lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-109229/24

Võlaõigus › Toetamislepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.09.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-109229/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Toetamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.09.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1228
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus77000234(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

27. september 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-109229

Tsiviilasi

Põhja-Pärnumaa valla (Põhja-Pärnumaa Vallavalituse kaudu) hagi XX vastu 4286,81 euro väljamõistmiseks. Menetluse taastamine kaja alusel

Vaidlustatud määrus

Pärnu Maakohtu 29. aprilli 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Põhja-Pärnumaa vald (Põhja-Pärnumaa vallavalitsuse kaudu, registrikood 77000234), lepinguline esindaja Ahti Randmere Kostja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Pärnu Maakohtu 29. aprilli 2019 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta XX kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSE KÄIK

1.Põhja-Pärnumaa vald (Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse kaudu, hageja) esitas
12.juunil 2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX-lt (kostja) 4286,81 euro väljamõistmiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 21. juunil 2018 Pärnu Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 4286,81 eurot. Kostja hagile ei vastanud.
2.Maakohus rahuldas 6. augusti 2018 tagaseljaotsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja poolte vahel 21. juunil 2016 sõlmitud toetuslepingu nr 3 alusel Põhja-Pärnumaa vallas Allikõnnu külas Tõrvaaugu kinnistu ühiskanalisatsiooniga liitumiseks hajaasustuse programmi 2016. aasta taotlusvoorus riigipoolsetest vahenditest kostjale välja makstud ja toetuslepingu tingimuste rikkumise tõttu Vändra Vallavalitsuse 13. detsembri 2017 korraldusega nr 218 kostjalt tagasi nõutud riigi- ja kohaliku omavalitsuse toetussumma 4286, 81eurot.
3.Kostja esitas 4. septembril 2018 maakohtule kaja menetluse taastamiseks ja vastuse hagiavaldusele. Kaja kohaselt ei olnud kostjal võimalik vastust tähtaegselt esitada, sest kostja esindaja pöördus juulis advokaadi poole, kuid ei osanud öelda tähtaega, millal kostja hagimaterjalid kätte sai. Lisaks tekitas segadust asjaolu, et hageja tegi ettepaneku kohtuväliseks lahendamiseks ja palus täiendavate andmete esitamist. Andmete esitamise järel hageja kostjale ei vastanud ja selgus, et on esitanud hagi kohtusse. Hageja palus jätta kaja rahuldamata.
4.Maakohus jättis 24. septembri 2018 määrusega kaja rahuldamata ja menetluse asjas taastamata, menetluskulud kostja kanda ning arvas kostja tasutud kaja kautsjoni riigituludesse. Ringkonnakohus tühistas 12. novembri 2018 määrusega maakohtu määruse ja saatis asja kaja uueks lahendamiseks tagasi maakohtule. Ringkonnakohus märkis, et maakohtul tuleb kaja uuel läbivaatamisel kirjeldada tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid ja kontrollida tagaseljaotsuse tegemise eeldusi, sh hagi õiguslikku põhjendatust.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5.Maakohus jättis 29. aprilli 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) kaja rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja arvas kostja tasutud kaja kautsjoni riigituludesse.
5.1.Maakohus leidis, et kostja ei tugine kajas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg 1 p-des 1–3 märgitud asjaoludele ja neid ka ei esine. Kostja ei märgi, et seaduse kohaselt ei oleks võinud tagaseljaotsust teha. Seega võis kostja kaja esitada juhul, kui hagile kirjalikult vastamata jätmiseks oli tal mõjuv põhjus. Kajas nimetatud asjaolud ei ole hagile vastamist takistavad mõjuvad põhjused. Hagile vastamata jätmise põhjus ei ole kohtuväliste läbirääkimiste pidamine enne hagi esitamist. Maakohus võttis hagi menetlusse 25. juunil 2018 ja andis kostjale tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva alates määruse kättetoimetamisest. Kostja saatis 27. juunil 2018 kohtule e-kirja, milles palus saata dokumendid paberkandjal lihtkirjana. Kohus edastas hagiavalduse koos lisadega ning hagi menetlusse võtmise määruse kostjale postiga ja kostja kinnitas
3.juulil 2018 allkirjaga menetlusdokumentide kättesaamist. Seega möödus 14-päevane hagile vastamise tähtaeg 17. juulil 2018. Kohus tegi tagaseljaotsuse 6. augustil 2018. Selleks ajaks oli hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale kättetoimetamisest möödunud 34 päeva. Mõjuv põhjus hagile vastamata jätmisel ei ole ka asjaolu, et kostja nimel advokaadi poole pöördunud isik ei osanud öelda, millal kostja hagimaterjalid kätte sai, see info oleks olnud kättesaadav telefonikõnega kostjale või kohtusse. 2 (4)
5.2.Maakohus leidis, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja nõue kostja vastu tuleneb Riigihalduse ministri 17. märtsi 2016 käskkirjaga nr 073 „Hajaasustuse programmi 2016. aasta programmdokument“ kehtestatud korras riigi- ja kohaliku omavalitsuse rahalise toetuse saamiseks 21. juunil 2016 sõlmitud toetuslepingust (edaspidi: toetusleping). Kostja ei vaidlustanud Vändra Vallavalitsuse 13. detsembri 2017 korraldust nr 218, mille p-ga 1 ja selles viidatud korralduse lisaga määrati 2016. aasta taotlusvoorust kostja toetuse lõplikuks suuruseks 0 eurot ja p-ga 2 otsustati nõuda kostjalt tagasi toetussumma 4286,81 eurot seoses toetuslepingu tingimuste rikkumisega. Kostja rikkus kohustust esitada kuludokumendid ja lõpparuanne. Seega kostja rikkus toetuslepingu p 2.2.7.4 ja varjas andmeid, mis on toetuse tagastamise üheks aluseks. Kostja ei tõendanud saadud toetuse eesmärgipärast kasutamist ega taotlenud kooskõlas toetuslepingu p-ga 2.2.10 omavalitsuselt nõusolekut projekti kestuse muutmiseks, omafinantseeringu määra vähendamiseks kuni 33,33%-ni, tegevuste või eesmärkide muutmiseks.

MÄÄRUSKAEBUS

6.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega taastada asjas menetlus. Kostja leiab, et kaasuses on vaieldavaid asjaolusid, mida saab lahendada vaid sisulise arutelu käigus.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja sellele vastamiseks. Hageja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 1. juulil 2019.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata ja kostja kannab sellega seonduvad menetluskulud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.
9.Vaidlus puudub selles, et kostjale toimetati hagimaterjalid isiklikult kätte 3. juulil 2018 (tl 57) ja kostja hagile vastust ei esitanud. Seega tegi maakohus TsMS § 407 lg 1 kohaselt õigesti tagaseljaotsuse, kuivõrd täidetud olid tagaseljaotsuse tegemise nii formaalsed eeldused kui ka hagi õiguslik põhjendatus. Ringkonnakohus nõustub hageja ja maakohtuga, et käesoleval juhul pole kostja toonud esile asjaolusid, mida võiks pidada mõjuvaks põhjuseks hagiavaldusele vastamata jätmisel.
10.Kostja viitas määruskaebuses, et käesolevas asjas ei võinud tagaseljaotsust teha, kuna see ei olnud õiguslikult põhjendatud. Kostja ainus väide, miks kaja tuleks rahuldada ja asjas menetlus taastada seisneb selles, et vaieldavate asjaolude tõttu tuleks hageja nõue lahendada sisuliselt. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu ja põhjendab seda järgmiselt. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus tagaseljaotsusega hagiavalduse rahuldada hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kuivõrd hagiavaldusest nähtub, et hageja esitas kostja vastu toetuslepingust tuleneva nõude, siis on hagiavalduses toodud väited õiguslikult piisavad hageja nõude rahuldamiseks. Kostja väide asjaolude vaieldavuse kohta ei lükka ümber maakohtu järeldusi selle kohta, et nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Seega saab hageja faktiväited lugeda TsMS § 407 lg 1 viimase lause kohaselt kostja poolt omaksvõetuks. 3 (4)
11.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Nähtuvalt asja materjalidest hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
12.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 417 lg 4 kohaselt võib määruse peale, millega menetlus taastamata jäeti, esitada määruskaebuse. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing

/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm

/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja