Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-13-16459 õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist (PankrS § 102 lg 2). Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul võlgniku vara kohta pankrotihaldurile teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara.

Pankrotihalduribüroo

Ennok

OÜ

arveldusarvele

XXXXXXXXXXXXXSwedbank AS.

2-13-16459 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Avaldusest nähtuvalt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks alates 2008.a mitmekordselt vähenenud sissetulekud, mis ei võimaldanud võetud laenukohustusi teenindada. Ajutise halduri esialgsel hinnangul võib maksejõuetuse põhjuseks pidada hooletut finantskäitumist (muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses), kuivõrd võlgnik on võtnud kohustusi arvestamata seejuures töökoha ning püsivate sissetulekute kaotamise võimalusega. Avaldaja kohustuste suuruseks on avaldaja väitel 141 272,91 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt puudub võlgnikul püsiv sissetulek, võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks ja kohustuste suuruseks on vähemalt 141 272 eurot. Seega on võlgnik maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutine. Üheks pankrotimenetluse eesmärgiks PankrS § 2 järgi on see, et füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Võlgnik on avalduses kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada TsMS § 171 lg 2 tulenevalt. Eeltoodust tulenevat kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasunõude 16 tunni eest (80 eurot tunnis) 1280 eurot, millele lisandub käibemaks 256 eurot, kokku 1536 eurot ja kulude eest 48 eurot. Võlgnik ei vaidle tasu ega kulutuste suurusele vastu. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 esimese lause järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus, hinnates ajutise pankrotihalduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust, leiab, et on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks kokku 1536 eurot (sisaldab käibemaksu) ja tehtud kulutuste hüvitamiseks 48 eurot. PankrS § 65 lg 11 järgi kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1– 3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. TsMS § 183 lg 2 järgi Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Seega on pankrotimenetluse eesmärgi saavutamiseks põhjendatud TsMS § 183 lg 2 alusel määrata menetlusabi andmine, sest pankroti väljakuulutamist ei saa teha sõltuvaks sellest, kas võlausaldajad tasuvad kulude katteks deposiiti. Kohus rahuldab taotluse ning riigi vahenditest

2-13-16459 kuulub ajutisele haldurile hüvitamisele ajutise halduri tasu summas 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 1 p 4, § 9 lg 1 p 2 järgi). Menetluskulud jätta võlgniku kanda PankrS § 150 lg 2 tulenevalt. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.