lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-12956/3

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 09.10.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-12956/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.10.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1916
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 10, 8Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 477Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTsMS § 200 lg 1, 2Menetlusosalise kohustusedTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 175 lg 1

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-19-12956

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. oktoober 2019, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-12956

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Melar Ustavi vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

94,45 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (rk 11919806; aadress Tartu mnt 83-601, Tallinn), lepinguline esindaja: Marjana Šestel (e-post [email protected]) kostja: Melar Ustav (ik XXX; aadress XXX; e-post XXX)

Menetluse liik

lihtmenetluse asi kirjalikus menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Melar Ustavilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks:
2.1.põhivõlg 32,22 eurot ja viivis 9 eurot, kokku 41,22 eurot;
2.2.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 05.11.20262-26-5792/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.11.20262-26-120071/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 05.11.20262-26-116279/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.11.20262-26-18595/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.11.20262-26-21645/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.11.20262-25-14384/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 218 lg 1Lepinguline esindaja
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 436 lg 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 1132 lg 2
VÕS § 35 lg 1Tüüptingimuse mõiste
VÕS § 37 lg 1Tüüptingimused lepingu osana
VÕS § 41Tüüptingimustega lepingu kehtivus
VÕS § 42 lg 3Tüüptingimuse tühisus
viivis 17.08.–09.10.2019 eest 0,38 eurot;
2.3.viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 09.10.2019 kuni põhivõla tasumiseni.
3.Jätta hagi rahuldamata sissenõudekulu 25 eurot ja 16.08.2019 seisuga viivise 19,73 eurot osas, samuti alates 17.08.2019 sissenõutavaks muutuva viivise osas, mis ületab VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määra.
4.Toimetada otsus kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskuludest Melar Ustavi kanda 47% ja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda 53%.
6.Välja mõista Melar Ustavilt riigilõivust 35,25 eurot ning lepingulise esindaja kulust 18,80 eurot, kokku menetluskulu 54,05 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.
7.Melar Ustavil tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt Aktsiaseltsile PlusPlus Capital käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
8.Melar Ustavil hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Apellatsioonkaebuse esitamine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Tartu Maakohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) 28.08.2019 hagi Melar Ustavi (kostja) vastu põhivõla 32,22 eurot, viivise 28,73 eurot, sissenõudekulu 25 eurot ja alates 17.08.2019 tasumata põhivõlalt viivise 0,07% päevas väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja liitumislepingu kliendinumbriga XXX, mille alusel kohustus Elisa Eesti AS pakkuma kostjale mobiilsideteenuseid ning kostja kohustus kaupade (mobiiltelefon) / teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole tasunud 01.–31.01.2016 teenuste kasutamise eest esitatud 01.02.2016 arvet nr XXX summas 32,22 eurot, mille tasumise tähtpäev oli 18.02.2016. Elisa Eesti AS loovutas kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega 01.02.2018 hagejale. Üldtingimuste p 7.10 alusel on õigus nõuda kostjalt viivist 0,07% võlasummast päevas. Hageja on arvestanud viivist 32,22 eurolt 18.02.2016– 16.08.2019 (1274 päeva) eest 28,73 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 1 alusel on õigus nõuda kostjalt 15.03.2018 võlateatise eest 15 eurot, 15.04.2018 võlateatise eest 5 eurot ja 15.05.2018 võlateatise eest 5 eurot, kokku sissenõudekulu 25 eurot.
2.Kostja sai menetlusdokumendid (hagimaterjalid ja 30.08.2019 menetlusse võtmise määruse) kätte 17.09.2019 isiklikult allkirja vastu kohtu kantseleis. Kostjale anti hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 14 päeva määruse kättesaamisest. Kostja ei ole vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 I lause näeb ette, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hagihinnast (94,45 eurot, arvestades hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist) lähtudes on antud juhul tegemist lihtmenetluse asjaga. TsMS § 405 lg 1 kohaselt võib sellise hagi menetlemisel mh kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (p 5), samuti koguda tõendeid omal algatusel (p 8).
4.Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja põhivõlg 32,22 eurot ning viivis, lähtudes VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud viivisemäärast. Hagi tuleb jätta rahuldamata viivise osas, mis ületab VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud viivisemäära, samuti sissenõudekulu 25 eurot osas.
5.Hagiavaldusest ja esitatud lepingutest nähtuvalt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja XX.XX.XXXX liitumislepingu nr XXX ning selle lisana nr XXX osamaksetega vara müügilepingu (tlk 4, 5). Hagiavalduse kohaselt on Elisa Eesti AS loovutanud oma lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega hagejale. 2/4
6.Kostja ei ole vaidlustanud seda, et tal on tasumata lepingute alusel perioodi 01.– 31.01.2016 eest esitatud 01.02.2016 arve nr XXX summas 32,22 eurot (5 eurot Nutipakett 5 kuutasu ning 26,625 eurot osamaksetega vara müük 3/24), mille tasumise tähtpäev oli 18.02.2016 (tlk 16-17). Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks VÕS § 108 lg 1 alusel välja põhivõlg 32,22 eurot.
7.Pooltevahelised lepingud on sõlmitutud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on lepingute lahutamatuks lisaks olevate üldtingimuste näol tegemist tüüptingimustega. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu, sh tüüptingimuste tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 30.10.2013 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-106-13, p 24). Hageja palub mõista kostjalt välja üldtingimuste p 7.10 alusel viivise 0,07% päevas. Hageja on hagiavaldusele lisanud 29.11.2016 kinnitatud üldtingimused (tlk 7-15), mis p 10.8 kohaselt jõustuvad ja kehtivad alates 01.01.2017, muutes jõustumisel kehtetuks Elisa Eesti AS tegevdirektori 30.07.2015 korraldusega nr 35 kehtestatud teenuste kasutamise üldtingimused. Kohtule esitatust ei nähtu, et 01.01.2017 jõustunud üldtingimused kehtiksid ka kostja suhtes (VÕS § 37 lg 1, § 13, § 42 lg 1 viimane lause). Lepingute sõlmimise ja ka arve esitamise ajal kehtinud Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste (kinnitatud Elisa Eesti AS tegevdirektori 30.07.2015 korraldusega nr 35; kättesaadavad https://www.elisa.ee/UserFiles/Tugiinfo/2015/07/Elisa-Eesti-ASuldtingimused-joustumisega-01.09.15.pdf) p 7.8 kohaselt on viivisemäär 0,15% päevas. Samuti on liitumislepingu ja osamaksetega vara müügilepingu lisatingimustes märgitud viivisemääraks 0,15% päevas. Eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt ka Riigikohtu 10.05.2016 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Lepingu sõlmimise ajal (2015. a II poolaastal) oli VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud viivisemäär 8,05% aastas. Seega ületab nii lepingute lisatingimustes kui kohalduvate üldtingimuste p-s 7.8 sätestatud määr (0,15% päevas ehk 54,75% aastas (365 * 0,15)) kolmekordset seadusjärgset määra (24,15% aastas (8,05 * 3)) ning tuleb hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel tühiseks. Hageja nõuab viivist 0,07% päevas. Riigikohus on leidnud, et viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine ei tähenda seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt ka Riigikohtu 10.05.2016 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-25-16, 13). VÕS § 41 alusel tuleb kohaldada seaduses sätestatud viivisemäära. Kohus märgib ka, et isegi kui kostjale kohalduks 01.01.2017 jõustunud üldtingimuste p-s 7.10 sätestatud viivisemäär 0,07% päevas (ehk 25,55% aastas (0,07 * 365)), tuleks seegi hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel tühiseks, sest ületab kolmekordset seadusjärgset määra (24,15% aastas (8,05 * 3)). Seega on 16.08.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 9 euro ulatuses – perioodi 19.02.2016–16.08.2019 eest 32,22 eurolt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras (8,05% aastas kuni 30.06.2016 ja 8% aastas alates 01.07.2016). Samuti tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis tasumata põhivõlalt alates 17.08.2019 kuni hagi esitamiseni 28.08.2019 ning TsMS § 367 alusel 29.08.–09.10.2019 eest kokku 0,38 eurot ja sealt edasi VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni Hagi tuleb jätta rahuldamata 16.08.2019 seisuga viivise 19,73 eurot osas (28,73 - 9), samuti alates 17.08.2019 sissenõutavaks muutuva viivise osas, mis ületab VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määra.
8.VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel palub hageja mõista kostjalt välja sissenõudekulu 25 eurot (kolme võlateatiste eest vastavalt 15 eurot, 5 eurot ja 5 eurot). Hagiavaldusel on lisatud

3/4

kostjale adresseeritud 15.03.2018, 15.04.2018 ja 15.05.2018 võlanõuded seoses arvega nr 2014551116 (tlk 19-21). VÕS § 1132 lg 2 p 1 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hagiavaldusest ei ilmne, et kostjaga sõlmitud leping oleks lõppenud. Seega ei ole sissenõudmiskulu 25 eurot nõue põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tsiviilasjas nr 2-18-19432 sama lepingu alusel sama kostja vastu esitatud hagis juba palunud VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel välja mõista sissenõudekulu 25 eurot ning kohus on 09.05.2019 tagaseljaotsusega nõude ka rahuldanud. VÕS § 1132 lg-s 2 sätestatud piirsummad kehtivad kogu lepingu kohta, mitte iga arve kohta eraldi. TsMS § 200 lg 1 järgi on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ning TsMS § 200 lg 2 järgi ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia.

9.TsMS § 163 lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust (hagihind 94,45 eurot, hagihind hagi rahuldamise ulatusest lähtudes 43,88 eurot) arvestades tuleb jätta menetluskuludest 47% kostja kanda ja 53% hageja kanda.
10.TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.
10.1.Hageja menetluskuluks on riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 420 eurot (3,5 t, 100 eurot / t, lisandub käibemaks; tlk 2, 24). Riigilõiv 75 eurot on põhjendatud. TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 alusel on menetluskulu menetlusosalise esindaja kulud. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (vt Riigikohtu 12.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Riigikohtu 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Hagejat esindas TsMS § 218 lg 1 p-le 2 vastav lepinguline esindaja. Esindaja tunnitasu 120 eurot (100 eurot + käibemaks) on põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hagejale tuleb hüvitada TsMS § 174 lg 10 alusel ka käibemaks. Esindajal on 1,5 t kulunud dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile ning 2 t hagiavalduse koostamisele ja esitamisele. Kohus peab ajakulu põhjendatuks kokku 20 min ulatuses. Asi ei ole õiguslikult keerukas ega asjaolude poolest mahukas. Samuti on tegemist trafaretse hagiavaldusega, mille sarnaseid on hageja esindaja esitanud kohtutele kümneid, kui mitte sadu. Mh on hageja sama esindajaga esitanud tsiviilasjas nr 2-18-19432 hagi sama kostja vastu sama lepingu alusel, seega oli esindaja asjaolude ja tõenditega juba varasemalt olulises osas tuttav. Kohus märgib, et menetluskulud määratakse kindlaks hagita menetluse sätete järgi (TsMS § 174 lg 8), hagita menetluses kehtib aga uurimisprintsiip (TsMS § 477 lg-d 5 ja 7) (vt nt ka Riigikohtu 08.05.2017 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-29-17, p 13.3). Eeltoodut arvestades on lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu kokku 40 eurot (0,33 t * 120 eurot / t). Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 47%, seega riigilõivust 35,25 eurot ning lepingulise esindaja kulust 18,80 eurot, kokku menetluskulu 54,05 eurot. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
10.2.Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.11.20262-26-119763/4Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 03.11.20262-21-1442/41Viru Maakohus Narva kohtumaja