2-19-9000/14 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik G G esitas Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik hetkel töötu ja tegeleb aktiivselt tööotsingutega. Käesoleval ajal puudub tal kindel igakuine sissetulek, võlgnik omab sissetulekut juhutöödest. Võlgnik ei ole abielus ja tal ei ole ülalpeetavaid. Võlgniku hinnangul on ta suurte kohustuste ja oma olukorda mittearvestavate otsuste ning halbade asjaolude kokkulangemise tõttu jõudnud käesolevaks ajaks olukorda, kus ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja selline suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku võlad võlausaldajate ees on nii suured, et see ületab tema võimalusi neid tagasi maksta. Võlgnikul puudub igasugune vallas- ja kinnisvara, mille arvelt oleks võimalik võlgnevusi kasvõi osaliselt katta. Võlgniku selgituse kohaselt tekkisid tema kohustused sundolukorras vaimse ebastabiilsuse tõttu. Võlgnik tunnistab, et on xxxx ja võttis seetõttu kiirlaene erinevatelt kiirlaenupakkujatelt ja eraisikutelt. Hirm ja meeleheide lähedaste ees pani võlgnikku tegema mõtlematuid tegusid, võlgnik tundis sundkäitumist ja ei suutnud oma tegevust lõpetada. Võlgnik on sulgenud oma õigused xxxx maksu- ja tolliameti keskkonnas. Võlgnik loodab aegapidi tekitatud kahju hüvitada. Võlgnik palub välja kuulutada tema pankrot. Võlgnik palub end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtus on 09.07.2019 määrustega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Katrin Prükki. Võlgniku vara väärtuseks on 0.34 eurot, mis koosneb arveldusarve jäägist. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötutoetus ja tuttavate poolt antav toetus. Võlgniku viimane töösuhe lõppes juuulis 2019. a. Võlgniku edasise sissetuleku suurust on keeruline prognoosida, kuna võlgnikul on ilmnenud terviseprobleemid, mis võivad vähendada tema suutlikkust palgatulu teenida. Pensioniregistri pidaja andmetel on võlgniku nimel avatud pensionikonto, mille saldo 28.08.2019 seisuga on Xxxx 2829,429 osakut väärtusega 3162.20 eurot, millele ei saa hetkel sissenõuet pöörata. Kättesaadava informatsiooni kohaselt on võlgnikul täitmata kohustusi vähemalt 306 278.58 euro ulatuses. Enamik kohustusi on eraisikutelt võetud laenud, samas kuulub kohustuste hulka ka pangalaene, s.h eluasemelaen ja kiirlaene. Täitemenetlusi ei ole võlgniku suhtes alustatud. Kahel võlausaldajal on täitedokument võlgniku suhtes. Klassikalised pandiõigused puuduvad. Samas on võlgnik 18.01.2019 vormistanud talle kuulunud sõiduki xxxx (xxxx, 2007) laenu tagatiseks A Ki nimele, jäädes ise sõiduki

2-19-9000 kasutajaks. A K andis võlgnikule laenu 18.01.2019 ja 21.01.2019, mida tuleks käsitleda tagatisomandamisena. Kuna A Ki sõnul selguspärast tagatisomandamist, et võlgnik oli auto juba varasemalt müünud, siis vajab nimetatud asjaolu kontrollimist. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja selline seisund on püsiva iseloomuga. Võlgnik ei ole suuteline rahuldama oma võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgniku pangakontolt nähtuvalt on ta alates 2018. a suvest kuni pankrotiavalduse esitamiseni teinud valdavalt ülekandeid Xxxx OÜ-le ja Xxxx OÜ-le, mis tegelevad xxxx ja xxxx korraldamisega, samuti Internetis xxxx (xxxx on-lines). Lisaks nimetatule on võlgnik teinud mitmeid kaardimakseid Xxxx. Seega on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ilmselt xxxx. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnik kahtlusalune kriminaalasjas nr 19231701581, mille asjaolud ei ole ajutisele pankrotihaldurile teada. Ajutine pankrotihaldur ei ole aruandes välja toonud vara tagasivõitmise võimalusi. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid võlgnevuste ja pankrotimenetluse kulude katteks. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. PankrS § 15 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgniku vara väärtuseks on 0.34 eurot, mis koosneb arveldusarve jäägist. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötutoetus ja tuttavate poolt antav toetus. Võlgniku edasise sissetuleku suurust on keeruline prognoosida, kuna võlgnikul on ilmnenud terviseprobleemid, mis võivad vähendada tema suutlikkust palgatulu teenida. Pensioniregistri pidaja andmetel on võlgniku nimel avatud pensionikonto, mille saldo 28.08.2019 seisuga on Xxxx 2829,429 osakut väärtusega 3162.20 eurot, millele ei ole kogumispensionide seaduse § 65 kohaselt võimalik sissenõuet pöörata. Kättesaadava informatsiooni kohaselt on võlgnikul täitmata

2-19-9000 kohustusi vähemalt 306 278.58 euro ulatuses. Enamik kohustusi on eraisikutelt võetud laenud, samas kuulub kohustuste hulka ka pangalaene, s.h eluasemelaen ja kiirlaene. Võlgniku suhtes ei ole alustatud täitemenetlusi. Kahel võlausaldajal on täitedokument võlgniku suhtes, mis on tehtud kohtu poolt määratud käsutuskeelu ajal. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja selline seisund on püsiva iseloomuga. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid võlgnevuste ja pankrotimenetluse kulude katteks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust, siis ei ole selle ja võlgniku igakuise sissetuleku arvelt võimalik tema olemasolevad kohustusi täita, mistõttu võlgnik on PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole aruandes välja toonud vara tagasivõitmise võimalusi. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. Kohus selgitab võlgnikule, et PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku selgituse kohaselt tekkisid tema kohustused sundolukorras vaimse ebastabiilsuse tõttu. Võlgnik tunnistab, et on xxxx ja võttis seetõttu kiirlaene erinevatelt kiirlaenupakkujatelt ja eraisikutelt. 04.09.2019 toimunud kohtuistungil selgitas võlgnik suuliselt, et tema xxxx tekkis tema suhtes kohaldatud ravi kõrvaltulemusena. Ajutise pankrotihaldur hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ilmselt xxxx. Kohus