Harju Maakohus
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.05.2025.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-5810
Tsiviilasi
X hagi Osaühing Tõukur vastu kahju nõudes 2303,92 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: X (isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja: Anastassia Rumjantseva (epost xxx) Kostja: Osaühing Tõukur (registrikood 10038185) Kostja lepinguline esindaja: Talvo Rüütelmaa (e-post xxx) Kohtuistung 16.04.2025
Menetluse liik
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 17.04.2023 esitatud hagiavalduse kohaselt tellis X (hageja) 22.12.2020 Osaühingult Tõukur (kostja) klappide juhtpukside vahetuse ja klappide soveldamise teostamise. Hageja on andnud kostjale uued klapid ja puksid tehasepakendis, samuti edastas 3 lehekülge ametlikust sõiduauto Nissan 200SX Model 13 series manuaalist, mis on ametlikuks ja peamiseks juhendiks antud sõiduauto remontimisel. 08.02.2021 teavitas hageja suuliselt kohapeal kostjat, et töö ei vasta lepingutingimustele. Kostja on lubanud tööd parandada, kuid kostja ei parandanud oma töid. 29.05.2021 pretensiooniga on tellija vastavalt VÕS § § 646 lg-le 1 nõudnud töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist. Ühtlasi teatas kostja, et tööde parandamise keeldumisel pöördub hageja teise ettevõtte poole tööde parandamiseks ning nõuab kostjalt kahju hüvitist. Töövõtja keeldus tööd parandamast või uue töö tegemisest. Vastavalt 19.10.2021 teostatud ekspertiisile ei ole kostja poolt teostatud tööd vastavuses sõiduki valmistajatehase poolt väljastatud remondijuhendiga. Klapisäärte ristlõtk juhtpuksides ületab lubatud määra ca 1,5 kordselt. Kostja poolt 13.01.2021 ja 22.02.2021 esitatud arvetel on topelt kirjeldatud töid vähemalt 144 euro (lisandub KM) ulatuses. Vastavalt mõõteprotokollile BTLL23 klappide kõrvalekalded on 0.08mm - 0.25mm, selle juures pool ületab 0,2 mm, mis tähendab kasutusekõlbmatust. Vähemalt pool olemasolevatest puksidest tuleb vahetada kasutuskõlbmatuse tõttu. Kuna mitte ükski ettevõtte ei ole nõus kostja poolt teostatud tööd parandama, oli hageja sunnitud tellima plokikaane. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist summas 2303,92 eurot, mis koosneb järgnevast: arve K010012 summas 213,8 eurot, arve K010077 summas 430,61 eurot, ekspertiis summas 200 eurot, plokikaas summas 495,85 eurot, plokikaane tollimaksud summas 119,71 eurot, klappide juhtpuksid summas 239,15 eurot, mootorklappide mõõtmine summas 604,8 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista kahju summas 2303,92 eurot. 10.11.2023 esitatud dokumendis täpsustas hageja, et valminud töö ei sobinud teatud otstarbeks, milleks hageja seda vajas ning samuti töö ei olnud seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige töö reklaamimisel või etikettidel. Tööl olid järgnevad puudused: klapipesad on sissevajanud; plokkkaane ühendustasapinda on lihvitud kaks korda, klapisäärte ja juhtpukside vaheline lõtk ületas lubatud piiri.
Kostja vastus Kostja oma vastuses hageja nõuet ei tunnistanud ja vaidles sellele täies ulatuses vastu.
2
Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja pöördus 22.12.2020 kostja poole palvega teostada klappide juhtpukside vahetus ja klappide soveldamine. 06.01.2021 selgitas kostja hagejale, et: enne tööde alustamist teostatud mõõtmiste kohaselt puudub vajadus juhtpukse vahetada; kostja keeldub juhtpukse vahetamast, sest tehase juhendi kohaseid tulemusi ristlõigete osas ei ole võimalik kasutatud plokikaane korral võimalik tagada; kostja on nõus üksnes klappe soveldama ja plokikaant lihvima. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja jäi 06.01.2021 üksnes klappide soveldamise ja plokikaane lihvimise soovi juurde. Klappe soveldati sellel põhjusel, et hageja tõi ise uued klapid ning palus need olemasolevasse plokikaande soveldada. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et kostja teostas klappide soveldamise ja plokikaane lihvimise ning hageja sai 13.01.2021 plokikaane kätte ja tööde eest on tasutud. Hageja pöördus teistkordselt 08.02.2021 kostja poole sooviga juhtpukside vahetuseks. Kostja selgitas 08.02.2021 hagejale pikalt, põhjalikult ja detailselt, et hageja soovil võidakse küll juhtpukside vahetus teostada, kuid juhendi kohast tulemust ei pruugita saavutada ja ristlõtkud võivad jääda suuremad juhendites näidatust. Tegemist oli hagejale nimetatud riskide teistkordse selgitamisega. Hageja avaldas tunnistajate juuresolekul selgelt soovi, et soovib igal juhul juhtpukside vahetust ja põhjendas seda sellega, taastab oma hobiautot põhjalikult ning soovib ikkagi panna uued varuosad, seal hulgas ka plokikaande uued juhtpuksid. Seega sõlmisid hageja ja kostja juhtpukside vahetamise lepingu tingimustel, et juhtpukside ristlõtkude tolerantsid võivad jääda suuremad tootja manuaalis näidatust. Kui sellist kokkulepet ei oleks hagejaga olnud, siis ei oleks kostja neid töid tegema hakanud ning kostja oleks ka 08.02.2021 keeldunud juhtpukside vahetamisest, nagu kostja oli keeldunud juba korra juhtpukse vahetamast 06.01.2021. 22.02.2021 sai hageja plokikaane kätte. Juhtpukside vahetamine oli teostatud vastavalt hageja soovile. Töid õnnestus teha selliselt, et poolte juhtpukside ristlõtkud vastavad nõuetele. Poolte osas oli ristlõtk mõni sajandiku võrra pisut suurem, kuid mis ei mõjuta mitte mingil määral mootori tööd ning on isegi hea suurtel temperatuuridel ja koormustel, sest väldib juhtpukside ja klapisäärte kinni kiilumist. Saavutatud juhtpukside lõtkud ei mõjuta mitte kuidagi mootori tööd ja vastupidavust ning kostja kinnitas hagejale ja kinnitab jätkuvalt, et on nõus antud lõtkude juures andma oma tööle garantii ja mootori riknemisel juhtpukside suurematest lõtkudest taastama mootori. Kuna suuremad ristlõtkud ei mõjuta mitte kuidagi mootori töö kvaliteeti ega ekspluatatsiooni iga, siis ei ole hageja jäänud ilma mitte millestki, mida eeldas juhtpukiside vahetuse tellimisel, st puudub riive hageja õigustele. Hageja ei ole näidanud ega tõendanud, et antud ristlõtkud tema õigusi rikuks või sellest tekiks materiaalne kahju. Hageja väide, et töövõtja õigustamatult keeldus tööd parandamast või uut tööd tegemast ja ei teinud seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist on ainetu, sest tööd olid teostatud vastavalt kokku lepitule. Hageja väide, et vastavalt 19.10.2021 teostatud ekspertiisile pole kostja poolt teostatud tööd vastavuses sõiduki valmistajatehase poolt väljastatud remondijuhendiga ei oma antud juhul tähtsust, sest tööd teostati hageja soovil just selliselt kokkulepitult ja hageja enda riisikol. Samuti ei oma tähtsust antud juhul asjaolu, et mõne klapi ristlõtk juhtpuksides ületab lubatud määra mõne sajandiku, sest selliselt teostatud töid soovis hageja ise ning hageja võttis kanda tööde õnnestumise riisiko.
3
Hageja väide, et kostja poolt 13.01.2021 ja 22.02.2021 esitatud arvetel on topelt kirjeldatud töid vähemalt 144 euro (lisandub KM) ulatuses ei vasta tegelikkusele. Kostja on hagejale teostanud kaks korda klappide soveldamist ning kajastanud need tööd kohaselt arvetel. Teistkordne soveldus tulenes hageja 08.02.2021 esitatud tööde tellimusest. Hageja väide, et vähemalt pool olemasolevatest puksidest tuleb vahetada kasutuskõlbmatuse tõttu, ei vasta tegelikkusele. Metrosert 10.02.2023 mõõteprotokolli p.6 kohaselt ei ületa mitte ühegi sisselaskeklapi mõõtetulemus tootjatehase soovituslikku tolerantsi (kuni 0,20 mm). Väljalaske klappidest mitte pooled aga üksnes 7-l on mõõtetulemus väntvõlliga risti sihis üle soovitusliku tolerantsi ning seda minimaalselt. Mõõtetulemused väntvõlliga paralleelses sihis on lubatud tolerants ületatud minimaalselt üksnes 6 klapil. Kuna tolerantsid on ületatud minimaalselt ja ei mõjuta mitte kuidagi mootori tööd, töökindlust või mootori ekspluatatsiooni pikkust, siis puudub vajadus juhtpukse vahetada. Ekspert RP ja samuti ka Metrosert mitte kumbki ei märgi, et antud plokikaas või juhtpuksid oleks kasutuskõlbmatud. Hageja väide kasutuskõlbmatusest on paljasõnaline ning tõendamata. Kohtu põhjendused
4
Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul oli poolte vahel hagiavalduses väljatoodud asjaolude kohaselt sõlmitud töövõtuleping, millele kohalduvad ka tarbijatöövõtulepingu sätted. Nimelt sätestab, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 635 lg 4 kohaselt on tarbijatöövõtuleping oma majandusvõi kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes.
5
seisund hullemaks minna (dtl 467). Puudub vaidlus, et hageja tellis pärast kostja selgitusi 06.01.2021 esialgu üksnes klappide soveldamise ja plokikaane lihvimise ning sai 13.01.2021 plokikaane kätte ja tasus tööde eest. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pöördus hageja aga seejärel 08.02.2021 uuesti kostja poole sooviga juhtpukse vahetada vaatamata kostjapoolsetele selgitustele. Viidatud asjaolud ja eelnevalt väljatoodud tunnistajate ütlused kinnitavad seega, et pooled leppisid 08.02.2021 kokku juhtpukside vahetamise tingimusel, et tulemused ei pruugi olla tehase kvaliteediga ehk manuaalis näidatud tolerantsidega. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu hageja poolt väidetu, et pooled oleksid kokku leppinud juhtpukside vahetuse tehase kvaliteediga ja vastavalt uue asja seisundile. Samuti on eluliselt usutav, et remontimisega on võimalik muuta kasutatud plokikaas tehniliselt korrasolevaks ja kasutatavaks, kuid 15 aastat kasutatud ja remonditud plokikaane seisund ei saa vastata uue plokikaane seisundile (sõiduki tootmisaasta oli 2005, remont toimus 2021; dtl 19). Ka ekspert TT on oma 11.09.2024 ekirjas kohtule juhtinud tähelepanu sellele, et kasutatud plokikaanes vanasid juhtpukse uute standartsetega asendamisel esineb kõrge risk, et uute asendatud pukside ja klappide vaheline lõtk ei vasta tehase normidele (dtl 386).
6
-
-
-
välja toonud mõõtmistingimusi ega ka märkinud, millistelt klappidel väidetavaid tulemusi ta mõõtis ja milliseid tulemusi sai, et oleks võimalik kontrollida tema mõõtetulemusi. Samuti on esitatud ekspertarvamus vastuolus Eesti Metroloogia Keskasutuse (Metrosert) 10.02.2023 mõõteprotokolliga nr BTLL-23/027 (dtl 38-40). Eesti Metroloogia Keskasutus (Metrosert) on sertifitseeritud ja tunnustatud ning vastavate seadmetega mõõtja, kelle tulemustes puudub kohtul alus kahelda. Hageja poolt viidatud klapipesade sissevajumise kohta on kostja menetluses selgitanud, et sissevajumine tähendab plokikaane kahjustumist (dtl 397). Plokikaane kahjustamise kohta ei ole aga hageja ühtegi tõendit menetluses esitanud. Juhul, kui hageja on mõelnud sissevajumise osas sisselõikamist ehk soveldamist, siis ei selgu hageja menetlusdokumentidest, milles konkreetselt soveldamise puudus seisnes. Soveldamine on teadaolevalt klappide ja klapipesade omavahelise tööpinna viimistlemine ja sobitamine, et tagada tihe ja ühtlane kontakt. Nimetatu on oluline, et klapid sulguksid täielikult ega lekiks põlemiskambrisse ega sealt välja. Eelviidatud probleeme pärast remonti ei ole aga hageja välja toonud ega tõendanud. Hageja poolt viidatud plokikaane ühendustasapinna kahekordse lihvimise osas ei ole hageja välja toonud, milles antud puudus seisneb. Kostja on menetluses selgitanud, et plokikaane lihvimine on mootoriremondi imperatiivne toiming alati, kui plokikaas eemaldatakse ja taaspaigaldatakse ning see toob kaasa plokikaane kasutuskõlblikuse. Poolte väljatoodust võib küll järeldada, et plokikaanel on minimaalne lubatud kõrgus ehk liigne lihvimine ei ole hea. Samas puuduvad tõendid, et käesoleval juhul oleks kostja plokikaant liigselt lihvinud. Samuti puuduvad tõendid, et klapisäärte ja juhtpukside vahelise lõtku lubatud piiri ületamine mõjutaksid käesoleval juhul mootori tööd ja vastupidavust selliselt, et see takistaks hagejal auto kasutamist või et selle tulemusel oleks hagejal tekkinud mingi kahju. Hageja väide, et vähemalt pool olemasolevatest puksidest tuleb vahetada kasutuskõlbmatuse tõttu, ei ole leidnud tõendamist. Vastupidiselt kinnitab Metrosert 10.02.2023 koostatud mõõteprotokoll (dtl 38-40), et ühegi sisselaskeklapi mõõtetulemus tootjatehase soovituslikku tolerantsi (kuni 0,20 mm) ei ületa ning väljalaske klappidest on üksnes 7-l mõõtetulemus üle soovitusliku tolerantsi ning seda minimaalselt. Ühestki dokumendist ei nähtu, et antud plokikaas või juhtpuksid oleksid kasutuskõlbmatud.
7
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.