Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

esimest võlausaldajate üldkoosolekut 26. november 2015 kell 15.00. Kui võlgnik vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

Käesoleval ajal ei ole ajutisel halduril andmeid selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu. Ajutises pankrotimenetluses kogutud dokumentide pinnalt leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgniku maksejõetus on tingitud võlgniku erinevatel eluetappidel aset leidnud äärmiselt ebasoodsatest majanduslikest- sündmustest ning ebaõnnestumistest. Kogutud materjalidest ei nähtu pahauskset kohustustest kõrvalehoidmist võlgniku poolt ning võlgniku ulatuslik kommunaalteenuste võlgnevus on tekkinud mitmete majanduslikult halbade asjaolude kokkulangemise tõttu. Ajutine haldur ei välista seejuures maksejõuetuse tekkimist kolmandate isikute pahatahtliku käitumise tõttu. Võlgniku äärmiselt rasket majanduslikku olukorda süvendab võlgniku töövõimetus ning asjaolu, et võlgniku ainsateks sissetulekuteks on riiklikud sotsiaaltoetused. Võlgniku maksejõuetuse algusajaks tuleb ajutise pankrotihalduri arvates lugeda 2013, mil esitati kohtutäiturile täitmiseks Kiviõli kinnisvarahoolduse OÜ-le kuuluv nõue. Võlgnikul puudub igasugune vara, mille arvel võlausaldajate nõudeid rahuldada ning katta pankrotimenetluse kulusid. Ülima tõenäosusega ei võimalda võlgnikul lasuvate kohustuste ulatus tulenevalt võlgniku majanduslikust seisundist kohustusi täita ka pikemas perspektiivis. Seega on võlgnik maksejõuetu ega suuda oma kohustusi täita, mistõttu tuleb algatada võlgniku pankrotimenetlus. Võlgniku arvelduskontode ülevaatuse käigus otseselt ebaharilikke ning tavapärasest majandustegevusest kõrvalekalduvaid tehinguid ei ilmnenud. Samuti ei nähtu ajutise halduri kasutuses olevatest materjalidest tehinguid, mida saaks käsitleda tagasivõidetavana. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise pankrotimenetluse jooksul ei ilmnenud. Analüüsides menetluses kogutud dokumente, asub haldur seisukohale, et kohustustest vabastamise menetlus on võlgniku suhtes võimalik, kuivõrd puuduvad PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud eeldused kohustustest vabastamata jätmiseks. Kokkuvõttes on võimalik väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku tegelik maksejõuetus kujunes välja tõenäoliselt juba 2013. Ajutine haldur on koostanud aruande avalikest registritest ja andmebaasidest saadud informatsiooni põhjal, mille käigus on kindlaks tehtud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 9124,55 euro ulatuses. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Võlgnik soovib võlgadest vabastamise läbi pankrotimenetluse, samas puuduvad võlgnikul pankrotimenetluse läbiviimiseks igasugused vahendid. Tulenevalt PankrS § 29 lg. 1-st oleks alus antud menetlus lõpetada raugemisega, kuid kuna võlgnik soovib kohtule esitada kohustustest vabastamise avalduse, siis PankS § 171 lg 11 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja. Ajutine pankrotihaldur peab täiendavalt vajalikus märkida, et Riigikohtu praktika kohaselt on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-46-13 p. 11).Ajutise halduri hinnangul ei nähtu võlgniku tegevuses võlausaldajate huvide kahjustamist, mistõttu on kohustustest vabastamise menetluse algatamine perspektiivne. Arvestades eeltoodut teeb ajutine haldur ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot PankrS § 31 lg 1 alusel. Juhul kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, on ajutine haldur nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Maire Armi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg

11 kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 9124,55 eurot. Vara, mille arvelt saaks rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta menetluskulud, võlgnikul puudub. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Tagasinõutavate ja tagasivõidetavate tehingute olemasolu haldur tuvastanud ei ole. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 769,50 eurot ja kinnitada bürookulud 130 eurot, kokku koos käibemaksuga 899,50 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 769,50 eurot ja kinnitada bürookulud 130 eurot, kokku koos käibemaksuga 899,50 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot riigi vahenditest ning summa 423,10 eurot (sh käibemaks) võlgniku pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.