Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (3)

Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte e-posti (endusel 02.09.2019. a. Kostja kinnitas nimetatud kuupäeval e-posti vahendusel menetlusdokumentide kättesaamist. Kostja kinnitas, et sai menetlusdokumendid kätte ning tegeleb asjaga. Seega on menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatud. Kostja ei ole hagejaga ühendust võtnud ega ka võlgnevust likvideerinud. Samuti ei ole kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile vastanud. Kohus teeb hageja nõusolekul TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS Eesti Ühispank (õigusjärglane AS SEB Pank) 16.09.2002. a Magnet krediitkaardi lepingu nr A020015999. Lepingu täitmist tagasid kostja laekumised kostja arvelduskontole. Lepingu kohaselt avas hageja kostja arvele laenulimiidi summas 20 000 EEK-i ehk 1278,23 eurot, kohustusliku tagasimaksega 1000 EEK-i ehk 63,91 eurot. Maksepäevaks lepiti kokku 10.kuupäev. Laenu kasutamise eest lepiti kokku intressimääraks vastavalt kehtivale hinnakirjale lepingu sõlmimisel 16% aastas. Kostja oma kohustust ei täitnud ja rikkus võlgnevuse tasumise kokkulepet, jättes laenumaksed õigeaegselt tasumata. Krediitkaardi leping lõpetati seoses võlgnevustega ning olemasolev nõue vormistati 01.03.2018. a ümber kaardilaenude krediidilepinguks intressimääraga vastavalt kehtivale hinnakirjale 20% aastas. Viimase makse nõude tasumiseks tegi kostja 25.09.2018. a. Kirjalikele nõuetele võlgnevuse likvideerimiseks kostja ei reageerinud. 11.02.2019. a saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise teate. Hageja ütles lepingu üles 11.03.2019. a. 07.03.2019. a sõlmisid hageja ja kostja suulise kokkuleppe, mille alusel kohustus kostja kustutama võlgnevust igakuiste maksetega kuni 100 eurot ning seda kuni kogu võlgnevuse tasumiseni. Nimetatud kokkuleppe alusel tegi kostja 07.03.2019. a makse summas 100 eurot. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse kokku 713,76 eurot, mis koosneb põhiosast summas 545,60 eurot, intressist 103,26 eurot ja viivistest kuni 25.07.2019. a summas 64,90 eurot. Lisaks mõista kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates 26.07.2019. a 20% aastas kuni põhinõude rahuldamiseni. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 545,60 eurot ja kohtuotsuse tegemise aja, s.o 2 (3)

04.10.2019.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 85,83 eurot (64,90+20,93). Kohus märgib, et hagiavalduse kohaselt on hageja arvestanud lepingult viiviseid põhiosa maksetega võlgnevuse tekkimisel alates 11.06.2018. a kuni 25.07.2019. a, kokku summas 64,90 eurot viivisemääraga 20% aastas. Kohtu arvutuste kohaselt on kujuneb hagi esitamise ajaks, s.o 26.07.2019. a sissenõutavaks viiviseks (põhivõlalt 545,60 eurot viivisemääraga 20% aastas) 122,87 eurot, mitte 64,90 eurot nagu seda on märkinud hageja. Tulenevalt asjaolust, et kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud (TsMS § 439), lähtub kohus otsuse tegemisel hageja poolt nõutud viivisesummast, s.o 64,90 eurot. Viivise summaks perioodil 27.07.2019. a, s.o hagi esitamisele järgnevast päevast, kuni 04.10.2019. a, s.o kohtuotsuse tegemiseni, kujuneb 20,93 eurot. Seega on kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutav viivis kokku 85,83 (64,90+20,93) eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 05.10.2019. a viivise põhivõlalt, s.o 545,60 eurot, 20% aastas kuni põhivõla täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 175 eurot. See on TsMS § 138 lg-te 1, 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Hageja ei esitanud menetluskulude nimekirja. Seega on hageja menetluskulu 175 eurot. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu summas 175 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlemisega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.