19.novembri 2018. a otsusele täiteasjas nr 024/2017/2019
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12. veebruari 2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Osaühingu Taketina määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja) Osaühing Taketina (registrikood 10097704), tehinguline esindaja Jaanus Silm Puudutatud isik I Korteriühistu Asula 8 (Tallinn, Asula tn 8 korteriühistu; registrikood 80233994), esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup Puudutatud isik II kohtutäitur Arvi Pink
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 12. veebruari 2019. a määrus.
2.Rahuldada Osaühingu Taketina kaebus kohtutäituri Arvi Pink 19. novembri 2018. a otsusele täiteasjas nr 024/2017/2019.
Tühistada kohtutäituri Arvi Pink ́i 19. novembri 2018. a otsus täiteasjas nr 024/2017/2019 ja kohustada kohtutäiturit avaldaja kaebust uuesti läbi vaatama.
4.Osaühingu Taketina määruskaebus rahuldada.
5.Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta kohtutäituri Arvi Pink ́i kanda.
6.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Avaldaja nõue ja avalduse asjaolud
1.Osaühing Taketina (avaldaja või võlgnik) esitas kohtule kaebuse kohtutäituri Arvi Pink
19.novembri 2018 otsusele täiteasjas nr 024/2017/2019, paludes kohtutäituri otsuse 1(5)
Tsiviilasi nr 2-18-17650 tühistada ja kohustada kohtutäiturit esitama viivitamatult Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale avalduse 24. septembri 2018 avalduse alusel kinnisasjale registriosa nr 26361301 sissekantud keelumärke tühistamiseks.
20.detsembril 2017 algatas kohtutäitur Arvi Pink Korteriühistu Asula 8 (sissenõudja) avalduse alusel hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks täitemenetluse nr 024/2017/2019. Avaldaja esitas 26. jaanuaril 2018 täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi ja hagi tagamise avalduse, millega palus tema vara suhtes toimuva täitemenetluse peatada. Harju Maakohtu 29. jaanuari 2018 kohtumäärusega hagi tagamine rahuldati ja täitemenetlus peatati. 30. jaanuaril 2018 tegi kohtutäitur täitemenetluse peatamise otsuse, millega peatas täiteasja nr 024/2017/2019 kuni tsiviilasjas nr 2-18-1410 lõpplahendi jõustumiseni. 14. septembril 2018 sõlmisid avaldaja ja sissenõudja tsiviilasjas nr 2-18-1410 kohtuliku kompromissi, mille p-is 1.1. leppisid pooled mh kokku, et sissenõudja esitab kolme päeva jooksul alates kompromissi määruse jõustumisest kohtutäiturile avalduse täitemenetluse täiteasjas nr 024/2017/2019 peatamiseks kuni 15. detsembrini 2018. Kohtutäitur koostas 24. septembril 2018 kell 14:45 kinnistamisvalduse, milles on palunud seada keelumärge avaldaja kinnisasjale (registriosa nr 26361301). Nimetatud avaldust ei ole kohtutäitur vaatamata avaldaja korduvatele taotlustele tutvumiseks esitanud.
28.septembril 2018 on Tartu Maakohtu registriosakond kohtutäituri keelumärke seadmise avalduse rahuldanud ja kandnud avaldaja kinnisasjale (registriosa nr 26361301) kolmandasse jakku teisele järjekohale keelumärke nii kohtutäituri kui ka sissenõudja kasuks. Samal kuupäeval, s.o 24. septembril 2018, pärast keelumärke avalduse tegemist on kohtutäitur kell 16:29 teinud täitemenetluse uuendamise otsuse ning samal päeval kell 16:33 on kohtutäitur täiteasja nr 024/2017/2019 uuesti sissenõudja avalduse alusel peatanud. Kahe täitetoimingu vahele on jäänud cá 4 minutit.
Avaldaja pöördus 1. oktoobril 2018 kohtutäituri poole ja palus viivitamatult edastada keelumärke seadmise avaldus, millest nähtuks kohtutäituri põhjendused kinnisasjale keelumärke seadmiseks (s.o milles seisnes oluline oht sundtäitmisele) ning vastava avalduse edastamist tõendavad andmed. Kohtutäiturilt 17. oktoobril 2018 saadud ekirjalistest vastustest sai avaldaja esmakordselt teada, et tema varale on seatud keelumärge põhjusel, et avaldaja ja sissenõudja on sõlminud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise kohtuasjas kompromissi, mis ajendas kohtutäiturit keelumärget taotlema, et kompromissi realiseerumise korral tagada ka täitekulude saamine ning, et keelumärge on seatud ilma vara arestimiseta.
23.oktoobril 2018 esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevusele põhjendusel, et puudus alus avaldaja kinnisasjale keelumärke seadmiseks, sest kohtutäituri tasu kuulub sissenõudmisele kas täitemenetluses realiseeritava hüpoteegi arvelt või tasub täitekulud kompromissi kohaselt sissenõudja. Kohtutäitur on eksinud TMS § 145 lg 4 ja § 53 vastu, sest keelumärge on seatud enne vara arestimist sj põhjenduseta, kuidas viivitus võiks oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist. Kohtutäituri selgitus, et keelumärge on seatud täitekulude nõude tagamiseks, ei ole põhjendatud. Avaldaja taotles kaebuses ka keelumärke kustutamist.
19.novembri 2018 otsusega jättis kohtutäitur kaebuse ja taotluse keelumärke kustutamiseks rahuldamata. Otsuse kohaselt esitas avaldaja kaebuse TMS § 217 lg-s 1 märgitud kümne päevast kaebetähtaega rikkudes, sest avaldaja on 1. oktoobri 2018 kirjas 2(5)
Tsiviilasi nr 2-18-17650 kinnitanud, et oli teadlik kohtutäituri poolt 24. septembril 2018 keelumärke seadmise avalduse edastamisest. Seega oli kaebuse esitamise tähtpäevaks 11. oktoober 2018. Kaebus on kohtutäiturile esitatud aga alles 23. oktoobril 2018. Puudutatud isikute seisukohad
6.Kohtutäitur jäi oma otsuses märgitud seisukohtade juurde, paludes jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
Sissenõudja hinnangul ei ole alust kohtutäiturile etteheidete tegemiseks.
Esimese astme kohtu määrus
8.Harju Maakohus jättis 12. veebruari 2019 määrusega võlgniku kaebuse kohtutäituri otsusele rahuldamata. Samuti jättis maakohus rahuldamata taotluse kohustada kohtutäiturit esitama viivitamatult Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale avalduse 24. septembri 2018 avalduse alusel kinnisasjale registriosa nr 26361301 sissekantud keelumärke tühistamiseks. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ning tagastas avaldajale enamtasutud riigilõivu 35 eurot. Maakohus nõustus kohtutäituri seisukohaga, et kaebus on esitatud hilinenult. Võlgnik on ise kinnitanud, et 1. oktoobri 2018 seisuga oli ta kohtutäituri toimingust, st keelumärke seadmisest teadlik. Kohtutäituri 17. oktoobri 2018 e-kiri sisaldab endas selgitusi võlgnikule, kuid ei ole kohtu hinnangul kohtutäituri otsustus ega toiming, mida vaidlustada. Võlgnik oleks pidanud kaebuse esitama hiljemalt 11. oktoobril 2018. Võlgnik on kaebuse kohtutäiturile esitanud 23. oktoobril 2018, seega kohtu hinnangul TMS § 217 lg 1 sätestatud tähtaega rikkudes, hilinenult. Lisaks pidas kohus vajalikuks märkida järgmist. TMS § 8 lg 1 kohaselt on kohtutäitur kohustatud võtma tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Kohus on seisukohal, et kohtutäitur on tegutsenud kooskõlas seaduses sätestatuga. Riigikohus on lahendis 3-2-1-14-10 leidnud, et sundtäitmise eesmärk on sissenõudja nõude rahuldamine võimalikult kiiresti, arvestades sealjuures võlgniku seaduses sätestatud õigustega. Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldaja kaebus ka õiguslikult põhjendatud ning see ei kuulu rahuldamisele. Määruskaebus ja sellele esitatud seisukohad
9.Avaldaja esitas Harju Maakohtu 12. veebruari 2019 määrusele määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja avaldaja kaebus rahuldada. Avaldaja hinnangul on maakohus põhjendamatult jätnud kaebuse rahuldamata, sest alles 17. oktoobri 2018 kohtutäituri vastusest sai ta teada käesoleva kaebuse aluseks olevad rikkumised. Lisaks teeb avaldaja etteheiteid maakohtule asja sisulise läbivaatamise vähese põhjendatuse kohta.
10.Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata, jäädes maakohtus esitatud seisukohtade juurde.
11.Sissenõudja määruskaebusele vastust esitanud ei ole. Ringkonnakohtu põhjendused
12.Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi koosmõjus TsMS §ga 659 tühistada. Ringkonnakohus saab teha ise uue määruse, millega rahuldab avaldaja 3(5)
Tsiviilasi nr 2-18-17650 kaebuse ning tühistab kohtutäituri otsuse. Kohtutäituril tuleb avaldaja kaebus uuesti sisuliselt läbi vaadata. Määruskaebus rahuldatakse.
13.Kolleegium ei nõustu maakohtu määruse järeldusega, et võlgnik on esitanud kaebuse kohtutäiturile TMS § 217 lg 1 sätestatud tähtaega rikkudes ja põhjendab seda järgmiselt.
14.Käesolevas asjas omavad tähtsust järgmised asjaolud: Korteriühistu Asula 8 avalduse ja 8. jaanuaril 2014 notariaalselt tõestatud kokkuleppe (notariaalne dokument nr 67) alusel algatas kohtutäitur 20. detsembril 2017 osaühing Taketina (võlgnik) vastu täitemenetluse täiteasjas nr 024/2017/2019. Asjaolu üle puudub vaidlus. 30. jaanuari 2018 otsusega peatas kohtutäitur täitemenetluse kuni tsiviilasjas nr 2-181410 kohtulahendi jõustumiseni (tl 9). 14. septembri 2018 määrusega kinnitas Harju Maakohtus tsiviilasjas nr 2-18-1410 võlgniku ja sissenõudja vahel kompromissi (tl 9 pöördel – 11 pöördel). 24. septembril 2018 koostas kohtutäitur kinnistamisavalduse ja palus seada võlgniku kinnisasjale (registriosa nr 26361301) kohtutäituri ja sissenõudja kasuks keelumärke. Asjaolu üle puudub vaidlus. 24. septembri 2018 otsusega uuendas kohtutäitur täitemenetluse täiteasjas nr 024/2017/2019 (tl 13 pöördel). 24. septembri 2018 otsusega peatas kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel täiteasjas nr 024/2017/2019 täitemenetluse seoses sissenõudja ja võlgniku vahel sõlmitud kompromissiga (tsiviilasjas nr 2-18-1410) kuni peatamise tingitud asjaolude äralangemiseni (tl 14 pöördel). 1. oktoobril 2018 esitas võlgnik kohtutäiturile e-kirja, milles palus informatsiooni, mis alusel on kohtutäitur palunud seada võlgniku kinnisasjale (registriosa nr 26361301) keelumärke (tl 15 pöördel). 17. oktoobri 2018 e-kirjaga selgitas kohtutäitur avaldajale keelumärke seadmise alust (tl 16). 23. oktoobril 2018 esitas avaldaja kohtutäiturile kaebuse, milles taotles muuhulgas keelumärke kustutamist (tl 17-18). Kohtutäitur jättis kaebuse ja taotluse keelumärke kustutamiseks 19. novembri 2018 otsusega rahuldamata, sest kaebus on esitatud hilinenult ja seetõttu on minetatud ka keelumärke seadmisele vastuväidete esitamise tähtaeg (tl 18 pöördel - 20).
15.TMS § 217 lg 1 sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kolleegium leiab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kaebuse esitamisel on määravaks see, millal kaebaja sai või pidi teada saama, et konkreetse tegevuse või tegevusetusega täitemenetluse korraldamisel, rikutakse tema subjektiivseid õigusi. Ainuüksi täitetoimingu tegemine või sellest keeldumine kohtutäituri poolt, ei pruugi iseenesest anda põhjust kaebuse esitamiseks. Käesolevas asjas on võlgnik pöördunud kohtutäituri poole 1. oktoobri 2018 e-kirjaga ja palunud andmeid asjaolude kohta, mis olid tema kinnisasjale keelumärke seadmise avalduse esitamise aluseks (tl 15 pöördel). Kohtutäitur on avaldajale 17. oktoobri 2018 e4(5)
Tsiviilasi nr 2-18-17650 kirjaga vastanud (tl 16). Seega sai võlgnik alles kohtutäituri 17. oktoobri 2018 e-kirjast teada, miks pidas kohtutäitur keelumärke seadmise avalduse esitamist vajalikuks, misjärel pidi võlgnik hindama, kas antud täitetoimingu vaidlustamiseks esineb TMS §-ist 47 ja/või § 145 lg-st 4 tulenevaid aluseid. Kolleegium leiab, et seetõttu on põhjendatud arvestada TMS § 217 lg 1 järgse kaebuse esitamise 10-päevase tähtaja kulgemist kohtutäituri 17. oktoobri 2018 e-kirjale järgnevast päevast (TsÜS § 135 lg 1). Tuvastatud on, et võlgnik esitas kohtutäituri tegevusele kaebuse 23. oktoobril 2018 (tl 17-18), mis on kuuendal päeval pärast tema õiguste väidetavast rikkumisest teada saamist.
16.Eeltoodud põhjendustel on kohtutäitur kolleegiumi arvates ebaõigesti leidnud, et võlgniku
23.oktoobri 2018 kaebus on esitatud TMS § 217 lg-1 sätestatud tähtaega rikkudes, mistõttu tuleb maakohtu määrus ning kohtutäituri 19. novembri 2018 otsus tühistada.
17.Lisaks on maakohus leidnud, et kohtutäitur on täitemenetlust korraldades tegutsenud kooskõlas seaduses sätestatuga. Maakohus on antud järelduse tegemisel kolleegiumi hinnangul rikkunud määruse põhjendamise kohustust, sest ei ole vaidlustatud lahendis võlgniku etteheidete aluseks olevaid asjaolusid analüüsinud. Seega ei ole kokkuvõttes jälgitav ka lahendi lõppjäreldus, et kaebus ei ole õiguslikult põhjendatud (TsMS § 436 lg 1 koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2).
18.Kolleegium selgitab, et TMS § 218 lg 1 kohase kaebuse alusel saab kohus hinnata, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses õiguspärane. Arvestades, et kohtutäitur ei ole avaldaja kaebust sisuliselt lahendanud, pidi kohus praegusel juhul võtma seisukoha eelkõige selle suhtes, kas kohtutäitur on jätnud võlgniku kaebuse õigesti rahuldamata TMS § 217 lg-s 1 sätestatud kaebetähtaja rikkumise tõttu. Ringkonnakohus kohustab kohtutäiturit võlgniku kaebuse sisuliselt lahendama, mistõttu ei käsitle ringkonnakohus määruskaebuses esitatud etteheiteid kohtutäituri tegevusele keelumärke seadmisel.
19.Arvestades seda, et avaldaja kaebus kohtutäituri otsusele rahuldati, samuti määruskaebus, siis on põhjendatud jätta mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 ja lg 10 ning § 171 lg 1 alusel kohtutäituri kanda. Kuna ringkonnakohus muudab põhiasjas tehtud lahendit sel määral, et sellega kaasneb menetluskulude jaotuse muudatus, siis ei määra ringkonnakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks (vt RKTKo 13.06.2018, 2-15-8794/42, p 14 ja seal viidatud varasem praktika). Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul praeguse määruse jõustumisest.
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.