6.Jätta menetluskulude suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-22-5929 Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on K P hagi M Fi vastu vallasasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.
2.Kohus peatas 27.10.2022 määrusega tsiviilasja nr 2-22-5929 menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-21-15001 tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
3.Kohus uuendas 13.04.2023 määrusega käesoleva tsiviilasja menetluse ning palus mh hagejal teatada, kas hageja jääb hagiavalduse juurde.
4.Hageja esitas 21.04.2023 kohtule avalduse hagist loobumiseks, kuivõrd vaidlusaluse sõiduki (xxx, reg nr xxx) valdus on hagejale üle läinud. Hageja selgitas, et eelmise aasta lõpus helistati talle Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametist ning paluti tulla sõiduki järele, kuivõrd sõiduk seisis pika aja jooksul kui peremehetu korteriühistu territooriumil korteriühistu loata (xxx) ning häiris elanikke. Hageja palus jätta hageja menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 4 ja 5 alusel kostja kanda. Sõiduk sai hageja valdusesse kostjaks mitteolnud isiku tegevuse tõttu ning nimetatud sooritus vastas eesmärgile, mida hageja soovis saavutada. Hageja palus määrata, et kostja kannaks hageja menetluskulud summas 924 eurot (käibemaksuga) ning märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suuruse kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtumenetluses kandnud esindaja kasutamisega seoses õigusabikulusid 7 tunni eest. Õigusabi tunnitasu on 132 eurot (käibemaksuga). Hageja esindaja poolt osutatud õigusteenus hõlmab järgmisi töid: Toiming Materjalidega tutvumine, analüüs Hagi koostamine, lisade komplekteerimine Vastusega hagiavaldusele tutvumine, seisukoha koostamine Hagist loobumise avalduse koostamine Kokku:
Ajakulu 0,5 tundi 4,5 tundi 1,5 tundi
0,5 tundi 7 tundi
Lisaks sellele on hageja tasunud hagiavalduselt riigilõivu summas 1400 eurot, millest poole ehk 700 euro väljamõistmist hageja kostjalt taotles, kuna ülejäänud pool kuulub hagejale tagastamisele TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel hagist loobumise tõttu. Hageja palus tagastada TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool ehk 700 eurot hageja K P arvelduskontole (IBAN: xxx).
2-22-5929
5.Kohus saatis 25.04.2023 kostjale e-kirja ja palus esitada oma seisukoht hageja 21.04.2023 menetlusdokumendi osas.
6.Kostja esitas 02.05.2023 oma seisukoha. Kostja hagist loobumisele vastu ei vaielnud, kuid leidis, et menetluskulud tuleb jaotada vastavalt TsMS § 168 lg 4 esimese alternatiivi kohaselt, st need peab kandma hageja. Kostja selgitas, et erandlikke asjaolusid, millele TsMS § 168 lg 4 viitab, käesolevas kaasuses ei esine. Kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud. Kostja ei ole hagi esemega seonduvat sõidukit hagejale üle andnud ega volitanud kedagi teist sellist toimingut tegema. Hageja sai sõiduki enda valdusse vastu kostja tahtmist (mh esitas kostja sõiduki kadumise järgselt avalduse politseile). TsMS § 168 lg 5 ei ole menetluskulude jaotamise alusena kohaldatav, kuivõrd selle normi kohaldamise eelduseks olevaid asjaolusid ei esine.
7.Kohus, tutvunud menetlusosaliste menetlusdokumentidega, leiab, et hageja avaldus hagist loobumiseks tuleb vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Kohus rahuldab hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude poolte endi kanda jätmise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. Kohtumääruse põhjendused
8.TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta hagist loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et TsMS § 429 lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb hagiavaldusest loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
2-22-5929
9.Hageja palus tagastada seoses avaldusest loobumisega pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja esitatud taotlusega riigilõivu tagastamiseks, leiab, et taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Arvestades asjaolu, et hageja on loobunud hagiavaldusest, tuleb tasutud riigilõivust pool, s.o 700 eurot, hagejale tagastada. Kohus kannab viidatud summa hageja K P arvelduskontole nr xxx.
10.TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
12.Hageja loobus käesoleval juhul hagist seetõttu, et on saanud tagasi valduse hagi esemeks olnud vallasasja suhtes. Sõiduk sai hageja valdusesse kostjaks mitteolnud isiku tegevuse tõttu ning nimetatud sooritus vastas eesmärgile, mida hageja soovis saavutada. Kostja märkis, et ta ei ole hagi esemega seonduvat sõidukit hagejale üle andnud ega volitanud kedagi teist sellist toimingut tegema. Hageja sai sõiduki enda valdusse vastu kostja tahtmist (mh esitas kostja sõiduki kadumise järgselt avalduse politseile). Sisuliselt on vaidlus selles, kas valduse taastamine kostjaks mitteolnud isiku tegevuse tõttu tähendab nõude rahuldamist kostja poolt TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 tähenduses. Menetluskulude jaotus sõltub üldjuhul sellest, kes pooltest on kohtuvaidluse põhjustanud ja milline on lõpptulemus pooltele. Lisaks on menetluskulude jaotuse määramisel võimalik kaaluda ka seda, kas kostja sooritus menetluse ajal viis hageja lähemale eesmärgile, mida ta soovis hagiga saavutada, ja seetõttu loobus hageja hagist (Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2019.a määrus tsiviilasjas nr 2-18-10775 p 20). TsMS § 168 lg 4 esimeses pooles sisalduva üldreegli järgi kannab hageja menetluskulud, kui ta loobub hagist. Sama sätte teise poole erandi ja TsMS § 168 lg 5 kohaselt jäävad kulud aga kostja kanda, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Üldjuhul võib öelda, et kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (vt Riigikohtu 15.05.2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-55-13, p 13). Asja materjalidest tulenevalt ei ole hageja hagiga taotletud eesmärki saavutanud mitte kostja, vaid enda ja kostjaks mitteolnud isiku, st Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti tegevuse tulemusena. Viidatud isik ei ole ka solidaarvõlgnik. Kohtu hinnangul TsMS § 168 lg-s 5 sätestatud erandit ei saa tõlgendada laiendavalt. Kuna kostja ei ole hagejale sooritust teinud ega sõiduki valdust vabatahtlikult üle andnud, ei saa nõustuda hagejaga, et kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud.
2-22-5929 Vaatamata sellele ei nõustu kohus kostja järeldusega, et poolte menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 4 järgi jätta hageja kanda. Isegi, kui hageja ei saanud menetluse ajal kostjalt vaidlusaluse sõiduki valduse, saavutas ta selle, milleks hagi oli esitatud. Samas olukorras, kus asjaolude pinnalt ei saa väita, et kostja hageja nõude rahuldas, ei ole kohtu arvates alust jätta hageja menetluskulusid TsMS § 168 lg 5 alusel ka kostja kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-28-12, p-is 15 märkinud, et kuigi TsMS § 168 sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu, saab kohaldada ka TsMS § 162 lg-t 4. Nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1) (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11, p-d 13 ja 14). Kohtu hinnangul on eelpool toodud põhjendustel poolte menetluskulude jätmine kummagi poole kanda tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kohtu hinnangul esinevad käesoleval juhul erandlikud asjaolud ja õiglane lahendus on jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
13.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.