Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

288,22 eurot kuus, alates 01. aprillist 2019 312,37 eurot kuus, lisaks sotsiaaltoetus 53,70 eurot. Võlgnik elab sotsiaalmajaüksuses 3-kohalises toas. Suur osa tema sissetulekust kulub ravimitele. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise osas esitasid oma seisukohad mõlemad võlausaldajad. Võlausaldaja K K OÜ (likvideerimisel) on nõus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ning tema kohustustest vabastamisega, kuid võlausaldaja AS K S leiab, et menetlust tuleb jätkata, kuna võlgnik ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, sh ei ole tegelenud tulutoova tegevusega ning on tasunud võlausaldajale kokku vaid 274,12 eurot. 05.09.2019 toimus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas võlgniku T V ärakuulamine. Ärakuulamisele ilmus võlgnik koos oma sotsiaaltöötajaga. Võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et ta ei ole kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel tööl käinud. Alates 2014. aastast saab ta invaliidsuspensioni ning elab sotsiaalmajas. Võlgnikul ei ole tervislikel põhjustel võimalik tööl käia ning tal puudub vara. Kohus võttis 05.09.2018 toimunud ärakuulamisel võlgnikult PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Käesolevaks ajaks on võlgniku T V kohustustest vabastamise menetlus kestnud 3 aastat, kuid võlgnik esitas kohtule 11.07.2019 taotluse ennetähtaegseks kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu otsustab kohus võlgniku T V pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine vastavalt PankrS § 175 lg-le 11. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Kohus kuulas 05.09.2019 ärakuulamisel võlgniku ära ning võttis võlgnikult PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. Võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole ning ka võlgniku võlausaldaja K K OÜ (likvideerimisel) on avaldanud, et tal ei ole vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamisele. Võlausaldaja AS K S vaidles taotlusele vastu, leides, et võlgnik ei ole võlausaldajale kohustustest vabastamise menetluse jooksul võlgnevust piisavalt tasunud ega tegelenud tulutoova tegevusega. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Käesoleval juhul ei ole võlgnik oma kohustuste täitmisest kõrvale hoidunud. Võlgnik on täitnud kohustustest vabastamise menetlusest tulenevaid kohustusi oma võimaluste piires. Võlgnik on töövõimetuspensionär, kes ei saa

tervislikel põhjustel tööl käia. Tema ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension ja sotsiaaltoetus. Sellegipoolest on võlgnik igakuiselt võlausaldajate võlgnevuse katteks raha kogunud (120 eurot aastas) ja kord aastas võlausaldajatele vastavalt jaotisele väljamakseid teinud. Samuti on võlgnik esitanud kohtule korrektselt usaldusisiku aruandeid. Kuna võlgnik on töövõimetuspensionär, kes tervislikel põhjustel ei ole võimeline töötama, ei saa kohtu hinnangul talle tulutoova tegevuse mitteotsimist ette heita. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiks ei saa olla võlgniku poolt kogu nõude tasumine, vaid nõude vähendamine vastavalt võimalustele, mida võlgnik käesoleval juhul ka teinud on. Kohtu hinnangul on võlgnik andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ega ole oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi rikkunud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku T V pankrotimenetluse ennetähtaegne lõpetamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb T V tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1). PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.