K. K. hagi M. H., P.-M. A., A. K. ja R. K. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: K. K. (isikukood: xxxx; xxxx; e-post: xxxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andres Past (HansaLaw Advokaadibüroo OÜ; Gonsiori 7, Tallinn 10117; e-post: [email protected]); Kostja I: M. H. (isikukood: xxxx; xxxx; xxxx); Kostja I lepinguline esindaja: vandeadvokaat Teele Viilup (Pohla & Hallmägi Advokaadibüroo; e-post: [email protected]) Kostja II: P.-M. A. (isikukood: xxxx; xxxx; e-post: xxxx); Kostja II lepinguline esindaja: Mae Küttik (e-post: [email protected]) Kostja III: A. K. (isikukood: xxxx; xxxx; e-post: xxxx); Kostja IV: R. K. (isikukood: xxxx; xxxx)
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja K. K. loobumine hagist M. H., P.-M. A., A. K. ja R. K. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes.
2.Lõpetada tsiviilasja nr 2-19-13834 menetlus.
2-19-13834
3.Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot, K. K. arvelduskontole nr xxxx, BIC kood: xxxx (Xxxx filiaal).
4.Toimetada käesolev määrus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluse käik ja asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on K. K. hagi M. H., P.-M. A., A. K. ja R. K. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes.
2.01.11.2019.a esitas kostja I M. H. vastuse hagiavaldusele. Kostja I teatas, et võtab hagiavalduse õigeks ega vaidle hagiavaldusele vastu. Kostja I asus seisukohale, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostja I selgitas, et hagiavalduse esitamine oli kostja I jaoks üllatuslik, kuna hageja ei ole mitte kordagi pöördunud eelnevalt kostja 1 poole ettepanekuga korteri kaasomand lõpetada. Kostja I rõhutas, et mistahes kohtueelseid läbirääkimisi hageja kostjaga I pidanud ei ole. Juhul, kui hageja oleks enne hagiavalduse esitamist pöördunud kaasomandi lõpetamise ettepanekuga kostja I poole, siis oleks hageja teadlik, et kostja I on kaasomandi lõpetamisega nõus ega oma mistahes huvi korteri omamise või kaasomandi säilitamise vastu. Eeltoodu omab tähtsust ka asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 kohaldamisega seonduvalt, kuna vastava sätte kohaldamise eelduseks on tingimus, et pooled ei ole omavahel kaasomandi jagamises kokkulepet saavutanud. Kostja I korterit ei ole kasutanud ja ei ole sõlminud korteri kasutamiseks üürilepinguid ega saanud korteriga seonduvalt mingisugust tulu. Kostjale I ei ole teada, kes on korterit kasutanud.
3.Kostja II esitas 18.11.2019.a oma vastuse hageja hagiavaldusele. Kostja II teatas, et ta ei ole kaasomandi lõpetamise vastu ja on nõus hageja poolt valitud kaasomandi lõpetamise viisiga. Kostja II selgitas, et juhul kui hageja oleks enne kohtu poole pöördumist küsinud kaasomanikelt nende arvamust kaasomandi lõpetamise kohta, poleks tal üldse olnud vaja teha kulutusi riigilõivu ja esindaja eest tasumisele. Kostja II juhtis tähelepanu asjaolule, et hageja ei ole tegelikult teinud teistele kaasomanikele ettepanekut kaasomandi lõpetamiseks kohtuvälisel teel ning hageja ei ole taolise ettepaneku tegemist millegagi tõendanud. Kinnisvaramaakleri V. V. 2017.a kirja A. K.le ja R. K.le ei saa kuidagi lugeda K. K. poolseks ettepanekuks teistele kaasomanikele ning tuleks tegelikult jätta tähelepanuta. Konkreetselt kostjale II ei ole hageja viimaste aastate jooksul mingit pakkumist teinud ega selles küsimuses temaga ühendust võtnud.
2-19-13834
Kostja II asus seisukohale, et käesoleva tsiviilasja menetluskulud tuleks jätta täies ulatuses hageja enda kanda. Kostja II leidis mh, et antud asja on võimalik lahendada kompromissiga kirjalikus menetluses ilma istungit pidamata ning esitas omapoolse kompromissettepaneku.
4.19.11.2019.a esitasid kostjad III ja IV vastuse hagiavaldusele, milles märkisid, et võtavad hagiavalduse õigeks, kuid vaidlevad vastu hageja ebaõigetele faktiväidetele. Kostjad palusid jätta menetluskulud hageja enda kanda. Kostjad III ja IV märkisid, et mistahes kohtueelseid läbirääkimisi hageja kostjatega pidanud ei ole. Ka kostja I on kinnitanud, et mingeid läbirääkimisi kaasomandi lõpetamiseks hageja pidanud ei ole. Juhul, kui hageja oleks enne hagiavalduse esitamist pöördunud kaasomandi lõpetamise ettepanekuga kostjate III ja IV poole, siis oleks hageja teadlik, et kostjad III ja IV on Korteri kaasomandi lõpetamisega nõus ega oma mistahes huvi korteri omamise või kaasomandi säilitamise vastu. Hageja on esitanud 03.10.2019.a menetlusdokumendi lisana 3 V. V. 27.06.2017.a. saadetud e-kirja kostjatele III ja IV, millega hageja soovis näidata seda, et hageja justkui oleks pidanud kostjatega III ja IV läbirääkimisi kaasomandi lõpetamiseks, kuid läbirääkimised ebaõnnestusid kostjate tõttu. Kostjad III ja IV selgitasid, et esitatud tõendist nähtub, et kostjad III ja IV on olnud nõus neile kuuluva kaasomandi (osa) võõrandamise/lõpetamisega juba 2016.a alguses. V. V. ei ole pöördunud kostjate III ja IV poole korteri kaasomandi lõpetamise küsimuses, vaid kostjatele III ja IV kuuluva kaasomandi osa müügi ettepanekuga. Hageja ei ole tõendanud, et V. V. üldse kedagi, sealhulgas hagejat, esindab või esindas. Eeltoodust tulenevalt on selge, et mitte mingisuguseid hageja väidetud läbirääkimisi kaasomandi lõpetamiseks ei ole toimunud ning kuna kostjad III ja IV on olnud nõus endale kuuluvast korteriomandist loobuma nii müügi kui kaasomandi lõpetamise muude võimalike viiside kaudu on täiesti põhjendamatu mistahes käesoleva menetlusega kaasnevate kulude jätmine kostjate III ja IV kanda. Kokkuvõtvalt jäi kostjatele III ja IV sarnaselt kostjaga I arusaamatuks hagiavalduse esitamine kostjate III ja IV vastu olukorras, kus hageja ei ole teinud kohtueelselt mitte kordagi ettepanekut kaasomandi lõpetamiseks.
5.27.11.2019.a tegi kohus menetlusosalistele ettepaneku kaaluda käesoleva vaidluse lõpetamist kompromissiga. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et pooled pidasid kompromissläbirääkimisi alates 28.11.2019.a ja sisuliselt kuni 11.03.2021.a. Kostjad III ja IV olid hageja, kostja II ja kohtu poolt pakutud kompromissettepanekutega nõus. Peamised põhjused, mis takistasid menetlusosalistel kompromissi sõlmida seisnesid eelkõige: -
menetluskulude jaotuse osas; elamus 13.02.2020.a toimunud tulekahju ja selle tagajärgede (eelkõige taastamistööde) tööde tõttu; kaasomandis oleva korteri õiglase turuhinna määratlemise ja selle müümise osas.
6.19.03.2021.a esitas hageja hagist loobumise avalduse. Hageja selgitas, et hageja ning kostja II jätkasid 2020.a ja 2021.a jooksul omavahelisi läbirääkimisi kaasomandi lõpetamiseks kohtuvälise kompromissi leidmiseks. Hageja ning kostja II sõlmisid 11.03.2021.a
2-19-13834 notariaalse kinnistu müügilepingu, millega kostja II omandas hagejale kuulunud kaasomandi osa. Notariaalse müügilepingu tulemusel teostati kinnistusregistri vastavas osas omanikukande muudatus 16.03.2021.a. Hageja ei ole enam xxxx asuva (registriosa nr xxxx) korteriomandi kaasomanik. Hageja palus kohtul hagiavaldusest loobumine vastu võtta ning menetlus lõpetada. Hageja märkis, et ta ei soovi menetluskulude hüvitamist (va poole riigilõivu osas). Hageja on kostjale I menetluskulud hüvitanud. Kostja II ja hageja vahelised suhted reguleeriti 11.03.2021.a notariaalse müügilepinguga, mille tulemusel on teostatud müügilepingust tulenevad sooritused ning pooltel puuduvad teineteise vastu mistahes nõuded. Kostja III ja IV ei ole tsiviilasjas esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust. Kostja I, III ja IV ei ole osalenud käesoleva tsiviilasja menetluses peale kompromissi mittekinnitamist.
7.24.03.2021.a saatis kohus kostjatele e-kirja ja palus esitada oma seisukoht 19.03.2021.a menetlusdokumendi osas.
8.25.03.2021.a esitas kostja I oma seisukoha hageja 19.03.2021.a menetlusdokumendi osas. Kostja I teatas, et tal ei ole vastuväiteid menetluse lõpetamise vastu tingimusel, et hageja hüvitab kostjale I tervikuna kostja I menetluskulud. Kostja I rõhutas, et ebaõige on hageja taotluses sisalduv väide justkui oleks hageja kostjale I menetluskulud hüvitanud – hageja hüvitas kostjale I kõigest 180 eurot, kuna kostja I oli valmis kompromissi sõlmimise korral olulises ulatuses menetluskulude hüvitamise nõudest loobuma. Kuna kompromissini pooled ei jõudnud, siis ei too see kaasa olukorda, kus kostja I peaks hageja poolt alusetult initsieeritud kohtumenetlusega kaasnenud kulude hüvitamisest loobuma. Seda enam, et kostja I võttis Hageja poolt üllatuslikult esitatud hagiavalduse õigeks. Kostja I palus kooskõlas TsMS §-ga 168 lg 4 mõista hagejalt välja kostja I menetluskulud vastavalt 25.03.2021.a menetlusdokumendis esitatud menetluskulude nimekirjale. Kostja I selgitas, et ta tasub antud asjas oma lepingulisele esindajale tasu arvestusega 150 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks ning käesoleva tsiviilasjaga seotud kostja I õigusabikulud koos käibemaksuga moodustavad 1170 eurot (6,5 tundi): -
Hagiavalduse analüüs, nõupidamine kliendiga, vastuse koostamine hagiavaldusele, 31.10 – 1,6 t. Kostjate vastuste analüüs, e-kirja koostamine kliendile, 03.12 – 0,5 t. e-kirja koostamine kohtule kompromissist, 05.12 – 0,2 t. hageja ja kostjate e-kirjade analüüs, vastuse koostamine, 12.12 – 0,2 t. suhtlus Mae Küttikuga, 30.12 – 0,2 t. kohtu, hageja ja kostjate kirjade analüüs, e-kirja koostamine kliendile, 10.01.2020 – 0,5 t. vastuse koostamine kompromissettepanekule, 15.01 – 0,3 t. kompromisslepingu analüüs, vastuse koostamine, 31.01 - 0,4 t. kohtu, hageja e-kirjade analüüs, e-kiri kliendile, 9.03 – 0,2 t. suhtlus kliendiga, e-kiri pooltele (kindlustus), 12.05 – 0,1
2-19-13834
Kostja I selgitas, et hageja on hüvitanud kostjale 1 menetluskuludest 180 eurot, mille võrra tuleb hagejal kostjale I tasuda menetluskulude kindlaksmääramise järgselt väiksemat hüvitist, kuid hageja poolt tasutud summat ei saa võtta arvesse kostja I menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel. Kostja I kinnitas, et kõik kulud, mille hüvitamist kostja I nõuab, on seotud tsiviilasja nr 2-19-13834 menetlusega.
9.29.03.2021.a saatsid kostjad III ja IV kohtule e-kirja, milles märkisid, et nad ei soovi tasuda menetluskulusid ning soovivad menetluskulude väljamõistmist hagejalt. Kostja III ja IV menetluskulude nimekirja ei esitanud.
10.05.04.2021.a esitas kostja II oma seisukoha hageja 19.03.2021.a menetlusdokumendile. Kostja II teatas, et ta ei vaidle loobumisele vastu ning loeb sellise taotluse esitamist hageja poolt põhjendatuks, ootuspäraseks ja ausameelseks. Kostja II kinnitas, et tal puuduvad tsiviilasjas nr 2-19-13834 hageja vastu mistahes nõuded, sealhulgas ei nõua kostja II hagejalt mistahes menetluskulusid. Kostja II selgitas täiendavalt, et kostja II oli juba 08.06.2020.a oma seisukohtades hageja seisukohtadele teinud kõikidele kaasomanikele üleskutse osta hagejale kuuluv mõtteline osa vaidlusalusest korterist välja, et sellega kiirendada menetluse lõpetamist tsiviilasjas nr 219-13834. Kostjal II puudusid selleks isiklikud vabad vahendid, kuna kostja II oli kõik oma rahalised vahendid suunanud hoone xxxx taastamistööde krediteerimisele. Ükski kaasomanikest ei avaldanud soovi ega valmidust hagejale kuuluva mõttelise osa omandamiseks. Kostja II märkis, et ehkki kostja II ei ole kunagi hagi omaks võtnud, asus kostja II 2020.a sügisel pidama hagejaga läbirääkimisi kompromissi leidmiseks ja menetluse lõpetamiseks. Kostja II ei pidanud kujunenud olukorras mõistlikuks panna hagejat jätkuvalt määramatuks ajaks ootele, kuna seadusest tulenevalt on igal kaasomanikul õigus mistahes ajal nõuda kaasomandi lõpetamist ja saada kätte hüvitist talle kuuluva osa eest, samal ajal aga hoone taastamistööd venisid kõikidest kaasomanikest sõltumatutel põhjustel, mis takistasid kaasomandis oleva korteri õiglase turuhinna määratlemist ja selle müümisega alustamist. Kuna ükski teine kaasomanik ei olnud avaldanud soovi hagejale kuuluva mõttelise osa omandamiseks, laenas kostja II kolmandalt isikult hagejaga kompromissi sõlmimiseks vajaliku rahasumma ja sõlmis Hagejaga 11.03.2021 notariaalselt tõestatud asjaõigusliku ostu-müügilepingu. Selle lepingu tingimuste kohaselt kinnitasid osapooled, et neil puuduvad pärast kostja II poolt lepingutingimuste täitmist mistahes vastastikused nõuded. Kostja II selgitas, et nimetatud lepingu sõlmimine oli kõikide kaasomanike huvides, kuna andis võimaluse käesoleva tsiviilasja lõpetamiseks, ei ole toonud neist kellelegi kaasa oma omandi kaotamist ning ei ole võtnud üheltki kaasomanikult ära võimalust saada tulevikus pärast elamu taastamistööde lõppemist talle kuuluva mõttelise osa eest õiglast hinda.
11.15.04.2021.a esitas hageja oma seisukoha kostja I menetluskulude nimekirjale. Hageja leidis, et tema tegevus, mis olid suunatud kaasomandi lõpetamiseks vaidlusalusele korteriomandile, ei olnud ei keelatud, pahausklik ega mingil muul moel lubamatu. Kostja II oma menetlusdokumendis hagejalt menetluskulude hüvitamist ei nõudnud. Kostjad III ja IV ei esitanud mistahes seisukohta ettenähtud tähtajal hageja taotluse osas, sh
2-19-13834 taotlust menetluskulude hüvitamiseks. Hageja ei nõustunud kostja I taotlusega kostja I menetluskulude hüvitamiseks ja palus jätta taotlus rahuldamata. Hageja selgitas, et tal oli õigustus ja õigus esitada hagiavaldus kaasomandi lõpetamiseks ja selline tegevus ei ole ega saagi olla etteheidetav. Hagejal ei olnud ligipääsu kaasomandile. Kostja I võimalik etteheide, et miks enne hagiavalduse esitamist hageja ei pöördunud kaasomanike poole kohtuväliselt kaasomandi lõpetamise osas on hageja poolt ümberlükatav, kuivõrd hageja soovis alates 2014.aastast (eriti kostja 1 poja kaudu) kaasomandi lõpetamist. Hilisemas kohtueelses menetluses ei jõutud kokkuleppele kostja II vastuseisu tõttu. Hageja tugineb ka asjaolule, et 2019.a alanud kohtumenetlus ei ole siiani lõppenud poolte suurte erimeelsuste tõttu. Kostja I võttis hagiavalduse omaks ja võttis kompromissina vastu hageja hüvitise kostja I menetluskulude hüvitamiseks, samas ei ole teada, et kostja I oleks kompromissi allakirjutatuna esitanud maakohtule. Hageja selgitas kirjalikult 28.05.2020.a kohtule ja menetlusosalistele, et hageja on esitanud korduvaid ettepanekuid kaasomandi lõpetamiseks, kostjad nõustusid hagiga, hageja esindaja esitas allakirjutamiseks kompromissi. 13.02.2020.a toimus elamus tulekahju. Hagejale on esitatud järelepärimistele vastuseks teavitatud, et kaasomandis olnud korteriomand ei olnud kindlustatud, kuid elamus kõigi korteriomandi omanike kaasomandis olevad osad olid kindlustatud. Kaasomandis olnud korteriomandi kahjustused ei olnud väga suured. Hageja jäi esitatud hagiavalduse juurde ja palub kaasomand vaidlusalusele korteriomandile lõpetada. Tulekahju tulemusel võis väheneda vaidlusaluse korteriomandi tegelik väärtus. Hageja teavitas, et korteriomandi ostmiseks on tehtud hagejale konkreetne pakkumine omandada see tervikuna hetkeseisus olevana 50 000 euro eest ning saadud raha saaks kaasomanike vahel jagada vastavalt osade suurusele. Hageja teavitas menetlusosalisi sellestki, et kaasomandi lõpetamiseks saaks hageja kokku leppida vajalikud formaalsused (notari aeg jms). Kostja I soovis hageja käes täpsemat teavet võimaliku omandaja kohta. Kostja II soovis aga, et kõik kaasomanikud osaleksid korteriomandi ja tervikuna põlengu tagajärgede likvideerimisel. Kostjate III ja IV seisukoht oli teadmata. Hageja elab ja töötab xxxx. Korteriomand ei ole teadaolevalt koormatud üüri- või muu samalaadse kasutuslepinguga. Korteriomandi kasutamine võis olla keeruline, samas korteriomand oleks olnud hõlpsasti võõrandatav, arvestades näiteks hageja leitud võimalikku ostjat ning esitatud pakkumist. Hagejal puudus ligipääs korteriomandile, kuna hagejal ei ole korteriomandi võtit. Kostjad ei ole menetluses esitanud põhjuseid hagiavalduse rahuldamata jätmiseks või vastuhagi kaasomandi mingil muul viisil lõpetamiseks kui müümine ja saadud tulemi jagamine vastavalt omandi osa suurusele. Hageja soovis hagiavalduse rahuldamist ja kaasomandi kiiret lõpetamist. Hageja märkis, et hageja on kostjale I hüvitanud menetluskulud, mis oli kostja I poolt kantud enne kompromissi sõlmimist 2020.a veebruaris. Käesolevas tsiviilasjas ei olnud kostjal I vajalikke ja põhjendatud menetluskulusid peale kompromissi sõlmimist (tsiviilasjas ei toimunud sisulist menetlust) ja ka sellel põhjusel ei nõustu hageja mingil juhul kostja I menetluskuludega peale kompromissi, sh peale kohtuvälise kompromissi sõlmimist. Kostja I ei esitanud menetluses seisukohta, et ta ei nõustu varasemalt esitatud kostja I poolt hagiavalduse õigeksvõtuga. Hageja ei nõustunud kostja I esindaja tunnitasu määraga 180 eurot 1 tunni eest, kuivõrd tegemist ei ole keerulise vaidlusega. Ajakulu 6,5 tundi olukorras, kus kostja I nõustus hagiavaldusega, on vastuvõetamatu ja põhjendamatu.
2-19-13834 Hageja palus lõpetada tsiviilasja menetluse, tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtumääruse põhjendused
12.Kohus asub seisukohale, et hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja lõpetada menetlus K. K. hagist M. H., P.-M. A., A. K. ja R. K. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes.
13.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et TsMS § 429 lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada.
14.Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Kohus ei ole käesolevalt tuvastanud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid.
15.Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
16.Hageja palus tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu kokku 300 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on avalduse riigilõivu tagastamiseks esitanud. Kohus leiab, et seoses hagist loobumisega tuleb tagastada 150 eurot K. K. arvelduskontole nr xxxx, BIC kood: xxxx (Xxxx filiaal).
17.TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 168 lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
2-19-13834
19.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja ning kostja II sõlmisid 11.03.2021.a notariaalse kinnistu müügilepingu, millega kostja II omandas hagejale kuulunud kaasomandi osa. Hageja ei ole enam xxxx asuva (registriosa nr xxxx) korteriomandi kaasomanik. Seega võib asuda seisukohale, et kostja II on hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
20.Kohus selgitab, et kuna hagi on kostja II pool rahuldatud, siis TsMS § 168 lg 5 kohaselt oleks hageja menetluskulude kandmise kohustus kostjal II. Hageja märkis, et ta ei soovi menetluskulude hüvitamist. Kostja II kinnitas, et tal puuduvad hageja vastu mistahes nõuded, sealhulgas ei nõua kostja II hagejalt mistahes menetluskulusid. See, kui menetluses osaleb mitu kostjat ja üks kostja teeb õiguslikku tähendust omava toimingu (rahuldab nõude), ei tähenda, et sellest tekiksid õiguslikud tagajärjed ka kõikide ülejäänud kostjate suhtes. Ka solidaarvõlgnikest kostjad osalevad menetluses eraldi ja iseseisvalt ja üks kostja ei vastuta teise kostja tegevuse (sh nõude rahuldamise) eest. Samamoodi nagu ka siis, kui üks kostja võtab mingi asjaolu omaks või hagi õigeks, ei tähenda, et omaksvõtt või õigeksvõtt laieneks ülejäänud kostjatele (Tallinna Ringkonnakohtu 13.02.2018.a määrus tsiviilasjas nr 2-17-6030 p 11). Kostjad III ja IV esitasid kohtule e-kirja, milles märkisid, et nad ei soovi tasuda menetluskulusid ning soovivad menetluskulude väljamõistmist hagejalt. Kostja III ja IV menetluskulude nimekirja ei esitanud. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal III ja IV oleksid menetluskulusid tekkinud. Seega kohtul tuleb otsustada menetluskulude jaotust kostja I kulude osas.
21.Kostja I palus kooskõlas TsMS §-ga 168 lg 4 mõista hagejalt välja kostja I menetluskulud vastavalt 25.03.2021.a menetlusdokumendis esitatud menetluskulude nimekirjale. Kostja I väide on kokkuvõtvalt see, et hagiavalduse esitamine oli kostja I jaoks üllatuslik, kuna hageja ei ole mitte kordagi pöördunud eelnevalt kostja I poole ettepanekuga korteri kaasomand lõpetada. Juhul, kui hageja oleks enne hagiavalduse esitamist pöördunud kaasomandi lõpetamise ettepanekuga kostja I poole, siis oleks hageja teadlik, et kostja I on kaasomandi lõpetamisega nõus ega oma mistahes huvi korteri omamise või kaasomandi säilitamise vastu. Hageja ei täitnud AÕS § 77 lg 2 sätestatud tingimust. Hageja asus kokkuvõtlikult seisukohale, et tal oli õigustus ja õigus esitada hagiavaldus kaasomandi lõpetamiseks ja selline tegevus ei ole ega saagi olla etteheidetav. Hagejal ei olnud ligipääsu kaasomandile. Hageja soovis alates 2014.a (eriti kostja 1 poja kaudu) kaasomandi lõpetamist. Hilisemas kohtueelses menetluses ei jõutud kokkuleppele kostja II vastuseisu tõttu. Hageja tugineb ka asjaolule, et 2019.a alanud kohtumenetlus ei ole siiani lõppenud poolte suurte erimeelsuste tõttu.
22.Kostja I, kelle menetluskulude küsimust käesoleval juhul hinnatakse, hageja nõuet ei rahuldanud. Seega üldreegli järgi tuleks kostja I menetluskulud TsMS § 168 lg 4 I lausepoole alusel jätta hageja kanda.
23.Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulude jaotuse osas kohaldada TsMS § 162 lg-t 4. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-28-12, p-is 15 märkinud, et kuigi TsMS § 168 sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu, saab kohaldada ka TsMS § 162 lg-t 4. Nimetatud säte kohaldub ka
2-19-13834 juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1) (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11, p-d 13 ja 14).
24.Menetluskulude jaotus sõltub üldjuhul sellest, kes pooltest on kohtuvaidluse põhjustanud ja milline on lõpptulemus pooltele. Lisaks on menetluskulude jaotuse määramisel võimalik kaaluda ka seda, kas kostjate sooritus menetluse ajal viis hageja lähemale eesmärgile, mida ta soovis hagiga saavutada, ja seetõttu loobus hageja hagist (Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2019.a määrus tsiviilasjas nr 2-18-10775 p 20).
25.Kohus nõustub kostja I väitega, et kaasomand lõpetatakse eelkõige kaasomanike kokkuleppel (AÕS § 77 lg 2). Esitatud asjaolude pinnalt ei saa kindlalt väita, et hageja on enne kohtumenetlust pöördunud kostjate poole kaasomandi lõpetamise sooviga. Hageja on esitanud 03.10.2019.a V. V. 27.06.2017.a e-kirja, kuid sellest ei saa järeldada, et hageja on esitanud kaasomanikele selge kaasomandi lõpetamise nõude. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on juba 2014.a pöördunud kaasomanike poole kaasomandi lõpetamise nõudega. Vaatamata sellele, ei saa kohtu hinnangul AÕS § 77 lg 2 tõlgendada selliselt, et kaasomanik, kes soovib kaasomandit lõpetada, saab pöörduda kohtusse üksnes siis, kui pooled ei ole omavahel kaasomandi jagamises kokkulepet saavutanud, st tegemist ei ole AÕS § 77 lg 2 kohaldamise eeldusega nii nagu kostja I seda väidab. AÕS § 77 lg 2 suunab kaasomanike lahendama kaasomandi lõpetamise küsimust kohtuvälises korras, kuid ei pane nendele sellist kohustust ette. Kohus märgib, et AÕS § 76 lõike 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Riigikohus on lahendi nr 3-21-45-06 p-s 19 märkinud, et kohus ei pea üldjuhul tuvastama mingeid põhjusi kaasomandi lõpetamiseks. Seega hageja poolt kohtusse pöördumist ei saa pidada ka alusetuks. Kompromiss-läbirääkimised on kestnud alates 28.11.2019.a kuni 11.03.2021.a ning sellel perioodil on menetlusosaliste (eelkõige kostja I, II ja hageja) vahel ilmnenud erimeelsusi, samuti ka asjaolusid, mis ei olnud menetlusosaliste poolt vähemalt osaliselt mõjutatavad (tulekahju ja selle tagajärjed – taastamistööd). Sellest tulenevalt võib asuda seisukohale, et kaasomandi lõpetamine kohtuvälises korras oleks olnud vähetõenäoline ning kohtumenetlus oleks olnud ilmselt möödapääsmatu. Kostja I on 01.11.2019.a menetlusdokumendis võtnud hagi õigeks. Kostja I mh selgitas, et kui hageja oleks enne hagiavalduse esitamist pöördunud kaasomandi lõpetamise ettepanekuga kostja I poole, siis oleks hageja teadlik, et kostja I on kaasomandi lõpetamisega nõus ega oma mistahes huvi korteri omamise või kaasomandi säilitamise vastu. Kohus leiab, et siinkohal võib kerkida küsimus lepingulise esindaja vajalikkuse osas, st kas vaidluse keerukuse tõttu oli menetlusosalisel põhjendatud kasutada lepingulise esindaja õigusabi. Juhul, kui kostja I on olnud pidevalt sellisel positsioonil nagu 01.11.2019.a menetlusdokumendis on märgitud, siis lepingulise esindaja õigusabi on küsitav. Vaidlust ei ole selles, et hagi eesmärk on saavutatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
26.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/
2-19-13834 Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.