PlusPlus Capital AS-i hagi K R’e vastu põhivõla 1102,69 euro, intressi 80,49 euro, viivise 125,07 euro ja alates 21.03.2019 edasise viivise saamiseks 0,049% päevas 1506,73 eurot
Tsiviilasja hind
Kohtuistung
Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806; asukoht Tartu maantee 83-601, 10115 Tallinn) Hageja esindaja: Marjana Šestel (PlusPlus Legal OÜ; epost [email protected]) Kostja: K R (isikukood xxxx; asukoht xxxx) Kostja esindaja: vandeadvokaat Rene Varul (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus; e-post [email protected]) 05.09.2019
Istungil osalenud isikud
hageja lepinguline esindaja Marjana Šestel
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada PlusPlus Capital AS-i hagi.
2.Välja mõista K R’elt PlusPlus Capital AS-i kasuks põhivõlgnevus 1102,69 eurot, intressid 80,49 eurot, viivis 125,07 eurot ja alates 21.03.2019 viivis arvestatuna põhinõudelt (1102,69 eurolt) 0,049% päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 977,62 eurot.
Välja mõista K R’elt PlusPlus Capital AS-i kasuks menetluskuluna 681 eurot.
5.K R’el tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda PlusPlus Capital AS-ile viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.PlusPlus Capital AS esitas 20.03.2019 Harju Maakohtusse hagi K R’e vastu põhivõla 1102,69 euro, intressi 80,49 euro, viivise 125,07 euro ja alates 21.03.2019 edasise viivise saamiseks 0,049% päevas.
2.Kostja ja AS LHV Pank sõlmisid 17.09.2015 Partner Pangakaardi lepingu, mille kohaselt võimaldas AS LHV Pank kostjale krediidilimiidi 1280 euro kostja krediidikontol kasutamist. Krediidilimiidi lepingu tingimuste punkti 4.5 järgi oli kostja kohustatud tasuma kasutatud krediidilimiidi eest AS-ile LHV Pank intressi iga kuu 10.-ks kuupäevaks intressimääraga 18% aastas. Lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud.
3.Kostja rikkus krediidilimiidi lepingu tingimuste punkti 4 ning ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 10.04.2018. Krediidilimiidi lepingu tingimuste punkti 6.6.2. järgi oli AS-il LHV Pank õigus leping üles öelda, kui klient on oma kohustuse jätnud täitmata. AS LHV Pank teavitas 19.07.2018 lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 02.08.2018 ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas AS LHV Pank krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 03.08.2018.
4.AS LHV Pank loovutas 28.09.2018 oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale.
5.Kostja kasutas alates lepingu sõlmimisest kuni 13.06.2017 krediidilimiiti summas 1619,90 eurot ja tagastas AS-ile LHV Pank krediidilimiiti 517,21 eurot. Seega võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevusena kasutatud krediidilimiidi 1102,69 eurot. Krediidilimiidi lepingu tingimuste punkti 4.6 järgi arvestab AS LHV Pank kasutatud krediidilimiidi eest intressi igal kalendripäeval. Intressi arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 360-päevsest aastast. Vastavalt lepingu ülesütlemise teatele on kostjal tähtajaks tasumata nelja kuu intress maksetähtajaga 10.04.2018 – 10.07.2018 s.o kokku 80,49 eurot. Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehe järgi on viivis 18% aastas. Hageja on arvestanud kostjale viivist tasumata summalt 1102,69 eurolt perioodi 03.08.2018 – 20.03.2019 eest kokku 125,07 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,049% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja leiab, et hagis viidatud nõude loovutamine ja sellest teavitamine ei vasta VÕS §-le 170. Nõude loovutamisest oleks pidanud kostjat teavitama AS LHV Pank või väljastama hagejale nõude loovutamise kohta dokumendi. Kumbagi varianti antud juhul rakendatud ei ole, mistõttu ei ole nõue kostja suhtes üle läinud. VÕS ei võimalda nõude loovutamisest teavitada uuel võlausaldajal. Kostja ei tea, kas AS LHV Pank oleks mingeid nõudeid tema vastu loovutanud, dokumendid selle kohta puuduvad.
7.Samuti ei ole hageja tõendanud, et tema koostatud 14.11.2018 teatis oleks toimetatud kostjani.
8.Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et AS LHV Pank oleks kostjale toimetanud kätte 19.07.2018 kirja, mille kaudu pank väidetavalt kostjaga lepingu üles ütles. Seetõttu on krediitkaardi leping endiselt kehtiv ja AS LHV Pank ei saanud sellest tulenevalt loovutada nõudeid hagejale. Teatisel puuduvad andmed, kuhu see kiri on suunatud või saadetud, samuti puudub sellel AS-i LHV Pank esindaja andmed või allkirjad. Kostja leiab, et selline ülesütlemisavaldus ei vasta tahteavalduse nõuetele.
9.Vaieldav on küsimus, kas pangal oli õigus leping üles öelda vaid 52,28 euro suuruse võlgnevuse tõttu.
10.Kostja on seisukohal, et Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabeleht ei ole muutunud krediidilepingu osaks, tegemist on vaid tarbija teavitamisega ja kostja ei mäleta, et teda oleks sellest teavitatud. Teabelehe kohaselt ei ole viivis 18%, vaid sellise protsendiga on laenukrediidi intress. Seega ei ole kõrgendatud viivisele tuginemine õigustatud. Samuti ei ole õige viivise arvestamise algusaeg – see peab olema seotud lepingu lõppemise momendiga, kuid hageja ei ole tõendanud ülesütlemise tahteavalduse edastamist kostjale. Kohtuotsuse põhjendused
11.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
12.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ja AS-i LHV Pank vahel sõlmiti 17.09.2015 Partner Pangakaardi leping (tlk 4-4 pöördel).
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas: 1) nõue on kostja suhtes üle läinud; 2) lepingu ülesütlemisteade on kostjale kättetoimetatud; 3) AS-il LHV Pank oli õigus leping üles öelda vaid 52,28 euro suuruse võlgnevuse tõttu; 4) hageja saab nõuda Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehes sätestatud viivist s.o 18% aastas.
14.Lepingu ülesütlemisest
14.1.Kostja hinnangul on vaieldav küsimus, kas pangal oli õigus leping üles öelda vaid 52,28 euro suuruse võlgnevuse tõttu.
14.2.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lõikele 1 on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vaidlus puudub selles, et AS-i LHV Pank ja kostja vahel sõlmiti 17.09.2015 Partner Pangakaardi leping (tlk 4 pöördel), mille kohaselt võimaldas AS LHV Pank kostjale krediidilimiidi 1280 euro kostja krediidikontol kasutamist ja kostjal oli kohustus tasuda igakuiselt 10.-daks kuupäevaks intressi.
14.3.VÕS § 416 lg 1 esimese lause järgi võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.
14.4.Kohus loeb AS-i LHV Pank kirjaga tõendatuks, et kostjal oli 19.07.2018 seisuga tähtajaks tasumata nelja kuu intress, mille maksetähtajad jäid perioodi 10.04.2018 – 10.07.2018. Kostja ei vaielnud vastu asjaolule, et ta võlgnes AS-ile LHV Pank nelja kuu intressi.
14.5.Kohtu hinnangul ei oma asjas tähtsust asjaolu, et nelja kuu täitmata kohustuse summa oli vaid 52,28 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et oleks alates 10.04.2018 Panga Partnerkaardi lepingut täitnud.
14.6.Osundatust tulenevalt oli AS-il LHV Pank õigus leping üles öelda, kuna kostjal oli täitmata nelja kuu kohustus.
15.Lepingu ülesütlemisteate kättetoimetamisest
15.1.Vaidlus puudub selles, et AS LHV Pank kui krediidiandja tegi kooskõlas VÕS § 416 lg 1 teise lausega ülesütlemisavalduse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (tlk 7). Kohtu hinnangul ei oma tähtsust, et AS LHV Pank teadet ei allkirjastanud. Vaidlus puudub selles, et just AS LHV Pank võlausaldajana soovis täitmata kohustuse tõttu lepingu üles öelda. Pooled vaidlevad selle üle, kas 19.07.2018 kirja ülesütlemisavaldus on kostjale kättetoimetatud.
15.2.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 kohaselt on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.
15.3.Kohus loeb 19.07.2018 AS-i LHV Pank e-kirjaga tõendatuks, et võlausaldaja edastas kostjale lepingu ülesütlemisteate kostja poolt AS-ile LHV Pank avaldatud e-posti aadressil xxxx.
15.4.Kohus leiab, et kostjale kui eemalviibijale tehtud tahteavalduse saab lugeda kättesaaduks, kuna see on jõudnud kostja e-posti aadressile ja tal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda. Seega saab 17.09.2015 Partner Pangakaardi lepingu lugeda AS-i LHV Pank poolt kostjale ülesöelduks. Sellest tulenevalt sai AS LHV Pank nõuded loovutada hagejale.
15.5.VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on rahalise kohustuse sissenõudmise eelduseks VÕS § 108 lg 1 järgi kehtiva rahalise kohustuse olemasolu ja selle rikkumine kostja poolt. Riigikohtu lahendi nr 3-2-150-06 punktist 15 tulenevalt rikkumise vabandatavus ei tule rahalise kohustuse puhul reeglina kõne alla.
15.6.Kohus on seega eelnevalt kindlaks teinud, et AS LHV Pank ja kostja vahel on sõlmitud kehtiv leping, mis vastab krediidilepingu tunnustele ja millest tuleneb rahalise kohustuse olemasolu.
15.7.VÕS § 82 lg 1 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Ülesütlemisavaldusest nähtuvalt (tlk 46) muutus krediitkaardi lepingust tulenev kohustus sissenõutavaks 03.08.2018.
15.8.AS-il LHV Pank tekkis seega 03.08.2018 VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus muutus sissenõutavaks.
15.9.Kostja võlgneb AS-ile LHV Pank põhivõlgnevusena kasutatud krediidilimiidi 1102,69 eurot, kuna kasutas alates lepingu sõlmimisest kuni 13.06.2017 krediidilimiiti summas 1619,90 eurot ning tagastas AS-ile LHV Pank krediidilimiiti 517,21 eurot.
15.10.Krediidilimiidi lepingu tingimuste punkti 4.6 järgi arvestab AS LHV Pank kasutatud krediidilimiidi eest intressi igal kalendripäeval. Vastavalt lepingu ülesütlemise teatele on kostjal tähtajaks tasumata nelja kuu intress maksetähtajaga 10.04.2018 – 10.07.2018 s.o kokku 80,49 eurot.
15.11.Osundatust tulenevalt oli AS-il LHV Pank õigus nõuda kostjalt põhivõlgnevuse 1102,69 euro ja intressi 80,49 euro tasumist.
16.Nõude loovutamisest
16.1.Vastavalt VÕS § 164 lg 1 esimesele lausele ja lõikele 2 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ja nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
16.2.Kohus loeb 14.11.2018 nõude loovutamise teatisega (tlk 8), 26.11.2018 võlanõudega (tlk 9) ja 24.07.2019 teatisega nõude loovutamise kohta (tlk 44) tõendatuks asjaolu, et AS LHV Pank loovutas 28.09.2018 nõude loovutamise lepinguga hagejale AS-i LHV Pank ja kostja vahel 17.09.2015 sõlmitud Partner Pangakaardi lepingust tulenevad nõuded põhisummas 1102,69 eurot, millele lisanduvad kõrvalnõuded.
16.3.Kohus leiab, et kostja väitel, et hageja ei ole tõendanud tema koostatud 14.11.2018 nõude loovutamise teatise (tlk 8) kostjani jõudmist, ei ole tähtsust. Nõude loovutamisest teatamisel oleks käesolevas vaidluses tähtsust vaid olukorras, kus kostja oleks võlgnevuse endisele võlausaldajale AS-ile LHV Pank täitnud. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole kohustust AS-ile LHV Pank täitnud.
16.4.Kuivõrd kostja on nõude loovutamistest teada saanud hiljemalt käesolevas menetluses hagi ja selle lisade kättesaamisel (tlk 33), siis tuleb kostjal AS-i LHV Pank ja kostja vahel 17.09.2015 sõlmitud Partner Pangakaardi lepingust tulenevad nõuded täita hagejale.
17.Viivise määrast
17.1.VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Partner Pangakaardi lepingu lisaks oleva krediidilepingu tingimuste punkt kolm (viimane lahter) sätestab viivisemääraks 18% aastas.
17.2.Kohus leiab, et Panga Partnerkaardi lepingus antud kinnitusega (tlk 4 pöördel) on ümber lükatud kostja väide et Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht ei ole muutunud krediidilepingu osaks ja seda talle ei tutvustatud. Kostja kinnitas lepingu allkirjastamisel, et on tutvunud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega kostja valitud krediiditoote kohta.
17.3.Hageja nõuab kostjalt viivist tasumata summalt 1102,69 eurolt perioodi 03.08.2018 – 20.03.2019 eest kokku 125,07 eurot.
17.4.Lisaks nõuab hageja kostjalt alates 21.03.2019 tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,049% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
17.5.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist
kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue.
17.6.Kohus leiab, et kuivõrd põhivõlgnevuse väljamõistmine kostjalt on põhjendatud, on ka sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmine põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 125,07 eurot ja viivise 0,049% põhinõudest (1102,69 eurot) alates 21.03.2019 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 977,62 eurot (põhivõlgnevus 1102,69 eurot – juba sissenõutavaks muutunud viivis 125,07 eurot).
18.Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja menetluskulud on kokku summas 681 eurot. Summa koosneb hagi esitamiseks tasutud riigilõivust summas 225 eurot, õigusabikuludest summas 420 eurot ja kostjale dokumentide kättetoimetamise tasust summas 36 eurot. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 225 eurot on menetluskulu ja tuleb kostjalt hagejale välja mõista (TsMS § 138 lg 1, 2). Menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulu 36 eurot on asja läbivaatamise kulu ja tuleb kostjalt hagejale välja mõista (TsMS § 138 lg 1, 2 ja § 143 p 4). Et hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Hageja on kandnud kulusid õigusabile summas 420 eurot. Hageja esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 3 tundi ja 30 minutit. Õigusabi on osutatud hinnaga 100 eurot + käibemaks järgnevalt: 1) dokumentide komplekteerimine ja analüüs – 1 tund ja 30 minutit summas 150 eurot; 2) hagiavalduse koostamine ja esitamine – 2 tundi summas 200 eurot; Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja menetluskulud õigusabile vajalikud ja põhjendatud. Lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot + käibemaks vastab hageja esindaja kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Kokku on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 420 eurot. Käibemaksu hüvitamiseks tuleb menetlusosalisel kinnitada, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13 p 16).
Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohuslane ja ei saa seetõttu kantud menetluskuludelt käibemaksu tagasi. Seega mõistab kohus kostjalt hageja menetluskulud välja käibemaksuga. Hageja menetluskulud (riigilõiv, asja läbivaatamise kulu ja õigusabikulud) kokku on 681 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.