2-19-100867
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.10.2019. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-100867
Tsiviilasi
Osaühing Aktiva Finants hagi V. K. vastu võlgnevuse nõudes 523,35 eurot Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150);
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja lepinguline esindaja: Marilin Palts (Julianus Inkasso OÜ; asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150; epost: [email protected]);
Menetluse liik
Kostja: V. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht hagiavalduses xxxxxxxx-xxxxxxxx; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata) Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale avalikult kätte 14.06.2019. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 20.05.2017. a Coop Finants AS-ga laenulepingu nr L2700579389, mille alusel väljastati kostjale laen summas 400 eurot ning kostja kohustus laenusumma tagastama vastavalt maksegraafikule. Kostja rikkus nimetatud laenulepingut ega tagastanud laenusummat õigeaegselt. Coop Finants AS ütles laenulepingu üles ja loovutas laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja nõuab hagis kostjalt tasumata põhivõlga summas 379,15 eurot, intressi summas 35,70 eurot, lepingu haldustasu 4,50 eurot ja põhivõla tasumisega viivitamise eest viivist alates 28.12.2017. a kuni hagiavalduse esitamiseni 26.04.2019. a lepingujärgses määras 14,90% aastas ning edasi kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 504,53 eurot, millest 379,15 eurot on põhivõlg, 35,70 eurot intress, 4,50 eurot lepingu haldustasu ja 85,18 eurot kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku summas 485 eurot, sh 125 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 360 eurot lepingulise esindaja kulud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt.
2 (3)
Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 125 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda tasutud riigilõivu summas 125 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat on menetluses esindanud Julianus Inkasso OÜ jurist Marilin Palts, kes osutas õigusabi hinnaga 120 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on hageja esindaja töötunni hind põhjendatud. Hageja esindaja osutas hagejale õigusabi ajakuluga kokku 4 tundi. Kohtul ei ole kohustust hinnata minutilise täpsusega osutatud õigusabiteenuse mahtu ja kestust, vaid tuleb anda hinnang õigusabikulu vajalikkusele ja põhjendatusele tervikuna (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 03.09.2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-27843). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude kostjalt väljamõistmist taotletud ulatuses (360 eurot). Tegemist on hagi liigiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete puhul ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi sai piirduda vaid tüüphagiavalduses andmete vahetamisega ning selle kohtusse esitamisega. Ka esitatud tõendite kogumine ei saanud olla keeruline. Arvestades hagihinda, avalduse vormi, tõendeid ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, poolte vahel ei olnud vaidlust ja asi lahendatakse eelmenetluses tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 240 eurot (2 x 120). Eeltoodu alusel loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja menetluskulud summas 365 eurot, sh 125 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 240 eurot lepingulise esindaja kulud. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus menetluskulud summas 365 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine TsMS § 455 lg 1 järgi toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Kostjale ei ole õnnestunud ei maksekäsu kiirmenetluses ega ka hagimenetluses menetlusdokumente kätte toimetada. Seetõttu on hagimaterjalid kostjale kätte toimetatud avalikult. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ka kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult. TsMS § 317 lg 3 järgi avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.