Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
13.06.2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-5810
Kohtuasi
G.L-i hagi Osaühingu Tõukur vastu 2303,92 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.05.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
G.L-i apellatsioonkaebus
Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kairi Piirisild ja Kaija Piirmets
Menetlusosalised ja nende Apellant (hageja) G.L (isikukood XXX), lepinguline esindajad ringkonnakohtus esindaja Anastassia Rumjantseva Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2-23-5810
2-23-5810 materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Kuigi ringkonnakohus ei pea apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama (vt RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15), märgib ringkonnakohus, et asjas esitatud tõendid ei kinnita seda, et kostja tehtud töö ja selle tulemus (remonditud plokikaas) ei vastanud lepingutingimustele VÕS § 641 tähenduses, st sellel ei olnud kokkulepitud omadusi või et see ei sobinud hagejale kuuluva sõiduauto Nissan 200SX mootoriosana kasutamiseks või töö ei olnud tehtud kasutatud sõiduki mootoriosa remonditööle tavaliselt omase kvaliteediga. Kasutatud sõiduki remonditud plokikaas ei pidanud vastama autotootja standardmõõdus uutele juhtpuksidele esitatavatele nõuetele (dtl 387). Pelgalt sellest, et kui mõõtmistulemuste kohaselt ületas osade klapisäärte ristlõtk juhtpuksides sõiduki hooldusjuhendis ettenähtud piirnorme, ei saa järeldada, et plokikaas ei olnud eesmärgipäraselt kasutatav ega taganud mootori normaalset töötamist. Korras mootor ja selles osad peavad küll vastama tolerantsidele (dtl 409), kuid ainuüksi mõõtmistulemuste alusel ei ole võimalik järeldada, et remonditud plokikaas ei olnud mootori nõuetekohaselt toimiva osana kasutatav. Hageja ei ole toonud esile ega tõendanud, et siinsel juhul olid kõrvalekalded tolerantsidest sellised, mis ei taganud mootori korrapärast töötamist, st ei võimaldanud plokikaant mootori toimiva osana kasutada. Ühtlasi on remonditööde käiku ja tunnistajate ütlusi (dtl 464–469) koosmõjus hinnates usutavad kostja seletused selle kohta, et kostja selgitas hagejale enne juhtpukside vahetust seda, et tulemus ei pruugi olla nõuetekohane, kuid hageja nõudis sellest hoolimata töö tegemist. Eeltoodut arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi, mistõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse võtmata.
Määruse peale, millega ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse
võtmast, võib TsMS § 696 lg 1 esimese lause ja § 638 lg 9 järgi esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.