Harju Maakohtu 31.07.2019 menetluse lõpetamise määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
XX määruskaebus Hageja: XX (Valgevene isikukood XXXXXXXXXXX, sünniaeg XX.XX.XXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Anton Sigal ja advokaat Mailis Meier Kostja 1: YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja 2: CC (Valgevene isikukood XXXXXXXXXXX, sünniaeg XX.XX.XXXX) Kostjate lepinguline esindaja Jelena Lehter
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 31.07.2019 määrus menetluskulude jaotuse, rahalise suuruse kindlaksmääramise ja kostjatelt väljamõistmises osas. Teha uus määrus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud.
Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude rahaline suurus kindlaksmääramisele ei kuulu.
2.4.Tagastada hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 1700 (üks tuhat seitsesada) eurot ja kanda see Advokaadibüroo Ellex Raidla arveldusarvele EE502200221001145400.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja avaldus
1.XX (hageja) esitas 16.07.2018 Harju Maakohtule hagi YY (kostja 1) ja CC (kostja 2) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palus kostjatelt kahjuna välja mõista 1 207 612 eurot. Kostjad vaidlesid hagile vastu.
2.25.06.2019 esitas hageja kohtule hagist loobumise avalduse, kuna 13.06.2019 SIA Entropia võõrandas Novalab OÜ-le tagasi Milkimpex OÜ osa hinnaga 2500 eurot. Hageja oli esitanud kostjate vastu kahju hüvitamise nõude põhjendusel, et viimased võõrandasid 10.06.2016 Novalab OÜ juhatuse liikmetena ühingule kuulunud Milkimpex OÜ osa. Hageja avaldas, et ta loobub hagist, sest osaluse tagasi võõrandamisega on saavutatud hageja eesmärk. Hageja kinnitas, et on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest.
3.Hageja palus kostjatelt välja mõista menetluskulud, kuna kostjad rahuldasid hageja nõude ja hageja saavutas oma eesmärgi. Hageja palus kostjatelt välja mõista õigusabikulu 8561,40 eurot, riigilõivu 1700 eurot, registriväljavõtete kulu 99,17 eurot ja tõlkekulu 162 eurot. Samuti palus hageja kostjatelt välja mõista viivise menetluskuludelt. Ühtlasi esitas hageja taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu 1700 euro tagastamiseks.
4.Kostjad ei esitanud vastuväiteid hagist loobumisele, kuid leidsid, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, sest kostjad ei ole hageja nõuet rahuldanud. Hageja õigusi ei rikutud ja hageja nõue ei olnud põhjendatud. Hageja ei üritanud kohtuväliselt vaidlust lahendada. Hageja ei teavitanud kostjaid hagi esitamisest kohtusse. Kostjad palusid hagejalt välja mõista kostjate menetluskulud 2028,60 eurot, sh õigusabikulu 1953,60 eurot (käibemaksuga) ja tõlkekulu 75 eurot. Samuti palusid kostjad hagejalt välja mõista viivise menetluskuludelt. Esimese astme kohtu määrus
5.Maakohus võttis 31.07.2019 määrusega vastu hagiavaldusest loobumise ja lõpetas tsiviilasja menetluse ning mõistis hagejalt kostjate kui solidaarvõlausaldajate kasuks välja menetluskulud 2028,60 eurot, millest 1953,60 eurot õigusabikulud ning 75 eurot tõlkekulud, ja viivise menetluskuludelt. Maakohus tagastas hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust.
6.Maakohus ei nõustunud hageja väidetega, et kuivõrd ta on saavutanud hagi eesmärgi, tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. Hageja ei esitanud kohtule tuvastusnõuet ega nõuet Milkimpex OÜ osa omandiõiguse tagastamise nõuet. Hageja esitas kostjate vastu kahju hüvitamise nõude ja palus välja mõista 1 207 612 eurot. Kahjunõuet seostas
hageja talle kuuluva Novalab OÜ osa väärtuse vähenemisega konkreetsel ajaperioodil võõrandamistehingu tulemusel. Hageja ei avaldanud menetluse kestel kordagi, et tema eesmärgiks oleks olnud Milkimpex OÜ osaluse tagasi võõrandamine Novalab OÜ-le. Kostjad ei ole hageja kahju hüvitamise nõuet üheski osas rahuldanud.
7.Kostjate õigusabikulusid ja tõlkekulusid pidas maakohus põhjendatuks. Kostjatele osutatud õigusabi tunnihind 110 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks, oli maakohtu hinnangul mõistlik ning õigusabi osutamiseks kulunud aeg kooskõlas menetlusdokumentide mahu ja sisuga, samuti kohtuistungi ajalise kestvusega. Lisaks tuli kostjatel kanda tõlkekulusid seoses vajadusega tõlkida eesti keelde kohtule esitatud tõendeid. Kuivõrd hageja esitas kostjate vastu solidaarse kahju hüvitamise nõude, mõistis maakohus menetluskulud hagejalt kostjate kasuks välja solidaarselt. Määruskaebus ja selle põhjendused
8.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes maakohtu määruse osaliselt tühistada ning teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta menetluskulud kostjate kanda ja mõista välja hageja menetluskulud 10 522,57 eurot kostjatelt solidaarselt või alternatiivselt jätta menetluskulud kostja 1 kanda ja mõista hageja menetluskulud 10 522,57 eurot välja kostjalt 1 või alternatiivselt jätta menetluskulud poolte endi kanda.
9.Maakohus kohaldas TsMS § 168 lg 5 vääralt, kui leidis, et viidatud sätte kohaselt ei saa osaühingu osa tagasivõõrandamine kahju hüvitamise nõude puhul kujutada endast nõude rahuldamist. Sätte põhimõtte kohaselt peab menetluskulud kandma kostja, kui hageja on oma kohtusse pöördumise eesmärgi kostja tegevuse tulemusel saavutanud. Oluline on seega nõude rahuldamise kontrollimisel lähtuda hagi esitamise eesmärgist, mitte kitsalt hageja menetlusliku taotluse sõnastusest.
10.Hageja saavutas kohtusse pöördumise eesmärgi. Hageja esitas kostjate vastu nõude juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks. VÕS § 127 lg 1 mõtte kohaselt on kahju hüvitamise nõude eesmärk saavutatud ka siis, kui kostjad ei maksa välja kahjuhüvitist, vaid selle asemel taastavad kahju tekkimise eelse olukorra. Hagejale tekkis kahju 10.06.2016 (määruskaebuses ebaõigesti 2019), kui kostja 1 Novalab OÜ juhatuse liikmena võõrandas Milkimpex OÜ osaluse. 13.06.2019 tehinguga ostis kostja 1 Novalab OÜ nimel Milkimpex OÜ osaluse tagasi samadel tingimustel, millega eelnevalt oli selle võõrandanud. SIA-l Entropia puudus igasugune kohustus või põhjus Milkimpex OÜ osa alla turuhinna Novalab OÜ-le tagasi võõrandamiseks. Tehing toimus kostja 1 tegevuse tulemusel üksnes hageja nõudest vabanemise eesmärgil. Hagejale tekkinud kahju langes ära kostja 1 tahtliku tegevuse tagajärjel.
11.Kohus leidis vääralt, et Milkimpex OÜ osa tagasi võõrandamist ei saa pidada hageja nõude rahuldamiseks, kuna hageja ei ole esitanud tuvastusnõuet ega nõuet Milkimpex OÜ osa omandiõiguse tagastamiseks. Esiteks, hageja esitatud kahjunõue oli ainus perspektiivikas võimalus hageja õiguste kaitsmiseks kostjate õigusvastase tegevuse korral. Osaühingule kuulunud vara õigusvastasel võõrandamisel on osanikul limiteeritud õiguskaitsevahendid. Seda eriti olukorras, kus osanik ei kuulu osaühingu juhatusse ning tal puudub osaühingus enamusosalus. Hagejal ei ole õigust nõuda
müügitehingu tühistamist ega õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist, selline nõue on üksnes osaühingul endal. Hageja kahjunõude esitamine oli põhjendatud ja vajalik, kuivõrd selle raames oli kohtul nagunii kohustus tuvastada kostjate tegevuse õigusvastasus Milkimpex OÜ osa müümisel. Hagejal puudus vajadus eraldi tuvastusnõude esitamiseks.
12.Hageja saavutas eesmärgi üksnes tänu kohtusse pöördumisele. Kohtumenetlust pidamata ei oleks kostjad vabatahtlikult Milkimpex OÜ osa müügitehingu asjaolusid avaldanud ega Milkimpex OÜ osa tagasi võõrandamist korraldanud.
13.Menetluskulude hageja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane. Kui kohus leiab, et TsMS § 168 lg 5 kohaselt ei saa jätta kulusid kostjate kanda, siis palub hageja kohtul jätta kulud poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Praeguses olukorras oleks kostjate menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane, arvestades, et kostjad oleksid saanud menetluse venimise ja menetluskulude tekkimise ära hoida. Kui kostjad oleksid tegutsenud heas usus, oleksid kostjad saanud juba oma esimeses menetlusdokumendis esitada hageja nõutud dokumendid ning hagejale tekkinud kahju ümberpööramiseks korraldada Milkimpex OÜ osa tagasi võõrandamise. Menetluse edasine käik
14.Kostjad paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
15.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
16.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt välja solidaarselt kostjate kasuks menetluskulud 2028,60 eurot. Tühistatud osas teeb kolleegium uue määruse, millega jätab maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus rahuldab hageja määruskaebuse viimase alternatiivse nõude osas. TsMS § 654 lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
17.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus TsMS §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Vaidlustatud määrusega võttis maakohus vastu hagiavaldusest loobumise, lõpetas asjas menetluse ja jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. Hageja vaidlustab maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas. Hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas.
18.Hageja hinnangul jättis maakohus ebaõigesti menetluskulud hageja kanda. Hageja arvates on praegusel juhul põhjendatud leida, et kostja rahuldas hageja nõude, mistõttu tuleb lähtuda kas TsMS § 168 lg-st 5, jättes kulud kostjate kanda, või alternatiivselt TsMS § 162 lg-s 4, jättes kulud poolte endi kanda. Hageja on määruskaebuses asunud
seisukohale, et menetluskulude tema kanda jätmine oleks menetluses tekkinud olukorda arvestades väga ebaõiglane.
19.Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (vt Riigikohtu 04.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 18), millesse kõrgema astme kohus võib sekkuda vaid siis, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Ringkonnakohtu hinnangul võib käesoleval juhul maakohtule diskretsiooni piiride ületamist ette heita.
20.Menetluskulude jaotus sõltub üldjuhul sellest, kes pooltest on kohtuvaidluse põhjustanud ja milline on lõpptulemus pooltele. Lisaks on menetluskulude jaotuse määramisel võimalik kaaluda ka seda, kas kostjate sooritus menetluse ajal viis hageja lähemale eesmärgile, mida ta soovis hagiga saavutada, ja seetõttu loobus hageja hagist.
21.Hageja tõi hagiavalduses esile, et talle on kahju tekkinud seetõttu, et hageja hinnangul sõlmiti 10.06.2016, s.o ajal, mil kostjad olid Novalab OÜ juhatuse liikmed, hageja kui Novalab OÜ osaniku jaoks kahjulik tehing, millega võõrandati Novalab OÜ-le kuulunud Milkimpex OÜ osa SIA-le Entropia. Poolte vahel puudus vaidlus, et hagis viidatud osa võõrandamise leping sõlmiti. Pooled vaidlesid selle üle, kas viidatud tehing tõi kaasa hagejale kahju ja rikkus tema õigusi. 13.06.2019 võõrandati vaidlusalune Milkimpex OÜ osa tagasi Novalab OÜ-le, millega sisuliselt taastati menetluse ajal olukord, mis oli enne hagejale väidetava kahju tekkimist.
22.Hagist loobumise vastuvõtmisel ei teinud maakohus käesolevas asjas sisulist otsust, sh ei tuvastanud, kas hageja õigused olid Novalab OÜ-le kuuluva Milkimpex OÜ osa võõrandamisega rikutud ja kas hageja kandis kostjate tegevuse tõttu kahju või millisel põhjusel sõlmiti menetluse ajal osa võõrandamise leping, millega Novalab OÜ sai taas Milkimpex OÜ osanikuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kostjad seetõttu kindlalt väita, et hageja kohtusse pöördumine oli täiesti põhjendamatu, ennekõike arvestades seda, et just käesoleva menetluse ajal taastati väidetavale kahju tekkimisele eelnenud olukord.
23.Ringkonnakohus märgib, et iseenesest on maakohtul õigus, et hageja nõudis hagis üksnes rahalist hüvitist ja seda ta kohtumenetluse tulemusena kostjatelt ei saanud. Vaatamata sellele ei nõustu kolleegium maakohtu järeldusega, et kostjate menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 4 järgi jätta hageja kanda. Isegi, kui hageja ei saanud menetluse ajal kostjatelt rahalist hüvitist, saavutas ta selle, et osaühing, mille osanikuks hageja on, sai tagasi oma ainukese vara ja kõige olulisem hagi aluseks olnud asjaolu langes ära. Samas olukorras, kus asjaolude pinnalt ei saa kindlalt väita, et kostjad hageja nõude rahuldasid, ei ole ringkonnakohtu arvates alust jätta hageja menetluskulusid TsMS § 168 lg 5 alusel ka kostjate kanda.
24.Kuigi TsMS § 168 sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni, mh juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu, tuleb ringkonnakohtu arvates käesoleval juhul kohaldada TsMS § 162 lg 4. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1) (vt ka Riigikohtu
28.09.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11, p-d 13 ja 14; 04.04.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-12, p 15).
25.Ringkonnakohtu arvates on eelpool toodud põhjendustel poolte menetluskulude jätmine ükskõik kumma poole kanda tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Ringkonnakohtu hinnangul esinevad käesoleval juhul erandlikud asjaolud ja õiglane lahendus on jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna hageja nõude aluseks olev põhiline asjaolu, mille hageja seostas endale kahju tekkimise, on kostjate tegevuse tulemusel ära langenud. Seetõttu tuleb maakohtu määrus menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas tühistada, teha tühistatud osas uus määrus ning jätta poolte kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.
26.Arvestades menetluslikku olukorda käesolevas tsiviilasjas, kus hageja on hagist loobunud ja ringkonnakohtu menetluses on vaidluse all ainult menetluskulude jaotus, mille osas ringkonnakohus leidis, et äärmiselt ebaõiglane oleks jätta menetluskulusid hageja kanda, siis samal põhjusel jätab ringkonnakohus TsMS § 162 lg 4 järgi ka ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
27.Menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määrata.