lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-7217/11

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 26.09.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-7217/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.09.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1504
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Ramirent Baltic AS10199349(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. september 2019.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-7217

Tsiviilasi

Ramirent Baltic AS-i hagi OÜ N F S vastu raha tasumise nõudes

Hagihind

350 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja

Ramirent Baltic AS (registrikood 10199349, aadress Laki tn 11d, 12915 Tallinn) Lepinguline esindaja Reelika Tuisk (elektronpost [email protected])

Kostja

OÜ N F S (registrikood xxxx, aadress xxxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo (elektronpost [email protected])

Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata Ramirent Baltic AS-i (registrikood 10199349) hagiavaldus OÜ N F S (registrikood xxxx) vastu põhivõlgnevuse 186,25 eurot, viivise 76,36 eurot ja alates 09.05.2018.a viivise protsendina 0,5% päevas põhinõudest 186,25 eurot kuni põhinõude täitmiseni tasumise nõuetes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud Ramirent Baltic AS-i (registrikood 10199349) kanda.
3.Välja mõista Ramirent Baltic AS-ilt (registrikood 10199349) OÜ N F S (registrikood xxxx) kasuks menetluskulud lepingulise esindaja kulu 385 (kolmsada kaheksakümmend viis) eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Jätta rahuldamata OÜ N F S (registrikood xxxx) taotlus menetluskulude (lepingulise esindaja kulu) 852,50 (kaheksasada viiskümmend kaks koma viiskümmend) eurot kindlaksmääramiseks ja Ramirent Baltic AS-ilt (registrikood 10199349) väljamõistmiseks.
5.Välja mõista Ramirent Baltic AS-ilt (registrikood 10199349) OÜ N F S (registrikood xxxx) kasuks viivis menetluskulude 385 (kolmsada kaheksakümmend viis) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse esitamine

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava osa väljajätmine TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagi selle hinnast tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa

1.Hageja ja kostja sõlmisid 29.11.2017 rendilepingu nr xxxx, mille kohaselt rendib hageja kostjale soovitud seadmed ja seadmete loetelu on märgitud rendilepingus (tl-d 5-6). Lisaks sõlmisid pooled 23.11.2017 e-kirjade vahetamisega rendiesemete kohale toimetamise transpordi kokkuleppe, mille kohaselt on transport Hiab kraanaga ning maksumusega 1,2 eurot kilomeetri kohta ja 38 eurot tunnis ning hinnale lisandub käibemaks (tl 7). Hageja on esitanud kostjale rendiseadmete ja transpordi eest arve 28007074, mille viimasel real on märgitud transpordi kulu 6,5 tundi maksumusega 247 eurot, millele lisandub käibemaks ehk 296,40 eurot (tl 10). Transpordikulu nõutakse 31.01.2018 teostatud rendiseadmete transpordi eest. Pooled ei vaidle nimetatud asjaolude üle, mistõttu ei vaja need eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
2.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda tasu transpordile kulunud aja 6,5 tundi eest. Kostja on leidnud, et hagejal on õigus nõuda tasu 2,5 tunni eest ning seda ületav ajakulu on põhjendamatu.
3.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et rendiseadmed ei olnud pakitud korrektselt, mistõttu kulus autojuhil seadmete autosse laadimiseks kaua aega (tl 1, p 1.5). Hageja on hiljem hagi põhjendust muutnud ja väitnud, et rendiesemed olid komplekteeritud, kuid ladustatud kostja objektil erinevatesse kohtadesse, mistõttu tuli autojuhil sõita mööda objekti ja laadida rendiesemed autole erinevates kohtades (tl 32). Hageja on nõude esitamisel viidanud seadmete rendi üldtingimuste punktile 4.3, mis on sõnastatud järgmiselt: „4.3. Seade peab tagastamisel olema samas tehnilises seisundis, milles Rentnik Seadme sai, arvesse võttes normaalset kulumist. Juhul, kui sisepõlemismootoriga Seade antakse Rentniku kasutusse täidetud kütusemahutiga, siis nimetatud Seadme tagastamisel Rendileandjale peab kütusemahuti olema täidetud. Seade tuleb tagastada puhastatult ning tellingud, raketised vm pakendatult vastavalt pakendamise juhendile. Juhul, kui Seade ei ole tagastamisel puhastatud või pakendatud vastavalt pakendamise juhendile, on Rendileandjal õigus nõuda Rentnikult kompensatsiooni vastavalt kehtivale hinnakirjale. Tellingute ja raketise tagastamisel on nõutav detailide Rentniku poolne lugemisakt“ (tl 6, p 4.3). Kohus on seisukohal, et hageja loeb oma 2 (4)

nõude aluseks üldtingimuste punkti 4.3. Kohus leiab, et üldtingimuste punkti 4.3 kohaselt on täiendavaks nõude eelduseks kehtiva hinnakirja olemasolu, millega on ettenähtud kompensatsioon selle eest, et seade ei ole puhastatud või pakendatud vastavalt pakendamise juhendile. Kohus tegi hagejale 12.06.2019 määrusega ettepaneku tõendada asjaolusid, millest nähtub sellise hinnakirja olemasolu ja sisu, sh üldtingimuste punktis 4.3 nimetatud kompensatsiooni suurus. Hageja ei ole asjaolusid tõendanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõude eeldused kostja vastu ei ole üldtingimuste punkti 4.3 järgi täidetud ja hagejal ei ole kostja vastu kompensatsiooni maksmise nõuet.

4.Kohus leiab, et hagis märgitud asjaolusid arvestades tuleb pooltevahelisele õigussuhtele kohaldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 779 lg 3, sest poolte kokkulepe sisaldas veolepingut. VÕS § 779 lg 3 sätestab, et veose peale- või mahalaadimiseks kuluva aja eest võib vedaja nõuda eraldi hüvitist (seisuraha) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud või kui peale- või mahalaadimisaeg ületab selleks mõistlikult vajalikku aega ja peale- või mahalaadimiseks mõistlikult vajaliku aja ületamine toimus vedajast sõltumatu asjaolu tõttu. Kohtu hinnangul nõuab hageja kostjalt täiendavat tasu aja eest, mis kulus rendiseadmete pealelaadimiseks. Kohus tegi hagejale 12.06.2019 määrusega ettepaneku tõendada asjaolusid, millest nähtub kokkulepe seisuraha kohta (sh seisuraha suuruse kohta) või sellise kokkuleppe puudumisel pealelaadimiseks mõistliku aja kestus, mõistlikku aega ületav aeg, vedajast sõltumatu põhjus mõistliku pealelaadimisaja ületamiseks, seisuraha suurus VÕS § 28 lg 2 järgi. Hageja ei ole asjaolusid tõendanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõude eeldused kostja vastu ei ole VÕS § 779 lg 3 järgi täidetud ja hagejal ei ole kostja vastu seisuraha maksmise nõuet.
5.Kuivõrd hageja ei tõendanud nõude eelduseks olevaid asjaolusid, leidis kohus, et hagejal ei ole kostja vastu kompensatsiooni ja seisuraha maksmise nõudeid. Seetõttu tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata hageja nõuete puudumise tõttu. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata põhivõlgnevuse 186,25 eurot, viivise 76,36 eurot ja alates 09.05.2018.a viivise protsendina 0,5% päevas põhinõudest 186,25 eurot kuni põhinõude täitmiseni tasumise nõuetes.
6.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata ja tegi seega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
7.Kosja on palunud kindlaks määrata ja hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulud. Kostja on avaldanud, et lepinguline esindaja on osutanud õigusabi kokku 11,25 tundi tasumääraga 110 eurot tunnis. Hageja on pidanud kostja avaldatud ajakulu ebamõistlikult suureks ning ilmselgelt üle paisutatuks. Kohus võtab menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel muuhulgas arvesse asja keerukust ja mahtu ning jälgib, et üldjuhul ei tohiks hüvitatavate menetluskulude suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt ka Riigikohtu 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14; Riigikohtu 08.05.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-17, p 13.1). Tsiviilasja hind käesolevas asjas on 350 eurot ning hagihinnast suuremas ulatuses lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramine ja vastaspoolelt väljamõistmine oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohus on seisukohal, et käesolev asi ei ole eriliselt keerukas ja selle maht ei ole suur. Seetõttu ei saa põhjendatud ja vajalikud menetluskulud oluliselt ületada hagihinda. Kohus on seisukohal, et menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud (kostja vastuse koostamine ja edastamine, tõendite analüüs, nõupidamised juunis 2019, vastuse koostamine ja edastamine augustis 2019) on olnud vajalikud toimingud. Kohus on seisukohal, et arvestades hagi väikest mahtu ja vähest keerukust, kostja 19.06.2018 vastuse mahtu ja 23.08.2019 kohtule saadetud kirja sisu ja mahtu, ei ole toimingute tegemiseks kulunud ajakulu kostja avaldatud ulatuses põhjendatud. Kohtu hinnangul on hagi mahtu ja vähest õiguslikku keerukust arvestades kostja vastuse koostamisele ja edastamisele, tõendite analüüsile ja nõupidamistele kulunud aeg põhjendatud 2,75 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul on 2019.a augustis esitatud vastuse mahtu ja sisu arvestades toimingutele kulunud aeg põhjendatud 0,75 tunni ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasumäär ei ületa sarnase teenuse eest makstava tasu turuhinda ning on seetõttu vajalik ja põhjendatud.

3 (4)

Kohus on seisukohal, et eeltoodut arvestades on kostja vajalike ja põhjendatud lepingulise esindaja kulude suurus 385 eurot (ajakulu 3,5 tundi x tunnitasu 110 eurot = 385 eurot). Kohtu hinnangul ei ületa kostja lepingulise esindaja kulud oluliselt tsiviilasja hinda. Kohus määrab kostja lepingulise esindaja tasu suuruseks 385 eurot ja mõistab selle hagejalt kostja kasuks välja. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse menetluskulude 852,50 eurot kindlaksmääramiseks ja hagejalt väljamõistmiseks. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja viivise menetluskulude 385 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja