2-25-101162 Aktiva Finance Group OÜ hagi F.H vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
3711,54 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ Aktiva Finance Group OÜ (registrikood: 10746479; asukoht: XXX, Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (e-post: XXX) Kostja: F.H (isikukood: XXX; elukoht: XXX).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi F.H vastu võlgnevuse nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta kõik menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
Kohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ hagi F.H vastu võlgnevuse nõudes.
2.Menetluse käik on kokkuvõtvalt olnud järgmine:
Aktiva Finance Group OÜ esitas 15.01.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3159,54 euro saamiseks. Kohus tegi 16.01.2025
2-25-101162 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.
Pärnu Maakohus lõpetas 07.03.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
27.03.2025 esitas hageja hagiavalduse.
31.03.2025 jättis kohus hagiavalduse käiguta ja määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
03.04.2025 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse.
10.04.2025 võttis kohus hagi menetlusse ja otsustas toimetada menetlusdokumendid kostjale kätte ka avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale väljaandes Ametlikud Teadaanded kättetoimetatud 27.04.2025. Kostja ei ole tähtaegselt ega ka hiljem hagile vastanud.
HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD
3.Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja:
lepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse summas 1517,05 eurot, intressi 65,17 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, haldustasu 7,50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 135,95 eurot;
lepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 1165,22 eurot, intressi 73,65 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, haldustasu 10 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 121,92 eurot;
edasiulatuva viivise lepingust nr XXX tulenevalt põhivõlgnevuselt summas 1517,05 eurot 17,90% aastas alates 28.03.2025 kuni põhivõlgnevuse 1517,05 euro täitmiseni;
edasiulatuva viivise lepingust nr XXX tulenevalt põhivõlgnevuselt 1165,22 eurot 20,90% aastas alates 28.03.2025 kuni põhivõlgnevuse 1165,22 euro täitmiseni.
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank (esialgne võlausaldaja) ja kostja 26.09.2019 laenulepingu nr XXX (dtl 29-36), mille alusel sai kostja laenu 4999 eurot ja 25.05.2021 laenulepingu nr XXX (dtl 52-58), mille alusel sai kostja laenu 3423 eurot. Lepingus nr XXX lepiti kokku intressi määr 17,90% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 21,8%. Lepingus nr XXX lepiti kokku intressi määr 20,90% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 26,99%. Viivisemääraks on lepinguline intressimäär (dtl 29-52). Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu (dtl 35 ja 57). Vastavalt lepingutele ja nendes sisalduvatele maksegraafikutele oli kostja kohustatud tasuma lepingu haldustasu, mis on lepingu kohaselt 2,50 eurot kuus (dtl 29 ja 52).
2
2-25-101162
5.Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Esialgne võlausaldaja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh avalikest andmebaasidest. Krediidianalüüsi läbiviimiseks esitas kostja taotlused (dtl 81-82). Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Kõnealuste krediiditaotluste esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Lepingu nr XXX alusel on krediidiandja teada saanud Pensioniregistri päringust, et kostja viimase kuue kuu keskmine igakuine sissetulek oli 2320 eurot (dtl 83-89). Väljaminekuteks arvestati 352,00 eurot (dtl 81). Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 116,36 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 1851,64 eurot (2320 – 352 – 116,36). Lepingu nr XXX alusel on krediidiandja teada saanud Maksu- ja Tolliameti päringust, et kostja viimase 12 kuu keskmine igakuine sissetulek oli 550,38 eurot (dtl 83). Väljaminekuteks arvestati 116 eurot (dtl 82). Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 111,20 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 323,18 eurot (550,38 – 116 – 111,20).
6.Kostja pidi laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja ei täitnud maksegraafikutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 04.09.2024 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 77). 25.09.2024 ütles esialgne võlausaldaja lepingud ülesse, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul (dtl 78). Esialgne võlausaldaja loovutas 26.09.2024 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 79-80).
7.Lepingu nr XXX alusel sai kostja laenu summas 4999 eurot. Kostja kohustus laenu eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 15.10.2019 – 15.09.2025. Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 58. osamaksest, s.o 15.07.2024 kuni 60. osamakseni 15.09.2024. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 3481,95 eurot (dtl 3851) Seega on lepingust nr XXX tulenev põhivõlg summas 1517,05 (4999 - 3481,95) eurot. Lepingu nr XXX alusel sai kostja laenu summas 3423,00 eurot. Kostja kohustus laenu eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 15.06.2021 – 15.05.2025. Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 37. osamaksest, s.o 15.06.2024 kuni 40. osamakseni 15.09.2024. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 2257,78 eurot (dtl 6069) Seega on lepingust nr XXX tulenev põhivõlg summas 1165,22 eurot (3423 - 2257,78).
8.Lepingus nr XXX on pooled kokku leppinud intressimääraks 17,90% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 58. osamaksest, s.o 15.07.2024 kuni 60. osamakseni 15.09.2024 summas 65,17 eurot (22,63+21,98+20,56). Lepingus nr XXX on pooled kokku leppinud intressimääraks 20,90% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 37. osamaksest, s.o 15.06.2024 kuni 40. osamakseni 15.09.2024 summas 73,65 eurot (20,97+18,77+17,77+16,14). 3
2-25-101162
9.Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 100 eurot meeldetuletuskirjade ning muude sissenõudmisega seotud kulude eest (dtl 90-101).
saadetud
10.Lepingu nr XXX ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 15.07.2024 - 15.09.2024 osamaksete haldustasud, s.o 7,50 eurot (3 x 2,50). Lepingu nr XXX ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 15.06.2024 - 15.09.2024 osamaksete haldustasud, s.o 10,00 eurot (4 x 2,50).
11.Lepingu nr XXX alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1517,05 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 26.09.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, s.o 27.03.2025 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras, s.o 17,90%. Hageja nõuab viivist summas 135,95 eurot (dtl 102). Lepingu nr XXX alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1165,22 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 26.09.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, s.o 27.03.2025 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras, s.o 20,90%. Hageja nõuab viivist summas 121,92 eurot (dtl 103).
12.Edaspidi nõuab hageja viivist lepingu nr XXX põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 28.03.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 17,90% aastas ning lepingu nr XXX põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 28.03.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 20,90% aastas.
13.Hageja märkis, et kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis kostja on tagastanud lepingute alusel saadud summa.
KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE
14.Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt ega ka hiljem hagile vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
15.Tsiviilasja hind TsMS § 124, § 133 ja § 134 lg 1 ls 1 kohaselt on 3711,54 eurot, mistõttu lahendab kohus tsiviilasja TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus leiab, et Aktiva Finance Group OÜ hagi F.H võlgnevuse väljamõistmiseks on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendamata. Kohus on seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud lepingute nr XXX ja XXX sõlmimisel kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Seetõttu ei saa kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldada hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega ning vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
16.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kohtu hinnangul vastab laenuleping nr XXX ja laenuleping nr XXX tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad 4
2-25-101162 tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 403 1 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 403 4 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest.
17.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 403 4 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud lepingu sõlmimisel kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis esialgne võlausaldaja kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes ainult kostja enda esile toodust ning avalikest andmebaasidest nähtuvast. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
5
2-25-101162 Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul esialgne võlausaldaja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et võlausaldaja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg 6.
18.Hageja märkis, et kostja sai lepingu nr XXX alusel laenu kokku summas 4999 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 6857,44 eurot. Lepingu nr XXX alusel sai laenu kokku summas 3423 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 4117,88 eurot. Hageja selgitas, et kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis kostja on tagastanud lepingute alusel saadud summa. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud viidatud lepingute sõlmimisel kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Eeltoodu alusel jääb hageja nõue rahuldamata, sest VÕS § 403 4 lg 7 kohase ümberarvestuse tulemusel kostjal võlga ei ole.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
20.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, ei ole kostjal tekkinud ka menetluskulusid, mida kohus saaks kindlaks määrata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 6
2-25-101162
21.TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.