Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

27.05.2019 esitas võlgnik kohtule aruande, mille kohaselt võlgnik on saanud töötasu 501,72 eurot kuni 729,76 eurot kuus. Võlgnikul vara puudub ja kulud ühes kuus on 728 eurot, sh kulu ülalpeetavale 300 eurot. Tasutud on riigipoolne menetlusabi kohtutäituri Urmas Tärno nõude kaudu, s.o. 1 503,89 eurot. Võlgnik on võlausaldajale kogunud 1 185,53 eurot. Kohus tegi järelpärimised krediidiasutustesse ning Maksu- ja Tolliametile. Päringute vastustest nähtub järgnev: 1) Maksu- ja Tolliameti andmetel tehti menetluse ajal võlgnikule äriühingutest järgmised väljamakseid: Periood Väljamakse tegija Brutotulu 01.03-31.12.2014 OÜ xxx 5 700,00 01.01-31.12.2015 OÜ xxx 9 000,00 01.01-31.12.2016 OÜ xxx 9 600,00 01.01-31.12.2017 OÜ xxx 8 757,72 01.01-31.12.2018 OÜ xxx 9 600,00 01.01-31.03.2019 OÜ xxx 2 400,00 2) võlgnikul on konto AS-is SEB Pank, mille saldo oli 25.04.2019 seisuga 0 eurot, liikumisi ei ole olnud. 3) võlgnikul oli kaks kontot Swedbank AS-is, millest üks on suletud aprillis 2018. Teisele kontole on laekunud töötasu ning sellelt on tehtud makseid võlgniku ülalpeetavatele. Seisukoha kohustustest vabastamise osas esitas 17.06.2019 AS SEB Pank. Võlausaldaja ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega Võlgnik ei ole selgitanud, kas ja mida ta on teinud tulutoovama tegevuse leidmiseks ega ole esitanud tõendeid tööotsingute kohta. Võlgnik töötab ettevõttes, mille juhatuse liige ta enne oli. Ei ole usutav, et kõrgharidusega ja ehitusvaldkonda tundev inimene on valmis töötama võrdlemisi madala töötasu eest. Võlausaldajale on kogutud 1 185,53 eurot, mis on nõude suurust arvestades marginaalne. Tõendamata on võlgniku igakuise töötasu suurus, võlausaldajal on kahtlus, et võlgnik varjab sissetulekuid. Võlgnik on teinud igakuiselt väljamakseid kolmandatele isikutele, millest võib järeldada, et võlgnik ei ole seda raha enda tarbeks vajanud. 10.09.2019 toimunud ärakuulamisel jäi võlgnik selle juurde, et soovib enda kohustustest vabastamist. Võlgnik selgitas, et võlgnik on kandnud raha ülalpeetavatele ning võlausaldajale ASile SEB Pank eraldi kontole, kuid kohtutäitur Urmas Tärno võttis nimetatud kontolt ebaseaduslikult 1 500 eurot ära. Pärast seda hakkas võlgnik küsima töötasu sularahas. 250 eurot kannab võlgnik ülalpeetavatele ja ülejäänud jääb endale elamiseks. Võlgniku sissetulek on 729 eurot. Võlgnikul ei ole kõrgharidust, on ehitustööline. Võlgnik on usaldusisiku kontole kandnud igakuiselt mingi summa. Võlausaldaja ärakuulamisele ei ilmunud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 11.03.2014 s.o rohkem kui viis aastat tagasi. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud

menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Kohustustest vabastamise osas on seisukoha esitanud võlausaldaja AS SEB Pank. Võlausaldaja ei ole nõus kohustustest vabastamisega. Võlausaldaja on tuginenud sellele, et võlgnik ei ole tegelenud tulutoovama tegevusega ega seda otsinud, on sissetulekuid varjanud, töötasu on kantud üle erinevatele isikutele, võlgniku poolt võlausaldajale kogutud summa 1 185,53 eurot on marginaalne. Võlgnik on aruande kohaselt saanud menetluse ajal töötasu 500 - 729,76 eurot kuus OÜ-lt xxx, sama nähtub AS-i Swedbank kontoväljavõttest. Võlgnik on tasunud igakuiselt ülalpeetavatele 250 – 300 eurot kuus. Kohus ei ole tuvastanud, et võlgnikul oleks suurem töötasu või lisasissetulekud või, et võlgnik varjaks oma sissetulekuid. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku sissetulekud menetluse ajal olnud sellised, mis võimaldanuks võlausaldajale võlgnevust suuremas osas tasuda ning seaduse kohaselt (PankrS § 173 lg 5) ei pidanud võlgnik kohustusi täitma miinimumpalga ja ülalpeetavate arvelt, kuivõrd nimetatutele ei saa pöörata sissenõuet. Kohtu hinnangul on võlgnik tegelenud kogu menetluse vältel mõistlikult tulutoova tegevusega ning tema sissetulek vastab sellele, mis arvestades võlgniku haridustaset on reaalne praeguses majandusolukorras. Kohtule teadaolevaid andmeid arvestades ei ole võlgniku käitumises menetluse ajal süülisi rikkumisi ning võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele. Võlgnik on tasunud võlausaldaja AS SEB Pank nõudest 1 185,53 eurot (võlausaldaja nõue kokku 141 272 eurot). Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Kohus vabastab võlgniku enne pankroti väljakuulutamist (s.o enne 16.05.2013) tekkinud kohustustest. Kooskõlas PankrS § 175 lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“ PankrS § 176 lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“

PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad E Mi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.