G.L-i hagi Osaühingu Tõukur vastu 2303,92 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.05.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
G.L-i apellatsioonkaebus
Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kairi Piirisild ja Kaija Piirmets
Menetlusosalised ja nende Apellant (hageja) G.L (isikukood XXX), lepinguline esindajad ringkonnakohtus esindaja Anastassia Rumjantseva Menetluse liik
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
1.Jätta G.L-i 09.06.2025 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 19.05.2025 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud G.L-i kanda. Osaühingul Tõukur ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.G.L (hageja) esitas 17.04.2023 Harju Maakohtule Osaühingu Tõukur (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja sõiduauto Nissan 200SX (esmakordselt registreeritud 1989) mootori plokikaane remontimiseks sõlmitud töövõtulepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju 2303,92 eurot, sh tagastada hagejale kostja poolt esitatud arvete alusel tööde eest tasutud 644,41 eurot (213,8+430,61) ning hüvitada uue plokikaane ja klappide juhtpukside ostmise kulu koos tollimaksudega 854,71 eurot (495,85+119,71+239,15), samuti hüvitada töö kvaliteedi kindlakstegemise kulu 804,8 eurot (200 eurot asjatundja arvamuse kulu ning 604,8 eurot mõõtmise kulu). Hageja väitel oli kostja töö ebakvaliteetne, sest klapisäärte ristlõtk juhtpuksides ületas lubatu piire.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
3.Harju Maakohus jättis 19.05.2025 otsusega hagi rahuldamata, sest hageja ei olnud tõendanud, et kostja tehtud töö ei sobinud otstarbeks, milleks hageja seda vajas, või et see ei oleks olnud seda liiki tööle omase kvaliteediga (VÕS § 641 lg 2 p-d 1 ja 5). Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
6.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Siinses asjas palus hageja mõista kostjalt välja 2303,92 eurot, st tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
7.Maakohus ei ole otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus märkis otsuses TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, nagu on korduvalt leidnud ka Riigikohus.
8.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti kohaldanud
2 2-23-5810 materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Kuigi ringkonnakohus ei pea apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama (vt RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15), märgib ringkonnakohus, et asjas esitatud tõendid ei kinnita seda, et kostja tehtud töö ja selle tulemus (remonditud plokikaas) ei vastanud lepingutingimustele VÕS § 641 tähenduses, st sellel ei olnud kokkulepitud omadusi või et see ei sobinud hagejale kuuluva sõiduauto Nissan 200SX mootoriosana kasutamiseks või töö ei olnud tehtud kasutatud sõiduki mootoriosa remonditööle tavaliselt omase kvaliteediga. Kasutatud sõiduki remonditud plokikaas ei pidanud vastama autotootja standardmõõdus uutele juhtpuksidele esitatavatele nõuetele (dtl 387). Pelgalt sellest, et kui mõõtmistulemuste kohaselt ületas osade klapisäärte ristlõtk juhtpuksides sõiduki hooldusjuhendis ettenähtud piirnorme, ei saa järeldada, et plokikaas ei olnud eesmärgipäraselt kasutatav ega taganud mootori normaalset töötamist. Korras mootor ja selles osad peavad küll vastama tolerantsidele (dtl 409), kuid ainuüksi mõõtmistulemuste alusel ei ole võimalik järeldada, et remonditud plokikaas ei olnud mootori nõuetekohaselt toimiva osana kasutatav. Hageja ei ole toonud esile ega tõendanud, et siinsel juhul olid kõrvalekalded tolerantsidest sellised, mis ei taganud mootori korrapärast töötamist, st ei võimaldanud plokikaant mootori toimiva osana kasutada. Ühtlasi on remonditööde käiku ja tunnistajate ütlusi (dtl 464–469) koosmõjus hinnates usutavad kostja seletused selle kohta, et kostja selgitas hagejale enne juhtpukside vahetust seda, et tulemus ei pruugi olla nõuetekohane, kuid hageja nõudis sellest hoolimata töö tegemist. Eeltoodut arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi, mistõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse võtmata.
9.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
10.Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (350 eurot).
11.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
Määruse peale, millega ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse
võtmast, võib TsMS § 696 lg 1 esimese lause ja § 638 lg 9 järgi esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt)
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.