Tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot ja kanda see X arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
6.Jätta menetluskulude suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-22-7127
Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on X hagi Y ja W vastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.
2.Kohus peatas 24.08.2022 määrusega tsiviilasja nr 2-22-7127 menetluse kuni tsiviilasjas nr xxx tehtava lõpplahendi jõustumiseni.
3.Kohus tegi 26.01.2023 määruse, millega uuendas tsiviilasja nr 2-22-7127 menetluse ja andis menetlusosalistele aega kompromissi sõlmimiseks ja kohtule esitamiseks kuni 03.02.2023. Lisaks oli pooltel võimalus esitada soovi korral oma lõplikud seisukohad. Seisukohad tuli esitada hiljemalt 10.02.2023.
4.03.02.2023 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks, kuna kostjad on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud.
5.Hageja palus määrata, et kostjad kannaks hageja menetluskulud summas 3 190,80 eurot (lepingulise esindaja kulu summas 2 980,80 eurot (koos km-ga) + pool riigilõivu summast summas 210 eurot) ning märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suuruse kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtumenetluses kandnud esindaja kasutamisega seoses õigusabikulusid 13,8 tunni eest summas 2 980,80 eurot (koos km-ga) Õigusabi tunnitasu on 180 eurot (käibemaksuta). Hageja esindaja poolt osutatud õigusteenus hõlmab järgmisi töid: Kuupäev
Tegevus
10.– 12.05.2022
Materjalidega tutvumine ja analüüs, 5,1 kohtumine kliendiga, hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine ja hagiavalduse esitamine kohtule
13.07.– 14.07.2022 Kostjate 27.06.2022 vastusega tutvumine ja analüüs, suhtlus kliendiga ning hageja seisukoha ja taotluse koostamine 25.07.2022 Kostjate 25.07.2022 seisukohaga tutvumine, suhtlus kliendiga
3,2
0,2 2,7
0,3
2-22-7127 29.08.2022
Harju Maakohtu 24.08.2022 kohtumäärusega tutvumine, suhtlus kliendiga
02.02.– 03.02.2023 Kompromissläbirääkimiste pidamine kostja esindajaga 03.02.2023 Hagist loobumise ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine, menetluskulude nimekirja koostamine Kokku:
0,5
0,6 1,2
13,8
Lisaks sellele on hageja tasunud hagiavalduselt riigilõivu summas 420 eurot, millest poole ehk 210 euro väljamõistmist hageja kostjatelt taotles, kuna ülejäänud pool kuulub hagejale tagastamisele TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel hagist loobumise tõttu.
6.Hageja palus tagastada TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool ehk 210 eurot hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX.
7.Hageja selgitas, et hagi on esitatud asjaõigusseaduse (AÕS) sätete alusel. Hageja palus kostjatel enne kohtu poole pöördumist korduvalt nii kirjalikult kui ka suuliselt hageja valduse vabastamist, kuid kostja I pidas õigeks hageja palveid ignoreerida ning muutis endaga kooselamise sisuliselt võimatuks. Eeltoodust tulenevalt ei jäänud hagejal midagi muud üle kui oma õiguste kaitseks kohtu poole pöördud. Kostjate lähenemine, mille kohaselt prevaleerib antud juhul perekonnaseadus, on ebaõige. AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja kasutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutele nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Pelgalt asjaolu, et pooled olid abielus, ei anna kostjale automaatset õigust käsitleda hageja lahusvara PKS § 23 mõttes perekonna ühise eluasemena, ehk ei anna kostjale automaatselt õigusliku alust kinnisasja valdamiseks.
8.Kohus saatis 07.02.2023 kostjatele e-kirja ja palus esitada oma seisukoha hageja 03.02.2023 menetlusdokumendi osas.
9.Kostjad esitasid 14.02.2023 oma seisukoha. Kostjad palusid jätta hageja hagist loobumise avalduse vastu võtmata ning jätta hagi läbi vaatamata. Kostjad palusid jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
10.Kostjad selgitasid, et vaidlusalune eluruum oli poolte ühine eluase. Abikaasade omavahelistes suhetes prevalveerib perekonnaseadus muude õigusaktide üle. Hageja poolt materiaalõigusliku alusena esile toodud negatoorhagi nõudenorm (AÕS § 89) ega ka vindikatsiooni nõudenorm (AÕS § 80 lg 1) ei olnud algusest peale kohaldatav. Seadusandja mõte ei ole mitte kunagi olnud võimaldada abikaasal esitada teise abikaasa vastu pere ühise eluasemest nö väljatõstmise/selle väljanõudmise hagi. Seega oli ilmne, et hagejal puudus nõue nii AÕS § 80 lg 1 kui ka AÕS § 89 alusel, kuivõrd kostja I oli hagi esitamise ajal hageja abikaasa, kes oma alaealise lapsega (kostja II) ei vallanud kinnistut ebaseaduslikult.
2-22-7127 Hageja poolt esile toodud asjaoludel ja õiguslikel alustel ei olnud hagejal võimalik oma hagiga taotletavat eesmärki saavutada. Kostjad palusid jätta hagist loobumine vastu võtmata ning jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Kostjad leidsid juba hagivastuses, et isegi juhul, kui kohus peaks leidma, et AÕS § 89 ja AÕS § 80 lg 1 võimaldavad ühel abikaasal esitada teise abikaasa vastu perekonna ühisest eluasemest väljatõstmise nõude, siis tuginevad kostjad alternatiivse õigusliku vastuväitena AÕS § 83 lg-le 1. Kostjad leiavad, et kostja I poolt hagejaga abielus olemise kui ka eluruumi perekonna ühise eluasemena kasutamise faktid (mille üle vaidlus puudus) andsid kostjatele (kostjal I on õigus majutada perekonna ühisel eluasemel oma alaealist last) õigusliku aluse keelduda eluruumi valdust hagejale välja andmast. Kostjad leidsid seega, et AÕS § 83 lg 1 annab abikaasale õigusliku aluse vallata teise abikaasa lahusvarasse kuuluvat kinnisasja, eluruumi vms, kui isikud on omavahel abielus ning kui n-ö väljanõutav kinnisasi/eluase on faktiliselt olnud kasutusel perekonna ühise eluasemena PKS § 21 tähenduses. Seega tulnuks hagi alternatiivselt läbi vaatamata jätmisele, jätta igal juhul rahuldamata AÕS § 83 lg 1 alusel. Asjaolu, et kostjad kolisid pärast lahutust kodust välja, ei anna hagejale õigust pidada hagi põhjendatuks ning taotleda menetluskulude hüvitamist.
11.Kostjad palusid kohaldada TsMS § 164 lg-t 2 ning jätta kõik kostjate menetluskulud hageja kanda, põhjusel et: 1) vaidlusalune eluruum oli hagi esitamisel perekonna koduks, mille üle pooled menetluses ei vaidle; 2) hageja esitas hagi oma seadusliku abikaasa ja oma 13 aastase kasutütre vastu 12. mail 2022 aastal, saates kolm päeva varem (s.o 9. mail) advokaadi kaudu nõudekirja, nõudes viivitamatult oma abikaasa ja kasutütre lahkumist pere ühisest kodust; 3) vastavalt nõudekirjale tuli kodust lahkumise nõue tuli täita kahe päevaga, mis ei ole kindlasti inimlik, ega normaalne käitumine abikaasa ja laste isa poolt; 4) perekonna kodus elas samal ajal lisaks alaealisele tütrele ka poolte ühine 7 aastane poeg Q; 5) hageja on keeldunud sõlmimast kostjate pakutud mõistlikku kompromissi, jätta menetluskulud poolte endi kanda ning loobuda hagist.
12.Kostjad märkisid, et juhul kui jaatada hageja käsitlust, mille kohaselt peaksid kostjad kandma kõik menetluskulud, legitimeerib see õiguslikult olukorra, kus ühel abikaasal on hetkel õigus nõuda teiselt abikaasalt perekonna ühise eluaseme viivitamatut vabastamist, olgugi, et pere elab seal koos oma alaealiste lastega ning juhul kui abikaasa seda nõuet ei täida, riskib abikaasa väga suures ulatuses menetluskulude hüvitamise kohustusega. Selline olukord, ei saa perekonda ja abielu austavas demokraatlikus õigusriigis olla mitte kuidagi kohane. Arvestades eeltoodut oleks hageja menetluskulude kostjate, sh alaealisest kostja kanda jätmine ka äärmiselt ebaõiglane.
13.Kostjad taotlesid hagejalt kostjate menetluskulude väljamõistmist. Kostjad on kasutanud vandeadvokaadist esindajat töötunni hinnaga 180 eurot/h, millele lisandub käibemaks. Menetluskulude nimekiri moodustub järgmiselt: Kuupäev
Kulud kokku moodustavad summas 2520 eurot, millele lisandub käibemaks, kuivõrd kostjad on füüsilised isikud.
14.Hageja esitas 27.02.2023 oma arvamuse. Hageja palus võtta hagist loobumise avaldus vastu ning jätta kõik menetluskulud kostjate kanda. Hageja märkis, et kostjad oleksid saanud antud menetlust ja menetluskulusid vältida, kui kostjad oleksid välja kolinud rahumeelselt sel ajal, kui hageja seda kostjalt I korduvalt palus. Kostjad on menetluse kestel hageja nõudele läbivalt vastu vaielnud, põhjustades ise menetluskulude tekkimise (sama teguviisi praktiseeris kostja I ka abielu lahutamise menetluses). Kostjad jätkasid, vaatamata hageja korduvatele pöördumistele, hageja eluruumi kasutamist. Kostja I oleks saanud vältida kostjale II (st kostja I alaealisele lapsele) tekkivaid menetluskulusid, kui kostja I oleks täitnud hageja palve hageja eluruumist välja kolida väljaspool kohtumenetlust või kui oleks viimane täitnud vähemalt nõude siis, kui hageja esitas kostjale I nõudekirja. Kostja I isegi ei vaevunud sellele vastama. Kostjad ei aktsepteerinud hageja kompromissi. Kostja I saab süüdistada vaid iseennast, et viimane ei olnud nõus eelduslikult üksnes kiusu pärast hageja eluruumi vabastama ning sellises olukorras ei lasu mistahes süüd hagejal, et viimane oma õiguste kaitseks kohtu poole pöördus.
15.Kohus, tutvunud menetlusosaliste menetlusdokumentidega, leiab, et kostjate taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata, hageja avaldus hagist loobumiseks tuleb vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude poolte endi kanda jätmise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
16.TsMS § 423 sätestab alused, mille esinemise korral on võimalik jätta hagiavaldus või avaldus läbivaatamata.
2-22-7127
17.Kohtu hinnangul tuginesid kostjad taotluse esitamisel TsMS § 423 lg 2 p 2 III alternatiivile, mille kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Viidatud säte kohaldub olukorras, kus eesmärk on objektiivselt võimatu, taotletavat eesmärki ei saa saavutada hageja esitatud asjaoludel või mitmest lõppeesmärgi saavutamiseks vajalikust nõudest on esitatud ainult osa (Kõve, V. jt, TsMS II kommenteeritud väljaanne, kirjastus Juura, Tallinn 2018, § 371 lg 2 p 2 III alternatiiv). TsMS § 423 lg 2 p 2 III ei kohusta kohut jätma hagi läbi vaatamata, vaid annab selleks võimaluse (vt Riigikohtu 24. septembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-14 p 14).
18.Kostjad leidsid kokkuvõtlikult, et hageja poolt esile toodud asjaoludel ja õiguslikel alustel ei olnud hagejal võimalik oma hagiga taotletavat eesmärki saavutada, kuna: 1) hageja ja kostja I olid abielus ning abikaasade omavahelistes suhetes prevalveerib PKS muude õigusaktide üle ning; 2) vaidlusalune eluruum oli hagi esitamisel perekonna koduks.
19.Hagiavaldusest nähtuvalt tugines hageja nõude esitamisel AÕS §-le 89, mille kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega, välja arvatud juhul, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Samas hagi eseme sõnastusest lähtudes võiks hageja nõuet kvalifitseerida AÕS § 80 järgi nõuda kostjate ebaseaduslikust valdusest välja hagejale kuuluv eluruum. Viidatud sätte lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab ning lg 2 sätestab, et omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 80 regulatsioon hõlmab kitsalt ainult valduse kaotusega seotud rikkumisi. Arvestades hagiavalduses esitatud väiteid selle kohta, et eluruum oli hagi esitamise ajal hageja kui ka kostjate kasutuses, nimelt elasid pooled seal koos, võiks nõuet kvalifitseerida AÕS § 89 alusel. AÕS § 89 tuleneva nõude võib esitada asja omanik, mille suhtes omandiõiguse rikkumine aset leiab. Hagi rahuldamata jätmiseks peab valdaja tõendama, et temal on asja kasutamiseks omaniku nõusolek või muu õiguslik alus. Tsiviilasja materjalide kohaselt on vaidlusaluse eluruumi omanik hageja. Hagiavalduses on märgitud, et hageja ja kostja I on abielus alates 06.02.2015 ning abikaasade poolt valitud varasuhteks on varalahususe varasuhe. Hageja ja kostja 1 suhted halvenesid ja hageja palus, et kostja I koos kostjaga II koliks vaidlusalusest eluruumist välja. Kostjad ei täitnud hageja korduvaid palveid eluruumist lahkuda ning valdus vabastada. Hageja pöördus kohtusse oma seadusega ettenähtud õiguste kaitseks. Hagi oleks olnud perspektiivitu üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik
2-22-7127 rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Hageja eesmärk, hagiavalduses esitatud asjaolude alusel, oli saavutatav. Tsiviilasja nr xxx esemeks oli hageja ja kostja I abielu lahutamine. Kohus peatas 24.08.2022 määrusega tsiviilasja nr 2-22-7127 menetluse kuni tsiviilasjas nr xxx tehtava lõpplahendi jõustumiseni, kuna käesoleva asja tulemus võis sõltuda otseselt sellest, kuidas lahendatakse tsiviilasi nr xxx. Kohus tegi viidatud tsiviilasjas 07.12.2022 otsuse, millega lahutas hageja ja kostja I abielu. Isegi kui hageja nõuet ei oleks võimalik hinnata hagis viidatud õigusnormi alusel, st AÕS § 89 alusel, võinuks hageja nõude rahuldamine olla võimalik PKS § 23 alusel või pärast abielu lahutamist PKS § 68 alusel. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 järgi seotud poolte õiguslike väidetega ning vaidlusaluste asjaolude, st kas kostjatel oli seaduslik alus eluruumi kasutamiseks, tuvastamine toimunuks asja sisulise arutamise käigus. Kohus ei täheldanud hagi menetlusse võtmisel TsMS §-s 371 sätestatud hagi menetlusse võtmisest keeldumise ja menetluse jooksul TsMS §-s 423 sätestatud hagi läbi vaatamata jätmise absoluutset alust. Seega kostjate taotlus tuleb jätta rahuldamata.
20.Hageja loobus hagist, sest kostjad vabastasid vaidlusaluse eluruumi valduse. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et TsMS § 429 lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb hagiavaldusest loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. Kohus selgitab täiendavalt, et loobumise tõttu menetluse lõpetamine on kooskõlas ka põhimõtetega, mis tulenevad TsMS § 4 lg-test 1-3 ning § 5 lg-st 1 – st hagimenetluse läbiviimise eelduseks on hageja hagi ja seal toodud nõue ning hageja soov, et seda hagi üldse menetletakse. Hagejal on õigus nõudest loobuda ning sellist soovi tuleb tunnustada.
2-22-7127 Lisaks prevaleerib vastav soov vastaspoole huvi ja taotluse ees jätta vaidlusalune hagi läbi vaatamata.
21.TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
22.Hageja palus tagastada seoses avaldusest loobumisega pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja esitatud taotlusega riigilõivu tagastamiseks, leiab, et taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Arvestades asjaolu, et hageja on loobunud hagiavaldusest, tuleb tasutud riigilõivust pool, s.o 210 eurot, hageja X arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX tagastada.
23.TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
25.Vastavalt TsMS § 168 lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-28-12, p-is 15 märkinud, et kuigi TsMS § 168 sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu, saab kohaldada ka TsMS § 162 lg-t 4. Nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1) (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11, p-d 13 ja 14).
26.Hageja loobus hagist, sest kostjad vabastasid eluruumi valduse. Seega kostjad rahuldasid hageja nõude pärast hagi esitamist ja menetluskulud tuleks jätta TsMS § 168 lg 5 alusel kostjate kanda. Kohtu hinnangul tuleb poolte menetluskulud jätta siiski TsMS § 162 lg 4 alusel nende endi kanda.
2-22-7127 Menetluskulude jaotus sõltub üldjuhul sellest, kes pooltest on kohtuvaidluse põhjustanud ja milline on lõpptulemus pooltele. Lisaks on menetluskulude jaotuse määramisel võimalik kaaluda ka seda, kas kostjate sooritus menetluse ajal viis hageja lähemale eesmärgile, mida ta soovis hagiga saavutada, ja seetõttu loobus hageja hagist (Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2019.a määrus tsiviilasjas nr 2-18-10775 p 20). Hageja ja kostja I olid abielus alates 06.02.2015. Hageja ja kostja I suhted halvenesid ja hageja palus, et kostja I koos kostjaga II koliks vaidlusalusest eluruumist välja. Kostjad ei täitnud hageja palvet. Hageja märkis hagiavalduses, et hageja ja kostja I kooselulised suhted lõppesid ja hageja soovib abielu esimesel võimalusel lahutada. Tsiviilasja nr xxx materjalidest nähtub, et abielu lahutamise hagi esitati 10.06.2022. Käesolev hagi esitati aga 12.05.2022. Abielu lahutati 07.12.2022 otsusega, mis jõustus 17.01.2023. Käesolev vaidlus oli perekonnaõigusliku iseloomuga. Tsiviilasja materjalidest võib järeldada, et vaidlusalune eluruum oli kuni abielu lahutamiseni poolte ühine eluase. Perekonnaseaduse eelnõu seletuskirjas on rõhutatud, et perekonna eluase on eluruum, mille suhtes iga pereliikme (eeskätt abikaasade) õigused on eriliselt kaitstud – seda isegi juhul, kui abikaasa ei ole eluruumi omanik ega kasuta eluruumi võla- ega asjaõigusliku õigussuhte alusel. See kaitse seondub ühelt poolt perekonna huvide kaitse vajadusega, teiselt poolt soovitakse sel teel pöörata tähelepanu ka üksikisiku kaitsmist väärivale huvile oma kodu vastu (vt perekonnaseaduse eelnõu seletuskiri lk 6). Kostja I võis käesolevas asjas tugineda PKS §-le 23, kui kostjat I oli asetatud põhjendamatult ebasoodsasse seisu ning nõuda vaidlusaluse eluruumi kasutamist kuni abielu lahutamiseni. Sellest tulenevalt ei saa kostja I valdust pidada igal juhul ilmselt ebaseaduslikuks. Võiks asuda isegi seisukohale, et hagi oli esitatud ennatlikult. Kostjate vastuväited ei olnud põhjendamatud. Liiati on kostja II alaealine, kes on menetlusse kaasatatud üksnes seetõttu, et kostja I ja hageja ei suutnud vaidlusi lahendada kohtuväliselt. Hagi eesmärk on saavutatud. Kostjad vabastasid eluruumi valduse pärast kostja I ja hageja abielu lahutamist. Seega hageja menetluskulude jätmine kostjate kanda oleks kohtu hinnangul kostjate suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Eeltoodust tulenevalt on õiglane menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
27.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.