lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-8357/13

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.10.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-8357/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.10.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1768
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 221 lg 1, 2Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiPärS § 143 lg 1TsMS § 368 lg 2TuvastushagiTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 372Hagi menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 445 lg 4Otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramineTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-19-15920/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja18.12.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

10.10.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-8357

Tsiviilasi

XX hagi JRF Group OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2019/1048, alternatiivselt täitedokumendi tõlgendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.06.2019 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXX), lepingulised esindajad v/adv Carri Ginter ja adv Mari Karja Kostja JRF Group OÜ (registrikood lepinguline esindaja v/adv Anet Kaasik

Menetluse liik

14684657),

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 12.06.2019 määrus tühistada ja saata tsiviilasi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.
4.Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata. Asjaolud ja maakohtu määrus

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
TsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine
1.02.06.2019 esitas hageja maakohtule kostja vastu hagi, milles palub tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 025/2019/1048 või (alternatiivselt) tuvastada, et viidatud täiteasja aluseks olevat täitedokumenti (Harju Maakohtu 27.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-6684) tuleb tõlgendada selliselt, et täitedokumendis viidatud summa tuleb välja mõista RR pärijatelt hagejalt, JJ-lt, GG-lt, LL-lt ja HH-lt, kelle

vastutus on pärimisseaduse (PärS) § 143 lõike 1 alusel piiratud RR pärandvara väärtusega.

2.Hagi kohaselt edastas kohtutäitur 23.05.2019 hagejale täitmisteate täiteasjas nr 025/2019/1048. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 27.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-6684, millega mõisteti hagejalt JPP Invest OÜ kasuks välja 219 158 eurot ja menetluskulud 9699.60 eurot. Maakohtu otsuses käsitletud nõue põhineb JPP Invest OÜ hagil, mis esitati hageja kui RR ühe pärija vastu. Kuigi kokku oli 5 pärijat, ei ole otsuse resolutsioonis märgitud midagi teiste pärijate ega ka selle kohta, et pärija vastutus on piiratud pärandvara väärtusega. Viidatud asjas esitas hageja maakohtule taotluse pärija piiratud vastutuse reservatsiooni märkimiseks kohtuotsusesse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lõike 4 alusel põhjusel, et pärandvara inventuuri teostamise korral on pärijate vastutus pärimisseaduse (PärS) § 143 lõike 1 alusel piiratud pärandvara väärtusega. Maakohus jättis selle taotluse läbi vaatamata, kuna see oli esitatud hilinenult. Hageja esitas otsusele apellatsioonkaebuse, tuginedes mh sellele, et kohus jättis ebaõigesti läbi vaatamata tema taotluse pärija piiratud vastutuse reservatsiooni tegemiseks. Tallinna Ringkonnakohus leidis 04.07.2018 otsuses, et maakohus jättis hilinenult esitatud taotluse õigesti läbi vaatamata. Ringkonnakohus viitas otsuse põhjendustes, et hageja kui pärija vastutuse piiratus pärast pärandvara inventuuri tegemist PärS § 143 lõike 1 alusel ei sõltu sellest, kas vastav reservatsioon otsuse resolutsioonis sisaldub või mitte. Hageja leiab, et kohtuotsus ei ole sellisel kujul täidetav, sest hagejalt välja mõistetud nõue on tegelikkuses nõue RR pärijate vastu ning peale hageja on teisi pärijaid veel ja pärijate vastutus on seadusega piiratud. Sundtäitmine on lubamatu, sest nõue on välja mõistetud vales ulatuses valelt isikult. Vaidlus on Harju Maakohtu 27.11.2017 otsuse resolutsiooni tekstis sisalduva adressaadi ja tema vastutusega, mistõttu praegusel kujul täitedokumendi resolutsiooni täita ei tohi ja sundtäitmine tuleb kuulutada lubamatuks. Isegi kui esitatakse hilinenult taotlus teha pärija reservatsiooniga kohtuotsus, siis ei tohi pärija reservatsiooni jätta kohtuotsuse resolutsiooni märkimata või kui nii juhtub, siis peab leiduma õiguskaitsevahend, mille kaudu tekkinud ebaõiglust heastada, nt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise või muud liiki hagi kaudu.
3.Juhul kui kohus ei pea sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi põhjendatuks, palus hageja kohtul täitedokumenti selgitada TsMS § 368 lõike 2 alusel. Antud juhul on vaja tuvastada, kas täitedokumendi nõue on isiklikult hageja vastu või RR pärijate vastu koos sellest tuleneva vastutuse piiranguga.
4.12.06.2019 määrusega keeldus Harju Maakohus TsMS § 371 lõike 2 punkti 2 alusel hagi menetlusse võtmisest ning jättis seoses sellega rahuldamata ka hagi tagamise taotluse. Menetluskulud jäid TsMS § 168 lõike 1 alusel hageja kanda.
5.Kohus viitas TMS § 221 lõike 1 esimesele lausele. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-6412 punktis 16 selgitanud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Kui täitedokumendiks on kohtulahend, on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise võimalused oluliselt piiratud ning vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud TMS § 221 lõike 2 järgi üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Lahendi nr 3-2-1-11-15 punktides 10 ja 11 selgitas Riigikohus, et TMS § 221 lõike 2 eesmärk on takistada

olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus. Seetõttu saab sundtäitmise lubamatuks tunnistamisel arvesse võtta üksnes neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Siiski saab nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ka siis, kui alus selleks tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha.

6.Hageja ei ole esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hageja ei väida ka, et tal ei olnud võimalik tsiviilasja nr 2-16-6684 menetluses oma õigusi objektiivsel põhjusel maksma panna. Hageja märgib, et esitas maakohtule taotluse pärija piiratud vastutuse reservatsiooni tegemiseks kohtuotsuses, kuid maakohus jättis selle taotluse kui hilinenult esitatu läbi vaatamata ning maakohtuga nõustus selles osas ka apellatsioonikohus. Seega oli hagejal võimalus ja hageja esitas tsiviilasja nr 2-16-6684 menetluses vastava väite, mille alusel ta leiab, et kohtuotsust ei ole võimalik täita ja sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks või alternatiivselt tuleb tuvastada, et täitedokumenti tuleb tõlgendada selliselt, et täitedokumendis viidatud summa tuleb välja mõista RR pärijatelt, kelle vastutus on piiratud pärandvara väärtusega. Seega asjaolud, millele hageja on käesolevas hagis toetunud, olid selgunud juba enne kohtuotsuse tegemist. Asjaolu, et hageja esitas tsiviilasjas nr 2-16-6684 vastutuse piirangu vastuväite hilinenult mõjuva põhjuseta (nii maa- kui ringkonnakohus on nimetatut leidnud), ei anna alust jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidluse uuesti avamiseks käesolevas asjas esitatud nõuetega. Hagejal on olnud võimalus oma õigusi tsiviilasja nr 2-16-6684 menetluses kaitsta, sest hagejale olid teada juba siis need asjaolud, millele tuginedes on ta käesolevas asjas hagi esitanud, kuid ta jättis need tsiviilasja õigeaegselt kohtule esitamata. Seega on hageja saanud oma õigusi kaitsta ning seetõttu tuleb praegune hagi jätta menetlusse võtmata, kuna lahendatud vaidluse uuesti avamine sundtäitmise lubamatuks tunnistamise või tuvastushagiga ei ole põhjendatud. Määruskaebus
7.21.06.2019 esitatud määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega võtta hagi menetlusse. Kohus on vääralt kohaldanud TsMS § 371 lõike 2 punkti 2, TMS § 221 lõiget 1 ja TsMS § 368 lõiget 2.
8.Kohus ei ole märkinud, millisel TsMS § 371 lõike 2 punkti 2 alternatiivil põhineb hagi menetlusse võtmisest keeldumine. Kohus on jätnud olulisel määral põhjendamata, miks hagis esitatud asjaoludel ei pea riik hagejale õiguskaitset andma ja millistele asjaoludele tuginedes kohus sellisele järeldusele jõudis.
9.Praeguse asja lahendamise seisukohast on keskseks küsimuseks, kas TsMS § 445 lõikes 4 sätestatud pärija piiratud reservatsiooni taotlus on võrreldav tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) 147 lõikest 1 tuleneva aegumise vastuväitega kohtumenetluses või olenemata TsMS § 445 lõike 4 kohase taotluse tegemisest jääb pärija vastutuse piirang pärandvaraga kehtima nagu tuleneb PärS-ist (§ 143 lg 1) ja vaidlusalusest kohtulahendist (Tallinna Ringkonnakohtu 04.07.2018 otsus nr 2-16-6684, punkt 67). Kohus on jätnud selle küsimuse analüüsimata. Hagi menetlusse võtmata jättes on kohtul kõrgendatud põhjendamiskohustus. Selline määrus välistab sisuliselt PärS § 143 lõikele 1 tuginemise olukordades, kus pärandvarale suunatud nõudeid on varasemalt kohtus menetletud. PärS § 143 lõikes 1 toodud pärija vastutuse piirangu näol on tegemist pärimisõiguse keskse

pärijat kaitsva materiaalõigusnormiga, mille kohaldamise välistamine ei ole PärS-i kohaselt võimalik.

10.TsMS § 368 lõike 2 eelduseid ei ole kohus vaidlustatud määruses üldse analüüsinud, jättes eksliku mulje nagu TMS § 221 lõige 1 ja TsMS § 368 lõige 2 ei olekski erinevad õiguslikud alused. Kohus oleks pidanud esitama põhjendused hageja mõlema nõude kohta.
11.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude puhul on kohus uue asjaoluna (TMS § 221 lõike 2 mõttes) jätnud kõrvale selle, et alles täitemenetluse käigus ilmnes täitedokumendi täitmise võimatus kooskõlas täitedokumendi enda põhjenduste (punkt 67) ja materiaalõigusega (PärS § 143 lõige 1). Kohus ei ole põhjendanud, kuidas hageja enne täitedokumendi täitmisele pööramist teadma pidi, et täitedokumenti ei ole võimalik täita kooskõlas täitedokumendi põhjenduste ja materiaalõigusega ning miks viidatu ei ole mõistetav uue asjaoluna TMS § 221 lõike 2 mõttes.
12.Kohus on arvestamata jätnud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemine ei too kaasa tsiviilasjas nr 2-16-6684 juba lahendatud vaidluse uut avamist. Menetluse edasine käik
13.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 12.06.2019 määrus tuleb TsMS § 667 lõike 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
15.Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus TsMS 372 lõike 2 punkti 2 alusel hagi ennatlikult menetlusse võtmata. Esmalt nõustub kolleegium kaebuse esitajaga selles, et maakohus ei ole põhjendanud lahendit osas, milles ta keeldus menetlusse võtmast hageja alternatiivset nõuet. Põhjendused, mille alusel maakohus keeldus menetlusse võtmast sundtäitmise lubamatuse nõuet, ei ole automaatselt laiendatavad TsMS § 368 lõike 2 alusel esitatavale hagile. Teiseks ei ole kolleegium veendunud, et emb-kumb hageja poolt taotletavatest nõuetest ei ole siiski konkreetses elulises situatsioonis hageja õiguste kaitseks asjakohane. Ringkonnakohus selgitas juba 04.07.2018 lahendi (tsiviilasi nr 2-16-6684) punktis 67, et PärS § 143 lõikest 1 tulenev kostja (kui pärija) vastutuse piiratus pärast pärandvara inventuuri tegemist ei peaks sõltuma sellest, kas vastav reservatsioon tema kui pärija vastu esitatud hagi rahuldava kohtuotsuse resolutsiooonis sisaldub või mitte. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei võtnud Riigikohus ringkonnakohtu lahendi peale esitatud kassatsioonkaebust menetlusse, millest saab kaudselt järeldada nõustumist apellatsioonikohtu seisukohaga. Seega peaksid pärija õigused saama kaitset peale reservatsiooni mittesisaldava kohtulahendi jõustumist, eelduslikult selle sundtäitmiseks toimuva täitemenetluse käigus. Puudub kohtupraktika selle kohta, mil viisil peaks viidatud õiguste kaitse toimuma. Vastava kohtupraktika puudumise tõttu ei ole selget vastust ka küsimusele, kas seda, et sundtäitmine toimuks pärandvara arvel, peaks tagama kohtutäitur, kui pärijast võlgnik talle vastava avalduse teeb ja kui kohtutäituri tegevust ei takista seejuures sundtäitmise formaliseerituse põhimõte. Juhul, kui see oleks nii, saaks võlgniku asjakohaseks

õiguskaitseviisiks olla kaebus kohtutäituri otsuse peale, millega ta nt keeldub eelpool viidatud võlgniku avaldust rahuldamast. Samas ei peaks siiski olema välistatud ka tunnistada sundtäitmine lubamatuks osas, milles see toimub pärija selle vara arvel, mis ei kuulunud pärandaja pärandvara hulka. Kolleegium ei välista siiski ka eespool kirjeldamata muid seaduslikke võimalusi pärija õiguste kaitsmiseks käesoleva vaidluse aluseks olevas elulises olukorras.

16.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtul tuleb uuesti kaaluda hagi menetlusse võtmist, arvestades seejuures ka Riigikohtu seisukohta, mille kohaselt tuleks juhul, kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-31-12, punkt 13, ja 3-2-1-134-07, punkt 13). Tuleb meeles pidada, et TsMS § 371 lõige 2 ei kohusta kohut jätma hagiavaldus menetlusse võtmata, vaid annab selleks võimaluse. Ringkonnakohus ei saa ise otsustada hagi menetlusse võtmist, kuna vastavalt TsMS § 372 lõikele 1 on hagi menetlusse võtmise otsustamine maakohtu pädevuses.
17.Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/

Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium