Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

2-18-14979

Kostja I vastus hagiavaldusele Kostja esitas 11.11.2018 vastuse hagiavaldusele, milles hagi ei tunnista. Kostja märgib, et kogu hagi eest peaks vastutama R A, on andnud oma tunnistuse xxxx politseile.

2-18-14979 Kohtu selgitused TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kostja ei ilmunud 16.09.2019.a. toimunud istungile, kostjale on kohtukutse kätte toimetatud TsMS § 314.1 lg 2 alusel tema poolt kohtule nimetatud aadressile, mis loetakse kätteantuks saatmisest 3 tööpäeva jooksul. Kohus on kostjat hoiatanud, et kohus võib asja läbi vaadata sisuliselt, teha tagaseljaotsuse ning hageja on esitanud taotluse kostja I suhtes tagaseljaotsuse tegemiseks. Hagi asjaolude kohaselt põhjustas kostja II 20.09.2017 sõidukiga xxxx xxxx liiklusõnnetuse ja lahkus pärast kindlustusjuhtumit kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Sõiduki xxxx omanik oli kostja I. Kuna sõidukil xxxx puudus liikluskindlustus, kuid hagejal oli viimase kindlustusandjana kahju hüvitamise kohustus, siis hüvitas hageja liiklusõnnetusega põhjustatud kahju summas 5896,53 eurot ning esitas tagasinõude sõiduki xxxx omanikule, M A’ile (kostja 1). Kostja 1 tema vastu suunatud tagasinõuet ei tunnistanud. Liikluskindlustuse seadus (LKindlS) § 36 lg 2 kohaselt oli hagejal, kui kostja viimase kindlustuslepingu kindlustusandjana kohustus hüvitada kahju kindlustusvõtja eest kahjustatud isikule. LKindlS § 8 lg 1 punktide 1 kuni 3 kohaselt oli tegu kindlustusjuhtumiga, sest kahju tekitati sõidukiga, mille suhtes kehtib kindlustuskohustus; kahju oli tekitatud sõidukiga ehk oli realiseerunud sõiduki käitamisele iseloomulik risk; esines põhjuslik seos sõiduki liikumise ja tekitatud kahju vahel ning kahju tekitati teel ehk sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kahju suuruse tegi kindlaks ja kahju käsitles xxxx liikluskindlustuse rohelise kaardi büroo, kes esitas hagejale kahjunõude, mille kohaselt kahju kindlaks tegemise kulu oli 769,11 eurot. LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Seega võib tagasinõude esitada, kui koostoimes esinevad kolm asjaolu: sõidukijuht põhjustab kindlustusjuhtumi, lahkub pärast kindlustusjuhtumi toimumist sündmuskohalt õigusaktidest tulenevaid nõudeid rikkudes ja tegutseb lahkumisel ning õigusaktide rikkumisel süüliselt. Liiklusõnnetuse põhjustas kostja 2. LKindlS § 55 kohaselt kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. LKindlS § 3 lg 2 kohaselt liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust.

2-18-14979 VÕS § 137 lg 1 kohaselt kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Hageja esitas tagasinõude nii kindlustusjuhtumi põhjustaja kui sõiduki omaniku suhtes. Seega tulenevalt VÕS § 137 lg 1 vastutavad kostja 1 ja kostja 2 kahju hüvitamise eest solidaarselt. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tagasinõudes palus hageja kahju hüvitada hiljemalt 03.05.2018. Kostja 1 kahju hüvitanud ei ole, seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks ning hagejal on kostja 1 suhtes viivise nõue alates 04.05.2018. Kuna hagi asjaolude kohaselt oli kostja I kindlustusjuhtumi põhjustanud sõiduki omanik ning oli jätnud tasumata kahjuhüvitise, on hüvitise tasumisega viivituses, siis rikub ta kahju hüvitamise kohustust ning hagi kuulub ülalviidatud õigusnormide alusel kostja I suhtes rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt vastutab kostja tekitatud kahju eest LKindlS § 8 lg 1 p 1-3, § 36 lg 2 , § 53 lg 1 p 2, § 55, VÕS § 113 lg 1, § 127 lg 1, 4, § 128 lg 3, § 137 lg 1 järgi ning kostjalt I tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 5896,53 eurot ja viivised seisuga 05.10.2018 summas 200,96 eurot ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses põhinõudelt päevas alates 06.10.2018.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad TsMS § 162 lg 1, 2 alusel hageja ja kostja I menetluskulud kostja I kanda. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas kostjalt I. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjatelt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 450 eurot ning õigusabikulud summas 420 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 450 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 420 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd, tsiviilasja hinda ning asjaolu, et asjas toimus 16.09.2019.a. istung kestvusega 23 minutit (t/l 56 jj). Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 870 eurot (450+420). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

2-18-14979 menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal I tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (420 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.