Eesti Lennuakadeemia hagi D-Tehnika võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
141 685 eurot 71 senti
OÜ
vastu
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 19. märtsi 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
D-Tehnika OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
27. august 2019
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): D-Tehnika OÜ (registrikood 12079642), esindajad vandeadvokaat Villu Otsmann, advokaat Eli Lahesoo Vastustaja (hageja): Eesti Lennuakadeemia (registrikood 70005699) esindajad vandeadvokaat Raiko Lipstok, advokaat Jüri-Karl Leppik
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 19. märtsi 2019 otsus, millega maakohus rahuldas Eesti Lennuakadeemia hagi D- Tehnika OÜ vastu.
2.Teha asjas uus otsus, millega jätta Eesti Lennuakadeemia hagi D-Tehnika OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Eesti Lennuakadeemia kanda.
Edasikaebamise kord
5.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Eesti Lennuakadeemia (hageja) esitas 10. septembril 2018 hagi D-Tehnika OÜ (kostja) vastu võlgnevuse 127 365 euro, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 4131 euro 51 sendi ning jooksva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 24. mail 2017 lepingu nr 4.2-3/6-2017, mille kohaselt kohustus kostja andma hagejale rendile kahes konfiguratsioonis lennuseadmed vastavalt riigihanke tehinilisele kirjeldusele. 21. juuni 2017 üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt andis kostja hagejale GAUI-GX-9 platvormil pearootori ja sabarootoriga bensiinimootoriga kopterüüpi mehitamata õhusõiduki. Hageja on tasunud õhusõiduki platvormi kasutamise eest rendilepingu alusel kostjale nelja ülekandega 127 365 eurot (koos käibemaksuga). Hiljem on selgunud, et üleandmise-vastuvõtmise aktis kirjeldatud seadmete üleandmist kostjalt hagejale ei ole toimunud, sest kostjal ei ole kunagi olnud rendilepingus kirjeldatud õhusõiduki platvormi valdust ega omandit. Hageja tühistas tehingu pettuse või eksimuse tõttu või alternatiivselt taganes lepingust kostjale tehtud avaldusega 29. märtsil 2018. Hageja palus kostjal tagastada alusetult saadud raha hiljemalt 15. aprilliks 2018. Kostja vastas hageja tühistamis-ja nõudeavaldusele 19. aprillil 2018 ja keeldus nõuet täitmast. Kostja on hagejat tahtlikult viinud eksimusse ehk pannud toime pettuse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 94 lg 1 mõttes. Kostja juhatuse liige Eiko Keeman lõi hagejale ebaõige ettekujutuse, et mehitamata lennunduse rakendusuuringu läbiviimiseks on vaja üürida testplatvorm. Kostja esitas riigihanke raames mehitamata õhusõiduki platvormi pakkumuse, mille hageja tunnistas edukaks ja sõlmis selle rentimiseks 24. mail 2017 lepingu. Tegelikkuses ei ole kostjal mitte kunagi olnud ei omandis ega valduses pakkumuses kirjeldatud mehitamata õhusõiduki platvormi. Kostja on avaldanud, et ta ei ole OÜ-lt Flaperoni koptersüsteemi omandit saanud (tsiviilasi nr 2-17-16605). Kohtule esitatud tõendid kinitavad, et OÜ Flaperon ei ole
andnud kostjale üle mehitamata õhusõiduki omandit ega valdust. Rakendusuuringu meeskonna liikmed kasutasid OÜ-le Flaperon ja hagejale endale kuulunud mehitamata õhusõiduki platvorme, täiendava platvormi üürimiseks puudus vajadus. E. Keeman tegutses projekti, mille raames riigihange läbi viidi, juhina, ja oli seotud ka kostjaga, kes osales riigihankel ja esitas pakkumuse. Tegelikult puudus riigihanke läbiviimiseks vajadus. Hageja sai TsÜS § 94 lg 3 järgi tehingu tühistamise alustest teada 9. veebruaril 2018 ja tegi TsÜS § 99 lg 1 p-s 2 ettenähtud kuuekuulise tähtaja jooksul 29. märtsil 2018 tahteavalduse tehingu tühistamiseks.
29.märtsi 2018 avalduses on hageja alternatiivselt tuginenud ka tehingu tühistamisele eksimuse tõttu. Kostja avaldas hagejale ebaõigeid asjaolusid ehk lõi ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest TsÜS § 92 lg 3 p 1 mõttes. Kuna kostjale tegelikult ei kuulunud lepingus ja üleandmise-vastuvõtmise aktis kirjeldatud mehitamata õhusõiduki platvormi valdust ega omandit, siis oli tegemist olulise eksimusega. Kostja ei saanud anda ega andnudki hagejale selle platvormi kasutusõigust üle ja järelikult maksis hageja kostjale raha mitte millegi eest. Hageja ei kandnud vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ega sisule eksimuse riisikot. Hageja tugines 29. märtsi 2018 tühistamisavalduses lepingust taganemise alternatiivsele alusele. Pooltevahelise lepingu esemeks oli kostja kohustus anda riigihanke tehnilisele kirjeldusele vastav mehitamata õhusõiduk tasu eest hageja kasutusse. Kostja kohustust ei täitnud. Tegemist on üürilepingu peamise kohustuse rikkumisega võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p 1 mõttes, mis annab õiguse VÕS § 277 lg 1 alusel lepingust taganeda. Kostja vastutab E. Keemani poolt ebaõigete asjaolud avaldamise eest TsÜS § 132 lg 1 või § 94 lg 4 alusel. Tehingu võib tühistada ka siis, kui pettuse pani toime kolmas isik, kes tegutses lepingupoole huvides. Kostja on allkirjastanud ebaõige akti seadme üleandmise kohta ja esitanud arveid seadme kasutamise eest, kuigi talle pole sellise seadme valdust ega omandit kunagi kuulunud, seega oli kostja pettusest teadlik ja leping pettuse tõttu tühistatav ka juhul kui kui kostja ise ei kallutanud tahtlikult hagejat tehingut tegema. Kostja hoidis hagejat ka pärast lepingu sõlmimist eksimuses ja esitas ebaõigeid andmeid seadme kasutusse andmise kohta. Kuna hageja on kehtivalt lepingu tühistanud, on tal õigus nõuda kostjalt alusetult tasutut ja viiviseid TSÜS § 90 lg 2 ja VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kasutuslepingute olemusest tulenevalt peab kasutusse andja tagama, et tal on õigus kokkulepitud asi kasutusse anda. Õigus anda seade hageja kasutusse oli kostja mõjusfääris ja kostja riisiko. Hageja ei kandnud eksimuse riisikot. Leping ei ole kohase täitmise tõttu lõppenud ja hagejal oli õigus lepingust taganeda, kuna esines oluline lepingu rikkumine.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hagi tuleb TsMS § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel jätta läbi vaatamata. Leping on kohase täitmisega lõppenud. Riigihanke korraldamise vajadus tulenes hageja ja Instigo Eesti OÜ vahel sõlmitud mehitamata lennunduse rakendusuuringu hankelepingust, mille p.2.2. järgi kohustus hageja teostama rakendusuuringu mehitamata lennukilahenduste väljatöötamiseks insenerseire jaoks. Riigihankel tunnistati edukaks kostja pakkumine, hageja ja kostja sõlmisid lepingu 24. mail 2017. Hageja omandas lepingu täitmiseks vajaliku seadme
13.juulil 2017 OÜ-lt Flaperon. 21. juunil 2017 allkirjastasid pooled üleandmise- vastuvõtmise akti, milles hageja kinnitas, et seadme konfiguratsioon vastab pooltevahelises lepingus esitatud nõuetele. Kostja ostis seadmele juurde ja andis hageja uurimisgrupi käsutusse veel osi. Hageja uurimisgrupp asus tegema arendus- ja testtöid. Testtööd (kasutustunnid) akteeriti juunis, juulis, augustis ja septembris 2017. Hageja on akteeritud kasutustundide eest tasunud. Hageja ja hageja uurimisgrupi liikmed olid teadlikud, et seade on renditud kostjalt. Hageja kasutas seadet rohkem kui 4 kuud, tasus kostjale seadme kasutamise eest renti. Lepingu täitmise perioodil juunist septembrini oli OÜ Flaperon ja kostja vahel kehtiv müügileping. OÜ Flaperon esitas
kostjale müügilepingust taganemise avalduse 27. septembril 2017. Hageja esitas kostjale tühistamis- ja nõudeavalduse 29. märtsil 2018. Puuduvad alused lepingu tühistamiseks pettuse tõttu. Ükski normi eeldustest pole täidetud. Hageja ei ole näidanud ega tõendanud, et kostja oli teadlik, et hagejal puudub vajadus riigihanke korraldamiseks. E. Keeman sai kostja prokuristiks ja juhatuse liikmeks alles mitme kuu möödumisel pooltevahelise lepingu täitmisest. Lepingu sõlmis hagejaga kostja nimel Eno Menov. E. Keemani poolt väidetavalt toime pandud etteheidetavaid tegusid ei saa kostjale omistada. Hageja ei ole põhistanud, milles seisnes hageja eksimus tehingu tegemisel. Hageja on seadet kasutanud. Asjaolu, et OÜ Flaperon poolt kostjale müügilepingu alusel üleantud seadmed ei vastanud riigihanke tingimustele, ei saa järeldada kostjapoolset lepinguruikkumist hageja ees. Kostja on parendanud ja täiendanud OÜ-lt Flaperon ostetud seadet. Hageja väited, et kostja ei saanud müügilepingu alusel seadme valdust ega omandit, ei ole õiged. Pooltevahelise lepingu täitmise perioodil oli OÜ Flaperon ja kostja vaheline müügileping kehtiv, OÜ Flaperon taganes müügilepingust peale selle täitmist. Eeldused lepingu tühistamiseks eksimuse tõttu ei ole täidetud. Riigihangete protsessi omapära tõttu ei oleks kostja saanud hagejat mõjutada just temaga lepingut sõlmima. Puuduvad alused lepingust taganemiseks. Taganeda saab vaid kehtivast lepingust. Pooltevaheline leping on kohase täitmisega lõppenud 1. oktoobril 2017. Hageja ei ole näidanud mõjuva põhjuse olemasolu lepingust taganemiseks. Tsiviilasjas nr 2-17-16605 esitatu ei ole antud vaidluses rakendatav. Viidatud tsiviilasjas tuvastas kohus üksnes müügilepingust taganemise lubatavust OÜ Flaperon poolt. Kostja ja OÜ Flaperon vaheline suhe ei oma hageja ja kostja vahelise lepingu täitmise osas tähendust.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 19. märtsi 2019 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 136 792 eurot 29 senti, millest põhivõlg 127 365 eurot ja viivis 9427 eurot 29 senti seisuga 19. märts 2019 ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhisummalt alates 20. märtsilt 2019 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt välja menetluskulud 9048 eurot 50 senti, s.o riigilõiv 1500 eurot, dokumendi saamise kulu 2 eurot, õigusabi tasu 7546 eurot 50 senti (koos käibemaksuga) ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kuivõrd maakohus käsitles hageja nõude rahuldamist pettuse alusel, jättis kohus teised alternatiivsed alused pikemalt käsitlemata (TsMS § 442 lg 8 viimane lause). Maakohus leidis, et hageja ja kostja vahel 24. mail 2017 sõlmitud lepingu alusel ja 21. juuni 2017 aktiga ei andnud kostja hagejale rendile ja üle kahes konfiguratsioonis lennuseadmeid vastavalt riigihanke tehnilisele kirjeldusele. Hageja lähtus nii lepingut sõlmides, 21. juuni 2017 akti allkirjastades kui ka kostjale renditasu makstes kostja poolt loodud ebaõigest ettekujutusest, et hageja lennunduse rakendusuuringu teostamiseks on vajalik kostjalt tasu eest vastavate seadmete rentimine. Kostja omandis ega valduses (riigihanke) ei olnud pakkumuses, lepingus ega üleandmise-vastuvõtmise aktis kirjeldatud seadmeid ja hagejal puudus ka vajadus neid kostjalt rentida. Hagejale ebaõigeid asjaolusid avaldades viis kostja hageja tahtlikult eksimusse ja hoidis hagejat tahtlikult eksimuses eesmärgiga kallutada hagejat sõlmima kostjaga lepingut, seejärel koostama üleandmise-vastuvõtmise akti ja seejärel maksma seadme kasutamise eest kostjale tasu. Kostja tegevus on pettus TsÜS § 94 lg 1 tähenduses.
Hageja teostas mehitamata lennunduse rakendusuuringut Instigo Eesti OÜ-ga sõlmitud hankelepingu alusel. Rakendusuuringu käigus kasutasid rakendusuuringu meeskonna liikmed OÜ-le Flaperon kuulunud ja hagejale kuulunud mehitamata õhusõiduki platvorme. See on tõendatud tunnistajate Siim Heeringu ja Siim Maripuu ütlustega. Mõlemad tunnistajad on OÜ Flaperon juhatuse liikmed ja samal ajal ka rakendusuuringu projektimeeskonna liikmed. Hageja arendusprorektori Karl-Erik Seegeli ütluste kohaselt selgitas E. Keeman rakendusuuringu projektijuhina hagejale 2017 alguses vajadust korraldada riigihange õhusõiduki platvormi rentimiseks, kuna seni kasutatud platvorm on vahetanud omanikku, uus omanik on kostja ja edaspidi on seadme kasutamise eest vaja maksta renti. E. Keeman koostas ka seadme rentimiseks riigihanke dokumentatsiooni. E. Keeman oli hageja lepinguline töötaja, kelle ütluste kohaselt vältimaks uuringus kasutatava kopteri baasil riigi vara tekkimist, otsustati rendilepingu kasuks ja vormistati riigihange. Kui oli teada, et hange on välja kuulutatud, allkirjastas kostja OÜ-ga Flaperon lepingu kopterilahenduse omandamiseks. Kostja võitis riigihanke. Kostja sõlmis hagejaga lepingu, teades, et ta on kopteri omanik. Riigihange kopteri rentimiseks oli vajalik, et seadustada seadme kasutamine Instigo Eesti OÜ tellimuse täitmiseks. Riigihanke korraldamise perioodil ei olnud E. Keeman kostja juhatuse liige, ta oli Rohelohe OÜ juhatuse liige, mis omas 20% kostja osadest. Lepingu sõlmimisel ja üleandmisevastuvõtmise akti koostamisel esindas kostjat Eno Menov. Kui lepingut ja akte alla kirjutati, selgitas ka E. Menov, et kostja ostis seadme OÜ-lt Flaperon. Seetõttu seadet lepingu ja akti allkirjastamisel üle ei vaadatud, tehnilist kirjeldust ei kontrollitud. K.-E. Seegel teadis, et seade on uurimisgrupi tööruumides olemas, seda kasutatakse jätkuvalt edasi, tööd jätkuvad. 21. juuni 2017 seadmete üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt võttis hageja kui rendilevõtja vastu mehitamata õhusõiduki, mille konfiguratsioon vastab lepingus esitatud nõuetele. Järgneb seadmele esitatavate nõuete loetelu (positsioonid 1–17), mis langevad kokku riigihanke nr 184118 tehnilises kirjelduses esitatud nõuetega positsioonidel 1–17. Tunnistajad S. Maripuu ja S. Heering kinnitasid, et OÜ Flaperoni omandiks olnud ja rakendusuuringus kasutataval kopteril ei olnud olemas riigihanke nõuete p-de 7a, 10, 12, 16 nõudeid, rakendusuuringu käigus pidi loodama p-de 14a,b,c,d ja 17 nõuded. Neid omadusi ei olnud OÜ 0Flaperoni kopteril olemas ei 24. mail ega 21. juunil 2017.
7.novembril 2017 esitas kostja hagi OÜ Flaperon vastu müügilepingu täitmiseks kohustamiseks ja müügilepingust taganemise tühisuse tuvastamiseks (tsiviilasi nr 2-17-16605). 8. juuni 2018 kohtuotsusega on kohus tuvastanud, et kostja ei ole tasunud OÜ-le Flaperon mehitamata koptersüsteemi esimest müügiarvet täies ulatuses ja tal ei olnud kavatsust tasuda ka edaspidiseid müügilepingust tulenevaid osamakseid (otsuse p.9.2.2.). Sel põhjendusel pidas kohus OÜ Flaperon poolt müügilepingust taganemist põhjendatuks. Maakohus leidis, et on tõendatud, et hageja poolt teostatava rakendusuuringu käigus vähemalt 2017. a algusest kasutatud kopteri tüüpi mehitamata õhusõiduk kuulus selle seadme ehitanud S. Maripuu ja S. Heeringu osalusega äriühingule OÜ Flaperon. Selle omandiõigust ega valdust kellelegi üle ei antud. Riigihanke pakkumuste esitamise ajal aprillis 2017, aga ka hageja ja kostja vahel 24. mail 2017 lepingu sõlmimise ajal puudus kostjal alus väita, et ta on õigustatud sõlmima lepingut õhusõiduki platvormi hageja kasutusse andmiseks. Rakendusuuringu projektijuhil E. Keemanil puudus alus keelitada hagejat viima läbi riigihanget õhusõiduki platvormi kasutamiseks põhjendusel, et seni kasutatav õhusõiduk vahetas omanikku.
13.juunil 2017 OÜ Flaperon ja kostja vahel sõlmitud müügilepingut ei täidetud kokkulepitud viisil, kostjal puudus tahe tasuda müügilepingust tulenevaid osamakseid ja OÜ Flaperon taganes lepingust. Esmalt E. Keemani ja hiljem ka kostja poolt tema seadusliku esindaja E. Menovi isikus hagejale antud teave kostja, kui õhusõiduki omaniku kohta, on hagejale tahtlikult ebaõige ettekujutuse loomine ja hageja hoidmine eksimuses ehk pettus. Sellise pettuse
eesmärgiks oli saavutada lepingu sõlmimine hagejaga õhusõiduki kasutamiseks ja selle eest hagejalt tasu saamine, s.o pettus TsÜS § 94 lg 1 tähenduses. Tegemist on tahtliku pettusega. E. Keeman selgitas hagejale vajadust viia lennuseadme kasutamiseks läbi riigihange, kuna seni kasutatud lennuseade vahetas omanikku. E. Keemani poolt esitatud ebaõiged asjaolud lennuseadme omaniku vahetumise kohta viisid rendilepingu sõlmimiseni hageja ja kostja vahel. Tahtlus pettust toime panna seisnes E. Keemani puhul selles, et ta teadis, et avaldab hagejale ebaõiget teavet ja selle eesmärgiks on saavutada rendilepingu sõlmimine poolte vahel. 24. mail 2017 lepingu sõlmimisel ei saanud kostja teada, et ta on lennuseadme omanik või valdaja, kuna selleks ajaks puudus isegi formaalne eeldus väita, et kostja on õigustatud õhuseadme rendileandmiseks lepingut sõlmima, sest müügileping kostja ja OÜ Flaperon vahel kirjutati alla 13. juunil 2017. Ka järgmiste dokumentide ja seadme kasutamise aktide allkirjastamisel kinnitas kostja rendileandjana oma õigust seadet rendile anda ja kasutatud mahus tasu saada, s.t kostja tahtlikult hoidis hagejat eksimuses. Seda, et kostja ise teadis, et seadet ei ole talle üle antud ega tehtud võimalikuks omandi üleminekut, kinnitas kostja enda poolt esitatud hagis tsiviilasjas nr 2-17-16605. Hageja sai kostjapoolse pettuse kohta kinnituse S. Maripuu ja S. Heeringu kinnituskirjast
9.veebruaril 2018, misjärel esitas tehingu tühistamise avalduse kostjale 29. märtsil 2018. Seega on tehingu tühistamise avaldus esitatud pärast pettusest teadasaamist TsÜS § 99 lg 1 p-s 2 sätestatud tähtaja jooksul. Viimane makse kostjale (26. oktoobril 2017) lepingu täitmiseks on tehtud viis kuud enne tehingu tühistamise avaldust. Kuna tehingu tühistamise materiaalsed ja formaalsed eeldused on täidetud, on tehing hageja poolt kehtivalt tühistatud. Hageja kontrollis lepingu sõlmimisel E. Menovi esindusõigust äriregistrist, E. Menov oli ainuesindaja. Juba riigihanke raames tehtud pakkumus sisaldas kostja kuulutust, et tal on olemas rakendusuuringuks sobiv seade. K.-E. Seegeli ütluste kohaselt lähtus ta E. Menovi väitest, et see on seesama seade, mis on arendusmeeskonna kasutuses ja kostja ostis selle OÜ- lt Flaperon ära. Sellisena hoidis kostja oma seadusliku esindaja E. Menovi isikus hagejat eksimuses, et kostja on seadme omandanud. Kostja oli riigihankel ainus pakkuja. Selliste ebaõigete asjaolude hagejale avaldamise ajal oli E. Keeman juhatuse liige osaühingus Rohelohe, mis omas 20% kostja osalust. E. Keeman on alates 13. veebruarist 2018 kostja prokurist ja alates 4. juunist 2018 juhatuse liige. Selliste seoste juures puudub eluline usutavus väitel, et kostja ei teadnud E. Keemani poolt hagejale avaldatust. Pärast seda, kui E. Keeman oli avaldanud hagejale teadlikult ebaõige info, et lennuseadme omanik on nüüd kostja, esitaski kostja pakkumuse temal väidetavalt olemasoleva lennuseadme rendileandmiseks. E. Keemani puhul on tegemist isikuga, kelle käitumise eest kostja vastutab TsÜS § 132 lg 1 järgi. Esitatud tõenditest nähtub, et E. Keeman oli juba enne kostja prokuristiks ja juhatuse liikmeks saamist kostja nimel ja huvides tegutsev isik. Nii osutavad E. Keemani poolt saadetud e-kirjad, et ta teeb ettepanekuid ja esitab asjaolusid kostja nimel, tsiviilasjas nr 2-17-16605 esitatud hagiavalduses on kirjas, et OÜ Flaperon ja kostja vahelisi lepingulisi läbirääkimisi pidas, nendevahelise müügilepingu ja hagi koostas kostja nõustaja E. Keeman. Tsiviilasjas nr 2-1716605 kostja tolleaegse juhatuse liikme E. Menovi vande all antud ütluste kohaselt on ta drooni näinud ainult piltidel ja videos. Arvete ja raamatupidamisega kostja ettevõttes tegeles nõustaja ja prokurist E. Keeman. Sellises olukorras tuleb lugeda, et E. Keeman oli isik, keda kostja kasutas oma majandus- ja kutsetegevuses juba perioodil, mil E. Keeman avaldas hagejale, et õhusõiduki platvorm on vahetanud omanikku, omanik on kostja ja platvormi edasiseks kasutamiseks tuleb kostjaga sõlmida rendileping riigihanke kaudu. TsÜS § 90 lg 2 kohaselt tuleb tühistatud tehingu järgi saadu tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja)
midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Hageja on maksnud kostjale arvete alusel kokku 127 365 eurot. Kuna pettuse mõjul tehtud tehing on kehtivalt tühistatud, on langenud ära tehingust tulenev kohustus õhusõiduki platvormi kasutamise eest rendi maksmiseks. Kostja on saanud hagejalt õigusliku aluseta 127 365 eurot, mis tuleb hagejale tagastada. VÕS § 1028 lg-s 2 loetletud asjaolusid, millest tulenevalt oleks tagasinõue õigustamatu, ei ole esitatud. Hageja viivise nõue VÕS § 113 järgi on põhjendatud. Rahaline kohustus on muutunud sissenõutavaks alates hageja teatatud tagastamise tähtaja (15. aprill 2018) järgmisest päevast, s.o 16. aprillist 2018.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus vääralt leidnud, et hageja on lepingu pettuse alusel kehtivalt tühistanud. Hagejale olid kõik etteheidetavad asjaolud juba lepingu sõlmimise ajal teada. Hageja ja uurimisgrupi liikmed olid teadlikud, et kostja ostab seadme OÜ-lt Flaperon (s.o uurimisgrupi liikmetele S. Heeringule ja S. Maripuule kuuluvalt osaühingult) ja rendib selle seejärel hagejale. Hageja oleks hoolsa hankijana pidanud E. Keemani seotusest kostjaga teadma. Tegemist on registriandmetest tuvastatava informatsiooniga. Uurimisgrupi liikmed teadsid või pidid lepingu alusel seadme rentimisest teadma, sest olid kaasatud lepingu täitmist kajastavasse kirjavahetusse. S. Heering oli kuni 13. aprillini 2017 (ehk riigihanke algatamise ajal) kostja ainus juhatuse liige ning pidi seetõttu E. Keemani seotusest kostjaga teadma. Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 339 lg-t 1. Maakohus on rajanud otsuse valele eeldusele, et rendilepingu täitmine eeldab omandi olemasolu. Rendilepingu eseme kasutamiseks andmise kohustus seisneb valduse loovutamises. See ei pea toimuma otsese valduse üleandmise teel, vaid lepingu sisust tulenevalt võib vastava kohustuse kohane täitmine seisneda ka kaudse valduse või kaasvalduse võimaldamises. Kostja on seadme üle ja kasutamist võimaldanud. Asjaolu, et leping hageja ja kostja vahel sõlmiti enne, kui müügileping kostja ja OÜ Flaperon vahel, ei muuda hilisemat lepingu täitmist ebaseaduslikuks või tingimustele mittevastavaks. Hagejal esines reaalne vajadus riigihanke korraldamiseks, et seadustada seadme kasutus Instigo Eesti OÜ poolt tellitud rakendusuuringus ja tagada intellektuaalomandiõiguste üleminek Instigo Eesti OÜ-le. Seadme rentimise kulud oli Instigo Eesti OÜ-ga kooskõlastatud ning viimase poolt finantseeritud. Riigiasutustel on kohustus korraldada enda vajadusteks seadmete jms tellimine just hangete kaudu (riigihangete seaduse (RHS) § 5 lg 1 ja lg 2 p 1). Maakohus on kohaldanud vääralt VÕS § 188 lg-t 2 ja ebaõigesti tuvastanud, et seade ei olnud kostja omandis ega valduses. Lepingu täitmise perioodil oli OÜ Flaperon ja kostja vaheline müügileping kehtiv, selles sätestatud omandi ülemineku tingimus oli täidetud ning OÜ Flaperon taganes müügilepingust alles peale lepingu täitmist. Lepingust taganemine ei too kaasa lepingu kehtetust. Tsiviilasjas nr 2-17-16605 tehtud otsusest nähtub samuti, et OÜ Flaperon pidi olema seadme kostjale üle andnud, kuna vastasel juhul ei oleks OÜ-l Flaperon olnud võimalik müügilepingust taganeda. Antud vaidluses maakohtu otsuse kehtima jäämisel tekib olukord, kus tsiviilasjas nr 2-17-16605 ja antud tsiviilasjas tehtav otsus on omavahel otseses vastuolus, kuna tsiviilasjas nr 2-17-16605 leiti, et seadme valdus on kostjale üle antud, kuna vastava otsuse kohaselt oli OÜ-l Flaperon tekkinud õigus kostjale arveid esitada ning nende tasumist nõuda. Maakohus on jätnud ekslikult TsÜS § 92 lg-t 5 kohaldamata. TsÜS § 92 lg 5 kohaselt ei või tehingu teinud isik tehingut tühistada, kui ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu
sisule kandis eksimuse riisikot. Kostja ega E. Keeman ei saa vastutada hageja inventari tundmise eest. Hagejal tuli riigihanget korraldades ja lepingut sõlmides rakendada suuremat hoolt ja selgitada välja riigihanke vajadus ning hiljem kontrollida lepingu korrektset järgimist. Kostja ei ole tahtlikult ebaõigeid andmeid avaldanud ega soovinud hagejat endaga tehingut tegema kallutada. Kostjal puudus tahtlus hagejat eksitada. Kostja uskus müügilepingu kehtivust ja lähtus riigihanke vajadusest rakendusuuringu jaoks. Maakohus on ekslikult leidnud, et E. Keemani tegevus enne lepingu sõlmimist on kostjale omistatav. E. Keeman sai kostja prokuristiks ja juhatuse liikmeks alles mitme kuu möödumisel lepingu täitmisest ning kostja nimel sõlmis hagejaga lepingu E. Menov. Vähemusosaniku teadmine ei ole samastatav kostja teadmisega ning maakohus on otsuses vääralt sisustanud TsÜS § 132 lg-t 1. S. Maripuu, S. Heeringu ja K.-E. Seegeli ütlused on ebausaldusväärsed, kuna tegemist on selgelt erapoolikute isikutega. Tunnistajate ütlused on eluliselt ebausutavad.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Vastuse kohaselt on otsuses õigesti tuvastatud E. Keemani tegevuse omistamine kostjale. Kostja vastutab E. Keemani poolt ebaõigete asjaolude avaldamise eest TsÜS § 132 lg 1 või TsÜS § 94 lg 4 alusel. Pettusele tuginemisel ei ole oluline, kas E. Keeman oli pettuse toimepanemise hetkel kostja esindaja. Piisab, kui E. Keeman oli isik, kes tegutses kostja huvides ja kelle poolt toimepandud pettust kostja aktsepteeris. Kostjal pole kunagi olnud seadme omandit ega valdust. Hagejal puudus vajadus seadet kostjalt rentida. Hageja esitas tühistamisavalduse tähtaegselt. Kostja tuginemine seadme rendivajaduse sisustamisel intellektuaalomandi õiguste ülemineku tagamise vajadusele on alusetu. On arusaamatu, milliste droonkopteriga seotud intellektuaalomandi õiguste ülemineku tagamiseks pidanuks hageja seda kelleltki rentima. Hageja poolt Instigo Eesti OÜ tellimusel läbi viidud rakendusuuringu eesmärgiks ei olnud droonkopteri arendamine. Tunnistajad S. Heering ja S. Maripuu ei olnud teadlikud E. Keemani ja kostja korraldatud pettusest. Kostja väide, et üle kuulatud tunnistajad on ebausaldusväärsed, on alusetu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus, millega maakohus hagi rahuldas, tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja kostja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda.
7.Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hageja korraldas riigihanke nr 184118, mille eesmärgiks oli rentida eksperimentaalelektroonika arenduseks ja testimiseks ning andmekogumislendude teostamiseks kaks erineva varustustasemega bensiinimootoriga kopter-tüüpi mehitamata õhusõiduki süsteemi (I kd, tl 9). Hageja tunnistas edukaks kostja pakkumise. Hageja kui tellija ning kostja kui töövõtja sõlmisid 24. mail 2017 lepingu nr 4.2-3/6-2017, mille p-i 1 järgi on hagejal õigus saada hankelepingu perioodi vältel õhusõiduk enda valdusse vastavalt vajadusele ja tasu (rent) kujuneb tunnipõhise arvestuse põhjal. Ehkki pooled on lepingus ennast nimetanud töövõtjaks ja tellijaks, on menetluse kestel hageja tuginenud üürilepingu regulatsioonile, kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Hageja leiab, et ta on 24. mai 2017 sõlmitud lepingu tühistanud 29. märtsi 2018 avaldusega kui pettuse või eksimuse teel sõlmitud lepingu. Alternatiivselt on hageja seisukohal, et ta on kehtivalt kostjaga sõlmitud lepingust taganenud.
Hageja soovib tühistatud tehingu alusel kostja poolt saadu tagastamist, alternatiivselt taganemisega lõppenud lepingu alusel üleantu tagastamist.
8.Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue tuleb õigusliku aluse puudumise tõttu jätta rahuldamata. Esmalt peatub maakohus hageja ja kostja vahel sõlmitud hankelepingu tühistamisel kostjapoolse pettuse tõttu TsÜS § 94 lg 1 alusel. Küsitav on, kas hankelepingute kehtivusele saab hankija, kui hanke läbiviia, tugineda ka siis, kui ei ole järgitud hankelepingu vaidlustamise korda. Hankelepingu tühisuse puhul kohaldub Riigihangete seadus (RHS) ja lepingu tühisusele on RHS § 121 lõikes 1 sätestatud alustel võimalik tugineda üksnes juhul, kui hankelepingu tühisus on tuvastatud vastavalt riigihangete seaduses sätestatule. RHS § 124 lg 1 sätestab alused, mille esinemisel on hankijal õigus hankeleping erakorraliselt enne tähtaega üles öelda. Riigikohtu tsiviilkolleegium on hinnanud riigihanke menetluse tulemusel sõlmitud hankelepingu sätete kehtivust töövõtja nõude alusel
13.detsembri 2017. a otsuses tsiviilasjas nr 2-15-2810, samuti hankelepingu hankijapoolset ülesütlemise õigust 13. juuni 2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-13032. Riigikohus leidis, et RHS- iga ei ole välistatud üldiste VÕS-is sätestatud kestuslepingu erakorralise ülesütlemise aluste kohaldumist hankelepingutele. Ringkonnakohus on seisukohal, et tsiviilseadustiku üldosa tehingute kehtivust puudutavad sätted on kohaldatavad hankijapoolse hankelepingu kehtetuse vaidlustamisele siis, kui need sätted ei ole vastuolus Riigihangete seaduse regulatsiooni eesmärgiga.
9.TsÜS § 94 lg 1 kohaselt on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Hageja tugineb menetluses esiteks sellele, et kostjaga lepingu sõlmimise aluseks olnud riigihanke läbiviimiseks puudus vajadus (hagiavalduse p 14), hagejat veenis hanget läbi viima hageja töötaja E. Keeman, kes on praegusel hetkel seotud kostjaga. Seega puudus hageja väitel tehingu majanduslik alus juba selle sõlmimise hetkel. Ringkonnakohus leiab, et hageja kanda on see majanduslik risk, mis on seotud tema poolt läbiviidud riigihanke otstarbekusega. Hageja poolt läbiviidud riigihange on kehtiv, seda ei ole vaidlustatud. Kui kehtiva hanke alusel on sõlmitud selle võitjaga leping, tuleneb riigihanke olemusest see, et hankija ei saa lepingu kehtivuse vaidlustamisel tugineda vähesele eeltööle või üksikute töötajate tegevusele riigihanget ettevalmistavas staadiumis. Põhjendatud ei ole tsiviilõigusliku hankelepingu kehtivuse ohtu seadmine põhjusel, et lepingule eelnenud riigihankes tehti viga selle korraldamise majandusliku kasumi hindamisel. Hageja tunnistaja K.-E. Seegeli ütluste kohaselt oli E. Keeman hageja projektijuht, kelle ülesannete hulka kuulus riigihanke korraldamine. Projektimeeskond oli suurem, K.-E. Seegel luges meeskonda kuuluvaks kõiki, kes said projekti eelarvest töötasu, tema ütluste kohaselt „Olid: E.Keeman ja Rohelohe OÜ, tehnilise poole arendusmeeskonna pealt Siim Heering ja Siim Maripuu koos kahe töötajaga, lisaks geoinfo töörühm, akadeemiast haldusdirektor, raamatupidaja, finantskontroll, kokku üle 10 inimese.“ Hageja kui riigivõimu institutsioon viis läbi riigihanke ning selle alusel sõlmitud lepingu kehtivus ei saa olla sõltuvuses töötajate ebaõigetest hinnangutest tehingu majandusliku aluse kohta hanget ettevalmistavas faasis. Hageja väide, mille kohaselt puudus tal vajadus seadmete eest renti maksta, kuna ta oleks saanud neid esemeid kasutada tasuta, ei oma seega praegusel juhul lepingu kehtivuse suhtes tähendust.
10.Hageja tugineb menetluses järgnevalt sellele, et kostjal ei ole kunagi olnud ei omandis ega ka valduses lepingus ja selle alusel koostatud üleandmise-vastuvõtu aktis kirjeldatud mehitamata õhusõiduki platvormi, seega on kostja hoidnud hagejat tahtlikult ebaõigete andmete avaldamisega pettuses.
Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et lepingu eseme käsutamise õigusest (24. mai 2017 hankeleping sõlmiti varem kui kostja sõlmis müügilepingu rendilepingu eseme omandamiseks) sõltub lepingu kehtivus. Maakohus on jätnud tähelepanuta VÕS § 12 lõike 1, mille järgi ei mõjuta tehingu kehtivust asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. Hageja esindaja tõlgendus, mille kohaselt omab praegusel juhul tehingu kehtivusele tähendust see, et hagejal ei tekkinud ka tulevikus eseme käsutamise õigust, ei ole õiguslikult põhjendatud. Leping loetakse kehtivaks ka siis, kui asjad, mida lepingu alusel oleks tulnud üle anda, on lepingu sõlmimise hetkel hävinud või kohustuse täitmine on muutunud võimatuks. Käsutusõiguse puudumine tehingu tegemisel ei too kaasa ka tehingu tühisust heade kommete vastasuse tõttu isegi mitte siis, kui tegemist on topeltmüügiga (vt Võlaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2016, § 12 komm 4.2). Asja materjalidest ei tulene, et kostja tegevuse eesmärgiks oli hageja kahjustamine. Seega ei ole õiguslikult põhjendatud maakohtu seisukoht, mille kohaselt omab tehingu kehtivuse juures tähtsust see, kas kostjal oli õhuseadme rendileandmiseks õigustus hagejaga lepingut sõlmida
24.mail 2017, sest müügileping kostja ja OÜ Flaperon vahel, millega kostja pidi lepingueseme omandama, kirjutati alla alles 13. juunil 2017. Tähtsust ei oma ka see, kas OÜ Flaperon ja kostja vahel sõlmitud müügilepingut kokkulepitud viisil täideti.
11.Pooled ei vaidle selle üle, et hankelepingu esemeks oli kahe erineva varustustasemega bensiinimootoriga kopter-tüüpi mehitamata õhusõiduki hageja valdusse saamine. Asja materjalide põhjal on pooled lepingu sõlmimisel ühiselt pidanud silmas Flaperon OÜ-le kuulunud platvormi. Hageja esindaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et tööd viidi läbi Flaperon OÜ-le kuunulud tehnikaga. Viimast kinnitavad ka hagiavalduse p 13jj, seadmete üleandmis-vastuvõtu akt ja hageja tunnistaja S. Heeringu ütlused. Hageja esitatud dokumentaalse tõendi (I kd, tl 27) kohaselt kinnitavad S. Heering ja S. Maripuu, et projektimeeskond kasutas Flaperon OÜ-le kuuluvaid mehitamata õhusõiduki platvorme. Hagiavalduse p-i 16 kohaselt ei ole Flaperon OÜ-l kostja pakkumuses kirjeldatud konfiguratsioonis mehitamata õhusõiduki platvormi kunagi olnud. Samas ei ole hageja esitanud sisulisi vastuväiteid sellele, et kostja ostis ja andis hageja kasutusse veel täiendavaid seadmeid. Hageja väitel loodi osa hankelepingu lisaks oleva tehnilise kirjelduse punktides loetletust alles rakendusuuringu teostamise käigus. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et projektijärgsed tööd viidi läbi, hageja enda väitel tehti seda Flaperon OÜ õhusõiduki platvormiga, hageja ei ole kostjale lepingu eseme suhtes nõudeid esitanud. Seega ei mõjutanud seadmetele täienduste tegemine asjaolu, et hageja ja kostja vahelise lepingu lisas olevas tehnilises kirjelduses oli nimetatud ka neid tehnilisi nõudeid, mida Flaperon OÜ mehitama õhusõiduki platvormid ei täitnud.
12.Hageja esindaja väitis ringkonnakohtu istungil, et tööd viidi küll läbi, kuid mitte rendilepingu alusel saadud tehnikaga, vaid Flaperon OÜ-le kuulunud tehnikaga. Ringkonnakohtu hinnangul tähendab hageja seisukoht olemuselt sisulist vastuväidet kostjapoolse lepingulise kohustuse täitmisele: kostja ei ole lepingu eset hagejale üle andnud. Nimetatu ei vasta ringkonnakohtu hinnangul aga asja materjalidele. Hagiavalduse kohaselt oli poolte soov riigihanke korraldamise ja hankelepingu sõlmimisega saada enda kasutusse just Flaperon OÜ tehnika (hagi p 12jj). Seda kinnitavad nii üleandmise-vastuvõtuakt (I kd, tl 15), kui ka tunnistaja ütlused (I kd, tl 153 pöördel). Hankeleping hageja ja kostja vahel on sõlmitud tähtajalisena, kohustus anda seadmeid hagejale kasutamiseks oli kostjal kuni 30. septembrini 2017. Maakohus luges tuvastatuks ja pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses selle üle, et 24. mai 2017 lepingu täitmist akteeriti seadmete kasutamise aktides 30. juunil 2017, 31. juulil 2017, 31. augustil 2017 ja 29. septembril 2017.
Seega on hageja tunnistanud lepingu täitmist kostja poolt. Kokku tasus hageja kostjale seadmete eest renti 127 365 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et eelnevast tuleneb, et hageja on viinud tööd läbi rendilepingu esemeks olevate seadmetega. Kas hageja sai esemete valduse kostjalt, või kolmandalt isikult, ei oma lepingu kehtivuse hindamisel tähendust.
13.Ringkonnakohus leiab, et hagejal puudub alus tehingu tühistamisele eksimuse tõttu. Hageja tugineb hagis TsÜS § 92 lg 3 p-dele 1 ja 2, mille kohaselt võib tehingu teinud isik olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav (p 1) või tehingu teine pool teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega (p 2). Hageja avaldas kostjale, et kostjal on olemas pakkumuses, lepingus ja selle alusel koostatud üleandmise-vastuvõtmise aktis kirjeldatud mehitamata õhusõiduki platvorm, mida hagejale kasutusse anda. See info oli hageja väitel ebaõige. Ringkonnakohus võttis lepingueseme käsutamise õiguse mõju kohta lepingu kehtivusele otsuse p-s 12. Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja tunnistaja K.-E. Seegel ütluste kohaselt vormistas ta üleandmisvastuvõtu akti, teades, et seade on sama, mille kostja ostis Flaperon OÜ-lt (I kd, tl 153 pöördel), seega teadis hageja, milliste seadmetega on tegemist.
14.Hageja väitel on tal õigus lepingust taganeda VÕS § 116 lg 2 p 1 järgi, mille kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Ringkonnakohus leiab, et hageja ja kostja vahelisest lepingust taganemise eeldused ei ole täidetud. Hageja väitel ei ole kostja täitnud lepingus sätestatud põhikohustust, anda hageja kasutusse üle riigihanke tehnilisele kirjeldusele vastav mehitamata õhusõiduk. Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja esindaja ja kostja esindaja poolt on alla kirjutatud seadmete üleandmise-vastuvõtmise akt (I kd, tl 15). Hageja väitel on kostja kinnitanud, et tegemist on sama kopteriga, mida kasutab Flaperon OÜ (I kd, tl 116). Hageja väitel täitis kopter oma eesmärgi. Lepingu p-i 4 kohaselt määrab tellija oma esindaja töövõtjale vajaliku informatsiooni andmiseks, teenuse lepingutingimustele vastavuse kontrollimiseks ning tööde üleandmise-vastuvõtmise kontrollimiseks. Vaidlust ei ole menetluses selles, et lepingu alusel üleantu puudustele ei ole hageja varasemalt tuginenud. Hageja kasutas seadet rohkem kui 4 kuud, tasus kostjale seadme kasutamise eest. Tööd akteeriti juunis, juulis, augustis ja septembris 2017. Hageja on tasunud õhusõiduki platvormi kasutamise eest rendilepingu alusel kostjale nelja ülekandega 127 365 eurot (koos käibemaksuga). Leping on kohase täitmisega lõppenud.
15.Ringkonnakohus jätab hagi rahuldamata ja kostja menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, sellest tulenevalt muudab menetluskulude jaotuse maakohtu menetluses ning maakohus ei ole kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust hinnanud, ei saa seda teha esimesena ringkonnakohus alles apellatsioonmenetluse raames ning menetluskulusid määrab kindlaks asja lahendanud maakohus (TsMS § 174 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.