Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 19.09.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-19-114192/6
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 19.09.2019
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1101

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-19-114192

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.09.2019. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-114192

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS hagi Kxxxx Mxxx vastu võla nõudes

Hagihind

453,50 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood: 11919806; asukoht: Tartu mnt 83-601, Tallinn, 10115 Harju maakond); Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (PlusPlus Legal OÜ asukohaga Tartu mnt 83-603, Tallinn, 10115 Harju maakond; e-post: [email protected]); Kostja: Kxxxx Mxxxx(isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; e-postx

Menetluse liik

Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista Kxxxx MxxxxxxPlusPlus Capital AS-i kasuks 403,32 eurot, millest 296,38 eurot on põhivõlgnevus, 16,22 eurot intress, sissenõudmiskulu 25 eurot ning 65,72 eurot seisuga 19.09.2019. a sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt.

3.Välja mõista Kxxxx Mxxxxx PlusPlus Capital AS-i kasuks viivis põhivõlalt (296,38 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 20.09.2019. a kuni põhivõla täitmiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Välja mõista Kxxxx Mxxxxx PlusPlus Capital AS-i kasuks viivis punktis 2 välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmisen Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostja elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Menetlusdokumendid võttis vastu kostja elukaaslane Ixx Mxxxxxxx 21.08.2019. a. Seega tuleb lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja nõusolekul TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS LHV Pank lepingu, mille kohaselt võimaldas pank kostjale krediidilimiidi 300 eurot kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja kohustus kasutatud krediidi ja intressi tasuma iga kuu 10ndaks kuupäevaks. Intressimääraks lepiti kokku 18%. Kostja asus panga poolt võimaldatud krediidisummat kasutama. Alates 10.01.2018. a rikkus kostja lepingut ning ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu. Pank teavitas kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja tähtpäevast kinni ei pidanud, kuulutas pank krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 30.04.2018. a. Peale lepingu ülesütlemist jäi kostjal tasumata laenujääk summas 296,38 eurot, intressimaksed perioodil 10.01.2018. a kuni 30.04.2018. a summas 16,22 eurot. Sissenõudemenetluse kohtuväline menetleja on kostjale toimetanud teenusena kolm võlateatist, seega on hagejal tekkinud kulu 25 eurot seoses meeldetuletuskirjade edastamisega kostjale. 31.05.2018. a loovutas pank oma nõude kostja vastu PlusPlus Capital AS-le. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse summas 296,38 eurot, intresside summas 16,22 eurot, sissenõudmiskulude summas 25 eurot ning viiviste summas 62,56 eurot välja mõistmist. Lisaks taotleb hageja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisevälja mõistmist ning seda kuni põhinõude tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,049315% päevas ning viivist arvestada alates 03.07.2019. a. Mõista kostjalt hageja kasuks välja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 296,38 eurot ja kohtuotsuse tegemise aja, s.o 19.09.2019. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 65,72 eurot (62,56+3,16). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 20.09.2019. a viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud määras, s.o seadusjärgses määras kuni põhivõla täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 520 eurot, s.o 100 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 420 eurot õigusabikulu. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivu summas 100 eurot. Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ilmselgelt ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on seisnenud üksnes hagiavalduse koostamises. Seejuures ei ole tegemist õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Tegemist on nn masshagiga, mis sisaldab õiguslikus osas standardteksti. Arvestades asja keerukust ja õigusabi teenuse keskmisi tasumäärasid, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tasuks 150 eurot (millele lisandub käibemaks), s.o 1,5 h ulatuses. Hageja on hagiavalduses viidanud TsMS § 172 lg-le 9, mille kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et kuna käesolevas tsiviilasjas on hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetlus, kus menetlus lõpetati, kuna võlgnik esitas nõudele vastuväite, siis on maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot põhjendatud hageja kulu.