E-N K’u ja K K avaldus RLKKEESIO OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Ajutise halduri nimetamata jätmine ja pankrotiavalduste menetluste lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja 1: E-N K (isikukood xxxx); Võlausaldaja 2: K K (isikukood xxxx); Võlausaldajate lepinguline esindaja: Aare Hõbe (epost: [email protected]); Võlgnik: RLKKEESIO OÜ (registrikood 12317015, asukoht Tornimäe 5, 10145 Tallinn), juhatuse liikmed äriregistri andmetel hetkel puuduvad, endised juhatuse liikmed R-A R (isikukood xxxx) ja R P (isikukood xxxx).
RESOLUTSIOON
1.Jätta E-N K’u ja K K poolt RLKKEESIO OÜ vastu esitatud pankrotiavalduste alusel ajutine pankrotihaldur pankrotiseaduse § 15 lg 41 alusel nimetamata ja lõpetada pankrotiavalduste menetlused.
2.Käesoleva määrusega on võlausaldajatel võimalik pöörduda töötukassa poole hüvitise saamiseks töötuskindlustuse seaduse § 21 lg 1 p 4 alusel.
4.Toimetada kohtumäärus kätte võlausaldajatele ja võlgnikule. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
1 (4)
2-19-9687 Asjaolud
1.E-N K ja K K esitasid 27.06.2019 Harju Maakohtule töötajate avaldused tööandja RLKKEESIO OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduste kohaselt olid võlausaldajad võlgniku töötajad ning võlgnik neile korrektselt palka ei maksnud. Võlausaldajad pöördusid palga saamiseks töövaidluskomisjoni. 05.04.2016 tegi Töövaidluskomisjon töövaidlusasjas nr 4-1/447/16 otsuse, millega rahuldati võlausaldaja 1 kaebus võlgniku suhtes ning mõisteti võlgnikult välja saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitis. Kokku on võlausaldaja 1 nõue võlgniku vastu 4986.07 eurot. 09.02.2016 tegi Töövaidluskomisjon töövaidlusasjas nr 41/57/16 otsuse, millega rahuldati võlausaldaja 2 kaebus võlgniku suhtes ning mõisteti võlgnikult välja saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitis. Kokku on võlausaldaja 2 nõue võlgniku vastu 3865.93 eurot. Võlgnik vabatahtlikult võlga ei tasunud. Võla sissenõudmiseks pöördusid võlausaldajad kohtutäituri poole, kuid ka kohtutäituril ei ole õnnestunud võlgnevust sisse nõuda. Võlausaldajad toovad lisaks välja, et avaliku registri kohaselt on võlgnikul maksuvõlg seisuga 26.06.2019 summas 11 894.93 eurot. Võlausaldajad paluvad algatada RLKKEESIO OÜ pankrotimenetlus ja kuulutada välja võlgniku pankrot.
2.Kohus võttis 31.07.2019 määrusega pankrotiavaldused menetlusse, kohustas võlausaldajaid 15 päeva jooksul tasuma kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulude katteks 500 eurot, määras toimetada pankrotiavaldus kätte võlgnikule ning pidada asjas eelistung. Kohus märkis, et kuivõrd võlgnikul puudub kehtiv juhatuse liige ning äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-st 3 tuleneb, et osaühingu juhatuse liikme vastutus kohustuste rikkumisega osaühingule tekitatud kahju eest kehtib viis aastat, siis tuleb kohtu hinnangul analoogia korras toimetada pankrotiavaldus kätte võlgniku endistele juhatuse liikmetele R-A R’le (juhatuse liige perioodil 03.10.2012 08.03.2017) ja R P’le (juhatuse liige perioodil 08.03.2017- 23.08.2017).
3.Võlgniku endine juhatuse liige R-A R esitas 26.08.2019 kohtule vastuse pankrotiavalduse suhtes, milles märkis, et tal puudub ülevaade võlgniku majanduslikust seisust. Samas on ta saanud infot, et E-N Kule on makstud Xxxx firma poolt pangakontole ning ka sularahas palk, mille kohta ta esitas tegelikkuses hoopis nõude RLKKEESIO OÜ-le Töövaidluskomisjonis. EN K ja K K teadsid, et Xxxx peatöövõtja ei maksa arveid RLKKEESIO OÜ-le enne kui tööd on lõpule viidud, kuid nimetatud isikud lahkusid töölt omavoliliselt ning tagasi ei tulnud ning tööd ei lõpetanud. Samal hetkel hakkasid isikud nõudma RLKKEESIO OÜ-lt palka, kuigi tööle ei ilmunud ning said tegelikkuses oma palga Xxxx peatöövõtjalt.
4.Võlausaldajad E-N K ja K K ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ajutise halduri tasu ja kulude katteks deposiiti tasunud.
5.Kohus viis 28.08.2019 asjas läbi eelistungi. Võlausaldajad jäid avalduse juurde ning selgitasid, et nende nõue tuleneb jõustunud töövaidluskomisjoni otsustest, mis on tehtud juba 2016. aastal. Võlausaldajate eesmärgiks on, juhul kui kohus ei nimeta võlgniku suhtes ajutist haldurit, pöörduda Töötukassasse pankrotihüvitise saamiseks. Võlgniku endine juhatuse liige R-A R märkis, et vaidleb jätkuvalt nõuetele vastu. Kohus määras, et asub koguma tõendeid nõuete põhjendatuse ja võlgniku maksejõuetuse kohta. Kohus määras teha asjas määrus ajutise halduri nimetamata jätmise kohta kolme nädala jooksul.
2 (4)
2-19-9687 Kohtumääruse põhjendused
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 11 alusel võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku. PankrS § 15 lg 3 p 5 sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist.
7.PankrS § 11 lg 41 näeb ette, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks.
8.Kohus võttis 31.07.2019 määrusega pankrotiavaldused menetlusse ja kohustas töötajaid tasuma PankrS § 11 alusel ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiiti. Töötajad deposiiti ei tasunud. Kohus peab seega hindama, kas avaldused esitanud töötajad on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõuete olemasolu tõendanud. Seejärel peab kohus välja tooma asjaolud, millest nähtub, et võlgnikul ei jätku pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks.
9.PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Lg 5 ütleb, et kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. Võlausaldaja E-N Ku pankrotiavalduse aluseks on asjaolu, et Töövaidluskomisjoni 05.04.2016 otsusega (tl 9-11) töövaidlusasjas nr 4-1/447/16 mõisteti võlgnikult ehk tööandjalt töötaja kasuks välja saamata jäänud töötasu kokku 4359,77 eurot ning puhkusehüvitise 626,30 eurot. Võlausaldaja K K pankrotiavalduse aluseks on asjaolu, et Töövaidluskomisjoni 16.02.2016 otsusega (tl 4-6) töövaidlusasjas nr 4-1/57/16 mõisteti võlgnikult ehk tööandjalt töötaja kasuks välja saamata jäänud töötasu kokku 3865,93 eurot Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on töötajad pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, kuivõrd mõlema suhtes on olemas jõustunud töövaidluskomisjoni otsused.
10.Järgnevalt hindab kohus, kas võlgnikul jätkub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik ei ole pankrotiavalduste aluseks olevaid töövaidluskomisjoni otsuseid täitnud. Võlausaldajad on 05.09.20199 esitanud kohtule Tallinna kohtutäitur M R’e poolt koostatud teatise (tl 69-70), milles kohtutäitur kinnitab, et võlausaldajate nõuete osas on algatatud täitemenetlused RLKKEESIO OÜ suhtes. Täitemenetluste raames ei ole laekumisi toimunud ning võlgnik ei ole kohtutäituriga ühendust võtnud. Kohtutäitur on välja selgitanud, et võlgnikule kuulub sõiduk xxxx registriaastaga 1997. Muu vara võlgnikul puudub. Kohus on ka ise teostanud päringud krediidiasutustele, mille käigus on selgunud, et võlgnik omab arvelduskontot Swedbankis, millel rahalised vahendid puuduvad. Võlausaldajad on pöördunud täitemenetluste algatamiseks kohtutäitur E V poole, kes on 13.05.2019 teatanud (tl 10-11), et võlgnikul puudub registrisse kantud vara, mille arvelt oleks võimalik nõudeid rahuldada. Äriregistri andmetel ei ole võlgnik esitanud maksudeklaratsioone ning 2018.a III kvartalist käibeinfo puudub. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul 13.05.2019 seisuga maksuvõlg 4562,10 eurot. Võlgniku pangakontodel rahalised vahendid 3 (4)
2-19-9687 puuduvad. Võlgnikul on avalikust registrist nähtuvalt 17.09.2019 seisuga maksuvõlg summas 11 894,93 eurot. Viidatud asjaoludele tuginedes on kohus seisukohal, et võlgnikul ei jätku pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks.
11.Eeltoodust tulenevalt esineb alus PankrS § 11 lg 41 kohaselt ajutise halduri nimetamata jätmiseks. Kohus on tuvastanud, et töötajad on pankrotiavaldusi piisavalt põhistanud ja oma nõuete olemasolu tõendanud ning tööandjal puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 15 lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Kohus lõpetab seega pankrotiavalduste menetluse.
12.Tulenevalt töötuskindlustuse seaduse § 21 lg 1 p-st 4 võib töötaja esitada hüvitise taotlemise avalduse töötukassale, kui tööandja on maksejõuetuks tunnistatud käesoleva seaduse § 19 punkti 3 alusel. Sama seaduse § 19 p 3 ütleb, et tööandja on maksejõuetu, kui kohus on teinud pankrotiseaduse § 15 lõikes 41 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise määruse või pankrotiseaduse § 27 lõikes 41 nimetatud pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse.
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. PankrS § 15 lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus menetluskulud võlausaldajate kanda.
14.Kuivõrd hetkel valitseb olukord, kus võlgnikul puudub kehtiv juhatuse liige ning äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-st 3 tuleneb, et osaühingu juhatuse liikme vastutus kohustuste rikkumisega osaühingule tekitatud kahju eest kehtib viis aastat, siis tuleb kohtu hinnangul analoogia korras lugeda käesolev määrus võlgnikule kättetoimetatuks selle kättetoimetamisega võlgniku endistele juhatuse liikmetele. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.