4.Jätta JV ja RBi apellatsioonkaebusega seotud poolte menetluskulud JV ja RBi kanda.
5.Välja mõista JVlt ja RBilt solidaarselt MTe kasuks apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud 560 eurot 50 senti ja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Jätta MTe vastuapellatsioonkaebusega seotud poolte menetluskulud poolte endi kanda. Pooltel puuduvad vastuapellatsioonkaebusega seonduvad hüvitatavad menetluskulud. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.MT (hageja) esitas 22.06.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse AS Eesti Meedia (kostja I), JV (kostja II) ja RBi (kostja III) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise, mittevaralise kahju hüvitamise ja kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt avaldati 08.06.2017 hilisõhtul ajalehe Postimees online-väljaandes veebilehel pluss.postimees.ee artikkel pealkirjaga „Bordelliärika kautsjoni korraldas S väimees“, mis sisaldas lisaks pealkirjas esitatud väitele ka järgmiseid tekstilõike: a) „Xxxxxxxxxxxxx juhtkonda kuulunud ja bordelliäris kahtlustatava TA eeluurimisvanglast vabanemise tingimuseks olnud rekordkautsjoni kiire äramaksmise organiseeris nüüd juba endise Yyyyyyyyyyyyy A S väimees MT“; b) „Muljet avaldavalt kiiresti ajas raha väidetavalt kokku endise Yyyyyyyyyyyyy väimees ja qqqqqqqqqqqq juhatusse kuuluv MT (49)“. 09.06.2017 avaldati ajalehe Postimees paberväljaande neljandal lehel artikkel „Bordelliärika kautsjoni taga S väimees“, mis sisaldas lisaks pealkirjas esitatud väitele ka järgmiseid tekstilõike: a) „Xxxxxxxxxxxxx juhtkonda kuulunud ja bordelliäris kahtlustatava TA (ülemisel pildid) eeluurimisvanglast vabanemise tingimuseks olnud kautsjoni kiire ära-maksmise organiseeris nüüd juba endise Yyyyyyyyyyyyy A S väimees MT (alumisel pildil); b) „Muljet avaldavalt kiiresti ajas raha väidetavalt kokku endise Yyyyyyyyyyyyy väimees ja qqqqqqqqqqqq juhatusse kuuluv MT (49)“.
3.Mõlemas artiklis on avaldatud hageja kohta ebaõige väide, justkui oleks hageja korraldanud bordelliäris kahtlustuse saanud TAu kautsjoni tasumise. Sellise tõele mittevastava ja negatiivse sisuga väite avaldamine rikub hageja au ja head nime. On ilmselge, et keskmisele lugejale jäi artiklitest mulje, justkui oleks hageja kuidagi seotud bordelliäriga või omab mistahes isiklikku huvi kahtlustuse esemeks olevate tegude või kuritegeliku ühendusega.
Seda seisukohta kinnitavad ka näiteks online-väljaande artiklile lisatud kommentaarid, kus inimesed räägivad „bordelliärist“ ning vajadusest see legaliseerida. Artikkel on jätkuvalt internetis avaldatud, mistõttu on hageja õiguste rikkumine kestev ja pikaajaline.
4.Hageja palus kohustada kostjaid I-III avaldama 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates ajalehe Postimees online-versiooni veebilehel pluss.postimees.ee teate järgmistel tingimustel: teade tuleb avaldada ajalehe Postimees online-versiooni veebilehel pluss.postimees.ee esiuudisena ja püsima esiuudisena tööpäeval vähemalt 8 tunni jooksul järjest ajavahemikul 8.00-18.00; teade peab sisaldama sama fotot hagejast samas suuruses, mis oli avaldatud Postimees online-versiooni veebilehel 08.06.2017 artiklis pealkirjaga „Bordelliärika kautsjoni korraldas S väimees“; teade on valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta või kolmanda isiku kommentaarideta vms lisamaterjalita, v.a eelmises punktis nimetatud foto hagejast, tähesuurusega vähemalt 18 ning järgmise tekstiga:
„POSTIMEES AVALDAS MT KOHTA VALEANDMEID
AS Eesti Meedia, JV ja RB avaldasid ajalehe Postimees online-versiooni veebilehel 08.06.2017. a ilmunud artiklis pealkirjaga „Bordelliärika kautsjoni korraldas S väimees“ MTe kohta ebaõige väite, et MT organiseeris bordelliäris kahtlustuse saanud TAu kautsjoni tasumise. Nimetatud väide ei vasta tegelikkusele ja me lükkame selle käesolevaga ümber.“
5.Samuti palus hageja kohustada kostjaid I-III avaldama 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates ajalehe Postimees paberlehes sarnase teate, mis tuleb avaldada ajalehe Postimees paberlehes neljandal leheküljel 12x21 cm suurusel pinnal.
6.Hageja palus mõista kostjatelt I-III välja õiglane rahasumma hagejale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ning kohustada kostjaid I-III eemaldama ajalehe Postimees online-versiooni veebilehelt 08.06.2017 avaldatud artikkel pealkirjaga „Bordelliärika kautsjoni korraldas S väimees“.
7.24.05.2018 võttis hageja artiklite eemaldamise nõude kostjate II ja III osas tagasi. Harju Maakohus jättis 11.09.2018 määrusega hagi kostjate II ja III vastu selle nõude osas läbi vaatamata. Kostjate vastuväited hagile
8.Kostjad hagi ei tunnistanud.
9.Kostjad II ja III ei ole artiklite avaldajad. Kostjad II ja III on kostja I töötajad, keda viimane kasutab oma majandustegevuses. Kostjatel II ja III ei ole iseseisvat võimu uudiste jms artiklite avaldamiseks, vaid see on käsitletav nende tööülesandena. Sellest tulenevalt ei ole kostjatel II ja III võimalik avaldada ajalehes Postimees teadet andmete ümberlükkamise kohta, mistõttu hageja sellist taotlust kostjate II ja III suhtes ei ole võimalik rahuldada. Kuivõrd kostjad II ja III ei ole hageja kohta mistahes andmeid avaldanud, ei ole kostjad II ja III tekitanud ka hagejale kahju.
10.Kostja I leiab, et hageja pole tõendanud avaldatud andmete au teotavat iseloomu ning ka hageja kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Avaldatud artiklites puuduvad otsesed viited sellele, nagu oleks hagejal seos TA võimalike bordelliäridega, vaid esineb üksnes tõele vastav väide, et hageja TA kautsjoni tasumise korraldas. Asjaolu, et artikli pealkirjas
on kasutatud sõna „bordelliärikas“ ei seostu hageja isiklike õiguste rikkumisega. Tegemist on TA kohta kasutatud väljendiga, millele järgneb ajakirjaniku selgitus, et TA üksnes kahtlustatakse bordelliäri pidamises. Hagejale aga sellist ega ükskõik, millist muud, halvustavat või teotavat hinnangut omistatud ei ole. Kostja I on seisukohal, et artiklites avaldatud väited on tõesed. Alternatiivselt tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata, kuivõrd hageja õiguste rikkumine ei olnud õigusvastane. Artiklite avaldamine oli kantud avalikkuse huvist. Kostja I kontrollis andmeid vajaliku põhjalikkusega, küsides muuhulgas ka hageja kommentaari, andes nii hagejale võimaluse avaldamisele kuuluvate andmete ebaõigsusele tugineda, kuid millist võimalust hageja ei kasutanud. Kommentaaridest ei nähtu kommentaatorite hinnangut hageja tegevuse või hageja isiku vastu, mistõttu hageja väide, justkui kommentaarid väljendaks hageja seostamist bordelliäriga, on paljasõnaline.
11.Kostja I tugineb sellele, et hageja on avaliku elu tegelane, kellega seotud informatsiooni kohta on avalikkusel kõrgendatud huvi. ASi Wwwwwwwe juhatuse liikmena esindas hageja ettevõtet mitme avaliku liiniveo teenindamise lepingu sõlmimisel ja täitmisel. AS Wwwwwww täitis seega avalikku ülesannet ja teenis sellelt tasu avalikest vahenditest. Endise vvvvvvv turundusjuhi ja juhatuse liikmena on hageja olnud avalikkuse huviorbiidis ligi 20 aastat. Avalikkuse huvi artiklites avaldatud ja hagejat puudutavate toimingute suhtes on vaieldamatult märkimisväärne, arvestades hageja seotust ühe ajakirjanduses enim kajastatud kriminaalasjaga, milles hagejat ning tema äia A Sd süüdistati endisele iiiiiiiiiiie spetsialistile KVle altkäemaksu andmises. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
12.Harju Maakohus rahuldas 12.11.2018 otsusega hagi ning kohustas kostjaid I-III avaldama 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates ajalehe Postimees online-versiooni veebilehel pluss.postimees.ee teate järgmistel tingimustel: - teade tuleb avaldada ajalehe Postimees online-versiooni veebilehel pluss.postimees.ee esiuudisena ja püsima esiuudisena tööpäeval vähemalt 8 tunni jooksul järjest ajavahemikul 8.00-18.00; - teade peab sisaldama sama fotot hagejast samas suuruses, kui mis oli avaldatud Postimees online-versiooni veebilehel 08.06.2017 artiklis pealkirjaga „Bordelliärika kautsjoni korraldas S väimees“; - teade on valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta või kolmanda isiku kommentaarideta vms lisamaterjalita, v.a eelmises punktis nimetatud foto hagejast, tähesuurusega vähemalt 18 ning järgmise tekstiga:
„POSTIMEES AVALDAS MT KOHTA VALEANDMEID
AS Eesti Meedia, JV ja RB avaldasid ajalehe Postimees online-versiooni veebilehel 08.06.2017. a ilmunud artiklis pealkirjaga „Bordelliärika kautsjoni korraldas S väimees“ MTe kohta ebaõige väite, et MT organiseeris bordelliäris kahtlustuse saanud TAu kautsjoni tasumise. Nimetatud väide ei vasta tegelikkusele ja me lükkame selle käesolevaga ümber.“
13.Samuti kohustas maakohus kostjaid I-III avaldama 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates ajalehe Postimees paberlehes eelnevalt nimetatud teate samasuguse teksti ja tagapõhjaga (sama foto hagejast, kui mis oli avaldatud Postimehes 09.06.2017 ilmunud artiklis pealkirjaga „Bordelliärika kautsjoni taga S väimees“) samal päeval teate avaldamisega ajalehe Postimees online-versiooni veebilehel ning määras, et teade tuleb avaldada ajalehe Postimees paberlehes neljandal leheküljel 12x21 cm suurusel pinnal.
14.Maakohus mõistis hageja kasuks välja mittevaralised kahjuhüvitised kostjalt I summas 3000 eurot, kostjalt II 500 eurot ja kostjalt III 500 eurot. Lisaks kohustas kohus kostjat I eemaldama ajalehe Postimees online-versiooni veebilehelt 08.06.2017 avaldatud artikli pealkirjaga „Bordelliärika kautsjoni korraldas S väimees“. Menetluskulud jättis kohus kostjate kanda, rahuldas osaliselt hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määras hageja menetluskuludeks 3637,20 eurot, mille mõistis kostjatelt I-III välja solidaarselt koos viivisega.
15.Maakohtu hinnangul ei ole vaidlust järgnevates asjaoludes: 08.06.2017 avaldati ajalehe Postimees online-väljaandes veebilehel pluss.postimees.ee artikkel pealkirjaga „Bordelliärika kautsjoni korraldas S väimees“; 09.06.2017 avaldati ajalehe Postimees paberväljaande neljandal lehel artikkel „Bordelliärika kautsjoni taga S väimees“; artiklite autoriteks on kostjad II ja III, kostja I on artikli väljaandjaks; artiklites avaldati väide selle kohta, et hageja korraldas TAu kautsjoni tasumise.
16.Maakohus leidis, et kostjad II ja III omasid kontrolli avaldatu üle, kuna eelkõige oli tegemist nende poolt koostatud artikliga. Kohus leidis, et ka olemasolevas kohtupraktikas on peetud artikli autori vastu ebaõige faktiväite ümberlükkamise nõude esitamist võimalikuks. Seejuures ei välista VÕS § 1054 isiku, keda kasutatakse pidevalt oma majandustegevuses, eraldi vastutust.
17.VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki seda teadma. Kohus leidis, et kostjatel lasub kohustus tõendada, et faktiväide selle kohta, et hageja korraldas TA kautsjoni tasumise, on õige. Kohus võttis kostja I taotlusel käesoleva asja juurde kriminaalasjas nr x-xx-xxxxx toimikust maksekorralduse kautsjoni tasumise kohta. Nimetatud maksekorralduselt nähtub, et kautsjoni summas 199 800 eurot on 15.05.2017 kriminaalasjas nr x-xx-xxxxx tasunud OÜ XXXXXXXX (I kd tl 108). OÜ XXXXXXXXX vastas kohtu nõudele, et käsundi kautsjoni tasumiseks andis OÜle XXXXXXXXX OÜ YYYYYYY juhatuse liige EV kooskõlastatult TAga ning OÜ XXXXXXXXX poolt kautsjonina tasutud 199 800 eurot laekus XXXXXXXX OÜ arvelduskontole 180 000 euro ulatuses OÜlt YYYYYYYY ning 19 800 euro ulatuses kasutas OÜ XXXXXXXXX kautsjoni tasumiseks oma vahendeid (I kd tl 185). Seega on käesolevas asjas tõendamist leidnud, et TA kautsjoni kriminaalasjas nr x-xx-xxxxx tasus OÜ YYYYYYYYY, mitte hageja. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks korraldanud kautsjoni tasumise. Seega on kohtu hinnangul faktiväide selle kohta, et hageja korraldas TA kautsjoni tasumise, ebaõige ja tegemist on kostjate poolt ebaõige faktiväite avaldamisega.
18.Kostjad ei ole põhjendanud ega tõendanud, et nad oleksid üldse oma kontrollikohustust täitnud. Kohus leidis, et andmete avaldaja kontrollikohustust ei saa välistada see, kui isik, kellest artiklis kirjutatakse, ise keeldub kommentaarist. Avalikkusel ei saa olla huvi ebaõigete andmete teadasaamiseks. Kohus pidas õiguslikult põhjendatuks hageja nõuet kohustada kostjaid avaldama ebaõige faktiväite ümberlükkamise teade, samuti luges kohus põhjendatuks teate avaldamise viisi.
19.Hageja esitas kohtule MA ja TK ekspertarvamuse, milles otsitakse vastust küsimusele, kas artikli pealkiri „Bordelliärika kautsjoni korraldas S väimees.“ on halvustava tähendusega (I
kd tl 80-92). Kohus nõustus kostjatega, et kohus peab lähtuma keskmise lugeja arusaamast ja keelteadlase arvamust ei saa samastada keskmise mõistliku lugeja arusaamaga. Seetõttu ei saanud kohus lõppjärelduste osas antud ekspertarvamust täies ulatuses arvestada, kuid kohtu hinnangul ei saa seda arvamust ka täielikult kõrvale jätta, kuna selles peegeldub osaliselt ka tavalise lugeja arusaam. Kohus nõustus ekspertarvamuses tooduga, et bordelli pidamist võib pidada halvustavaks, kuna bordelli pidamine on Eestis ebaseaduslik. Ebaseadusliku tegevusega tegelemine on ühiskonnas vähemal või rohkemal määral taunitav. Halvustavaks ei saa siiski eraldiseisvalt pidada sõna „ärikas“, kuna sellisel kujul antud sõnal Eesti ühiskonnas halvustavat tähendust käesoleval ajal enam ei ole. Küll aga on halvustavaks eeltoodust tulenevalt sõna „Bordelliärikas“, kuna see viitab isikule, kes teeb ebaseadusliku tegevusega äri.
20.Kohus ei nõustunud hagejaga, et kostjad oleksid ebaõige faktiväite avaldamisega andnud hagejale hinnangu kui isikule, kes on bordelliäriga seotud. Tavaline mõistlik lugeja ei tee sellisest väljendist järeldust, et ka kautsjoni maksja ise on bordelliäriga seotud. Küll aga leidis kohus, et artiklite pealkirjad „Bordelliärika kautsjoni korraldas S väimees“ ja „Bordelliärika kautsjoni taga S väimees“ on hagejat halvustavad, kuna avaldatud kujul on kostjad soovinud sellega hagejat halvustada. Üldjuhul ei ole midagi halba selles, kui kuriteos kahtlustatava tuttav tasub tema eest kautsjoni. Küll aga on võimalik sellest ajakirjanduses kirjutada erineval viisil. Kohtu hinnangul soovisid kostjad seda asjaolu negatiivses valguses rõhutada, et artikli müügiedu suurendada. Antud asjaolu oleks olnud kohtu hinnangul võimalik avaldada ka oluliselt neutraalsemal viisil, hagejat halvustamata. Lisaks leidis kohus, et hageja poolt kautsjoni tasumise kohta ei ole avalikkusel põhjendatud huvi.
21.Hageja ei ole kohtu hinnangul avaliku elu tegelane, kelle igasuguseid eraelu aspekte peaks ajakirjanduses kajastama. Hageja näol ei ole tegemist poliitikuga, loomeinimesega ega mingi muu tegevuse tõttu tuntud isikuga. Asjaolu, et hageja juhib käesoleval ajal AS ZZZZZZZ, mis koondab enda alla mitmeid bussi-ja reisifirmasid, ei tee temast avaliku elu tegelast. Tegemist on erafirma juhiga, kes ei valda olulist majanduslikku võimu, mille tõttu võiks avalikkuse tähelepanu tema suhtes olla tavapärasest suurem. Samuti ei tee hagejast avaliku elu tegelast käesoleval hetkel asjaolu, et kunagi ta võis avaliku elu tegelane olla. Kohtu hinnangul ei olnud hagejast avaldatud viisil kirjutamine ajakirjanduseetikaga kooskõlas. Hageja ei ole mingilgi viisil andnud kostjatele põhjust temast kirjutamiseks. Antud juhul ei ole avalikkuse huvi kaalunud üles hageja huvi enda privaatsusele. Tegemist ei ole teemaga, mis aitaks kaasa ka mingile ühiskondlikule debatile.
22.Kostjad on väitnud, et avalikkuse huvi hageja vastu on märkimisväärne, arvestades hageja seotust kriminaalasjaga, milles hagejat ja tema äia A Sd süüdistati endisele iiiiiiiiiiie spetsialistile KVle altkäemaksu andmises. Hageja esitas kohtule süüdistusakti kriminaalasjas nr xxxxxxxx, milles on süüdistus altkäemaksu andmises esitatud hagejale ja KVule (I kd tl 93-105). Selles ei ole aga märgitud, et süüdistus oleks esitatud A Sle, mistõttu kostjate poolt artikli avaldamise põhjendus seoses A S isikuga jääb kohtule arusaamatuks. Lisaks märkis kohus, et isegi kui isikut on süüdistatud mingis kuriteos (antud juhul hagejat altkäemaksu andmises), siis temast mingil muul teemal kirjutades ei saa avaldaja eeldada, et avalikkusel peaks ka selle muu teema vastu olema huvi.
23.Maakohus leidis, et kostjad on ebaõige faktiväite avaldamisega rikkunud hageja isiklikke õigusi ning tegemist on halvustavat hinnangut sisaldava faktiväitega. Kostjad on tahtlikult
hagejat halvustanud, kuna nende eesmärgiks oli hagejat halvas valguses avalikkusele näidata ning kostjatelt tuleb hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis välja mõista.
24.Kohus leidis, et kostjate poolt avaldatu võib tavapäraselt põhjustada halvustavat suhtumist ja ebamugavustunnet ning piinlikkust. Hageja soovib mittevaralise kahju hüvitise suuruse osas arvestada ka selle preventiivset toimet ning mõista kostjatelt hageja kasuks välja preventiivne kahjuhüvitis. Majanduslikult paremas positsioonis olevalt kahju tekitajalt tuleks üldjuhul välja mõista suurem mittevaralise kahju hüvitis, kuna tagasihoidlik hüvitis ei pruugi antud isikut motiveerida edaspidi kahju tekitamisest loobuma. Kohus märkis, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega põhjendanud, miks oleks vajalik kostjatelt II ja III välja mõista preventiivne kahjuhüvitis. Küll aga saab hageja poolt kohtule esitatud kostja I majandusaasta aruannetest nähtuvalt järeldada, et tegemist on VÕS § 134 lg 6 mõttes keskmisest majanduslikult paremas positsioonis oleva kahju tekitajaga. Antud juhul tuleb mittevaralise kahju hüvitise suuruse osas arvestada, et hageja õigusi rikuti ühe ebaõige faktiväitega ning tegemist ei ole erakordselt halvustava väitega. Tegemist ei saa olla väga raskeid tagajärgi kaasa toova faktiväitega. Kostja I osas arvestas kohus lisaks paremale majanduslikule olukorrale ka seda, et kostja I avaldas artikli nii veebikeskkonnas kui ka paberlehel, suurendades sellega lugejate hulka ning ühtlasi ka hageja õiguste rikkumise ulatust. Kohus leidis, et kostja I osas on põhjendatud kahjuhüvitise suuruseks 3000 eurot ning kostjate II ja III puhul kummagi osas 500 eurot.
25.Hageja esitas nõude kohustada kostjat I eemaldama ajalehe Postimees online-versiooni veebilehelt 08.06.2017 avaldatud artikkel pealkirjaga „Bordelliärika kautsjoni korraldas S väimees.“ Vaidlust ei ole selles, et vaidlusalune artikkel on endiselt Postimees onlineversiooni veebilehel kättesaadav. Kohus leidis, et kuna tegemist on halvustavat ebaõiget faktiväidet sisaldava artikliga, tuleb hageja nõue rahuldada. Hageja õiguste rikkumise heastamist ei saa antud juhul saavutada üksnes ebaõige faktiväite ümberlükkamisega, vaid lisaks tuleb avalikkusele kättesaamatuks teha ebaõiget faktiväidet sisaldav artikkel. Kohtu hinnangul pole antud juhul võimalik artiklist eemaldada ebaõiget faktiväidet sisaldavaid lauseid, rikkumata artikli terviklikkust. Artikkel ei sisalda mingit muud informatsiooni, mis peaks väärima avalikkuse jaoks säilitamist.
26.Menetluskulud jäävad kostjate kanda. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 600 eurot, ekspertarvamuse kulu 900 eurot ja lepingulise esindaja kulu 2875,61 eurot (käibemaksuta). Maakohus leidis, et põhjendatud ei ole kulutada 11 tundi seisukoha koostamisele kostjate vastusele ja eksperthinnangu läbitöötamisele. Arvestada tuleb, et hageja lepinguline esindaja tegi selle menetlusdokumendiga tööd ka 10.10.2017. Maakohtu hinnangul on 11.10.2017 menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks 2 tundi 49 minutit. Vaidlus ei ole õiguslikult ja faktiliselt keerukas ega mahukas. Ekspertarvamuse läbitöötamise põhjendatud ajakulu on maksimaalselt 4 tundi. Ülejäänud osas on hageja esindaja ajakulu põhjendatud. Kokku on hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud 20 tunni 33 minuti ulatuses. Samuti on põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasu 104 eurot (käibemaksuta). Põhjendatud on ka ekspertarvamuse kulu 900 eurot ja riigilõiv 600 eurot. Kokku tuleb kostjatelt välja mõista menetluskulud 3637,20 eurot. Apellatsioonkaebus
27.12.12.2018 esitasid kostjad II ja III maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad otsuse tühistada osas, milles kohus rahuldas hagi kostjate II ja III vastu ning teha uus otsus, millega jätta hagi kostja II ja III vastu rahuldamata. Menetluskulud paluvad kostjad II ja III jätta hageja kanda.
28.Kostjate II ja III puhul ei ole tegemist hageja kohta käivate andmete avaldajatega. Kohtupraktikas on avaldajatena aktsepteeritud üldjuhul meediaväljaandeid ning nendele andmeid edastanud isikuid. Ajakirjandusväljaandes töötavaid ajakirjanikke, kes täidavad tööandja poolt neile antud ülesandeid, ei saa käsitleda väljaandele iseseisvate andmete avaldajatena. Meediaväljaande jaoks töötavad ajakirjanikud ei saa olla andmete avaldajaks ainuüksi põhjendusel, et nad on artikli koostajad. Hageja õigusi rikkuvaks teoks ei ole artikli koostamine kui selline, vaid artikli avaldamine, millise teo pani toime üksnes kostja I, kes kohtuotsust ei vaidlusta. Andmete avaldamise üle kontrolli omavaks isikuks saab pidada ajakirjandusväljaande väljaandjat. Kuivõrd kostja I kasutab kostjaid II-III oma majandustegevuses, tuleb ka kostjate tegu omistada VÕS § 1054 lg 1 alusel kostjale I.
29.Maakohus on vaidlustatavas otsuses ebaõigesti kohaldanud VÕS § 1047 lg 3. Kostjate II ja III poolt artikli avaldamine ei olnud õigusvastane. Avaliku elu tegelaseks on isikud, kes tegutsevad avaliku funktsiooniga ametikohtadel. Hageja on AS ZZZZZZZ juhatuse liige ning oli andmete avaldamise ajal AS Wwwwwwwe juhatuse liige. Hageja esindas ettevõtet mitme avaliku liiniveo teenindamise lepingu sõlmimisel ja täitmisel. Õigustatud huvi andmete avalikustamiseks on põhjendatud nii avalikkuse huviga TA tol hetkel pooleli olnud kriminaalasja vastu kui ka hageja ja poliitiliste motiividega hageja äia, A S, seotuse tõttu. Vaid kaks nädalat enne vaidlusaluse artikli avalikustamist avaldati artikkel, milles väideti, et lisaks A Sle esitati ka hagejale kahtlustus toimingupiirangu rikkumisele kaasaaitamises. Samas kui avalikkusel oli suur huvi andmete vastu, ei riivanud see hageja eraelu puutumatust olulises osas. Kautsjoni maksmine kui fakt ei saa aga mõjuda kuidagi eraelu jämedalt riivavalt. Sellega on kohus oma otsuses nõustunud, nentides, et tegemist ei olnud erakordselt halvustava väitega. Seega ei saa ka artikkel riivata hageja eraelu puutumatust olulises osas.
30.Asjaolu, et hageja tasus TAu kautsjoni ei ole süüdistav ega tõsiste tagajärgedega väide. Tegemist pole ka eraelu puutumatust raskelt riivava väitega. Järelikult pole ka põhjust kohaldada kostjate suhtes eriti ranget kontrollikohustuse standardit. Kostja kontrollis artiklis avaldatud andmeid vajaliku põhjalikkusega ning andis ka hagejale vastulause võimaluse. Vaidlustatava otsusega on kohus kostjatelt II ja III mõistnud hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise summas 500 eurot. Samas on kohus mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel samastanud kõikide kostjate (sh kostja I) tegusid ühe, hageja isiklikke õigusi rikkuva, teona. Käesoleval juhul ei ulatu kostjate II ja III tegevuse põhjuslik seos artikli avaldamiseni, millega hagejale kahju tekitati. Vastus apellatsioonkaebusele
31.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebus
32.26.12.2018 esitas hageja vastuapellatsioonkaebuse. Hageja palub kostjatelt II ja III täiendavalt välja mõista maakohtu menetluskulud 738,41 eurot.
33.Kostja I otsust ei vaidlustanud ning tasus ka kostjatelt I-III solidaarselt väljamõistetud menetluskulud 3637,20 eurot. Kuna kostja I osas on otsus jõustunud, saab menetluskulude suurust muuta üksnes kostjate II ja III suhtes.
34.Vastavalt hageja 17.10.2018 menetluskulude nimekirjale tegeles hageja eksperthinnangu läbitöötamise ning kostjate hagi vastustele seisukoha (st 11.10.2017 menetlusdokumendi)
koostamisega kahel päeval kokku 13 tundi ja 55 minutit. Kohtu hinnangul on eksperthinnangu läbitöötamiseks mõistlikult vajalik aeg 4 tundi ja 11.10.2017 menetlusdokumendi koostamiseks mõistlikult vajalik aeg 2 tundi ja 49 minutit. Hageja on nõus, et mõistlikult vajalik aeg eksperthinnangu läbitöötamiseks on 4 tundi, kuid 2 tundi ja 49 minuti kulutamine kostjate hagi vastuste analüüsimisele ja sellele seisukoha koostamisele on ebamõistlikult lühike. Hageja poolt kostjate hagi vastuste analüüsimisele ning 11.10.2017 menetlusdokumendi koostamisele kulutatud 9 tundi ja 55 minutit (13 tundi ja 55 minutit – 4 tundi) on mõistlik ja vajalik aeg ning vastava tööga seotud kulu tuleks tervikuna välja mõista. Tuleb arvestada, et kostjad vastasid hagile kahes eraldi dokumendis ja eraldi argumentide alusel. Kuivõrd kostjad tõstatasid oma vastustes põhimõttelisi küsimusi kostjate vastutuse alustest ja võimalikkusest, pidi hageja täiendavalt uurima ka asjaomast kohtupraktikat ning tooma vastuseks näited, mis hageja seisukohtade õigsust kinnitaksid. Vastus vastuapellatsioonkaebusele
35.Kostjad II ja III vaidlesid vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
36.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja I ei ole maakohtu otsust vaidlustanud. Samuti ei vaidlustanud hageja maakohtu otsust kostja I suhtes. Sellest tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsust kostja I osas.
37.Maakohtu otsuse vaidlustasid kostjad II ja III. Samuti vaidlustas maakohtu otsuse hageja osas, milles menetluskulud jäid kostjalt II ja III välja mõistmata. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning kaebused rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses ja vastuapellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
38.Kostjad II ja III on seisukohal, et nemad ei ole vaidlusaluste andmete avaldajad. Kolleegium ei nõustu sellega. Vastavalt VÕS § 1047 lg-le 4 võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Riigikohus on 19.03.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-17-17140 (p 11) muuhulgas selgitanud, et andmete avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. Samuti märkis Riigikohus, et VÕS §-st 1047 ei tulene, et avaldajaks saaks olla üksnes meediaettevõtja. Riigikohus on 29.03.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16 pidanud avaldajaks raamatu autorit, kes ei ole raamatu väljaandja. Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 1045 lg 4 kohaselt loetakse kahju tekitanud teole kaasaaitaja käitumine võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. Sellest tulenevalt on ajaleheartiklis avaldatud ebaõigete andmete puhul avaldajateks nii ajalehe väljaandja kui artikli autor. Seega saab ka käesoleval juhul kostjaid II ja III (lisaks kostjale I) pidada andmete avaldajateks (VÕS § 1047, § 1045 lg 4).
39.Maakohus tuvastas, et vaidlusalune faktiväide on ebaõige. Kostjad II ja III ei ole apellatsiooniastmes seda järeldust vaidlustanud. Tulenevalt VÕS § 1047 lg-st 4 võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult
nõuda andmete ümberlükkamist avaldaja kulul. Riigikohus on 13.04.2007 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07 (p 29) selgitanud, et reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati, s.o kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes. Kostjad II ja III on seisukohal, et neil puudub iseseisev pädevus andmeid ümberlükkava teate avaldamiseks, kuna väljaandes andmete avaldamise üle on kontroll kostjal I. Kolleegium märgib, et maakohus kohustas kostjaid andmeid ümberlükkava teate avaldama solidaarselt. Kostjad II ja III ning hageja on ringkonnakohtule esitatud kaebustes kinnitanud, et kostja I on kohtuotsuse täitnud (hageja kohta käivad andmed ümber lükanud). Seega ei tõusetu käesolevas asjas enam küsimust, kas kostjatel II ja III on võimalik andmeid ümberlükkav teade avaldada. Aga ka juhul, kui kohtuotsus oleks selles osas täitmata, ei ole kostjad II ja III tõendanud, et neil puuduks iseseisvalt võimalus kohtuotsust täita (näiteks vajadusel osta paberlehe ja veebiväljaande pinda ebaõigeid andmeid ümberlükkava teate avaldamiseks). Ülaltoodust tulenevalt ei ole alust muuta maakohtu otsust osas, milles kostjaid II ja III kohustati ebaõiged andmed ümber lükkama.
40.Riigikohus on 20.06.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-169-11 (p 12) märkinud, et mittevaralise kahju hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel eeldab mh seda, et kõnealune faktiväide on hageja au teotav (õigusvastane) ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane. 18.02.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14 (p 10) on Riigikohus selgitanud, et faktiväite avaldamise õigusvastasust tuleb hinnata ka VÕS § 1046 ja § 1047 järgi.
41.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et vaidlusalune faktiväide on hageja au teotav. Maakohus on põhjendatult leidnud, et väide on hagejat halvustav ning kolleegium ei korda maakohtu argumentatsiooni (TsMS § 654 lg 6).
42.Vastavalt VÕS § 1047 lg-le 2 loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1047 lg 3 kohaselt ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Kolleegium ei nõustu kostjate II ja III apellatsioonkaebuse väitega, et nad on avaldatud andmeid piisava põhjalikkusega kontrollinud. Kostjad II ja III ei ole tõendanud, et nad oleksid andmete tõele vastavuse kontrollikohustust sisuliselt täitnud. Kontrollikohustust ei välista asjaolu, et hageja ise keeldus kommentaarist.
43.Vastavalt VÕS § 1046 lg-le 1 on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjalikult kaalunud tasakaalu väljendusvabaduse ja eraelu puutumatuse vahel ning leidnud õigesti, et antud juhtumil ei kaalunud võimalik avalik huvi üles hageja huvi enda privaatsusele. Kostjad II
ja III on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on otsuses nendele väidetele piisava põhjalikkusega vastanud. Samuti leidis maakohus põhjendatult, et kostjate poolt esile toodud asjaolud ei anna alust pidada hagejat avaliku elu tegelaseks. Sealhulgas ei muuda hagejat avaliku elu tegelaseks asjaolu, et ta on äriühingu, kes teostab lepingu alusel avalikku liinivedu, juhatuse liige. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6). Ülaltoodust tulenevalt ei esine käesoleval juhul ka VÕS §-is 1046 sätestatud õigusvastasust välistavaid asjaolusid.
44.VÕS § 127 lg 6 esimene lause sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Maakohus on nii kostjalt II kui kostjalt III mõistnud välja mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot. Mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramine on maakohtu diskretsiooniotsus. Maakohus on arvesse võtnud rikkumise sisu ja ulatust, samuti kostja I paremat majanduslikku olukorda võrreldes teiste kostjatega. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire rikkunud ning ringkonnakohtul puudub alus asuda kostjatelt II ja III väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitise suuruse osas maakohtust erinevale seisukohale.
45.Ülaltoodust tulenevalt tuleb kostjate II ja III apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
46.Hageja palus vastuapellatsioonkaebuses kostjatelt II ja III solidaarselt täiendavalt välja mõista menetluskulud 738,41 eurot. Kolleegium leiab, et ka vastuapellatsioonkaebus ei ole põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Hageja leiab, et maakohus on põhjendamatult vähendanud esindaja ajakulu kostjate vastuse analüüsile ja sellele 11.10.2017 vastuse koostamisele. Kolleegium märgib, et ebaõige on hageja seisukoht, et maakohus on kostjate vastustega tutvumise ja sellele vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks lugenud kokku vaid 2 tundi 49 minutit. Hageja on jätnud tähelepanuta, et maakohus on täiendavalt pidanud põhjendatuks ka 12.09.2017 kostjate II ja III vastuse analüüsimisega seotud kulu 29 minutit. Maakohus on kontrollinud hageja lepingulise esindaja töö mahtu ning põhjendanud, miks ta menetluskulusid vähendab. Hageja esindaja menetluskulude vähendamisel on maakohus võtnud arvesse nii vaidluse asjaolusid kui vaidluse mahtu. Arvestada tuleb ka, et tegemist ei olnud hageja esimese sisulise menetlusdokumendiga. Hageja esindaja oli eelnevalt koostanud põhjaliku hagiavalduse, mille koostamisel oli ta analüüsinud nii faktilisi asjaolusid, õiguslikke küsimusi kui ka tõendeid. Kuigi hageja ei ole hagiavalduse koostamise ajakulu menetluskulude nimekirjas märkinud, ei tähenda, et hageja esindaja eelnevat tegevust ei peaks hilisemalt koostatud menetlusdokumentide ajakulu hindamisel arvestama. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud ning hageja väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Ülaltoodust tulenevalt tuleb vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
47.Kuna kostjate II ja III apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud jätta kostjate II ja III kanda. Arvestades, et vastuapellatsioonkaebus esitati üksnes menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale ning TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, siis tuleb vastuapellatsioonkaebusega seotud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
48.Maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Seega tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus (TsMS § 174 lg 3).
49.Hageja palus kostjatelt II ja III välja mõista menetluskulud 914,17 eurot, millele lisanduvad istungil osalemisega seotud kulud, samuti viivise. Hageja kulud ringkonnakohtus koosnevad järgnevast: - Kohtuotsuse ja menetluskulude vaidlustamisperspektiivi analüüs. Kohtuotsuse täitmise kontrollimine. E-kirjavahetus kliendi ja kostjate esindajaga seoses kohtuotsuse täitmisega – 30 minutit. Töötunni hind 104 eurot (lisandub käibemaks). - Vastuse koostamine apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebuse koostamine - 6 tundi 35 minutit. Töötunni hind 104 eurot (lisandub käibemaks). - Ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamine - 1 tund. Töötunni hind 127,50 eurot (lisandub käibemaks). - Ringkonnakohtu istungil osalemine vastavalt protokollis märgitud ajale. Töötunni hind 127,50 eurot (lisandub käibemaks). - Vastuapellatsioonkaebuse riigilõiv 50 eurot.
50.Kolleegium leiab, et kohtuotsuse ja menetluskulude vaidlustamisperspektiivi analüüsiga, kohtuotsuse täitmise kontrollimisega ja e-kirjavahetusega (kokku 30 minutit) seotud menetluskulude hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Kohtuotsuse täitmise kontroll ja sellega seonduv e-kirjavahetus on seotud kostja I vastu esitatud hagiga, kes ei ole apellatsiooniastmes menetlusosaline. Kohtuotsuse vaidlustamisperspektiivi analüüs on seotud aga vastuapellatsioonkaebuse esitamisega, millega seotud hageja menetluskulud jäid tema enda kanda. Apellatsioonkaebuse vastus ja vastuapellatsioonkaebus on koostatud ühes dokumendis. Arvestades selle dokumendi apellatsioonkaebuse vastuse osa sisu ja mahtu, peab kolleegium põhjendatud ajakuluks apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele 4 tundi. Kuna kohtuistungiks ettevalmistamine hõlmas ka vastuapellatsioonkaebust, millega seotud hageja menetluskulud jäid tema enda kanda, siis tuleb pidada põhjendatuks ajakulu istungiks ettevalmistamisele apellatsioonkaebust puudutavas osas, milleks ringkonnakohus hindab 45 minutit. Kohtuistung kestis ca 30 minutit. Arvestades, et kohtuistung hõlmas nii apellatsioonkaebuse kui vastuapellatsioonkaebuse arutamist, peab kolleegium põhjendatuks istungi ajakulu apellatsioonkaebusega seonduvas osas, milleks ringkonnakohus hindab 23 minutit.
51.Seega on hageja esindaja põhjendatud ajakulu kokku 5 tundi 8 minutit (4 tundi apellatsioonkaebuse vastuse koostamise ajakulu, 45 minutit istungiks ettevalmistamise ajakulu, 23 minutit istungi ajakulu) Hageja esindaja tunnitasu määrad (104 eurot + käibemaks ja 127,50 eurot + käibemaks) ei ületa keskmist turuhinda. Hageja nõudis õigusabikulude hüvitamist käibemaksuta. Apellatsioonkaebuse vastuse koostamise tunnitasu määr on 104 eurot (käibemaksuta) ning sellega seonduv põhjendatud õigusabikulu seega 416 eurot. Kohtuistungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise tunnitasu määr on 127,50 eurot ning nende toimingutega seonduv põhjendatud õigusabikulu seega 144,50 eurot. Kokku tuleb kostjatelt II ja III solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 560,50 eurot ja viivis TsMS § 177 lg 4 alusel. Vastapellatsioonkaebuse riigilõivu väljamõistmise nõue ei ole põhjendatud, kuna vastuapellatsioonkaebusega seotud hageja kulud jäävad hageja kanda.
52.Kuna vastuapellatsioonkaebusega seotud menetluskulud jäid poolte kanda, siis puuduvad pooltel vastuapellatsioonkaebusega seonduvad kindlaksmääratavad menetluskulud.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.