aastal 2018 varases staadiumis ning mitmes etapis raha tokenite eelmüügi näol. Platvormi valmimisele pidi järgnema „Token Generation Act“ ehk nutilepingu põhine ühisrahastus- ostjatelt kogutakse raha ning vastavate tingimuste (muu hulgas alampiiriks seatud rahasumma) täitumisel hakkab süsteem automaatselt tokeneid genereerima ning ostjatele lepingutingimustele vastas määras jagama. Pooltevahelises lepingus ei ole sätestatud tokenite väljastamise tähtaega. Kostja oli planeerinud Orviumi platvormi tokenite avaliku müügi kahes etapis (avalik eelmüük ja avalik müük) perioodi 04.02.2019-01.04.2019 ning teavitas seda ka oma kodulehel. Seoses krüptovaluutade turu järsu langusega oli enne avaliku müügi algust olukord selline, et müügile oli ennast registreerinud üksnes 9 huvilist kokku 50 Ethereumi suuruse panusega, millest oli selge, et hetke huvi tokenite ostmise vastu ei saa olema piisav ning avalik pakkumine kukub läbi (kuna avaliku müügi õnnestumiseks on vaja täis saada minimaalne piirmäär). Kostja otsustas tokenite avaliku müügi lükata edasi turuolukorra paranemiseni ning avaldas 04.02.2019 teate, milles andis teada, et tokenite avalik müük lõpetatakse kuni edasiste teavitusteni, kostja jätkab platvormi arendamist ning väljastab tokenid varastele panustajatele. Kostja küsis varastelt panustajatelt vajalikke rekvisiite tokenite ülekandmiseks ning nende saamisel kandis tokenid isikutele üle. Kostja saatis hagejale 27.02.2019 e-kirja, milles teatas, et plaanib tokenid hagejale üle anda ning palus selleks vajalikke andmeid. Hageja ei ole kostja kirjale vastanud ega oma rekvisiite teatanud, mistõttu ei ole kostja saanud talle tokeneid üle anda. Hagejalt on vastavaid rekvisiite küsinud ka B AG, litsentseeritud finantsvahendaja, kuid ka neile ei ole hageja vastanud. Tänaseks on kostja kandnud tokenid üle kõigile teistele varajastele panustajatele peale hageja. Lisaks on praeguseks Orviumi platvormil võimalik juba ka tokeneid kasutada. Hetkel osaleb kostja oma platvormiga „xxxx“ programmis xxxx xxxx koos teiste krüptovääringutega seotud idufirmadega kõikjalt maailmast. Seega on Orviumi Platvorm aktiivses töös ning seda on juba võimalik kasutada. Kostja poolt puudub oluline lepingurikkumine ning hagejal puudub õigus lepingust taganemiseks. Korralise taganemise võimalust lepingus ette nähtud ei ole. Hageja ei saanud anda mingit täiendavat tähtaega, kui puudus algne tähtaeg kohustuse täitmiseks. Sellest, et tokenite loomise üritus on planeeritud III kvartalisse, ei saa tuletada kostja kohustust anda tokenid üle 2018. a III kvartalis või mingil muul kuupäeval pärast seda. Samuti on lepingus selgelt kokku lepitud, et kostja ei vastuta muu hulgas selle eest, kas üldse on võimalik tokeneid luua ja üle anda. Kuna kostja on püüdnud anda hagejale tokeneid üle alates 27.02.2019, ei saa ta olla ka lepingut oluliselt rikkunud. Hageja on ise vastuvõtuviivituses, kuna ei ole andnud vajalikke andmeid tokenite üleandmiseks.
2-19-436 Tokenid tuli anda üle pärast nende genereerimist, mitte teatud aja möödumisel lepingu sõlmimisest. Kostja püüdis anda tokeneid hagejale üle koheselt pärast nende genereerimist, seega mõistliku tähtaja jooksul. Kostja kinnitas 09.09.2019 kohtuistungil, et portaal, kus tokeneid saab kasutada, on valmis. Kostja vastuses on toodud välja aadress, kus saab kontrollida tokenite olemasolu. Kohtu põhjendused
3.Kohus, tutvunud asja materjalidega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: • hageja (ostja) ja kostja (müüja) vahel sõlmiti 18.05.2018 virtuaalvääringu, s.o tokenite müügileping. • Hageja on tasunud lepingu eseme ostuhinna 100 000 USA dollarit kostjale. Kostja ei ole seda summat hagejale tagastanud. • Hageja on 19.12.2018 pöördunud B AG maakleri K N poole sooviga makstud raha kostjalt tagasi saada ning maakleri kinnitusel keeldus kostja raha tagastamisest. • Hageja on esitanud kostjale tahteavalduse lepingust taganemiseks ka 10.01.2019 hagiavalduses. • Kostja saatis hagejale 27.02.2019 kirja, milles teatas, et soovib lepingu eseme üle anda ning küsis selleks hagejalt vajalikke andmeid. • Hageja ei ole kostjalt täitmist vastu võtnud. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja oli õigustatud lepingust taganema.
5.Vaidlus puudub selles, et poolte vahel sõlmitud lepingut tuleb käsitleda müügilepinguna. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 järgi kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg-te 1-3 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100).
6.Hageja on omapoolse kohustuse täitnud, s.o tasunud kostjale lepingu eseme müügihinna. Vaidlus puudub selles, et kostja ei olnud hagi esitamise aja seisuga lepingust tulenevat kohustust täitnud. Hageja on taganenud lepingust põhjusel, et kostja on omapoolse kohustuse täitmisega viivitanud ning praeguseks hetkeks on hagejal kadunud ka huvi täitmise suhtes.
7.Kohtul tuleb asja lahendamises anda hinnang sellele, kas hageja oli õigustatud lepingust taganema. Hageja on tuginenud sellele, et lepingu punktis 3.2 on ette nähtud lepingu lõpetamise kord ning kuna kostja oli lepingut rikkunud, oli hageja õigustatud teatama lepingu rikkumisest teist lepingupoolt ning kostjal oli võimalus rikkumine lõpetada 30 päeva jooksul. Hageja teavitas
2-19-436 kostjat lepingurikkumisest nii 19.12.2018 kui ka 10.01.2019 taganemisavaldustes, kuid kostja 30 päeva jooksul rikkumist ei kõrvaldanud.
8.Viidatud lepingu (tl 4-7, tõlge tl 18-19 pöördel) punktist 3.2 nähtub, et lepingu lõpetamisel võib aluseks olla lepingu raske rikkumine või asjaolu, et poolte poolt tehtud avaldus või kinnitus osutub vääraks, kui need peavad olema tõesed ja korrektsed. Seega saab lepingust endast tuleneda alus taganemiseks eeltoodud eeldustel, sh lepingu raske rikkumise olemasolul.
9.Lepingust ei tulene, milliste kohustuste rikkumine võiks olla käsitletav lepingu raske rikkumisena. Kohtu hinnangul tuleb seda tingimust sisustada selliselt, et lepingu raske rikkumine võiks olla oluline lepingurikkumine VÕS § 116 lg 2 tähenduses.
10.Ka seaduse alusel saab lepingust taganemise alus tuleneda lepingurikkumisest. VÕS § 100 lgs 1 p-des 1 ja 4 on sätestatud, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja muu hulgas nõuda kohustuse täitmist või taganeda lepingust. VÕS § 116 lg järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Sama paragrahvi lg 2 punktis 5 on sätestatud, et olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. VÕS § 114 lg-s 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani.
11.Seega on lepingust taganemise eelduseks oluline lepingurikkumine. Kohtul on vaja asja lahendamiseks tuvastada, kas kostja on rikkunud omapoolset kohustust ning kas tegemist on olulise lepingurikkumisega. Kostjapoolne rikkumine, millele hageja tugineb, seisneb kohustuse täitmisega viivitamises (VÕS § 100).
12.Kohustuse täitmise tähtaeg võib tuleneda kas lepingust või seadusest. Lepingu artiklis 2 (märkide ostmine) on viidatud vaid sellele, millise koguse märke on ostja õigustatud 100 000 USA dollari eest saama. Poolte vahel sõlmitud lepingust nähtuvad järgmised viited võimalikele müüjapoolse täitmise tähtaegadele. Artiklis I (mõisted) on märgitud, et märgi loomise üritus tähendab nutilepingu põhist ühisrahastust 2018. aasta kolmandas kvartalis Orviumi platvormi arendamiseks. Lepingus ei ole samas kokku lepitud, et tokenid antakse üle 2018. a kolmandas kvartalis, samuti puudub viide sellele, kui pika aja möödudes tokenite genereerimise sündmusest tuleb tokenid üle anda. Kohus leiab, et lepingust ei tulene konkreetset kohustuse täitmise tähtaega.
13.Kostjapoolse kohustuse täitmise tähtaeg võib siiski tuleneda seadusest. Hageja on tuginenud VÕS § 27 lg-le 2, mille kohaselt juhul, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud nende õiguste ja kohustuste määramiseks olulises tingimuses, kohaldatakse tingimust, mis on mõistlik asjaoludest, lepingupoolte tahtest, lepingu olemusest ja eesmärgist ning hea usu põhimõttest lähtudes. Hageja on leidnud, et arvestades, et lepingu sõlmimisest kuni tokenite genereerimise sündmuseni (2018. a kolmas kvartal, lõpeb 30.09.2018) oli ligikaudu 4 kuud, siis saab pidada mõistlikuks tähtajaks tokenite üleandmiseks järgnev üks kuu tokenite genereerimise sündmusest, s.o 30.10.2018.
2-19-436
14.Kohus hageja käsitlusega ei nõustu. Kohtu hinnangul puudub alus tuletada võimalikku mõistlikku tähtaega ajavahemikust, mis kulus lepingu sõlmimisest kuni eeldatava genereerimise sündmuse lõppemiseni. Lepingust ei tulene, et tokenite genereerimise sündmus pidi toimuma hiljemalt 2018. a kolmandas kvartalis ning sündmuse hilisem toimumine oleks lepinguga vastuolus. Kohtu hinnangul tuleb lepingut tõlgendada pigem selliselt, et 2018. a kolmandas kvartalis oli sündmuse eeldatav toimumise aeg. Samuti ei ole lepingus määratud, millise aja möödumisel sellest sündmusest pidi kostja hagejale tokenid üle andma. Kohus märgib, et eeltoodust ei saa siiski tuleneda, et kohustus võib jääda lõpmatuseni täitmata. Puudub aga alus teha järeldust, et tähtaeg oli igal juhul möödunud 19.12.2018 või 10.01.2019 ning et hageja oli õigustatud sel ajal andma täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks.
15.Vaidluse all ei ole, et kostja on pakkunud hagejale kohustuse täitmist 27.02.2019, seega vähem kui 5 kuu möödumisel eeldatavast tokenite genereerimise sündmuse toimumise tähtajast. VÕS § 116 lg 2 p-des 1-5 on sätestatud rikkumised, mida saab eelduslikult käsitleda olulise lepingurikkumisena. Kuna lepingust kohustuse täitmise (tokenite hagejale andmise) tähtaega ei tulene, ei ole tokenite genereerimise eeldatava tähtaja viibimine ja täitmise pakkumine vähem kui 5 kuu möödumisel eeldatavast sündmuse toimumise tähtajast kohtu hinnangul igal juhul käsitletav olulise lepingurikkumisena ühegi VÕS § 116 lg 2 punkti alusel.
16.Kohus jõuab seega järeldusele, et kostjapoolset olulist lepingurikkumist toime pandud ei ole. Lepingust ei nähtu korralise taganemise võimalust juhul, kui lepingurikkumist ei saa käsitleda raske lepingurikkumisena. Samuti ei ole hageja tuginenud sellele, et lepingu rikkumiseks võiks alus tuleneda väärast avaldusest või kinnitusest (lepingu p 3.2.). Seega puudus hagejal õigus lepingust taganeda nii lepingulisel alusel kui ka seadusest tuleneval alusel.
17.Hageja on tuginenud ka sellele, et kostja on 04.02.2019 teatanud (tl 46, tõlge tl 81) Orviumi avaliku müügi ja eelmüügi lõpetamisest kuni edasise teavitamiseni. Hageja on leidnud, et sellega lõppes hageja huvi projektis osaleda. Kohtu hinnangul ei nähtu antud teatest, et projekt on lõpetatud. Teate kohaselt projekti jätkatakse ning väljastatakse tokenid varajastele panustajatele ning kavas on jätkata Orviumi platvormi edasiarendamist. Kohtu hinnangul ei saa sellest teatest tuleneda hagejale alust lepingust taganemiseks.
18.Kohus peab vajalikuks märkida veel järgmist. Lepingu lisast B (tl 6 pöördel-7, tõlge tl 86) nähtub, et müüja on teavitanud ostjat tokenitega seotud riskiteguritest, sh ka võimalusest, et projekti ebaedu korral on võimalik, et ostja kaotab kogu ostuhinna. Lepinguga on välistatud kostja vastutus ulatuslikul määral. Samas on ostja (hageja) kinnitanud lepingu punktis 4.2. c), et tal on piisavad finants- ja ärialased teadmised ja kogemused, mistõttu on ostja võimeline hindama niisuguse ostu eeliseid ja ohtusid, suuteline kandma sellise ostu täielikku kahjumit ilma ostja finantsseisundit kahjustamata ja suudab tähtajatult kanda niisuguse ostu majanduslikku riski. Punktis 4.2. d) on ostja kinnitanud, et mõistab, et selle lepingu sõlmimine ja märkide väljastamine kannab endas ohtusid, mille kõik ostja täielikult enda peale võtab ning et sellised ohud on näiteks, et platvormi ei saada valmis või märkide loomise üritust ei toimu või platvorm ei tõmba piisavalt peamiste sidusrühmade tähelepanu jne. Seega on ostja (hageja) kohtu hinnangul kinnitanud, et saab aru lepingu võimalikest riskidest ning võtab sellise riski teadlikult. Eeltoodust tulenevalt ei saa sellised tingimused (ulatuslik vastutusest
2-19-436 vabastamine) olla ka vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtu hinnangul ei viita praegusel hetkel ka miski sellele, et hageja ei saa lepingust tulevikus kasu, mida ta eeldas end seda sõlmides saavat.
19.Hageja on tuginenud ka sellele, et talle ei ole teada, kuidas lepingu eset (mille üleandmist on kostja pakkunud) üldse tegelikkuses kasutada saab. Lepingu punktis 4.1. c) on viimases lauses täpsustatud, et „välja arvatud juhul, kui äriühing (antud juhul kostja) on sellega sõnaselgelt nõustunud, siis kui mis tahes märke jagatakse vastavalt käesolevale lepingule, toimub nende jagamine nende tegelikult kujul ja arendamisel olevatena“. Sama on korratud üle lepingu punktis
4.2.d), mille kohaselt ostja mõistab ning nõustub selgesõnaliselt sellega, et märgid luuakse ja edastatakse ostjale nende „tegelikult kujul“ ja „arendamisel“ olevatena. Kohtu hinnangul tuleneb neist kokkuleppe punktidest, et asjaolu, kas ja kuidas konkreetselt tokeneid praegusel hetkel kasutada saab, s.o kas platvorm on täiesti valmis või veel arendamisel, ei anna alust hinnata lepingust tuleneva kohustuste täitmist mittekohaseks ega anna alust tugineda kohustuse rikkumisele.
20.Kuna kohtu hinnangul ei ole hageja lepingust taganemine kehtiv, puudub hagejal ka alus lepingu alusel üleantu tagasinõudmiseks. Seetõttu jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotamine ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
21.TsMS § 173 lg-s 1 on sätestatud, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Kohus jättis hagi rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
22.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Viidatud piirmäära käesoleval hetkel kehtestatud ei ole. Hageja on jätnud kostja menetluskulude põhjendatuse kohtu otsustada.
23.Kostja menetluskulud on 09.09.2019 taotluse kohaselt lepingulise esindaja tasu kuni istungini 4848 eurot ja võõrkeelsete tõendite tõlge 60 eurot. Kostja taotleb esindajatasu arvestamist ka vastavalt istungi kestusele. Kohtu istungi kestus oli 1h 15 min. Kostjale on osutatud õigusteenust tunnihinnaga 190 eurot (ilma käibemaksuta).
24.Riigikohus on 28.11.2018 otsuses nr 2-17-10348 (p 16) leidnud, et TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Kolleegiumi varasema seisukoha järgi tuleb menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-115-13, p 25).
2-19-436 Riigikohus on 30.11.2016 otsuses nr 3-2-1-131-16 pidanud põhjendatuks ka tunnihinda 165 eurot (ilma käibemaksuta) ning 16.05.2018 lahendis nr 2-16-8344 tunnihinda vandeadvokaadi korral ka 150 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul ületab kostja lepingulise esindaja tunnitasu oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus loeb, ülaltoodud lahenditele tuginedes, põhjendatud tunnitasuks 165 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu seisukoht tugineb sellel, et tegemist ei olnud ei õiguslikult keeruka ega ka tõendite poolest mahuka vaidlusega.
25.Kostja õigusabikulu kirjetest ei ole kohtu hinnangul põhjendatud või ei ole osaliselt põhjendatud järgmine ajakulu: 25.01.2019 kirje on kohtu hinnangul põhjendatud maksimaalselt 2h ulatuses. Kohus küsis kostjalt seisukohta hagi menetlusse võtmise ja hagi tagamise osas. Seega oli tingimusliku tagatise taotluse esitamine kostja poolt ennatlik. 22.04.2019 ja 25.04.2019 kirjed on kohtu hinnangul põhjendatud kokku maksimaalselt 0,5h ulatuses. Kohtumäärusega tutvumiseks ei saanud kuluda palju aega ning kostjal puudus vajadus tagatise kohtu poolt nõudmise ja tasumise osas kliendiga eraldi kommunikeerida. Eelduslikult pidid järgnevad sammud võimaliku tasumise ajaks olema läbi räägitud juba tagatise nõudmise hetkeks. Kohtukõne teeside valmistamise kulu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kulu, mille kandmise eest peaks vastutama vastaspool. Sisuliselt on see oma varasemalt välja toodud seisukohtade rõhutamine, milleks kostjal oli võimalus ka istungil. Kohus loeb antud kirje osas põhjendatud ajakuluks 1 tund istungiks ettevalmistumiseks.
26.Kokku on kostja menetluskulu põhjendatud õigusabikulu kokku 22,95h ulatuses s.o summas 3786,75 eurot (käibemaksuta). Tõlkekulude 60 kandmine ei ole kohtu hinnangul tõendatud. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb hagejal kanda kostja menetluskulud 3786,75 eurot.
27.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
28.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 15.05.2020 kohtuotsusega muudeti oluliselt Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 10.10.2019 kohtuotsuse põhjendusi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.