Loksa linn, Nooruse tn 1, Nooruse tn 2, Nooruse tn 3, Posti tn 20 korteriühistu (Korteriühistu NOORPOSTI) avaldus Golden Investment Fund OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine, kirjalik menetlus. Hind 5 709,36 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Loksa linn, Nooruse tn 1, Nooruse tn 2, Nooruse tn 3, Posti tn 20 korteriühistu (Korteriühistu NOORPOSTI) (registrikood 80174139, asukoht Nooruse tn 3, 74805 Loksa, Harjumaa); Avaldaja lepinguline esindaja: Irina Reva (Eesti Korteriühistu Liit, Sakala 23A, 10141, Tallinn, e-post [email protected]); Puudutatud isik: Golden Investment Fund OÜ (registrikood 12494220, asukoht F. G. Adoffi tn 11, 44310 Rakvere, e-post [email protected]); Puudutatud isiku seaduslik esindaja: M R (isikukood xxxx, e-post xxxx).
Resolutsioon
1.Rahuldada Loksa linn, Nooruse tn 1, Nooruse tn 2, Nooruse tn 3, Posti tn 20 korteriühistu (Korteriühistu NOORPOSTI) avaldus Golden Investment Fund OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Golden Investment Fund OÜ-lt Loksa linn, Nooruse tn 1, Nooruse tn 2, Nooruse tn 3, Posti tn 20 korteriühistu (Korteriühistu NOORPOSTI) kasuks võlgnevus 4 873,33 eurot.
3.Välja mõista Golden Investment Fund OÜ-lt Loksa linn, Nooruse tn 1, Nooruse tn 2, Nooruse tn 3, Posti tn 20 korteriühistu (Korteriühistu NOORPOSTI) kasuks sissenõutavaks muutunud viivis 444,70 eurot.
4.Välja mõista Golden Investment Fund OÜ-lt Loksa linn, Nooruse tn 1, Nooruse tn 2, Nooruse tn 3, Posti tn 20 korteriühistu (Korteriühistu NOORPOSTI) kasuks viivis põhinõudelt, s.o 4 873,33 eurolt, VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.02.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
5.Menetluskulud jätta täies ulatuses Golden Investment Fund OÜ kanda.
6.Välja mõista Golden Investment Fund OÜ-lt Loksa linn, Nooruse tn 1, Nooruse tn 2, Nooruse tn 3, Posti tn 20 korteriühistu (Korteriühistu NOORPOSTI) kasuks menetluskulud summas 745 eurot.
7.Välja mõista Golden Investment Fund OÜ-lt Loksa linn, Nooruse tn 1, Nooruse tn 2, Nooruse tn 3, Posti tn 20 korteriühistu (Korteriühistu NOORPOSTI) kasuks viivis menetluskuludelt (s.o. 745 eurolt) alates kohtumääruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Asjaolud ja avaldaja nõue
1.Kohtule 25.02.2019. a ja 25.06.2019. a esitatud avalduse ja selle täpsustuse kohaselt valitseb avaldaja korterelamut asukohaga Loksa linn, Nooruse tn 2. Avaldaja esitab korterelamu omanikele igakuiselt arveid osutatud kommunaalteenuste eest ja majandamiseks vajalike kulude katteks vastavalt korteriühistu põhikirjale, üldkoosolekute otsustele ning kommunaalteenust osutavate firmade poolt esitatud arvetele.
2.Puudutatud isik oli Loksa linn, Nooruse tn 2 – 5 asuva korteriomandi omanik ajavahemikul 30.01.2017.a. kuni 18.12.2018.a. Eelmise korteri Nooruse 2- 5 omanikuks oli xxxx, kes ostis korteri kohtutäituri enampakkumise teel 20.10.2016.a. ja võõrandas korteriomandi edasi puudutatud isikule 25.01.2017.a. (Lisa 3). Korteri ostmisel oli xxxx-le teatavaks tehtud, et ostetava korteri võlg korteriühistu eest seisuga 10.10.2016.a. moodustab 2 645,57 eurot (Lisa 4). Tulenevalt puudutatud isiku poolt korteri ostmise ajal kehtiva Korteriühistuseaduse (KÜS) § 51 korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel korteriomandi võõrandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Kuni 31.12.2017.a. kehtiva Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 4 järgi vastutab korteriomandi võõrandamisel selle omandaja võõrandaja sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest käendajana. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega.
3.Eelnimetatust tulenevalt läksid puudutatud isikule üle kõik eelmiste korteriomanike täitmata jäänud kohustused korteriühistu ees korteri omandamise päevast, s.o alates 30.01.2017.a. Peale korteri ostmist puudutatud isik ei ole esitanud avaldajale mingeid vastuväiteid majandamiskulude arvestamise või nõutava võlgnevuse suuruse kohta. Puudutatud isik nõustus oma kohustusega ühistu ees ja pöördus avaldaja poole palvega, et soovis tasuda eelmise omaniku poolt täitmata kohustused graafiku alusel ja kohustus jooksvaid arveid tasuma tähtajaliselt. Avaldaja tuli temale vastu. 08.05.2017.a. pooled sõlmisid maksegraafiku ja leppisid kokku ka selles, et graafiku kehtivuse ajal avaldaja ei arvesta võlgnevusele viivist ja ei alusta võlgade sissenõudmist kohtu kaudu (Lisa 5).
4.Kahjuks puudutatud isik oma lubadusi ei täitnud. Juunis 2018.a. pöördus ta jälle avaldaja poole paludes esitada temale kohustuste täitmiseks täendavat aega kuni 20.juulini 2018.a. ja esitas selle kohta vastava garantiikirja (Lisa 6). Avaldaja veel kord nõustus puudutatud isiku palvega kuid puudutatud isik ei täitnud jälle oma kohustusi.25.09.2018.a . puudutatud isik teavitas avaldajat, et võtab tagasi ja taganeb esitatud garantiikirjast ja vaidlustab täies ulatuses ühistu poolt esitatud nõudeid tema vastu (Lisa 7).Avaldaja on seisukohal, et puudutatud isiku seisukoht on ekslik ja tulenevalt KÜS § 51, KOS § 13 lg 4, TsÜS § 65 on avaldaja nõuded puudutatud isiku vastu põhjendatud.
5.Oma nõuete tõendamiseks esitab avaldaja raamatupidamise andmed võlgnevuse kujundamise kohta (Lisa 8).Avaldaja selgitab täiendavalt kui suur osa võlgnevusest on tekkinud ajal, mil korteri Nooruse 2-5 omanikuks oli puudutatud isik ning kui suur osa võlgnevusest oli eelmiste omanike ajal: 1. P P oli korteri omanikuks ajavahemikul 23.01.2014 - 26.10.2014.a. Võlgnevus tekkis märtsist 2014.a. ( arve veebruari 2014 kuu eest) kuni korteri müümiseni kohtutäituri enampakkumise teel 20.10.2016.a.: 2014. a.(veebruar – detsember) määratud põhikohustused 822,40 eurot ja viivis 32,11 eurot. Tasutud 110,00 eurot. Kokku võlgnevus 2014.a. eest on 744,51 eurot (712,40 + 32,11); 2015.a (jaanuar – detsember) määratud põhikohustused 890,56 eurot ja viivis 198,89 eurot. Kokku võlgnevus 2015.a. eest on 1089,45 eurot;- 2016.a. (jaanuar 01.oktoober)määratud põhikohustused 614,71 eurot ja viivis 196,90 eurot. Kokku võlgnevus 2016.a. eest 811,61 eurot. Seega P P võlgnevus ajavahemiku 01.03.2014 – 20.10.2016 moodustas 2 645,57 eurot (744,51+1089,45 +811,61). Nimetatud võlgnevus läks korteri ostmisel enampakkumise teel üle xxxx-le ja edaspidi Golden Investment Fund OÜ-le KÜS § 51 alusel. 2. xxxx oli korteri omanikuks ajavahemikul 27.10.2016 – 29.01.2017.a. Võlgnevus tekkis ajavahemikul 01.10.2016 – 29.01.2017.a.:- 2016.a. (01.10.2016 – 31.12.2016) määratud põhikohustused 324,87 eurot- 2017.a. (01.01.2017 – 29.01.2017) arve jaanuari 2017 eest on 139,86 eurot. 29 päeva eest moodustab võlgnevus 130,84 eurot. Seega omaniku xxxx võlgnevus korteri võõrandamise päevaks Golden Investment Fund OÜ’le on 455,71 eurot (324,87 + 130,84). Nimetatud võlgnevus läks üle puudutatud isikule Golden Investment Fund OÜ KÜS § 51 alusel. Golden Investment Fund OÜ oli korteri omanikuks ajavahemikul 30.01.2017 – 17.12.2018.a. Võlgnevus tekkis ajavahemikul 30.01.2017 – 17.12.2018.a.: 2017.a.:määratud põhikohustused 2 päeva (30. ja 31.jaanuari ) eest on 9,02 eurot; ajavahemikul 01.02.2017 – 31.12.2017 on määratud 916,28 eurot (millest põhikohustus 899,48 eurot ja viivis 16,80 eurot. Kokku on 2017 võlgnevus 925,30 eurot. 2018.a. (01.01.2018 – 17.12.2018): määratud põhikohustused on 1291,45 eurot. Kokku on 2018 võlgnevus 1291,45 eurot. Seega omaniku Golden Investment Fund OÜ võlgnevus korteri võõrandamiseks xxxx-le moodustab 2216,75 eurot ( 9,02 + 916,28 + 1291,45). Kokku puudutatud isiku Golden Investment Fund OÜ täitmata kohustused on 5 318,03 eurot (2 645,57 + 455,71 + 2216,75). Eelnimetatud arvestusest lähtudes, korteri Nooruse 2-5 omandi ülemineku päeva seisuga, s.o. 18.12.2018.a. xxxx’le on puudutatud isiku Golden Investment Fund OÜ poolt jäänud maksmata kohustusi kokku 5 318,03 euro ulatuses, mis tekkisid perioodil 01. veebruar 2014 - 17. detsember 2018.a., millest on põhikohustused 4 873,33 eurot ja viivis 444,70 eurot. Puudutatud isiku seisukoht
6.Puudutatud isik seisukohta ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused
7.Kohus, tutvunud avalduse, avalduse täienduse ning nendele lisatud tõenditega, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele.
8.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista võlgnevuse 4 873,33 eurot, sissenõutavaks muutnud viivise summas 444,70 eurot ja viivise põhinõudelt alates avalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Puudutatud isik ei ole tasunud Nooruse 2-5, Loksa linnas asuva korteri majandamis- ja kommunaalkulude võlgnevuse eest perioodil 01.02.2014. a kuni 17.12.2018. a eest.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama.
10.Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandi seaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt vastutab korteriomandi võõrandamisel selle omandaja võõrandaja sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest käendajana. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 41 lg lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus.
11.Kohtule on esitatud avaldaja põhikiri, mille punkt 3.2.6 kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Põhikirja punkt 3.2. 7 kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, keskküte, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt määratud korras.
12.Alates 01.01.2018. a kehtiva KrtS § 43 lg 1 kohaselt lähevad korteriomandi võõrandamisel korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest ning lg 2 kohaselt vastutab korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. Kohtule esitatud tõendite kohaselt oli puudutatud isik korteriomandi Nooruse tn 2-5, Loksa linnas omanik perioodil 30.01.2017. a kuni 17.12.2018. a. Kohus on seisukohal, et eeltoodust
tulenevalt vastutab puudutatud isik võõrandaja, xxxx (seaduslik esindaja M R), korteriomandist tulenevate enne 30.01.2017 sissenõutavaks muutunud kohustuste eest summas 3 101,28 eurot. Golden Investment Fund OÜ (seaduslik esindaja M R) oli perioodil 30.01.2017. a kuni 17.12.2018. a vaidlusaluse korteri omanik, mistõttu vastutab ka tekkinud korteriomandist tulenevate kohustuste eest summas 2 216,75 eurot.
13.Avaldaja ja puudutatud isik on sõlminud kokkuleppe ja maksegraafiku korteriomandist tuleneva võlgnevuse tasumiseks. Kahetsusväärselt puudutatud isik kokkulepet ei täitnud ning teatas kokkuleppest taganemisest. Puudutatud isiku väitel on ta korteriomandi soetanud 1 450 euro eest, mistõttu on avaldaja esitatud arved puudutatud isiku hinnangul ebaseaduslikud. Kohus puudutatud isiku seisukohaga ei nõustu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Käesolevas menetluses ei ole puudutatud isik oma väidete tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud. Enne 30.01.2017 tekkinud sissenõutavaks muutunud võlgnevus moodustab 3 101,28 eurot. Kohtu hinnangul ei ületa eelnimetatud summa korteriomandi väärtust.
14.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 444,70 eurot ning taotleb lisanduva viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Puudutatud isik ei ole kohustust täitnud ega avaldusele vastuväiteid esitanud. VÕS § 100, TsMS § 367 ja KrtS § 42 lg 1 alusel tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 444,70 eurot ja viivis põhinõudelt (s.o. 4 873,33 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.02.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetlus on tingitud puudutatud isiku poolt kohustuse täitmata jätmisest, mistõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses puudutatud isiku kanda.
16.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
17.Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja kasutanud lepingulise esindaja teenust 3 tundi ning avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista menetluskulud summas 745 eurot. Avaldaja on tasunud riigilõivu kokku 425 eurot, riigilõiv kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele. Avaldaja lepingulise esindaja poolt tehtud toimingute ajakulu on kohtu hinnangul kooskõlas tsiviilasja mahu ja keerukusega. Avaldaja esindaja tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa kohtute poolt mõistlikuks peetud õigusabiteenuse hinda. Eeltoodust tulenevalt kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele 745 eurot (sh riigilõiv 425 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 320 eurot).
18.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul taotleb avaldaja menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb puudutatud isikult välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
(allkirjastatud digitaalselt) Karin Sonntak kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.