Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kristina Maimann
Määruse tegemise aeg ja koht
26.05.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-631
Haldusasi
XX kaebus Vändra Vallavalitsuse 13.12.2017 korralduse nr 218 punkti 2 tühistamiseks.
Menetlusosalised
Kaebaja: XX, esindaja vandeadvokaadi abi Marina Kelpman Vastustaja: Põhja-Pärnumaa vald, esindaja Piret Müür
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Vändra Vallavalitsuse 13.12.2017 korralduse nr 218 vaidlustamisega seotud õigusdokumentide koostamiseks ja tema esindamiseks halduskohtumenetluses (ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud).
pöörduma haldusakti kehtetuks tunnistamise kaebusega kohtu poole ja see on õiguslikult erinev vaidlus kui tsiviilkohtumenetluses peetud kohtuvaidlus. Kuid ka sellel hetkel ei oldud veel kaebajale selgitatud, et missuguses korras ta peaks kohtule kaebuse esitama ning et ta peaks kaebuse esitama halduskohtule. Seda kinnitab ka fakt, et kaebaja esitas 20.12.2019 taotluse riigi õigusabi saamiseks Pärnu Maakohtule, mitte Tallinna Halduskohtule. Kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks oli esitatud 20.12.2019. Seega pärast enda suhtes tagaseljaotsuse jõustumist on kaebaja esitanud riigi õigusabi taotluse 30 päeva jooksul. 5) Tuleb arvestada ka tsiviilasja nr 2-18-109229 menetluses 04.09.2016 menetlusdokumendis esitatud asjaoludega – kaebaja esindaja Kaupo Suviste pöördus juulis advokaadi poole, kes ei andnud talle asjakohaseid soovitusi tema õigusliku probleemi lahendamiseks. Mõjuva põhjusena võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (RKHKo nr 3-3-1-57-02). Tegemist on protsessiõiguslikult keeruka küsimusega, mida ei lahendatud korrektselt. Maakohus pidi enne tagaseljaotsuse tegemist hindama, kas haldusakt on õiguspärane ja kas selle alusel on vastustajal õigus kaebajalt toetus nii suures ulatuses tagasi nõuda (TsMS § 407). Pärnu Maakohus ei analüüsinud nõude aluseks olnud haldusakti, kuna kaebaja ei olnud haldusakti õigusvastasusele viidanud. Maakohus eksis menetlusõigusliku küsimuse lahendamisel. 6) Käesoleval juhul on mõjuvaks põhjuseks kaebaja teadmatus ja segadus, mis oli tingitud haldusorgani vastuolulisest käitumisest ning haldusorgani ja kohtu selgitamiskohustuse rikkumisest. HKMS § 71 lg-s 2 nimetatud takistus langes ära alles pärast Tallinna Halduskohtu poolt 05.03.2020 riigi õigusabi andmise kohta tehtud määruse kaebajale kätte toimetamist. Nimetatud määruses esimest korda selgitati kaebajale korralduse vaidlustamise ja kaebuse esitamise võimalused. Eelpool toodust tulenevalt oli kaebaja hoolas kaebetähtaja järgimisel ning tähtaja ennistamise taotlus tuleb rahuldada.
3) Kaebaja on ise kinnitanud, et juba tsiviilasjas nr 2-18-109229 esitas kohtule vastuväite tema esindaja. Seega oli kaebajal tsiviilasjas esindaja (vandeadvokaat Vahur Krinal), mistõttu ei oma kaebaja väited selle kohta, et tal puudusid piisavad õigusalased teadmised, ta ei orienteeru menetluslikes küsimustes ega tunne materiaalõigust, asjakohased. Seetõttu ei saa menetlustähtaja möödalaskmise põhjust lugeda mingil moel mõjuvaks.
I Tähtaja ennistamise taotluse lahendamine
tsiviilkohtumenetluses õigusteadmistega esindaja (vandeadvokaat V. Krinal), kellelt võib mõistlikult oodata, et ta on teadlik haldusaktide vaidlustamise korrast (sh tähtaegadest) ning sellest, et kaebaja vastu esitatud hagi menetluses ei ole võimalik vabaneda kaebaja õigusi riivavast haldusaktist. Eeltoodut arvestades ei saa kaebetähtaja olulist ületamist õigustada etteheidetega maakohtu selgitamiskohustuse rikkumisele. Siiski on Pärnu Maakohus 29.04.2019 määruses tsiviilasjas nr 2-18-109229 (punktis 13) selgitanud: „Haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kostja ei ole vaidlustanud Vändra vallavalitsuse 13.12.2017 korraldust nr 218, mille punktiga 1 ja selles viidatud korralduse lisaga määrati 2016.a taotlusvoorust XX toetuse lõplikuks suuruseks 0 eurot ja korralduse punktiga 2 otsustati nõuda XX tagasi xxxxxxxxxx ühiskanalisatsiooniga liitumiseks välja makstud riigi- ja kohaliku omavalitsuse poolne toetussumma 4286,81 eurot seoses toetuslepingu tingimuste rikkumisega.“ Seega maakohus nentis selgelt, et kaebaja ei ole korraldust vaidlustanud ja tegemist on kehtiva haldusaktiga, kuid kaebaja ei pöördunud ka pärast seda mõistliku aja jooksul kaebusega halduskohtu poole. Asjaolu, et kaebaja ja tema nimel tegutsenud vandeadvokaadist esindaja ei saanud korralduse vaidlustamise vajadusest aru enne tsiviilasja lõppemist, on nende enda hooletus ega õigusta halduskohtus kaebuse esitamise tähtaja ennistamist.
3) 07.04.2020: asja materjalide ja Riigikohtu praktika läbitöötamine, õigusliku positsiooni kujundamine, menetlusdokumentide (18 lk): 1) avalduse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks; 2) kaebuse Vändra Vallavalitsuse 13.12.2017 korralduse nr 218 kehtetuks tunnistamiseks; 3) õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise kaebuse koostamine ja kohtule esitamine – 480 minutit (576 eurot).
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.