Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 19.09.2019, Rapla Tsiviilasja number 2-19-6625 Tsiviilasi Uku Tuule hagi Marek Leenurme vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 140 368 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Uku Tuul (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxx, e-post:), hageja volitatud esindaja Helen Reinvart (OÜ Mandatum Õigusbüroo, Soo 8, Rapla, e-post: [email protected]), kostja Marek Leenurm (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx-x, xxxxxx, xxxxx xxxx, e-post:) Kohtuistungi toimumise aeg 19.09.2019 Resolutsioon Välja mõista Marek Leenurmelt 133 683,08 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata põhivõlgnevuselt 100 000 eurot alates 20.09.2019 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni Uku Tuule kasuks. Jätta menetluskulud Marek Leenurme kanda. Välja mõista Marek Leenurmelt menetluskulud 2040 eurot Uku Tuule kasuks. Välja mõista Marek Leenurmelt viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni Uku Tuule kasuks. Edasikaebamise kord Uku Tuul võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses
sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Marek Leenurm võib esitada tagaseljaotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue Hageja palub kostjalt välja mõista 01.07.2015 sõlmitud laenulepingu alusel võlgnevuse 132 368,01 eurot, millest põhivõlgnevus on 100 000 eurot, intress on 8374,43 eurot, 01.05.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 23 993,58 eurot; viivis seadusjärgses määras tasumata põhivõlgnevuselt 100 000 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni; jätta menetluskulud kostja kanda; välja mõista kostjalt menetluskulud summas 2040 eurot ja viivis menetluskuludelt. Kostja seisukoht Kostja eelistungile 19.09.2019 ei ilmunud. Kostjale oli kutse kätte toimetatud e-posti teel, mida on isiklikult kohtule e-kirja teel kinnitanud 01.08.2019 e-aadressilt [email protected]. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMs § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina
põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summani kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Kohus on otsuse vormistamisel lähtunud TsMS § 444 lg-st 3, mille kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 2040 eurot, millest 1500 on riigilõiv ja 540 eurot esinduskulud, ning viivise menetluskuludelt. Kohus leiab, et kantud menetluskulude suurus on põhjendatud ja tuleb kostjalt välja mõista. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt.
Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.