Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Sigrid Ventseli vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
12 968,20 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood: 11919806, asukoht: Tartu mnt 83-601, Tallinn, 10115, Harju maakond). esindajad Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (PlusPlus Legal OÜ, Tartu mnt 83-601, Tallinn, 10115, Harju maakond, e-post: [email protected]). Kostja: Sigrid Ventsel (isikukood: XXX; elukoht: XXX, e-post:
XXX).
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Sigrid Ventseli vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Sigrid Ventselilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks võlgnevus summas 11 486,12 eurot.
Välja mõista Sigrid Ventselilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis 0,06 % päevas põhivõlgnevuselt (6767,46 eurot) alates 12.07.2019. a kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
4.Jätta menetluskulud Sigrid Ventseli kanda.
5.Välja mõista Sigrid Ventselilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud summas 830 eurot.
6.Menetluskuludelt tuleb Sigrid Ventselil tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 2-5)
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja XX.XX.XXXX. a kompromisslepingu / võlatunnistuse nr XXX. Kostja võlgnes väikelaenulepingu nr. XXX, XX.XX.XXXX väikelaenulepingu nr. XXX, XX.XX.XXXX, väikelaenulepingu nr. XXX, XX.XX.XXXX ja väikelaenulepingu nr. XXX, XX.XX.XXXX alusel hagejale 6767,46 eurot ja viivised summas 3373,78 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, sõlmisid pooled kompromissileping / võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viiviste summas 267,46 eurot nõuetest ning võimaldas kostjal tasuda kohustus osamaksetega ja kompromissisummas 9873,78 eurot (6767,46 + 3106,32). Lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda hagejale lepingus märgitud kompromissisumma.
2.Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Hageja luges kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 20.06.2018. a osamakse tähtaja möödumisest alates.
3.Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Hageja arvestab viivist maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast s.o alates 21.06.2018. a 0,06 % päevas.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista 11 486,12 eurot, mis koosneb põhivõlast 6767,46 eurot, lepingu sõlmimise tasust 20 eurot, sissenõudmiskulust 25 eurot, enne 22.03.2018. a sissenõutavaks muutunud viivisest 3106,32 eurot ja viivisest perioodi 21.06.2018. a kuni 11.07.2019. a eest summas 1567,34 eurot ning täiendavalt viivised põhinõudelt alates 12.07.2019. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS (tl 22)
5.Kostja hagile sisulisi vastuväiteid ei esitanud ning palus arvestada, et võla kehtivuse ajaks on 5 aastat.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
7.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-st 7 ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud.
8.Aktsiaseltsi PlusPlus Capital ja Sigrid Ventseli vahel XX.XX.XXXX. a sõlmitud kompromissleping / võlatunnistuse (edaspidi leping) nr XXX (tl 6-8) p-st 1.1 nähtuvalt, on hageja omandanud nõude kostja vastu LHV Finance AS-ilt ning nõue koosneb põhiosast 6767,46 eurot ja viivisest 3373,78 eurot, mis tuleneb väikelaenulepingutest nr XXX, XXX, XXX ja XXX. Lepingu p-s 2.4 on pooled lugenud lõppenuks p-s 1.1 kirjeldatud kohustused ning lepingu sõlmimisega tekkis võlgnikul uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale kompromissisumma 9873,78 eurot.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Konstitutiivse võlatunnistusega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, samas deklaratiivse võlatunnistusega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga. Võlatunnistuse olemuse väljaselgitamiseks tuleb arvesse võtta võlatunnistuse sisu ja ulatust. Võlatunnistuse olemasolul tuleb eeldada, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega ja poolte tahet kokku leppida konstitutiivses võlatunnistuses peab tõendama hageja. Kohus on seisukohal, et
poolte vahel sõlmitud lepingu näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 mõttes.
10.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
11.Kostja hagile sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole, kuid on seisukohal, et leping kehtib 5 aastat. Iseenesest on kostjal õigus, et lepingujärgsed maksed tuli maksegraafiku (p 2.5) järgi tasuda 5 aasta jooksul. Samas on pooled lepingu p-s 3.3 kokku leppinud, et kui vähemalt kaks graafikujärgset makset on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kogu kompromissisumma tervikuna tasumist.
12.Kuna kostja on jätnud graafikujärgsed osamaksed tasumata on hagejal õigus nõuda kogu kompromissisumma tasumist. Lepingu p 5.1 järgi on lepingu sõlmimise tasu 20 eurot, mis tasutatakse koos esimese osamaksega. Lisaks nõuab hageja kostjalt VÕS § 1132 p 2 p 3 alusel 08.03.2019. a saadetud võlanõude (tl 11) saatmise eest sissenõudekulu hüvitamist summas 25 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue kompromissisumma, lepingutasu ja sissenõudmiskulu osas põhjendatud.
13.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
14.Hageja palub kostjalt välja mõista lisaks enne lepingu sõlmimist kokkulepitud tasumata viivisele (s.o 3106,32 eurot) lepingurikkumisega sissenõutavaks muutunud viivise 0,06 % päevas tasumata põhinõudelt (6767,46 eurolt) perioodi 21.06.2018. a kuni 11.07.2019. a eest summas 1567,34 eurot. Lepingu punkti 3.2. järgi on kokkulepitud viivismääraks 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud.
15.Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista täiendavalt viivise lepingujärgses määras TsMS § 367 alusel. Kohus leiab, et edasiulatuva viivise väljamõistmine on põhjendatud.
16.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 11 486,12 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 6767,46 eurot, lepingu sõlmimise tasust 20 eurot, sissenõudmiskulust 25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisest kokku 4673,66 eurot ning täiendavalt viivise 0,06% päevas põhinõudelt alates 12.07.2019. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
MENETLUSKULUD
17.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
18.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
19.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
20.Menetluskulu nimekirja kohaselt on hageja kantud menetluskuluks riigilõiv 650 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista.
21.Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 12 968,20 eurot tasuda riigilõivu 650 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 650 eurot. Seega kuulub hageja tasutud riigilõiv kostja poolt hüvitamisele.
22.Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1, arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud hagiavalduse koostamisega ning kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud lepingulise esindaja kuluks kokku 180 eurot (1,5 tunni ulatuses koos käibemaksuga).
23.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulud kokku summas 830 eurot (650 eurot riigilõiv + 180 eurot lepingulise esindaja kulu).
24.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.