I R hagi AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu vastu kindlustuskahjuhüvitise 23 116 euro, viivise 2094,31 euro ja alates 12.07.2018 edasise viivise saamiseks 0,03% päevas ning ekspertiisikulu 360 euro, üürikulu 7200 euro ja edaspidi 700 eurot kuus, kahjuhüvitise 3500 euro, mittevaralise kahju 60 000 euro, viivise 4703,59 euro ja alates 12.07.2018 edasise viivise saamiseks 8% aastas, kahjuhüvitise 54,10 euro ja alates 14.09.2018 edasise viivise saamiseks 8% aastas kuni kahjuhüvitise väljamaksmiseni
Tsiviilasja hind
134 470,85 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: I R (isikukood xxx; elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: Sergei Tšurkin (Advokaadibüroo Amos OÜ; e-post [email protected]) Kostja: AB “Lietuvos draudimas“ AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829; asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andrus Kattel (Advokaadibüroo NOVE OÜ; e-post [email protected])
Kohtuistung
05.09.2019
Istungil osalenud isikud
hageja esindaja vandeadvokaadi abi Sergei Tšurkin, kostja esindaja vandeadvokaat Andrus Kattel
RESOLUTSIOON:
1.Jätta I R hagi AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu vastu kindlustuskahjuhüvitise 23 116 euro, viivise 2094,31 euro ja alates 12.07.2018 edasise viivise saamiseks 0,03% päevas ning ekspertiisikulu 360 euro, üürikulu 7200
euro ja edaspidi 700 eurot kuus, kahjuhüvitise 3500 euro, mittevaralise kahju 60 000 euro, viivise 4703,59 euro ja alates 12.07.2018 edasise viivise saamiseks 8% aastas, kahjuhüvitise 54,10 euro ja alates 14.09.2018 edasise viivise saamiseks 8% aastas kuni kahjuhüvitise väljamaksmiseni rahuldamata.
3.Välja mõista I Rlt AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks menetluskuluna 7878,01 eurot.
4.I Rl tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalile viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja ja Osaühing XXX sõlmisid 22.02.2013 Tallinnas korteriomandi xxx müügilepingu. Kuivõrd hageja ostu finantseeris AS xxx, siis oli hageja kohustatud sõlmima korteriomandi taastamiseks kindlustuslepingu. Soodustatud isikuks oli märgitud laenuandja.
2.Hageja sõlmis 22.08.2016 kostjaga kodukindlustuse lepingu perioodiks 22.08.201621.08.2019. Korter oli kindlustatud tulekahju, veeavarii, vandalismi, tormi, üleujutuse ja koguriski vastu korteri taastamisväärtuse ulatuses. Omavastutuse määr oli 200 eurot.
3.Hageja oli ajavahemikul 17.05.2017 – 08.08.2017 tööl Soomes ja puhkusel Ida-Virumaal ning seetõttu viibis sel ajal korteris vaid paar päeva. Jõudes 08.08.2017 õhtul korterisse, avastas ta, et korteris on põrand, põranda elektriküte ja siseviimistlus kahjustunud uputuse, tugeva hallituse ja niiskuse tõttu seoses ilmselt tekkinud veeavariiga. Rikutud oli mööbel ja hageja isiklikud asjad jalanõud. Hageja teatas kostjale juhtumist 09.08.2018 e-kirjaga ning palus hüvitada korterile tekitatud kahju.
4.Kostja jättis 12.09.2017 otsusega kahju hüvitamata, kuna leidis, et kahju on tekkinud niiskuse ja vee tungimisel läbi hoone konstruktsioonide ja seetõttu ei ole kahju põhjustatud kindlustusjuhtumist. Kostja hinnangul on kahju põhjuseks maapinnast allpool asuva korteri puudulik hüdroisolatsioon, mistõttu pinnaniiskus pääseb korterisse põhjustades hallitust. Samuti on korteris kasutatud sobimatuid ehitusmaterjale nagu niiskust mittetaluv PLP plaat duširuumis. Korteris ei ole toimunud veeavariid või üleujutuse kahju. Kahjustused ei ole omased veetoru purunemisele. Kahju põhjuseks on konstruktsioonipuudused, mistõttu maapinna väline sadevesi ja pinnaniiskus pääseb korterisse põhjustades hallituse teket. Kostja järelduste aluseks on ehitusinseneri A O poolt 30.08.2017 koostatud ekspertiis, milles ta leidis, et juhtumi puhul on tegu nii kliendil endal tekkinud veeavariiga, kui ka väljast tuleva tulvavee tungimisel läbi seina-
ja põranda konstruktsioonide altpoolt ülesse. Vastavalt xxx hinnapakkumisele on kahju hüvitamise maksumus 11 560,80 eurot.
5.Hageja ei nõustu kostja otsusega, kuna tal ei olnud alates 2013 kunagi olnud probleeme vee korterisse tungimisega ja tellis seetõttu Xxx OÜ ehitusinsenerilt V Llt uue ekspertiisi. V. L 12.10.2017 eksperthinnangu punktis 7.3 asus ta paikvaatluse põhjal seisukohale, et korteri omaniku puhkuse ajal või vahetult enne seda, on ühistule kuuluval tehnopinnal või tehnilistes püstakutes toimunud veeavarii.
6.Kostjale esitati korteriühistu xxx kirjavahetus xxx OÜ-ga kanalisatsioonitorustikus toimunud avarii kohta ja Xxx vigade määratluse akt, mis kinnitas, et xxx (xxx) xxx maja asukohaga xxx rekonstrueerimise ajal läks katki elamuhoone väline kanalisatsioonitoru. Analoogne veeuputus tekkis ka korteris xxx.
7.Vastavalt xxx OÜ hinnapakkumisele on taastusremondimaksumus 23 316 eurot.
8.Hageja leiab, et kostja otsus kindlustusjuhtumi puudumisest tugineb eeldusel, et kahju põhjuseks on konstruktsioonipuudused, mitte tõenditel.
9.Hageja pöördus 22.02.2018 Eesti Kindlustusseltside Liidu kindlustuslepitusorgani poole tekkinud vaidluse lahendamiseks. Poolte kokkuleppel külastas kostja esindaja lepitusmenetluses K V 05.06.2018 korterit, tuvastas, et korteri seinad ja põrand on kuivad, kuid leidis, et kuna veelekke koht ei ole täpselt kindlaks määratud ning kanalisatsioonitorustiku purunemist pole leitud, ei nõustu kostja kindlustushüvitise maksmisega. Hageja teatas 27.06.2018 e-kirjaga lepitusorganile, et otsustas lepitusmenetluse lõpetada ja pöörduda kohtusse. Kostja kinnitas 28.06.2018 e-kirjaga lepitusorganile, et pooled tõenäoliselt kompromissi ei saavuta. Seoses sellega lõpetati lepitusmenetlus 10.07.2018.
10.Lepitusmenetluse käigus esitas hageja täiendavad fotod korteri olukorrast, kust nähtub, et korteri seinad ja põrand on kuivad. Uputuse tagajärgede kõrvaldamiseks teostas samal ajal xxx OÜ esindaja D N vältimatud tööd. D. N teatas hagejale, et duširuumi põranda plaatide eemaldamisel ka seinte avamisel tuli ta järeldusele, et just kanalisatsioonitorustik hakkas lekkima, sest selle torustiku juures oli põranda betoonalus kõige märjem ning vesi voolas duširuumist eluruumi. Ta sulges korteri põhiveekraani ja kuivatas puhurite abil duširuumi ja eluruumi põrandad ja seinad. Peale seda ei tulnud enam vett korterisse isegi talvel või kevadel. Nimetatud asjaolud seavad tõsise kahtluse alla A. O järelduse, et uputuse üheks põhjuseks on väljast tuleneva tulvavee tungimine korterisse, sest veekraani sulgemine ja puhuritega põranda ja seinte kuivatamine ei kaitse tulvavee, sadevee ja pinnaniiskuse korterisse tungimise vastu juhul, kui hoonel pole isolatsiooni.
11.Hageja ei ole kunagi enne 08.08.2018 märganud maapinna välise tulvavee, sadevee või pinnaniiskuse tungimise tunnuseid (niiskus, hallitus või märjad plekid põrandal või seintel). Hageja tundis xxx maja rekonstrueerimise ajal korteris tugevaid maapinna vappeid, mis võisid korteri torustiku terviklikkust rikkuda (elamu väline kanalisatsioonitoru ja naaberkorteri nr xxx toru). xxx maja kasutusloast nähtub, et suuremahulisi ehitustöid tehti ka kanalisatsioonitorustiku osas. Samuti nähtub Xxx vigade määratluse aktist, et xxx maja rekonstrueerimise ajal rikuti elamuhoone välist kanalisatsioonitoru. Samuti kinnitavad ehitusinsener A. O ja V. L, et üks uputuse põhjustest oli veeavarii. Seega ei eole PLP plaatide duširuumi paigaldamine või seal isolatsiooni puudumine põhjuslikus seoses uputusega.
12.Hageja leiab, et vaatamata sellele, et veeavarii täpne asukoht torustikus või hoone ruumides ei ole kindlaks tehtud, võib piisava tõenäosusega kinnitada, et antud juhul toimus veeleke hoone
sees ning seetõttu on tegemist kindlustusjuhtumiga, kas veeavarii või alternatiivselt koguriski juhtumi näol.
13.Kindlustuspoliisi järgi leppisid pooled kokku, et kindlustussumma on võrdne korteriomandi taastamisväärtusega. Hageja leiab, et kahjuhüvitise suuruse määramisel tuleb võtta arvesse xxx OÜ hinnapakkumine 23 316 eurot, millest tuleb maha arvestada omavastutus 200 eurot. xxx OÜ pakkumine on tehtud peale põrandakatte ja veega kahjustatud seinte avamist kahju vähendamiseks vältimatute tööde teostamisel s.t pakkumise tegemise ajal oli ehitajal rohkem infot uputuse tegeliku kahju suuruse kohta. Seega on kindlustushüvitise õiglaseks suuruseks 23 116 eurot (23 316-200).
14.Hageja leiab, et tal on tekkinud täiendav kahju seoses kahjuhüvitise väljamaksmisest keeldumisega.
15.Hageja pidi tellima täiendava ekspertiisi, mille teostas Xxx OÜ ehitusinsener V L ja mille maksumus oli 360 eurot.
16.Samuti pidi hageja üürima endale ajutise elukoha ja täiendavalt ruumi isiklike asjade hoidmiseks, sest alaline elukoht muutus uputuse tagajärjel elamiskõlbmatuks. Seisuga 01.07.2017 on hageja eluruumi üürimiseks kulutanud 6000 eurot ja asjade hoidmiseks 1200 eurot.
17.Uputuse tagajärjel hallitasid ka hageja jalanõud ja kotid, kokku 14 eset, mida ei ole võimalik taastada. Tekkinud kahju suurus on 3500 eurot. Hageja ei saanud esemeid õigeaegselt puhastada ja taastada, kuna kindlustushüvitise maksmata jätmise tõttu ei olnud tal piisavalt raha, sest kõigepealt tuli korraldada kahju vähendamiseks vältimatute tööde teostamine uputamise tagajärgede kõrvaldamiseks. Lisaks osa jalanõudest ei saa üldse taastada.
18.Hageja leiab, et kindlustushüvitise maksmata jätmise tõttu oli tema elukeskkond ja –viis hävitatud. Tal pole elu- ja töökohta, kuna hageja kasutas korterit nii elamiseks kui ka majandustegevuseks. Hageja on seetõttu olnud pikka aega sügavas depressioonis ja kaotanud täielikult sissetuleku ainuallika. Hageja elab sugulastelt saadud laenude arvel. Seetõttu leiab hageja, et kostja tekitas talle mittevaralise kahju, mida ta hindab summas 60 000 eurot.
19.Hageja taotleb vastavalt kindlustuslepingute üldtingimuste xxx punktile 16.7 viivist 0,03% väljamaksmata kindlustushüvitisest iga viivitatud päeva eest, kui kindlustusandja viivitab kindlustushüvitise väljamaksmisega. Seega on kokkulepitud intressimäär 10,95% aastas (0,03x365). Hageja viivisenõue muutus sissenõutavaks alates kindlustushüvitise tasumata jätmisele järgnevast päevast s.o 13.09.2017. Viivis on 11.07.2018 seisuga 2094,31 eurot. Samas on hageja seisukohal, et tal on õigus nõuda seadusjärgset viivist 8% aastas kogu kahjuhüvitise summalt s.o 71 060 eurolt alates päevast, mil hagejal tekkis õigus nõuda viivist kahjuhüvitise maksmise eest. Sellest tulenevalt on ajavahemiku 13.09.2017 kuni 11.07.2018 eest viivis 4703,59 eurot.
21.Hageja palus 14.09.2018 menetlusdokumendis lisaks hagis välja toodud varalisele kahjule kostjalt välja mõista ravikulud 54,10 eurot ja sellelt edasiulatuv seadusjärgne viivis alates 14.09.2018 kuni kahjuhüvitise väljamaksmiseni. Hagejal tekkisid 2017. juulikuuks tõsised
terviseprobleemid (raske stressireaktsioon ja allergia) seoses lahendamata jäänud probleemidega korteriomandi taastusremondi tegemata jätmisega kindlustushüvitise maksmata jätmisega, mis tõi kaasa täiendavad ravikulud. Hageja ravimine jätkub ning ravikulud võivad suureneda. Kostja vastuväited
22.Kostja leiab, et tal ei ole kohustust hagejale kindlustushüvitise, kahjuhüvitiste ja viiviste tasumiseks. Hageja korter on ehituslike puudustega mitteeluruum: korter asub allpool tänavapinda, korterit ümbritsevatel hooneosadel ja korteri sanitaarruumil puudub hüdroisolatsioon, mistõttu niiskus saab korterit kahjustada. Korteris puudub ventilatsioon ja piisav küte, mistõttu tekib hallitus ja niiskuskahjustused. Hageja korteriomandil puudub kasutusluba eluruumina kasutamiseks. Hagis kirjeldatud niiskusdefektid ja hallitus on pikaajalise tekkeprotsessiga loodusseadustest tingitud nähtused, mille hüvitamiseks ei ole kindlustusleping mõeldud ja mille hüvitamiseks ei ole kostja kindlustuslepingu ja seaduse alusel kohustatud. Kindlustusjuhtumiga veeavarii oleks kindlustuslepingu tingimuste K100/2013 p 3.4.1 järgi tegemist, kui hoonesisesest vee- või kanalisatsioonisüsteeemist mõne ootamatu ja ettenägematu (avariilise) põhjuse tõttu välja voolanud vesi oleks hageja korterit kahjustanud. Käesoleval juhul veeavariid ei ole toimunud. Tingimuste punktis 3.4.3 on rõhutatud, et veeavarii puhul ei hüvitata a) kahju, mis on tekkinud pikaajalise protsessi tõttu nagu kõdunemine, hallitamine, korrosioon, rooste vms; b) kahju, mille otseseks või kaudseks põhjuseks on loodusnähtuste tõttu kanalisatsioonisüsteemi kaudu hoonesse tungiv vesi või reovesi.
23.Kostja leiab, et tegemist ei ole ka koguriskikindlustuse juhtumiga, kuna lepingutingimuste K100/2013 p 3.9.1. sätestab eelduse, et koguriskikindlustuse puhul hüvitatakse kindlustatud esemele ootamatu ja ettenägematu sündmuse tõttu tekkinud selline kahju, mida ei ole käsitletud tingimuste punktides 3.3. kuni 3.8. Vaidlusalust olukorda, so niiskuse ja hallituse levikut, mida ei ole põhjustanud ükski väline ootamatu ja ettenägematu avariiline sündmus, ei kata ka koguriskikindlustus. Tingimuste punkti 3.9.2 kohaselt ei hüvitata koguriskikindlustuse korral varjatud puuduste või kindlustatud eseme omaduste halvenemise, korrosiooni, niiskuse, riknemise vms järk-järgulise loomuliku protsessi või nähtuse tagajärgi, mikroorganismide, vammi, seente (ka hallitusseente), puuduliku töö või puudustega materjali tagajärgi. Kahjustuste protsess on kestnud vähemalt 3-5 kuud.
24.Kostja leiab, et hageja korteris ei olnud ühtegi tundemärki uputusest – korteris, sh põrandatel ja seintel, ustel, uksepiitadel, põrandaliistudel ei olnud vett ega jälgi, mida kokkupuutes vesi jätnuks. Korteris puudusid veekahjustused. Kui korterisse tunginuks nt naaberkorterist, hoone püstakutest vesi, siis katnuks vesi põrandaid pealtpoolt, vesi oleks jätnud jäljed parketile, mööblile, põrandaliistudele jm pindadele kohtades, kus need veega kokku puutusid. Hageja korteris olid niiskuskahjustused, mis olid pärit seinte seest ja põranda alt. Hageja korteris oli laminaatparketi pealiskate veeplekkideta, see ei olnud tursunud ega pundunud, laminaatparketil seisnud mööbel ei olnud veega kokku puutunud, ukse ja põrandaliistud olid veekahjustusteta. Laminaatparketi vuukidest väljapundunud puitkiudmass käitub selliselt altpoolt tulenva niiskuse mõjul – põrandaaluse hüdroisolatsiooni puudumisel pääseb niiskus põranda alt välja vaid laminaatide vaheliste vuukide kaudu ega mõjuta laminaadi pealispinda. Eeltoodu viitab ehitusinsener A O arvamuse kohaselt väljaspoolt hoonet maapinna kaudu hoonesse niiskuse tungimisele. Veeavarii tähistab selles arvamuses hageja korterisse niiskuse sattumist duširuumi seinte ja põranda kaudu, sest duširuumi aluspõrand oli puitplaadist ja plaadid olid sellele asetatud hüdroisolatsioonita. Duširuumi plaatide vuukide kaudu sattus vesi duširuumi kasutamisel põranda alla ja sealt levis niiskus koos muu põranda alt ja välispiiretest pärit niiskusega järk-järgult korterisse. Hageja isiklikud asjad olid endasse imanud niiskust ja neile oli levinud hallitus, sest õhuniiskus korteris oli suur, puudus põrandate ja välisseinte, hoone
vundamendi niiskustõkestus, samuti pidev küte ja ventilatsioon, mis eemaldanuks põranda ja välisseinte kaudu korterisse imbuva niiskuse.
25.Hageja korteri põranda tasapind asub allpool hoovi pinda, hoovipinna kalle on hageja korteri suunas, mistõttu sadeveed, samuti maapinna sisene nn kapillaarniiskus liigub põrandates ning seintes niiskustõkke puudumisel aegamisi hoone konstruktsioonide kaudu hoone sisemusse. Niiskuse tõttu on hoone fassaadilt irdunud ka värv ja krohv. Samuti olid niiskuskahjustused trepikodade seinte alaosas, kus olukord paranes peale ventilatsiooniavade rajamist. Seda kinnitab ka hageja poolt korteri ülevaatuse käigus edastatud teave, et naabrite korterites on samuti hallitus.
26.Vastupidiselt hagis märgitule ei viibinud hageja 17.05.2017-08.08.2017 korteris. Vara ülevaatuse ajal kinnitas hageja, et ta oli viimati korteris kolm-neli nädalat enne 06.08.2017. Xxx OÜ-le esitatud andmete kohaselt avastas hageja 06.08.2017 duširuumi seintelt, põrandaliistudelt hallituse ja pesi hallituse maha ning lülitas põrandakütte sisse. Kui kostjale teatamise järel erinevad korterit üle vaadanud ehitusspetsialistid arvasid, et nii lühikese ajaga ei ole põrandakatetele selliste kahjustuste tekkimine tehniliselt reaalne, siis on hagis muudetud hageja äraoleku aega pikemaks.
27.Hageja väide põrandakütte mittetöötamisest ei vasta tõele ja on ümber lükatud A. O arvamuses märgituga, et põrandaküte töötas.
28.Veeavariid ei ole hageja korteris 2017 suvel ja enne 26.10.2017 ja xxx (büroo)hoones augustist-oktoobrini 2017 toimunud, kuigi eksperdid seda algselt arvasid. Xxx (xxx AS) kontrollis hoone veetorustikke 02.10 2017 ja lekkeid ei tekkinud. 2017 oktoobris toimunud ja 26.10.2017 Xxx poolt määratletud kinnistusvälistes kanalisatsioonikaevudes asunud takistused ja lekked ei põhjustanud niiskuskahjustusi ega hallitust hageja väidetud ajaperioodil hageja korteris. Kanalisatsiooni probleemsed kohad asusid hoonest üle 22 meetri allavoolu ning korteri põrandatasapinnast sügavamal. Reovett või muud vett hageja korterisse voolanud ei ole, samuti ei olnud hageja viidatud perioodil 2017 juulist kuni 06.08.2017 toimunud hoones ummistusi ja tekkinud veekahjustusi. Hagis viidatud 26.10.2017 ummistus ei põhjustanud ummistust korteris 1 ja korteris 5 oli kasutamisel tekkinud reovesi, mis ei jooksnud ära ja seega ei saanud korteris enam vett tarbida.
29.Hageja ei ole konkretiseerinud, millal xxx-i maja rekonstrueerimisel maapinna vapped toimusid ning kus ja millist liiki tehtud ehitustööd mõjutasid hageja ja korteri 1 torustiku terviklikkust. Korteris xxx ei ole 2017 suvel veeuputust toimunud. Seega ei ole hageja väidetud kindlustusjuhtumit toimunud ja hagi väited on vastuolus nii omavahel kui ka esitatud tõenditega.
30.xxx hoone teistes 1. korruse korterites on niiskuse ja hallitusega olnud probleeme juba alates hoone ebaseaduslikust ümberehitamisest korteriteks 2010 ja hageja oli neist kohe teadlik. A. K, kes oli viidatud majas 1. korruse korteri omanik 2010-2012 korterit korda ei saanud. Korter 5 puhul saadi niiskusest ja hallitusest jagu korteri välispiirete ja põrandate hüdroisolatsiooni rajamisega, küttesüsteemi muutmise ja ventilatsiooni väljaehitamisega. Korteri 1 puhul remonditi algul ehitusvigu vannitoas, kus põrand seestpoolt hallitas, hallitasid ka korteri välisseinad, mida remonditi viimati 2015. Niiskuse ja hallituse leviku kontrolli all hoidmiseks rakendati aastaringset kütmist ja niiskuskogujaid. Korter müüdi 2018 ning uue omaniku teha jäi korteri seinte-põrandate avamine, niiskustõkestuse ning sobiva kütte ja ventilatsiooni rajamine. Eeltoodu tõttu ei ole hagis toodu väited usutavad.
31.Kostja töötaja K V kutsuti hageja korterisse 05.06.2018 ja kõik varasemalt korteris olnud seinad, põrandad jm konstruktsioonid olid eemaldatud. Korteris puudusid vee- ja niiskusjäljed vannitoas ning vee- ja kanalisatsioonitorudel ei olnud lekkejälgi ning torud olid terved. Hageja ehitustööline ja lepinguline esindaja ei osanud näidata ühtegi toru, mis oleks lekkinud või purunenud. Samuti ei peetud vajalikuks torusid kohapeal veega täita, et katsetada, kas midagi lekib.
32.Kostja leiab, et kindlustusjuhtum on kindlustuslepingus määratletud põhjusel toimunud sündmus, mille eelse olukorra taastamise kulude hüvitamise leping ette näeb, mitte hageja arvamus või ehitusinseneri oletus. Hageja ja teiste isikute õiguslikud hinnangud ei ole kostjale siduvad küsimuses, kas tegemist on veeavariiga ja/või kindlustusjuhtumiga või mitte.
33.Kostja on seisukohal, et kindlustushüvitise nõude ulatus on tõendamata ja ei vasta korteri juhtumieelse seisundi taastamistööde mahule ja maksumusele. Maksimaalselt oleks koos kõikide tööde põhjendatud maksumus 15 130 eurot. xxx OÜ hinnapakkumised ei ole seotud korteri taastamisega, vaid vana korteri lammutamise ja selle asemele uue ja parema korteri ehitamisega. Pakkumised on turuhinnast kõrgema hinnaga korteri parendamiseks. Osaliselt on hinnapakkumistes tehtud tööd juba korteris teostatud. Hagejal ei ole õigus saada hüvitist endale. Lepingu kohaselt tuleb hüvitis maksta soodustatud isikule.
34.Kostja leiab, et ei ole hagejale kaudseid lisakahjusid (ekspertiisikulud, üürikulud, kahju jalanõude ja kottide eest ning mittevaraline kahju) tekitanud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks rikkunud kindlustushüvitise väljamaksmise kohustust, kuna tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja väidetava makseviivituse ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Lisaks ei olnud nimetatud kahju tekkimine ettenähtav VÕS § 127 lg 3 tähenduses ega kaetud kindlustuslepingu kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 järgi. Tegevusetuse korral tuleks täiendavalt tõendada kostja kohustus teatud viisil tegutsema ja põhjuslik seos just kostja tegevusetuse ning väidetavate hageja kahjude vahel. Hageja viivitas ise kostjale nõuete ja andmete esitamisega. Hageja väidetavad lisakahjud on vaidlusaluse kindlustuslepingu kaitse-eesmärgist väljas. Nende kostja kaitsealasse võtmiseks oleks hageja pidanud soovi avaldama ja maksma kostjale lisatasu.
35.VÕS § 491 lg 1 teises lausest tulenevalt puudub kostjal ekspertiisikulu hüvitamise kohustus. Lisaks on Xxx OÜ arvamus ümber lükatud xxx esitatud andmete, Xxx aktidega ja hagile lisatud aktiga.
36.Kostja käitumise ja ajutise elukoha ning ajutise büroo kulutuste vahel puudub nii vastutust tekitav kui ka vastutust täitev põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 tähenduses. Ka juhul, kui kostja oleks kindlustushüvitise välja maksnud hetkel, mil hageja seda soovis, oleks hageja pidanud korterist remondi ajaks välja kolima s.t uue elamis- ja büroopinna leidma. Hageja ei elanud alaliselt kindlustatud korteris. Hageja tegeleb ettevõtlusega Soomes, Peterburis ja pisteliselt Eestis. Kostja ei kahjustanud hageja korterit ja hageja korteri hoiukohustust ja asenduselamispinna ning asjade hoiukoha tagamise kohustust kostjal ei ole. 1-toalise korteri asemel 3-toalise korteri ja büroo üürimine tõendab, et hagejal olnuks piisavalt raha korteri remontimiseks. Samuti ei viita hageja Facebook kajastused rahaliste vahendite ebapiisavusele. Kostja ei vastuta hageja valikute eest.
37.Kostja leiab, et jalanõusid ja kotte kahjustas niiskus ja hallitus, mitte kostja. Kostjal puudub kohustus tegeleda hageja vara hooldamise, säilitamise ja puhastamisega isegi siis, kui need olnuks kindlustatud. Hageja peab tagama ise oma vara säilimise, tõrjuma võimalikud ohud ja vältima kahju suurenemist. Arvestades hageja pangakonto väljavõtet, mille kohaselt on hageja teinud vähemalt ühelt oma pangakontolt sadades eurodes sularahamakseid ja ülekandeid enda
teistele kontodele ja kolmandatele isikutele ei ole usutav, et hagejal ei olnud piisavalt raha jalatsite ja kottide kuivatamiseks või puhastamiseks. Hageja jalanõud olid rikutud enne, kui algas hageja poolt kostjale etteheidetav rikkumine. Seetõttu puudub kahjunõudel põhjuslik seos kostjale etteheidetava tegevusetusega.
38.Kostja on seisukohal, et hageja väited ei ole aluseks mittevaralise kahju tekkimisele ja nõue on õiguslikult alusetu. Kostja ei ole hageja elukeskkonda ja eluviisi hävitanud, samuti kutsetegevust katkestanud ega takistanud. Hageja korteri seisund on loodusseadusest tulenev ehituslik reaalsus ning tingitud korteri ja hoone ehituslikest puudustest. Lisaks on hageja väited ümber lükatud arvelduskonto väljavõttega, millelt nähtub perioodil 01.09.2017-30.06.2018 hageja aktiivne käitumine ja tegutsemine. Hageja on arveldanud oma äriühingu ja muude isikutega, pannud sularaha kontole ja seda kulutanud – pidevalt reisinud, ostnud, sportinud spordiklubides, einestanud restoranides, pidutsenud erinevates ööklubides. Ka hageja sotsiaalmeedias enda kohta avaldatud fotodel on hageja muretu ja stressivaba. Hageja ei ole tõendanud valu ja kannatuse tekkimist või nende tekitamist kostja poolt. Kostja ei ole ühtegi hageja mittevaralise huvi kaitseks suunatud kohustust rikkunud ja hagejaga sõlmitud kindlustusleping ei oma ka vastavat kaitse-eesmärki.
39.Kostja ei tunnista ka täiendavat hagi ja vaidleb sellele vastu. Kostja on seisukohal, et ei ole hageja tervist kahjustanud. Hagejal korteris remondi tegemise kohustust, hageja ravimise või väidetavate ravikulude finantseerimise kohustust kostjal ei ole. Kostja poolt raha tasumine või tasumata jätmine ei tekita tervisekahjustusi. Hageja 23.07.2018 Instagrami konto teatest nähtuvalt on hageja töötanud uue projekti kallal ja samal ajal aktiivselt igapäevaselt 2,5 tundi päevas tegelenud ka spordiga ning on sellest koormusest väsinud. Hageja esitatud patsiendikaardi kohaselt pöördus ta raviasutusse 05.07.2018 nädala jooksul tekkinud seljavaluga ning talle anti valuvaigistit. Töökoormuse suurenedes võib tekkida ebamugavustunne, väsimus, stress ja intensiivse sportimisega võib kaasneda valu ja väsimus, kuid tegemist ei ole kostja poolt hagejale tekitatud mittevaralise või varalise kahjuga. Samuti ei ole täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused.
40.Kuivõrd hageja hüvitise- ja kahjunõuded on õiguslikult ja faktiliselt alusetud ning tõendamata on põhjendamatud ja ebaõiged ka viivisenõuded. Kohtuotsuse põhjendused
41.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
42.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: 1) hageja omandas 22.02.2013 korteriomandi xxx (I kd lk 11-19); 2) hageja sõlmis kindlustusvõtjana kostjaga kodukindlustuse lepingu (poliis nr xxx) perioodiks 22.08.2016-21.08.2019 (I kd lk 20 - 21); 3) kostja jättis 12.09.2017 otsusega hageja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata (I kd lk 23-24 pöördel); 4) pooled kohtueelselt lepitusmenetluses kahju hüvitamises kokkuleppele ei jõudnud (I lk 45-69 pöördel).
43.Pooled vaidlevad selle üle, kas: 1) 09.08.2017 hageja teatatud juhtum on kindlustusjuhtum; 2) ja kui suures ulatuses on hagejal tekkinud kindlustusjuhtumist kahju; 3) hagejal on tekkinud lisakahju - ekspertiisikulud, üürikulud, kahju jalanõude ja kottide eest, mittevaraline kahju ning tervisekahju.
44.Millise kahju hüvitamises poole kokku leppisid Võlaõigusseaduse (VÕS) § 423 lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Seega tuleb kohtul tuvastada poolte vahel kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kostja kindlustusandjana täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Kodukindlustuse poliisi nr 1426815289 alapunkti „kindlustustingimused ja muud kindlustuslepingu osad“ (I kd lk 20 pöördel) kohaselt reguleerivad poolte vahelisi suhteid kodukindlustuse tingimused K100/2013, mis on kehtivad alates 26.03.2013 (II kd lk 22 pöördel – 26). Tingimuste punkti 3.4.1 järgi (II kd lk 23 pöördel) hüvitatakse veeavarii puhul kindlustatud esemele tekkinud kahju, mille põhjuseks on: a) hoonesisesest veevarustus-, kanalisatsiooni-, kütte- või jahutussüsteemist või nende osadest väljavoolanud vesi, reovesi või muu vedelik; b) hoonesisesest sadevee äravoolutorustikust või selle osast väljavoolanud vesi või reovesi; c) hoonesisese veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemiga püsivalt ühendatud kodumasinate ja nende osade purunemisel väljavoolanud vesi; d) akvaariumist väljavoolanud vesi. Vastavalt tingimuste punktile 3.4.3 ei hüvitata veeavarii puhul a) kahju, mis on tekkinud pikaajalise protsessi tõttu nagu kõdunemine, hallitamine, korrosioon, rooste vms; b) kahju, mille otseseks või kaudseks põhjuseks on loodusnähtuste tõttu kanalisatsioonisüsteemi kaudu hoonesse tungiv vesi või reovesi. Vastavalt tingimuste punktile 3.9.1 hüvitatakse koguriskikindlustuse puhul kindlustatud esemele ootamatu ja ettenägematu sündmuse tõttu tekkinud sellise kahju, mida ei ole käsitletud tingimuste punktides 3.3 kuni 3.8. Punktist 3.9.2 tulenevalt ei hüvitata koguriski puhul: c) kahju, mille põhjuseks on algselt eksisteerinud defekt, sisemine viga, varjatud puudus ja kindlustatud eseme omaduste järkjärguline halvenemine, kulumine, vananemine, materjali väsimine või temperatuuri, värvi, maitse, lõhna, tekstuuri või viimistlusomaduste muutumine; d) kahju, mille põhjuseks on korrosioon, erosioon, rooste, mädanik, kokkutõmbumine, aurustumine, kaalukaotus, niiskus, kuivus, riknemine või muu selline nähtus; f) kahju, mille põhjuseks on mikroorganismid (seened, vamm jms), koduloomad, linnud, taimed, kahjurid või putukad; g) kahju, mille põhjuseks on konstruktsiooni-, materjali-, projekteerimis-, paigaldus-, kokkupanekuvõi valmistusviga, sobimatu või praakmaterjal või -toode, ebakvaliteetne töö; q) kahju, mille põhjuseks on vee või lume (sh lume- ja jääsulamisvee) sissetungimine läbi hoone konstruktsioonide. Seega tuleb kohtul tuvastada, millised kahjustused olid tekkinud ja kas hageja korteris toimus veeavarii või ootamatu ja ettenägematu sündmus, millega kaasnesid hageja korteris veekahjud.
45.Tekkinud kahjustustest Hagiavalduse kohaselt avastas hageja 08.08.2017 koju tagasi tulles, et tema korteris on põrand, põranda elektriküte ja siseviimistlus kahjustunud uputuse, tugeva hallituse ja niiskuse tõttu seoses ilmselt tekkinud veeavariiga. Vastavalt hagis märgitule ei viibinud hageja oma korteris 17.05.2017-08.08.2017 (v.a paar päeva), töötades Soomes ja puhates vanemate juures IdaVirumaal. A. O koostatud arvamusega (I kd lk 25-26 pöördel), V L koostatud hinnanguga (I kd lk 28-33) ja 15.08.2019 vara ülevaatuse aktiga (II kd lk 21) on tõendatud, et korteris on põrandal ja seintel niiskuse kahjustused. Seega on tõendatud, et hageja korteris oli põrand ja kipsseinad alumises osas kahjustunud.
Vara ülevaatuse akti kohaselt (II kd lk 21) on kogu korteris põrandaküte, mis enam ei tööta. Vastavalt A. O koostatud arvamusele kliendi ütluste järgi enam elektriline põrandaküte ei tööta (I kd lk 26). Klient olevat lasknud rikkis/lühises põrandakütte regulaatori eemaldada peale uputust. Eksperdi hinnangul jääb arusaamatuks, et juba kahjukäsitleja esmase vaatluse ajal regulaator puudus ja ühendused olid tehtud otse tugevvoolu võrku. 21.08.2017 teostatud ehitusliku ekspertiisi ülevaatuse hetkel WC-duširuumis oli põrand soe. Ülejäänud ruumi osas pidi samuti olema põrandaküte, kuid põrand oli külm. A. O lisaselgituse kohaselt (II kd lk 19) oli WC-duširuumi põranda elektriküte töös ja põrand soe. Eluruumi põrand oli külm ja kütteta. V. L eksperthinnangu kohaselt (I kd lk 28 pöördel) avastas korteri omanik esimesed hallituse ilmingud 06.08.2017 ja pesi seintel ning liistudel hallituse ilmingud, jäädes heauskselt lootma, et põrandakütte sisselülitamisega olukord normaliseerub. Seega ei ole hageja tõendanud, et korteris oli 08.08.2017 põranda elektriküte kahjustunud.
46.Kahju tekitanud veeavarii või ootamatu ja ettenägematu sündmuse ajast Hagiavalduse kohaselt oli hageja ajavahemikul 17.05.2017 – 08.08.2017 tööl Soomes ja puhkusel Ida-Virumaal ning seetõttu viibis sel ajal korteris vaid paar päeva. Hagis hageja ei täpsustanud, millised paar päeva ta kodus viibis või millal veeavarii toimus. 18.06.2019 toimunud istungil antud ütluste kohaselt (II kd lk 127 pöördel) jõudis hageja Soomest Eestisse 10 tundi enne probleemi tema poolt avastamist. V. L eksperthinnangu kohaselt (I kd lk 28 pöördel) avastas korteri omanik esimesed hallituse ilmingud duširuumi seintel ja põrandaliistudel 06.08.2017, kuid niiskuskahjustustest tekkinud hallituse levik oli avastamise hetkel veel alles algstaadiumis. Omanik pesi seintel ja liistudel hallituse ilmingud, jäädes heauskselt lootma, et põrandakütte sisselülitamisega olukord normaliseerub. Tõsisemate kahjustustega vaatepilt avanes korteri omanikule aga peale kuuajaliselt puhkuselt naasmist. 15.08.2017 koostatud vara ülevaatuse akti kohaselt (II kd lk 21) ei viibinud hageja ca 3 nädalat kodus. Viidatud tõenditest saab teha järelduse, et hageja ei viibinud kodus juuli lõpust 2017 kuni 06.08.2017. Seega ei ole hageja suutnud alates kostjale kindlustusjuhtumist teatamisest nimetada aega, millal ta kodus ei viibinud ja millal võis juhtuda viidatud veeavarii või ootamatu ja ettenägematu sündmus, mis kahjustas hageja korterit. Ekspert A. O hinnangul (II kd lk 20) viitab hageja korteri seisund, et tegemist on pikaaegse protsessiga, vähemalt 3-5 kuud, võimalik et veelgi pikema ajaga.
47.Veeavariist Kohus nõustub kostjaga selles, et asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et perioodil 17.05.201708.08.2017 oleks hageja korteris toimunud veeavarii/uputus. Samuti on kohtu hinnangul alusetud hageja etteheited kostjale selles osas, et hageja ei kogunud täiendavaid tõendeid või ei püüdnud juhtumi asjaolusid välja selgitada.
Kostja on jõudnud järeldusele, et korteris ei ole toimunud veeavariid (s.o kindlustusjuhtumit), vaid hageja korteris olid niiskuskahjustused, mis pärinesid seintest ja põranda alt. Hageja esitas veeavarii toimumise tõendamiseks A. O 30.08.2017 teostatud ekspertiisi (I kd 2426 pöördel) ja V. L eksperthinnangu (I kd lk 28-33) ning viitas D Ni selgitustele/ütlustele (II kd lk 128 pöördel-129 pöördel). A. O on ekspertiisi järelduste kohaselt (I kd lk 26 pöördel) on antud juhul kindlasti tegu nii kliendil endal tekkinud veeavariiga, kui ka väljast tuleva tulvavee tungimisel läbi seina- ja põranda konstruktsioonide altpoolt ülesse. Hiljem A. O poolt esitatud lisaselgituste järgi (II kd lk 19 pöördel) ühelgi hageja korteris oleval laminaatparketi plaadil veeuputusele omaseid tundemärke ei olnud – puudusid ülespoole turritavad plaadi servad ja muhud. Ekspert leiab, et sellest saab järeldada, et niiskus on sattunud põranda alla aluspinnasest, kus puudub vajalik põrandaalune hüdroisolatsioon. Eksperdi selgituste kohaselt (II kd lk 20) välistab veeavariid ka asjaolu, et raskelt kahjustunud laminaatparketi peal seisis kirjutus/söögilaud, mille jalgadel puudusid veest tingitud tursed. Samuti olid ukse MDF piirdeliistud korras ja tursejäljed puudusid. Ekspert jäi kindlaks arvamusele (II kd lk 20 pöördel), et tegemist on majal puuduva nii põrandaaluse, välisseina kui ka kandeseina horisontaalse hüdroisolatsiooniga, mis on antud kahjustused tinginud. Tegemist on ehitusliku praagiga. Tegemist on pikaaegse protsessiga, vähemalt 3-5 kuud, võimalik et veelgi pikema ajaga. Seega nähtub eksperdi hilisemast selgitusest, et veeavariid tulenevalt põranda ja mööbli kahjustuste iseloomust hageja korteris esineda ei saanud. V. L eksperthinnangu kohaselt saab 09.10.2017 toimunud paikvaatluse põhjal asuda seisukohale (I kd lk 29), et korteri omaniku puhkuse ajal või vahetult enne seda, on ühistule kuuluval tehnopinnal või tehnilistes püstakutes toimunud veeavarii. Hinnangu kohaselt (I kd lk 28 pöördel) avastas korteri omanik esimesed hallituse ilmingud duširuumi seintel ja põrandaliistudel 06.08.2017, kuid niiskuskahjustustest tekkinud hallituse levik oli avastamise hetkel veel alles algstaadiumis. Omanik pesi seintel ja liistudel hallituse ilmingud, jäädes heauskselt lootma, et põrandakütte sisselülitamisega olukord normaliseerub. Tõsisemate kahjustustega vaatepilt avanes korteri omanikule aga peale kuuajaliselt puhkuselt naasmist. Ekspert leiab (I kd lk 29 p 7.5), et võimalik veeavarii võis toimuda tehnoruumis, väljaspool tehnoruumi ja seda korruste püstakutes kulgevatel trassidel või teisel korrusel ja seal asuvate korterite amortiseerunud kommunikatsioonide tõttu. Kohus leiab, et ekspert V. L ei ole tuginenud ekspertiisis konkreetsetele tõenditele või vaatluse järeldustele, vaid on asunud pakkuma, mis võis hageja korteris veekahjusid põhjustada. Kohus leiab, et D. Ni ütlusi ei saa lugeda usaldusväärseks, kuna D. N tunnistas istungil, et hageja ei ole D. Nile hageja korteris teostatud tööde eest tasunud. Seega võib D. Ni ütlused olla kallutatud, et saada hagejalt tehtud tööde eest tasu. Samuti ei osanud D. N koos K Vga 05.06.2018 teostatud ülevaatusel näidata toru, mis oleks lekkinud või purunenud. Hageja väidetel tundis ta xxx maja rekonstrueerimise ajal korteris tugevaid maapinna vappeid, mis võisid korteri torustiku terviklikkust rikkuda. Täpset maapinna vapete aega, mis võisid korteri torustiku rikkuda hageja täpsustanud ei ole. Kohus leiab, et xxx maja kasutusluba (I kd lk 70-123) ei tõenda hageja poolt väidetud maapinna vappeid ja sellest tulenevat võimalikku hageja korteri torustikule tekkinud kahju. Samuti puudub teistes kohtule esitatud tõendites igasugune viide sellele, et viidatud ehitustegevus võis tekitada kahju.
Hageja leiab, et Xxx OÜ vigade määratluse aktiga on tõendatud, et xx maja rekonstrueerimise ajal rikuti korteriühistu elamuhoone välist kanalisatsioonitoru. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kuigi algselt oletati nii A. O kui ka Xxx OÜ arvamuste kohaselt, et hoones on toimunud veeavarii, siis sellist sündmust ei ole hageja korteris ega antud hoones hageja väidetud ajal (17.05.2017-08.08.2017) toimunud. Tunnistaja J L ütlustega (II kd lk 131) loeb kohus tõendatuks, et kui on veeuputus olnud, siis on tavaliselt seintel ja mööblil tugevam veetriip, kui vesi oleks hakanud tulema duširuumist, siis oleks seal näha veejälgi, aga seda tunnistaja ei tuvastanud. Kanalisatsiooniga on spetsiifiline lõhn. Kanalisatsioonilõhna tunnistaja ei tundnud, tundis kopituse ja niiskuse lõhna. Hageja ja xxx 13.10.2017-16.10.2017 kirjavahetusega (II kd lk 26 pöördel – 27 pöördel), Xxx (xxx AS-i), 06.10.2017 aktiga (II kd lk 28) ja S J e-kirjadega (II kd lk 28 pöördel – 29) loeb kohus tõendatuks, et xxx hoones ei olnud augustist- oktoobrini 2017 ühtegi lekkivat toru. Hoone torustikke kontrollis Xxx (xxx AS) 02.10.2017 ja veelekkeid ei leidnud. Torustiku lekked oleks testi käigus (s.o rõhu pooleks tunniks 5 barile tõstmisel rõhk ei alanenud) ilmnenud. xxx korteris 5 toimus 26.10.2017 ummistus (I kd lk 34) ja kaamerauuringutega leiti, et kanalisatsioonitorustik, mis asus xxx hoonest üle 22 meetri eemal, xxx-i kinnistul, on pragunenud ja kanalisatsioonivesi jookseb pinnasesse (I kd lk 35-40). Xxx (xxx AS) 26.10.2017 vaatlusraportist nähtub, et sisselangenud toru asub majast, kus asub hageja korter 22 meetrit allavoolu ning korteri põrandapinnast sügavamal (I kd lk 42). Seega ei saanud nimetatud kõrvalkinnistul asuvast kahjustusest hageja korterisse kanalisatsiooni ehk reovett või muud vett voolata. Lisaks ei ole korteri 1 omanik väitnud, et viidatud perioodil oleks tema korteris olnud ummistust. Samuti on tunnistaja J L kinnitanud, et kanalisatsioonile omast spetsiifilist lõhna ta korteri ülevaatusel ei tundnud.
48.Hageja korteris tekkinud kahjustuste võimalikest põhjustest Hageja väitel ei ole ta enne uputuse avastamist kunagi märganud maapinna välise tulvavee, sadevee või pinnaniiskuse tungimise tunnuseid – näiteks niiskust, hallitust või märgi plekke põrandal või seintel. Kostja on seisukohal, et hageja korter on ehituslike puudustega mitteeluruum. Korter asub allpool tänavapinda, korterit ümbritsevatel hooneosadel ning ka korteri sanitaarruumil puudub hüdroisolatsioon, mistõttu niiskus saab korterit kahjustada. Korteris puudub ventilatsioon ja piisav küte, mistõttu tekib hallitus ja niiskuskahjustused. Kohus leiab, et hageja väide ei vasta tõele. Hageja kirjeldab 05.10.2017 Facebooki postituses (II kd lk 29 pöördel - 31, tõlge lk 44-46 pöördel) 4,5 aastat kestnud probleeme sellest, kuidas põrandakatte alla koguneb tohutul hulgal vett. Hageja postitusele reageeris A K (II kd lk 46 pöördel), kellel oli korter samas majas esimesel korrusel. A. Ki kirjelduste järgi ei õnnestunud tal 2010-2012 korterit korda saadagi, ta ostis korteri xxx esimesel korrusel vast remonditud hoones, andis üürile ja pärast kuuajalist elamist üürnik teatas hallitusest ja rottidest. A. K tellis töömehed, kes võtsid põranda üles. 2 aasta pärast müüs A. K korteri maha. Kommentaaris tõdeb A. K, et seitsme aastaga ei ole midagi muutunud ja hoones on kõik tehtud valesti. Endise xxx korteriomaniku 12.09.2018 e-kirja (II kd lk 28 pöördel -29) kohaselt remonditi algul ehitusvigu vannitoas, kus põrand seestpoolt hallitas, hallitasid ka korteri välisseinad, mida
remonditi viimati 2015. Niiskuse ja hallituse leviku kontrolli all hoidmiseks rakendati pidevalt aastaringset kütmist ja niiskuskogujaid. Korteri müümisel 2018 jäi uue omaniku teha korteri seinte-põrandate avamine, niiskustõkestuse ja sobiva kütte ning ventilatsiooni rajamine. Seega kinnitavad viidatud tõendid, et antud hoone 1.korruse korterites on niiskuse ja hallitusega probleeme olnud juba alates hoone ebaseaduslikust ümberehitamisest korteriteks 2010 ja hageja sai probleemidest teadlikuks kohe peale korteri ostmist. Samuti kinnitas (II kd lk 130 pöördel) tunnistaja J L, kes teostas 15.08.2017 sündmuskoha ülevaatuse ja fotod, et korterisse sisenedes oli tunda rõskust ja niiskust. Põrandad olid igalt poolt märjad. Nähtavaid vee voolamise jälgi tunnistaja ei näinud, seinte peal triipe ei näinud, aga põrandas oli niiskus sees ja parkett oli kahjustunud, hakkas punduma ja parketil oli osaliselt ka hallitus. Tunnistaja hinnangul oli märg parketile tekkinud altpoolt ja hakanud väljapoole tulema. Kui vesi on peal, siis laminaatparketi ääred hakkavad mullitama, väliselt näeb kahjustus teistmoodi välja. Ühtegi katkist toru tunnistaja ei näinud. A. O lisaselgituste (II kd lk 19-20 pöördel) kohaselt puudus korteris õhuvahetus (ventilatsioon). Kogu ruumi kogunenud niiskus jäi ummuksisse. WC-duširuumis puudusid värskeõhuklapid õhu juurdevooluks. A. O on leidnud (II kd lk 19 pöördel), et ühelgi hageja korteris oleval laminaatparketi plaadil veeuputusele omaseid tundemärke ei olnud – puudusid ülespoole turritavad plaadi servad ja muhud. A. O jäi kindlaks arvamusele (II kd lk 20 pöördel), et tegemist on majal puuduva nii põrandaaluse, välisseina kui ka kandeseina horisontaalse hüdroisolatsiooniga, mis on antud kahjustused tinginud. Tegemist on ehitusliku praagiga. Tegemist on pikaaegse protsessiga, vähemalt 3-5 kuud, võimalik et veelgi pikema ajaga. Viidatud tõenditest saab teha järelduse, et hageja korteris ei ole toimunud veeavariid, vaid tegemist on hoone ja korteri ehitusvigadega, mis pikaajalise protsessi tulemusel on hageja korterisse tekitanud niiskus- ja hallituskahjustusi. Seega ei ole hageja korteris või hoones, kus asub hageja korter toimunud veeavariid ning seetõttu ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga. Samuti ei ole niiskuse ja hallituse tekkimine pikema perioodi jooksul käsitletav koguriskikindlustuse juhtumina. Osundatud põhjustel tuleb hageja nõue kindlustushüvitise 23 116 euro saamiseks jätta rahuldamata. Kuivõrd kindlustusjuhtumi puudumise tõttu jäi rahuldamata hageja kindlustushüvitise nõue, siis puudub alus ka väidetavalt kindlustushüvitise väljamaksmata jätmisest tekkinud kahjunõuete (ekspertiisikulude, üürikulude, kahju jalanõude ja kottide eest, mittevaraline kahju ning tervisekahju) ja nendelt nõuetelt viivise nõude rahuldamiseks.
49.Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist.
Kostja menetluskulud on kokku summas 15 340,72 eurot. Summa koosneb tõlkekulust 217,81 eurost ja õigusabikuludest summas 15 122,91 eurost. Tõlkekulu 217,81 eurot on menetluskulu ja tuleb hagejalt kostjale välja mõista. Et kostjal oli menetluses lepinguline esindaja, peab hageja hüvitama kostjale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kostja on kandnud kulusid õigusabile summas 15 122,91 eurot. Kostja esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 86 tundi ja 25 minutit. Õigusabi on osutatud hinnaga 175 eurot tunnis käibemaksuta järgnevalt: 1) 3.-18.09.2018 hagiavalduse ja hagi lisade ülevaatus, edastamine kliendile koos hagile vastamisega seotud küsimustega. Suhtlus kliendiga, tutvumine kliendi materjalidega. Hagi väidete õiguslik analüüs, suhtlus ja uuringud hagile vastamiseks lisaandmete saamiseks. Hagile vastuse koostamine ja lisadega komplekteerimine – 33 tundi 25 minutit; 2) 27.09.2018 tutvumine I.R 14.09.2018 esitatud dokumentidega, suhtlus kliendiga hageja 14.09.2018 lisanõuetest ja -andmetest seisukoha kujundamisest ja võimalikust kompromissist. Kohtule seisukoha koostamine. Kogutud lisamaterjalide analüüs, täiendavate andmete kogumise võimaluste analüüs, päringud, suhtlus kliendiga. Kohtule seisukoha esitamine hageja 14.09.2018 avalduse menetlemata jätmiseks – 4 tundi 5 minutit; 3) 9.-23.11.2018 tutvumine I. R 01.11.2018 selgituse ning 02.11.2018 määruskaebusega. Suhtlus kliendiga. Määruskaebusele vastuse koostamine. Tutvumine kohtu 21.11.2018 kirjadega menetluse korraldamisest, kliendi teavitamine ja võimalike menetluslike arengute selgitamine. Tutvumine kohtu 23.11.2018 määrusega. – 5 tundi 55 minutit; 4) 22.02.2019 kliendi teavitamine kohtu 04.02.2019 teadetest (seisukoht ravikulude nõudele ning istungi määramine) ja menetlusega, sh tõendusküsimustega seonduvast ülevaate edastamine. Kohtule ravikulude nõudest seisukoha koostamine ja esitamine – 5 tundi 45 minutit; 5) 15.03.2019 kliendiga ja ehituseksperdiga korteri kahjustuste ja remondi andmete täpsustamine. Ettevalmistus kohtuistungiks – 3 tundi; 6) 18.03.2019 ettevalmistus kohtuistungiks, esindamine kohtuistungil. Istungist kliendile ülevaate tegemine. Tunnistajate teavitamine kohtuistungi toimumise ajast – 3 tundi 20 minutit; 7) 16.04.2019 tutvumine hageja 15.04.2019 menetlusdokumendiga, suhtlus kliendiga kaasuse hetkeseisust ja kohtule esitatavast seisukohast – 30 minutit; 8) 7.05.2019 suhtlus ehitusspetsialisti A Oga, tutvumine analüüsi projektiga vaidlusaluse korteri remondiks hageja esitatud xxx hinnapakkumistest – 2 tundi; 9) 10.05.2019 suhtlus kliendi ja kliendi tunnistajatega kohtu pakutud uue istungiaja sobivuse väljaselgitamiseks. Hageja 15.04.2019 menetlusdokumendist tulenevalt menetlusdokumendi projekti ettevalmistamine – 30 minutit; 10) 15.05.2019 kohtule vastuse koostamine ja esitamine hageja 15.04.2019 täpsustatud asjaolude kohta. Suhtlus ehitusekspert A Oga seonduvalt korteri kohta esitatud hinnapakkumiste põhjendatuse kontrolliga – 2 tundi; 11) 31.05.2019 tutvumine 27.05.2019 kohtumäärusega (hageja tunnistajana D N ülekuulamine). Kohtule ehitusinsener A O korteri kahjustuste ja remondihinnapakkumise analüüsi esitamiseks menetlusdokumendi koostamine ja esitamine. – 2 tundi 30 minutit; 12) 17.06.2019 kohtuasja materjalide ülevaatus, ettevalmistus kohtuistungiks - 4 tundi 20 minutit; 13) 18.06.2019 esindamine kohtuistungil. Istungi järel istungist ja edasisest menetlusest ülevaate edastamine kliendile. Tutvumine kohtuistungi protokolliga – 3 tundi 45 minutit;
14) 14.08.2019 tutvumine I. R 02.07.2019 menetlusdokumendiga, suhtlus kliendiga, lisamaterjalide kogumine, täiendavad küsimused kliendile – 3 tundi 30 minutit; 15) 16.08.2019 menetlusdokumendi projekti koostamine, lisadega komplekteerimine, projekti edastamine ülevaatuseks kliendile – 4 tundi 30 minutit; 16) 05.09.2019 ettevalmistus kohtuistungiks ja esindamine kohtuistungil. Kliendi informeerimine istungi käigust ja edasisest menetlusest - 6 tundi 30 minutit; 17) 09.09.2019 tutvumine 05.09.2019 kohtuistungi protokolliga – 50 minutit. Hageja leiab vastuväites menetluskuludele, et kostja kulutatud aeg ja tunnihind on ülepaisutatud ja ei ühti kohtupraktikaga tunnustatud määradega. Hageja leiab, et kostja vastuse koostamisele ei saanud kuluda enam kui 10 tundi. Hageja on seisukohal, et kuna kostja esindaja on advokaat, kes on spetsialiseerunud kindlustusvaidlustele, siis kulub tal tunduvalt vähem aega hageja menetlusdokumentidega tutvumiseks ja analüüsimiseks ning enda menetlusdokumentide koostamiseks. Lisaks ei ole kostja kirjutanud lahti ajalisi kulutusi, mis on seotud kliendi või eksperdiga suhtlemisega, mis teeb need kulud läbipaistmatuks. Hageja on seisukohal, et kliendi ja eksperdiga suhtlemine ei ole seotud vahetult kohtumenetlusega. Ülepaisutatud on ka kulud määruskaebusele vastuse koostamiseks ja kohtuistungiks pikaajaliselt ettevalmistamiseks. Kohus palub jätta tõlkekulud kogusummas 217,81 eurot jätta arvesse võtmata. Samuti ei ole põhjendatud tunnihind üle 140 euro. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et kostja menetluskulud õigusabile on osaliselt põhjendamatud ja ülemäärased. Hagiavaldusele vastuse koostamine ja sellega seonduvate menetlustoimingute tegemine on mahukas toiming, sest eeldab asjaolude ja tõenditega tutvumist, õigusliku positsiooni väljatöötamist, seisukohtade formuleerimist, kuid sellele 33 tunni ja 25 minuti kulumine pole kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus leiab, et mõistlik aeg selleks võiks olla 15 tundi, vähendades antud ajakulu 18 tunni ja 25 minuti võrra. Kohus leiab, et 27.09.2018 tehtud toimingutele ei pidanud mõistlikult võttes kuluma rohkem kui 2 tundi. Kohus vähendab antud ajakulu 2 tunni ja 4 minuti võrra. Kohus peab ajavahemikul 9.-23.11.2018 tehtud toimingutele põhjendatud ajaks 4 tundi. Kohus vähendab antud ajakulu 1 tunni ja 55 minuti võrra. Kohtupraktika kohaselt on istungiks ettevalmistamiseks mõistlikuks ajaks peetud 1 tundi. Kuivõrd kostja ei ole välja toonud, kui palju kulus 15.03.2019 aega kliendiga ja ehituseksperdiga suhtluseks, peab kohus selle põhjendatud ajaks 1 tundi. Kohus vähendab ajakulu 1 tunni võrra. Kohus peab 07.05.2019 suhtlusele ehitusspetsialistiga ja muudele toimingutele kulunud põhjendatud ajaks 1 tundi, vähendades ajakulu 1 tunni võrra. Kohus leiab, et 15.05.2019 toimingutele ei pidanud mõistlikult võttes kuluma rohkem kui 30 minutit, arvestades, et kostja esindaja oli juba eelnevalt eksperdiga suhelnud. Kohus vähendab antud ajakulu 1 tunni ja 30 minuti võrra. Kohus peab 31.05.2019 toimingutele kulunud põhjendatud ajaks 1 tundi ja 30 minutit, vähendades ajakulu 1 tunni võrra. Kohtupraktika kohaselt on istungiks ettevalmistamiseks mõistlikuks ajaks peetud 1 tundi. Seega 17.06.2019 ettevalmistus kohtuistungiks ajakuluga 4 tundi ja 20 minutit ei ole põhjendatud. Kohus vähendab antud ajakulu 3 tunni ja 20 minuti võrra.
Kohtuistungi protokollist tulenevalt kestis 18.06.2019 kohtuistung 2 tundi ja 29 minutit. Kohus ei pea põhjendatuks kliendile istungist ülevaate tegemist, arvestades, et eelnevast 18.03.2019 istungist tuli esindajal samuti ülevaade teha ning et kostjal oleks olnud võimalus tulla kohtuistungist osa võtma või lugeda kohtuistungi protokolli. Kohtuistungi protokolli tutvumisele ei pidanud mõistlikult võttes kuluma rohkem kui pool tundi. Kohus vähendab antud ajakulu 46 minuti võrra. Kohus leiab, et 14.08.2019 ja 16.08.2019 tehtud toimingutele, s.h tutvumisele hageja 02.07.2019 seisukohaga ning toimingutele, mis olid seotud 19.08.2019 seisukoha koostamisega, ei pidanud mõistlikult võttes kuluma rohkem kui 4 tundi, vähendades antud ajakulu kokku 4 tunni võrra. Kohtuistungi protokollist tulenevalt kestis 05.09.2019 kohtuistung 4 tundi ja 9 minutit ning kohtupraktika kohaselt on istungiks ettevalmistamiseks mõistlikuks ajaks peetud 1 tundi. Seejuures ei pea kohus põhjendatud kuluks kliendile istungist ülevaate tegemist. Kokku on 05.09.2019 tehtud toimingutele põhjendatud ajaks 5 tundi ja 9 minutit, vähendades ajakulu 1 tunni ja 21 minuti võrra. Kuna kohus vähendas kostja esindaja ajakulu 36 tunni ja 21 minuti võrra, on kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 50 tunni ja 4 minuti ulatuses. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Seejuures on Riigikohus pidanud mõistlikuks tunnihinnaks 193,20 eurot (RKHKo 03.03.2015 3-3-1-82-14, p 28). Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku, tuleb lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinnaks pidada 153 eurot tunnis. Seega on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud õigusabile 7660,20 eurot. Kostja menetluskulud kokku on 7878,01 (tõlkekulu ja esindajakulu) eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.