Pankrotimenetluse lõpetamine kuulutamata raugemise tõttu
pankrotti
välja
Menetlusosalised ja nende Võlgnik: T1 Lilled OÜ (registrikood 14464097, esindajad, ajutine pankrotihaldur asukoht Kohila tn 3c, 11314 Tallinn); Võlgniku seaduslik esindaja: M U (e-post: xxx); Ajutine pankrotihaldur: Indrek Lepsoo (Roseni 7, 10111 Tallinn, e-post: [email protected]).
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada T1 Lilled OÜ (registrikood 14464097) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Ajutisel pankrotihalduril Indrek Lepsoo’l likvideerida T1 Lilled OÜ kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.
3.Vabastada ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo alates T1 Lilled OÜ äriregistrist kustutamisest.
Määrata T1 Lilled OÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liige M U (isikukood xxx).
5.Määrata ajutise pankrotihalduri Indrek Lepsoo tasu suuruseks 864 eurot (sh käibemaks) ning vajalike kulude katteks 25 eurot (sh käibemaks), mis kuuluvad välja mõistmisele OÜ INC Partner (registrikood xxx) kasuks.
6.Rahuldada ajutise halduri menetlusabi taotlus ning määrata, et Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihaldurile Indrek Lepsoo’le ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Pankrotihalduri tasu hüvitis summas 476,40 eurot kanda OÜ INC Partner (registrikood xxx) arvelduskontole nr xxx.
7.Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulud jätta võlgniku kanda.
8.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. 1 (5)
2-19-12049
9.Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule, ajutisele haldurile ja Rahandusministeeriumile ning edastada viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.
10.Saata määrus pärast jõustumist resolutsiooni punkti 6 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse resolutsiooni punktide 5-7 peale võivad ajutine pankrotihaldur ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni punkti 6 peale võib Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.T1 Lilled OÜ esitas 12.08.2019 Harju Maakohtule avalduse võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt pidas võlgnik alates 2019. aasta juulist xxx lillepoodi. Lepingu kohaselt rendileandjaga pidi T1 Lilled OÜ-le kuuluv lillepood olema keskuse ainukene. Vahetult enne avamist selgus, et teine lillepood oli siiski juurde võetud ning paigutatud T1 Lilled OÜ-le kuuluvast lillepoest oluliselt paremasse asukohta. Võlgniku käibeprognooside vääraks osutumine eeltoodud asjaolu tõttu on tinginud vajalike käibevahendite puudumise. Võlgnikul puudub käesoleva seisuga võimalus võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõuete rahuldamiseks. Võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustused ületavad võlgniku vara. Kuivõrd tuleviku rahavoogude arvelt ei ole võlgniku hinnangul võimalik jätkusuutlikult täita juba sissenõutavaks muutunud ning ka majandustegevuse jätkamisel tekkivaid täiendavaid rahalisi kohustusi, on võlgniku hinnangul saabunud võlgniku püsiv maksejõuetus. Võlgnik palub välja kuulutada enda pankrot.
2.16.08.2019 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse, määras ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Lepsoo ning pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 17.09.2019.
3.Indrek Lepsoo esitas 13.09.2019 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on ajutine haldur võlgniku vara osas tuvastanud, et võlgnik on oma põhivara võõrandanud 2019.a. aprillikuus. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada, sh puudub ka vara edasiste pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise halduri töö tulemusena on selgunud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kokku 41 536,56 eurot. Ajutine haldur on arvamusel, et arvestades võlgniku olemasolevaid kohustusi ning asjaolu, et võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema teadaolevaid varasid kordades ning seda, et võlgniku tegevus on käesolevaks hetkeks lõppenud, puudub võlgnikul võimalus oma kohustusi võlausaldajate ees täies ulatuses täita. Ajutisel halduril ei ole õnnestunud võlgnikult ega teistelt isikutelt saada andmeid selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks lähitulevikus mingil moel muutuda või mingis ulatuses oluliselt paraneda. Eeltoodust tulenevalt on ajutine haldur 2 (5)
2-19-12049 seisukohal, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ning välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja lg 3 mõttes, sest võlgnik ei ole suuteline tasuma sissenõutavaks muutunud kohustusi ja võlgnikul puudub vara, mis kataks tema kohustused ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku majandustegevust jätkata ei ole ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt võimalik – selleks puuduvad teadaolevad vahendid ja võimalused täiendavate investeeringute saamiseks. Võlgniku tervendamise võimalused ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt samuti puuduvad. Võlgniku majandustegevus on käesolevaks hetkeks lõpetatud, lõpetatud on kaubanduskeskuse üürileping, puuduvad töötajad. T1 Lilled OÜ majandustegevuse jätkamine või tervendamine ei ole ajutise halduri hinnangul seega enam võimalik. T1 Lilled OÜ maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleks lugeda äriplaani mitterealiseerumine, so muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutise halduri hinnangul muutus võlgnik lõplikult püsivalt maksejõuetuks 2019.a. aprillikuus, mil lõppes lillepoe pidamiseks sõlmitud üürileping, millest tulenevalt kaotas T1 Lilled OÜ võimaluse oma teenuseid pakkuda, tulu teenida ning kohustusi täita. Võimalike tagasivõitmiste osas on ajutine haldur välja toonud, et kuna võlgnik on põhivara võõrandamisel jätnud käibemaksu täies ulatuses tasumata, võidi selliselt üksnes juhatuse liikmetega seotud ettevõtete nõuete rahuldamisega kahjustada võlgniku võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet huve. Ajutine haldur teeb ettepaneku lõpetada kohtul pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, teatades raugemise vältimiseks kohtudeposiidi 2000 euro tasumise võimalusest pankrotimenetluse kulude katteks.
4.Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 9 tundi, arvestusega 80 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 720 eurot, millele lisandub käibemaks 144 eurot. Ajutine pankrotihaldur taotleb raugemise korral ajutise pankrotihalduri tasu välja mõista osaliselt, s.o. 397 euro ulatuses (lisandub käibemaks), menetlusabina riigi vahenditest. Ajutine haldur palub tasu ja kulud välja mõista OÜ INC Partner (registrikood xxx) kasuks.
5.17.09.2019 toimunud kohtuistungil võlgnik ei osalenud ja kohus vaatas avalduse läbi ilma võlgniku osavõtuta. Ajutine haldur jäi oma aruande juurde. Kohus määras teha ettepanek võlausaldajatele, võlgnikule või kolmandatele isikutele tasuda 2000 eurot hiljemalt kuue kalendripäeva jooksul kohtumääruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates.
6.Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 17.09.2019. Seisuga 17.09.201923.09.2019 ei ole Rahandusministeeriumi tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
8.PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka 3 (5)
2-19-12049 siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
9.Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
10.PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Võlgnik tuleb ajutisel halduril likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
11.ÄS § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks juhatuse liikme M U’i (isikukood xxx).
12.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
13.Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning ajutise halduri tunnitasu summas 80 eurot jääb seaduses sätestatud piiridesse. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri Indrek Lepsoo tasu suuruseks 864 eurot (sh käibemaks) ning vajalike kulude katteks 25 eurot (sh käibemaks), mis kuuluvad välja mõistmisele OÜ INC Partner (registrikood xxx) kasuks. 4 (5)
2-19-12049
14.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
15.Ajutine haldur on esitanud taotluse, et juhul, kui kohus pankrotti välja ei kuuluta, siis tulenevalt PankrS § 23 lg 4 palub ajutine haldur ajutise halduri tasu osaliselt, summas 397 eurot (lisandub käibemaks), mõista pankrotimenetluse raugemisel välja riigi vahenditest. PankrS § 23 lg-st 4 tulenevalt rahuldab kohus ajutise halduri menetlusabi taotluse ning määrab, et Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihaldurile Indrek Lepsoo’le ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Pankrotihalduri tasu hüvitis summas 476,40 eurot kanda OÜ INC Partner (registrikood xxx) arvelduskontole nr. xxx.
16.Ülejäänud ajutise haldur tasu jääb PankrS § 23 lg 4 alusel võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.