Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Janek Ostra vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
7178,75 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital, registrikood 11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, 10115 Tallinn Hageja lepinguline esindaja Marjana Šestel, PlusPlus Legal OÜ, e-post [email protected] Kostja Janek Ostra, isikukood xxx elukoht xxx
Menetluse staatus
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Janek Ostra vastu.
2.Välja mõista kostjalt Janek Ostra hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks Bigbank AS ja Janek Ostra vahel 19.08.2015. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr xxx alusel (nõue on 29.03.2018. a loovutatud Aktsiaseltsile PlusPlus Capital):
2.1.põhivõlgnevus summas 3688,72 (kolm tuhat kuussada kaheksakümmend kaheksa eurot 72 senti) eurot;
2.3.sissenõutavaks muutunud viivis 25.07.2019. a (k.a) seisuga summas 554,62 (viissada viiskümmend neli eurot 62 senti) eurot, s.o võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud määras.
2.4.viivis põhivõlgnevuselt (25.07.2019. a seisuga 3688,72 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
1.jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates 26.07.2019. a
kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, sh arvestades punktis 2.3. väljamõistetud viivist.
3.Jätta rahuldamata hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi kostja Janek Ostra vastu sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 1444,44 eurot ja jooksva viivise nõudes tasumata põhinõudelt alates 26.07.2019. a kuni põhinõude täitmiseni 0,079% päevas.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Edastada otsus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
1.Menetluskulud jätta 76,38% ulatuses kostja Janek Ostra kanda ja 23,62% ulatuses hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kanda.
2.Välja mõista kostjalt Janek Ostra hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 500,29 (viissada eurot 29 senti) eurot, s.o riigilõiv ja hageja lepingulise esindaja kulu 76,38% ulatuses.
3.Menetluskuludelt tuleb kostjal Janek Ostra tasuda hagejale Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
4.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank –
a/a EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
1.Hageja nõue 25.07.2019. a esitas hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Janek Ostra vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse summas 3688,72 eurot, intressi summas 427,33 eurot, viivise summas 1999,06 eurot ja jooksva viivise nõudes alates 26.07.2019. a põhinõudelt (3688,72 eurot) 0,079% päevas kuni põhinõude tasumiseni. Nõude aluseks on Bigbank AS ja Janek Ostra vahel 19.08.2015. a sõlmitud tarbijakrediidileping nr xxx. Lepingust tulenevad nõuded on 29.03.2018. a loovutatud hagejale Aktsiaselts PlusPlus Capital. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud, s.o riigilõivu summas 475 eurot ja hageja õigusabikulud summas 420 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Kostja vastuväited Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 02.09.2019. a määrusega ning määras kostjale kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva arvates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättesaamisest. Kostjale on hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmise 04.09.2019. a /tlk 36/. Seega kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 18.09.2019. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastus hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks TsMS § 407 lg 1 alusel.
3.Kohtuotsuse põhjendused
3.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses palunud hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kohtule esitatud hagiavalduse tagaseljaotsusega.
3.2.TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
3.3.Hageja on kostja vastu esitanud sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 1999,06 eurot, arvestades viivist tasumata põhinõudelt 3688,72 eurot 0,079% päevas alates 08.09.2017. a kuni hagiavalduse esitamiseni 25.07.2019. a ning jooksva viivise väljamõistmise nõudes tasumata põhivõlgnevuselt alates 26.07.2019. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni 0,079% päevas. Hagiavalduse kohaselt on lepingu üldtingimuste p 6.1. alusel viivis võrdses määras lepingujärgse intressimääraga, s.o 28,90% tagastamata krediidisummalt aastas.
3.4.Hageja on hagiavalduses nõude esitamisel tuginenud Bigbank AS ja kostja vahel 19.08.2015. a sõlmitud tarbijakrediidilepingule nr xxx. Nimetatud lepingu p 6.1. sätestab, et krediidisumma ja kontohaldustasu tagasimaksmisega viivitamisel, kliendi võla sissenõudmise või muu lepingust tuleneva panga õiguse teostamisega seoses kantud kulude hüvitamisega viivitamisel maksab klient viivist panga hinnakirjas või lepingus sätestatud määras. Tarbija maksab viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras, s.o võrdses määras lepingujärgse intressimääraga tagastamata krediidisummalt aastas. Lepingujärgne intressimäär on 28,90% aastas.
3.5.Kohus leiab, et kõnealune viivisekokkuleppe pole üheselt mõistetav, kuivõrd seaduses sätestatud viivisemäär tuleneb VÕS § 113 lõikest 1 koostoimes VÕS §-s 94 sätestatuga, mis on kostja poolt võlgnevusega viivituses oldud perioodil olnud 8% aastas. Lepingujärgseks intressimääraks on aga 28,90% aastas ehk üle 3,5 korra rohkem kui seadusjärgne viivisemäär. Hageja on hagiavalduses nõudnud kostjalt viivise tasumist 0,079% päevas, s.o 28,90% aastas.
3.6.Kohus leiab, et Bigbank AS on sõlminud kostjaga lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.
3.7.Riigikohus on 10.05.2016. a määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).
3.8.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sellises suuruses (0,079% päevas e 28,90% aastas) lepinguline viivisemäär, mis ületab üle 3,5 korra seadusjärgset viivisemäära, on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuivõrd hageja ja kostja vahel kokku lepitud lepingujärgne viivise määr on tühine, siis tuleb mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94). VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
3.9.Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks viivise nõuet alljärgnevalt: kostja poolt tasumata põhivõlgnevuselt summas 3688,72 eurot seadusjärgses määras, s.o 8% aastas alates 08.09.2017. a kuni 25.07.2019. a kokku summas 554,62 eurot ning jooksva viivise nõudes alates 26.07.2019. a tasumata põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue, sh arvestades juba väljamõistetud viivist summas 554,62 eurot.
3.10.Seega jätab kohus rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 1444,44 eurot (1999,06-554,62) ja jooksva viivise nõude alates hagiavalduse esitamisest tasumata põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 0,079% päevas. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude kostja vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 3688,72 eurot, intressi nõudes 427,33 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 554,62 eurot, jooksva viivise nõudes alates 26.07.2019. a tasumata põhivõlgnevuselt (25.07.2019. a seisuga 3688,72 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, sh arvestades juba väljamõistetud viivist summas 554,62 eurot.
3.11.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
4.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
4.1.Kohus jätab osaliselt rahuldamata hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmise nõude kostjalt, mistõttu põhjendab kohus lepingulise esindaja kulude osalist välja mõistmata jätmist.
4.2.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 420 eurot. Hageja esitatud arve kohaselt on hageja õigusabikulude koosseis järgnev: dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tund, tasu 150 eurot; hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi, tasu 200 eurot. Kokku 3,5 tundi, summa 350 euro, millele lisandub käibemaks 70 eurot. Kokku 420 eurot.
4.3.Kohus leiab, et kuna käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist keeruka menetlusega (nõude aluseks on tarbijakrediidileping), milles kostja hagiavaldusele vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 420 euro suurune lepingulise esindaja kulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Kohus leiab, et nõude alusdokumentidega tutvumiseks ja nõude analüüsiks ei kulu PlusPlus Legal OÜ töötajal, kes igapäevaselt samasisuliste nõuetega tegeleb ning hagiavaldusi kohtule koostab ja esitab, enam kui üks pooltund. Hagiavalduse koostamise ja esitamise ajakulu professionaalse esindaja puhul kohtule esitatud nõude osas peab kohus põhjendatuks ühe tunni ulatuses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud 1,5 tunni ulatuses, kokku seega 180 eurot (1,5 h* 100 eurot/tund * käibemaks 20%). Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 475 eurot ja õigusabikulu summas 180 eurot, kokku 655 eurot.
4.4.TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest (6115,11 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 4670,67 eurot, s.o põhinõude summas 3688,72 eurot, intressi summas 427,33 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 554,62 eurot) 76,38% ulatuses kostja ja 23,62% ulatuses hageja kanda. Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas 500,29 eurot (655 eurot * 76,38%).
4.5.Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.