Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Madis Ernits 28.08.2025, Tartu 3-22-1215 Estatec OÜ ja OÜ Rohelohe kaebus Eesti Lennuakadeemia kohustamiseks Tartu Halduskohtu 31.01.2024. a otsus Estatec OÜ ja OÜ Rohelohe apellatsioonkaebus 11.06.2025 Kaebajad/apellandid – Estatec OÜ (I) OÜ Rohelohe (II) Kaebajate seaduslik esindaja Eiko Keeman Vastustaja – Eesti Lennuakadeemia Volitatud esindaja Martin Pedosk ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok Kolmandad isikud – OÜ Flaperon (I) Hepta Group Airborne OÜ (II) Kolmandate isikute lepingulised esindajad vandeadvokaadid Andrei Svištš ja Keidi Kõiv Kaasatud haldusorganid – Haridus- ja Teadusministeerium (I) Rahandusministeerium (II)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt ja tühistada Tartu Halduskohtu 31.01.2024. a otsus osas, milles halduskohus jättis menetlemata kaebajate 20.02.2023 esitatud tuvastamiskaebuse.
2.Võtta menetlusse kaebajate 20.02.2023 esitatud tuvastamiskaebus ja jätta see rahuldamata.
3.Ülejäänud osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31.01.2024. a otsuse resolutsioon muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
4.Mõista kaebajatelt solidaarselt kolmandate isikute kasuks välja 5000,90 eurot.
5.Jätta ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 29.09.2025 (HKMS § 212 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.2016. a alguses koostas OÜ Instigo Eesti (Instigo) koos Eesti Lennuakadeemiaga (ELA) arendus- ja äriplaani, et taotleda Archimedeselt toetust mehitamata lennukilahenduste rakendusuuringu inseneriseire jaoks. Arendus- ja äriplaani koostamisel osalesid mh S. Maripuu, S. Heering ja E. Keeman, keda plaaniti kaasata rakendusuuringu uurimisgruppi.
2.Instigo avaldas riigihangete registris 23.05.2016 hanketeate ja 27.05.2016 täiendatud hanketeate „Rakendusuuringu ostmine“ (viitenumber: 175030), mille tähtaeg oli täiendatud hanketeate kohaselt 01.06.2016 ja millega soovis Instigo osta mehitamata õhusõidukite IT-süsteemide ja andmetöötluse ühildamise rakendusuuringu. Hankelepingu eeldatav kestus pidi olema 02.06.2016–30.09.2017. Riigihanke vastavustingimuseks oli märgitud vastavus lisatud tehnilisele kirjeldusele. Lisatud tehnilises kirjelduses olid rakendusuuringu lähteülesanne ja põhieesmärgid kirjeldatud järgmiselt: „Uuringu lähteülesandeks on praktiliste tsiviilrakenduste arendamiseks ühildada UAV (unmanned aerial vehicle, mehitamata õhusõiduk) lendude andmekogumise protseduure, kogutavaid andmekoosseise ja andmetöötluse protseduure. Eduka ühildumise ja selle baasil teostatud arendustöö tulemusena on võimalik saavutada tulemused kommertsialiseerimiseks, mida lennunduse ja geoinformaatika sektor eraldi saavutada ei saa. Projekti peamised eesmärgid:
1.Töötada välja ohutust tagavad lahendused vabavaraliste platvormide ja GSM sidelahenduse kasutamisel lennunduses;
2.Juurutada transponderi ja VHFside lahendused UAV vabavaralisele autopiloodiplatvormile, et tagada lennulubade saamine opereerimiseks reguleeritud õhuruumis sarnaselt tavalennundusega;
3.Lendudel kogutava andmekoosseisu ja andmetöötluse ühildamine, et tagada GISandmetöötluse (ortofotod ja 3Dmudelid) kvaliteet sarnaselt mehitatud õhusõidukitelt teostatud LIDAR-mõõtmiste kvaliteediga.“
3.21.07.2016 sõlmisid Instigo ja ELA hankelepingu 4.1-10.T/20-2016, mille täitmise tähtaeg oli 30.09.2017 ja maksumus ilma käibemaksuta kokku 807 855 eurot.
4.10.08.2016 avaldas ELA kolm hanketeadet, millest kahe pakkumuste esitamise tähtaeg oli 18.08.2016, kolmandal 26.09.2016. 17.01.2017 avaldas ELA veel ühe hanketeate.
5.10.08.2016. a hanketeatega „Rakendusuuringu teenuse tellimine“ (viitenumber: 177255) otsis ELA ekspertidest koosnevat meeskonda, kes teostaks rakendusuuringut ELA käest tellitud ja struktuurifondidest finantseeritud rakendusuuringule kestusega ca 14 kuud „Mehitamata lennukilahenduste rakendusuuringud insenerseire jaoks“. Riigihanke vastavustingimuseks oli märgitud vastavus lisatud tehnilisele kirjeldusele. Lisatud tehnilises kirjelduses olid rakendusuuringu lähteülesanne ja põhieesmärgid kirjeldatud järgmiselt: „Uuringu lähteülesandeks on praktiliste tsiviilrakenduste arendamiseks ühildada UAV (unmanned aerial vehicle, mehitamata õhusõiduk) lendude andmekogumise protseduure, kogutavaid andmekoosseise ja andmetöötluse protseduure. Eduka ühildumise ja selle baasil teostatud arendustöö tulemusena on võimalik saavutada 2
tulemused kommertsialiseerimiseks, mida lennunduse ja geoinformaatika sektor eraldi saavutada ei saa. Projekti peamised eesmärgid:
1.Töötada välja ohutust tagavad lahendused vabavaraliste platvormide ja GSM sidelahenduse kasutamisel lennunduses;
2.Juurutada transponderi ja VHFside lahendused UAV vabavaralisele autopiloodiplatvormile, et tagada lennulubade saamine opereerimiseks reguleeritud õhuruumis sarnaselt tavalennundusega;
3.Lendudel kogutava andmekoosseisu ja andmetöötluse ühildamine, et tagada GISandmetöötluse (ortofotod ja 3Dmudelid) kvaliteet sarnaselt mehitatud õhusõidukitelt teostatud LIDAR-mõõtmiste kvaliteediga.“
6.Nimetatud riigihanke tulemusena sõlmis ELA 25.08.2016 käsunduslepingud S. Heeringu ja S. Maripuuga täitmise tähtajaga 30.09.2019 ja kummagi maksumusega 32 060 eurot. Riigihangete registri märke kohaselt lõpetati mõlemad käsunduslepingud 05.12.2017.
7.10.08.2016. a hanketeatega „Rakendusuuringu õiguste ostmine“ (viitenumber: 177258) otsis ELA „tehnilist teadmust, rakendusuuringut ELA käest tellitud „Mehitamata lennukilahenduste rakendusuuringud insenerseire jaoks““. Lisatud tehnilise kirjelduse kohaselt olid ostetavad õigused järgmised: „Pakutav lahendus peab põhinema bensiinimootoriga mehitamata helikopteriplatvormil GAUI GX-9 ning sisaldama vabavaralist autopiloodilahendust sh konfiguratsioonimaatrikseid, millega on saavutatud eelnimetatud seadme stabiilne lend, tehnilised, elektroonika ja juhtmestuslahendused ning kõik opereerimiseks vajalikud skriptid ning mõõtmisvaatlustulemused seadme käitumise osas. Alus peab võimaldama riistvara arendust, mis hõlmab kontrolleri-baasil programmeeritud stabilisatsioonisüsteemi (vajab reaalajas mikrokontrolleri põhist arvutustehnikat), mis oleks vahetükk Arducopter-autopiloodi ja lasergüroskoop-IMU vahel, mis koondab erinevaid lennundusandureid – kompass/ magnetomeeter, GPS, Pitot-toru, kõrgusanduritest baromeeter ja raadioaltimeeter. Müüdava objektina antakse üle teadmus sh tarkvaralahendused ja kontrollerites kasutatavad maatriksid ning IO-õigused antud lahenduse kasutamiseks Eesti Lennuakadeemia rakendusuuringus ning selle tulemusena saadud intellektuaalomandi tulemused.“ Samuti hankedokumentide hulgas olnud lepingu põhitingimuste kohaselt pidi müüja andma ELA-le ja rakendusuuringu tellijatele lihtlitsentsi eeltoodud varaliste õiguste kasutamiseks sh õiguse kasutada, reprodutseerida, muuta ja müüa ostetavaid tehnilisi ja tarkvaralisi lahendusi. Müüjale pidid jääma isiklikud õigused sh õigus, et nende autorsusele viidatakse relevantsetes kohtades tehnilises dokumentatsioonis. Tarneaeg pidi olema 15 päeva.
8.Nimetatud riigihanke tulemusena sõlmis ELA 16.09.2016 mehitamata lennunduse rakendusuuringu õiguste hankelepingu OÜ-ga Flaperon (Flaperon) (seaduslik esindaja 24.04.2015–17.02.2023 S. Heering ja alates 15.09.2016 S. Maripuu) täitmise tähtajaga 10.10.2016 ja maksumusega ilma käibemaksuta 39 500 eurot.
9.10.08.2016. a hanketeatega „Projektihaldus rakendusuuringule“ (viitenumber: 177253) otsis ELA kahest või enamast inimesest koosnevat meeskonda, kes teostaks projektihaldust ELA käest tellitud ja struktuurifondidest finantseeritud rakendusuuringule kestusega ca 14 kuud „Mehitamata lennukilahenduste rakendusuuringud insenerseire jaoks“.
3
10.Nimetatud riigihanke tulemusena sõlmis ELA 10.10.2016 lepingu 4.1-10.T/31-2016 OÜ-ga Rohelohe (Rohelohe) täitmise tähtajaga 30.10.2017 ja maksumusega ilma käibemaksuta 68 500 eurot.
11.17.01.2017. a hanketeatega „Rakendusuuringu teenuse geoinfo valdkonnas“ (viitenumber: 182193) soovis ELA leida rakendusuuringu meeskonda geoinfo valdkonnas mehitamata lennunduse süsteemide arendamiseks, et arendada lennunduslahendusi IKT valdkonnas, arendades robottehnikal põhinevat geoinfo andmekogumist ja geoinfo andmetöötlust ühtse tervikuna. Kirjelduse järgi: „Uuringu lähteülesandeks on praktiliste tsiviilrakenduste arendamiseks ühildada UAV (unmanned aerial vehicle, mehitamata õhusõiduk) lendude andmekogumise protseduure, kogutavaid andmekoosseise ja andmetöötluse protseduure. Eduka ühildumise ja selle baasil teostatud arendustöö tulemusena on võimalik saavutada tulemused kommertsialiseerimiseks, mida lennunduse ja geoinformaatika sektor eraldi saavutada ei saa.“
12.Nimetatud riigihanke tulemusena sõlmis ELA 13.02.2017 lepingu nr 4.110.T/202016 täitmiseks kokku seitse lepingut erinevate füüsiliste isikutega (andmeanalüütik/testija, geoinformaatik/andmetöötlusspetsialist, lidarandmete töötleja/arendaja, fotogramm-meetrilise andmetöötluse spetsialist, tarkvara arhitekt, rakendusuuringu drooni elektroonik, rakendusuuringu drooni testija) täitmise tähtajaga 31.12.2017.
13.Estatec OÜ (Estatec) pöördus 13.04.2022. a e-kirjaga ELA poole ning Estatec ja Rohelohe pöördused veelkord ühiselt 20.04.2022. a e-kirjaga ELA poole. E-kirjade sisuks oli väide, et tellitud juriidilise hinnangu kohaselt on ELA andnud Flaperonile ja tema kaudu Hepta Group Airbourne OÜ-le (Hepta) riigiabi, ning ettepanek riigiabi küsimuses kohtuda.
14.ELA leidis 12.05.2022. a vastuses nr 1-8/39-2 (dtl 35-37), et 13.04.2022. a ja 20.04.2022. a e-kirjad tuginevad alusetutel ja tõendamata etteheidetel. ELA leidis, et kuna Estateci ja Rohelohe pöördumine tugineb muuhulgas Instigo poolt tsiviilasjas 219-10787 esitatud etteheidetele, millega ELA ei nõustu ja mille osas toimub kohtumenetlus, tuleb pooltel oma õigusi kaitsta kohtumenetluses. Tsiviilasi 2-19-10787
15.Instigo esitas 18.07.2019 Tartu Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (ELA kaudu) vastu (tsiviilasi 2-19-10787), milles palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitisena või alternatiivselt üleantu tagastamisena 651 228,78 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 79 931,64 eurot ja edasise täitmisega viivitamisel viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lss 2 sätestatud määras kuni põhinõude kohase täitmiseni.
16.ELA esitas 04.11.2020 vastuhagiavalduse Instigo vastu hankelepingust tuleneva võla ja viivise nõudes, milles nõudis Instigolt põhivõlga summas 192 894,29 eurot ja viivist 0,5% tasumata põhivõlalt päevas alates 12.11.2020 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
17.Tartu Maakohus jättis 01.11.2021. a otsusega Instigo hagi ELA vastu rahuldamata, kuid rahuldas ELA vastuhagi Instigo vastu võla ja viivise nõudes. Tartu Ringkonnakohus jättis 24.05.2022. a otsusega (jõustunud 16.01.2023) Instigo apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. 4
18.Poolte vahel oli vaidlus ennekõike selle üle, kas E. Keemani 30.05.2016 kostjale saadetud täiendatud tehniline kirjeldus oli hankelepingu osa ja kas kostja pidi sellest lepingu täitmisel juhinduma. Maakohus ja ringkonnakohus leidsid, et pooled leppisid kokku sõlmida hankeleping koos hanketeatega avaldatud tehnilistel ja kostja pakkumuses märgitud tingimustel. Instigo ei tõendanud, et hiljem saadetud täiendatud tehniline kirjeldus sai lepingu osaks, mida tuli ELA-l järgida. Hankelepingut ei saa hiljem hankedokumentides avaldamata oluliste tingimustega muuta. Menetlus halduskohtus
19.Estatec ja Rohelohe (mõlema seaduslik esindaja E. Keeman) esitasid 01.06.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles paluvad kohustada ELA-t määratlema Flaperonile ja Heptale antud ebaseadusliku riigiabi suurus ja ebaseadusliku abi koos intressiga tagasi nõudma kahe kuu jooksul haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumisest. Alternatiivselt paluvad kaebajad kohustada Haridus- ja Teadusministeeriumit (HTM) teenistusliku järelevalve käigus määratlema antud abi summat ja kohustama ELA-t Flaperonile ja Heptale antud ebaseaduslikku riigiabi koos intressiga tagasi nõudma kahe kuu jooksul haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumisest.
20.Kaebuses väidavad kaebajad, et ELA andis Flaperonile ja Heptale üle tasuta rakendusuuringud ja tehnoloogia mehitamata lennukilahenduste (GAUI GX-9 platvormil) väljatöötamiseks. Et kaebajad ning Flaperon ja Hepta tegutsevad samal kauba- ja teenuseturul, sh elektriliinide droonipõhise järelevalve ning selleks kasutatava tarkvaralahenduste turul, on ELA andnud ebaseaduslikku riigiabi, mis kahjustab ka kaebajate õigusi. ELA võib olla riigiabi andjaks konkurentsiseaduse (KonkS) § 42 mõttes.
21.Kaebajad selgitavad enda järeldust tagasinõutava riigiabi andmisest kokkuvõttes järgmiselt: - ELA rakendusuuringu juhid andsid rakendusuuringu meeskonna „tasuta“ kasutusse nende enda Flaperonile kuuluvad kaks kopter-drooni GAUI GX-9, mille peal teostati meeskonna läbiviidavad arendustegevused; - ELA lubas rakendusuuringu meeskonnal teha Flaperonile kuuluval seadmel tasustatult ja rakendusuuringu vahendeid kasutades töid, mis ei olnud rakendusuuringu osad; - ELA andis rakendusuuringu tulemuste (sh valminud kopter-drooni tehniliste lahenduste) kasutamise tasuta üle rakendusuuringu meeskonna juhtide S. Maripuu ja S. Heeringuga seotud äriühingutele Flaperon (kus nad olid ja on juhatuse liikmed) ja Hepta (kus nad on asutajad ja osanikud); - Flaperon ja Hepta kasutavad seda tehnoloogiat mehitamata lennukilahenduste väljatöötamiseks, sellega teenuse osutamiseks ja toetuste taotlemiseks (Euroopa Kosmoseagentuuri ärikiirendi toetus, EAS-i starditoetus jne) ning investoritele suunatud reklaami tegemiseks. Nad ei ole ELA-le tasunud; - ELA lõi GAUI tehnoloogiavalikuga huvidekonflikti riigihanget 177255 täitvate uurimismeeskonna juhtide ja neile kuuluva Flaperoni vahele; - ELA on riigihankes 177255 sõlmitud käsunduslepingute täitmisel akteerinud üle 50% mahus töid, mis pole seotud riigihanke 175030 hankelepingu täitmisega (tellis töid, mida polnud vaja); - Hepta on saanud toetusraha ja investeeringuid, kasutades ELA abil arendatud tehnoloogiat, saades seega konkurentsieelise.
22.ELA vaidles vastuses kaebusele sellele vastu ja leidis kaebajatel puudub kaebeõigus.
23.ELA leidis, et esiteks on riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-st 1 tulenev eeldus kohustamiskaebuse esitamiseks täitmata. Kaebajate 13.04.2022. a ja 20.04.2022. a e--kirjade 5
puhul oli tegemist selgitustaotluste ja märgukirjadega ning kaebajad ei ole esitanud ELA-le taotlust KonkS § 42 lg 4 ega ühegi muu õigusnormi rakendamiseks. Seega puudub haldusakt, toiming, viivitus või tegevusetus, mis võiks olla kaebuse aluseks.
24.Teiseks ei ole ei ole kaebajad Flaperoni ja Hepta konkurendid, ning neil puudub halduskohtu kaitset õigustav põhjendatud huvi. Kaebaja I ei ole rakendusuuringut finantseerinud ning äriplaanis osalemine ei oma mingit tähtsust.
25.ELA pole kolmandatele isikutele mistahes abi, sh riigiabina käsitatavat abi, ega tehnoloogiat andnud. Ülesannete täitmine uuringugrupi poolt oli rakendusuuringu eesmärkidega kooskõlas.
26.Riigiabi olemasolu tuvastusnõue ja selle tagastamise otsustamise kohustamisnõue on aegunud, sest kohaldamisele kuuluv 4-aastane aegumistähtaeg oli kaebuse esitamise ajaks möödunud. Kaebajate etteheited puudutavad perioodi enne ELA poolt rakendusuuringu aruande Instigole üleandmist 04.01.2018. Kaebus esitati 01.06.2022. Kaebajate poolt käesolevas haldusasjas esitatud informatsioon ja dokumentatsioon on pärit valdavas osas Instigolt ning tsiviilasjas 2-19-10787 jõustunud kohtuotsustes tuvastatud Instigo teadmine tuleb võrdsustada kaebajate teadmisega.
27.01.07.2021 jõustusid KonkS muudatused, mille tulemusel näeb KonkS § 42 lg 4 ebaseaduslikule riigiabiandjale kohustuse ebeseaduslik riigiabi tagasi nõuda ka ilma välise sekkumiseta. KonkS § 42 lg 8 jõustumisega kehtestatud ebeseadusliku riigiabi tagasinõudeõiguse 10-aastane aegumistähtaeg kehtib KonkS § 87 lg 9 kohaselt üksnes pärast 01.07.2021 antud riigiabi suhtes.
28.Flaperon ja Hepta esitasid kokkuvõtlikult järgmised seisukohad: - Kaebajatel puudub kaebeõigus; - Kaebajad ei ole kaebuse esitamise hetke seisuga kolmandate isikute konkurendid riigiabi reguleerivate õigusaktide mõttes; - Kolmandad isikud ei ole ELA-lt riigiabi saanud: puudub riigi vahenditest või riigile omistatav hüve; ELA ei ole andnud valikulist abi, mille abil oleks kolmandad isikud saanud majandusliku eelise; rakendusuuringu teostamiseks eraldatud rahalised vahendid vastavad grupierandile ning tegemist oleks seega lubatava abiga; - Estatecil puudus Flaperonile kuulunud kopter-tüüpi drooni osas mistahes nõudeõigus;1 - Kaebajate esindaja registreeris Instigo nimele tööstusdisainilahenduse, milleks vajalikke õigusi ei olnud ei temal ega Instigol;2 - Kohtuvaidluses tsiviilasjas 2-19-10787 jäi rahuldamata Instigo hagi ELA vastu, milles Instigo nõudis sisuliselt kogu rakendusuuringu alusel ELA-le välja makstud raha tagastamist;3 - Flaperon ega Hepta ei ole oma majandustegevuses kasutanud ega saanud kasutada rakendusuuringu esemeks olnud tulemeid; - Asjaolu, et Flaperoni või Hepta kopterdrooni kasutati ELA rakendusuuringu raames, ei anna alust järeldada, et ELA on kolmandatele isikutele andnud riigiabi. - Möödunud on riigiabiõiguslik tagasinõudeõigus, mis enne 01.07.2021 jõustunud KonkS redaktsiooni järgi oli 4 aastat, sest rakendusuuringu tulemused anti ELA poolt Instigole üle 04.01.2018, mistõttu oli kaebuse esitamise hetkeks, s.o. 01.06.2022, 4-aastane kaebetähtaeg möödunud. 1
- Kaebajad ei osalenud asjakohastel riigihangetel, nende etteheited riigihanke tingimustele on hilinenud – võimalus nende kui eelhaldusakti vaidlustamiseks on ammu möödunud. Kaebajate esindaja ise oli hangete tehniliste tingimuste koostamise juures.
29.Rahandusministeerium kaasatud haldusorganina esitas kokkuvõtlikult järgmised seisukohad: - Kohustamiskaebuse rahuldamise eeldused ei ole täidetud; - Kuna kaebajad ei olnud kaebuse esitamise ajal kolmandate isikute konkurentideks, puudub neil käesolevas kohtuasjas kaebeõigus konkurentsisuhte alusel. Kaebajad ei ole kaebuse esitamisele eelnenud kahel aastal tegelenud drooniarendusega elektriliinide järelevalveks ega muud laadi drooniarendusega ning ei tee seda jätkuvalt käesoleva ajani. Estatec viimaste majandusaasta aruannete järgi tegeleb ettevõte uue ärivaldkonna arendamisega, mille sisu ei ole täpsustatud. Ettevõtte varasem tegevusala oli drooniarendus. Rohelohe ei ole äriregistri andmetel 2021. aasta majandusaasta aruannet esitanud. 2020. aastal tegeles Rohelohe ärinõustamise ning telekommunikatsiooniseadmete jaemüügiga. Kõige hilisem dokument, mis näitab Rohelohe puutumust drooniarendusega, on ISO 9001 juhtimissüsteemi sertifikaat kehtivusajaga 21.03.2017 kuni 21.03.2020; - Riigihanke aruande kohaselt laekus 16 pakkumust, mis tõendab teenuse ostmist turuhinnaga. Isegi kui toimus mingite lisatööde tegemine, mis ei olnud loetletud riigihanke tehnilises kirjelduses, ei tähenda see iseenesest riigiabi reeglite rikkumist; - Riigiabi esineks juhul, kui ettevõte oleks saanud sellega seoses eelise. Puuduvad tõendid majandusliku eelise kohta. Kui käsundisaaja tegigi lepingus nõutust rohkem, siis pigem kaotas ta rahaliselt; - Ebaseadusliku riigiabi tagastamise nõue, isegi kui abi oleks osutatud, on aegunud.
30.Haridus- ja Teadusministeerium kaasatud haldusorganina esitas järgmised seisukohad: - Kaebajatel puudub kaebeõigus, kuna nende subjektiivseid õigusi pole rikutud; - Tulenevalt riigiabi andmise definitsioonist vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art 107 lg-le 1 ja konkurentsiseadusele, tsiviilasjas 2-19-10787 tehtud otsusest ja kohtute põhjendustest ei ole tegemist riigiabiga, kuna kinnitust on leidnud, et tegemist on korrektse hankemenetluse käigus teostatud tööga, mis ei andnud majanduslikku eelist.
31.Halduskohus lõpetas 01.09.2022. a määrusega haldusasja menetluse osaliselt – HTM-i kohustamise nõudes. Sama määrusega peatas halduskohus haldusasja menetluse kuni lõpplahendi jõustumiseni tsiviilasjas 2-19-10787.
32.18.01.2023. a määrusega uuendas halduskohus käesoleva haldusasja menetluse.
33.17.02.2023. a määrusega võttis halduskohus kohustamiskaebuse ELA vastu menetlusse.
34.20.02.2023 esitasid kaebajad täiendavalt tuvastamisnõude, millega soovivad, et kohus tuvastaks, et ELA tegevus moodustab riigiabi Flaperonile ja Heptale. Halduskohtu otsus
35.Tartu Halduskohus jättis (kohustamis)kaebuse rahuldamata.
31.01.2024.
a
otsusega
(dtl
2213-2225)
36.Kaebajate väidetav ELA poolt Flaperonile ja Heptale (käesoleva kohtuasja kolmandad isikud) antud ebaseaduslik riigiabi seisneb kaebuse kohaselt selles, et ELA andis kolmandatele isikutele üle tasuta rakendusuuringud ja tehnoloogia mehitamata lennukilahenduste (GAUI GX-9 platvormil) väljatöötamiseks; aktsepteeris muu hulgas 7
nimetatud äriühingute poolt rakendusuuringu käigus valminud füüsiliste tulemite (kere ja selle disain, jalused, juhtelektroonika karp, starter-generaator, jahutuslahendus jms) enda majandustegevuseks tasuta kasutamist; võimaldas nimetatud äriühingutel katsetada avaliku raha eest oma lennukilahenduste tehnoloogiat.
37.Halduskohtu hinnangul sisaldus Estateci 13.04.2022. a e-kirjas ning Estateci ja Rohelohe 20.04.2022. a e-kirjas taotlus ning ELA 12.05.2022. a vastus on mõistetav kaebajate taotluste rahuldamisest keeldumisena. ELA, olles praeguse vaidluse kontekstis haldusorgani rollis, pidanuks vastustaja kahtluse korral haldusmenetlusele üldiselt omaseid põhimõtteid ja HMS regulatsiooni (HMS § 15, § 36) arvestades pöörduja eesmärgi ja tahte välja selgitama.
38.Vaidlus kaebeõiguse olemasolu üle taandub eelkõige küsimusele, kas kaebajad on kolmandate isikute (kellele ELA on väidetavalt ebaseaduslikult riigiabi andnud) suhtes konkureerivad ettevõtjad, kes suudavad piisavalt tõendada, et väidetav abi mõjutas konkreetselt nende seisundit. Euroopa Komisjoni teatise riigiabi eeskirjade täitmise tagamise kohta liikmesriikide kohtute poolt (edaspidi: kohtute teatis), 4 millele osundavad ka kaebajad, kohaselt peab kohus menetluse algatamisel kaitsma põhjendatud huvi omavaid isikuid, mitte iga isikut.
39.Kaebajad viitavad kaebeõiguse osas ELTL art 108 lg-le 3, mis käsitleb tegevust Euroopa Liidu siseturuga kokkusobimatu abi korral. Euroopa Liidu õigus ja kohtupraktika on tunnustanud küll nn konkurendikaebusi, kuid seejuures ei pea kohtulikku kaitset saama kõik isikud, vaid üksnes need, kellel on selleks põhjendatud (kaitstav) huvi. Nõukogu määruse (EL) 2015/1589, 13.07.2015, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (määrus 2015/1589) art 1 p h järgi võib „huvitatud pool“ olla ka mistahes isik, ettevõtja või ettevõtjate ühendus, kelle huve võib abi andmine mõjutada, eriti abi saaja ning konkureerivad ettevõtjad. Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt on kaebeõigust omav isik kas abi saaja otsene konkurent või kaudne konkurent, kes õiguslikult piisavalt tõendab, et abi võib konkreetselt mõjutada tema seisundit.5
40.Rahandusministeerium kaasatud haldusorganina on asjakohaselt välja toonud, et äriregistris avaldatud majandusaasta aruannete kohaselt tegutsesid kaebajad ning Flaperon ja Hepta erinevatel tegevusaladel. Aruannete kohaselt Estatec 2016., 2019. ja 2020. aastal aktiivselt ei tegutsenud ning tema tegevusalaks oli masinate rent. Rohelohe OÜ tegeles perioodil 2016-2020 äri- ning juhtimisnõustamisega. Aruannete järgi ei kattu võrreldavate ettevõtete tegevus EMTAK koodide ega tegevuse kirjelduse osas (vt ka ülevaade ettevõtjate tegevusalade kohta; kaasatud haldusorgani 29.06.2022. a vastuse lisa; dtl 539-540).
41.Kaebajate esindaja selgitas kohtuistungil (01:54:36), et Rohelohe ei tegelenudki drooniarendusega, kuid seda tegi Estatec. Kaebajate esindaja selgitas kohtuistungil samuti, et tema ise lennundusvaldkonda ei tunne, vaid tal on projektijuhtimise kompetents (istungil alates 00:27:40), samuti et tema ettevõtted tellisid droonivaldkonna arendusi ning Flaperoni juhatuse liikmed S. Maripuu ja S. Heering töötasid tema ettevõtete heaks arendustööde tegemisel: S. Maripuu oli aastatel 2013-2015 Rohelohe töötaja, tegeles drooni arendamisega, viimane drooniarendus oli 2018 (Ettevõtluse 4
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021XC0730(01)&from=EN, p 24. Vt nt Üldkohtu otsus komisjon vs. Capa, T-777/19, p 71-72; Euroopa Kohtu otsused komisjon vs. Kronoply ja Kronotex, C-83/09 P, p 64-66; komisjon vs. 3F, C-319/07 P, p 33. 5
8
Arendamise Sihtasutuse 2015. a rahuldatud projekt; II kd, tl 97-99), (istungil alates 00:38:20).
42.Halduskohus tõdes, et rakendusuuring algas juunis 2016 ja selle tulemused anti üle jaanuaris 2018, ning nõustus vastustajaga, et kolmanda isiku esindaja (S. Maripuu) töötamine Rohelohes 2015. a ei toeta kaebaja lähenemist, et tegutseti samal kaubaturul. Samuti ei leidnud tõendamist samal kaubaturul tegutsemine Estateci ja Flaperoni võrdluses. Rohelohe tehing osta Flaperonilt 2017. aastal droon ei jõudnud lõpuni, kuna Rohelohe ei tasunud ostu eest (istungil alates 00:54:16). Kaebajate esindaja selgitustest kohtuistungil järeldas halduskohus, et kaebajate tegevus vaidlusalusel ajavahemikul ei seondunud drooniarendusega.
43.Eelnevat arvesse võttes ei ole kaebajad kohtu hinnangul kolmandate isikute otsesed ega ka kaudsed konkurendid. Kaebajad ei ole enda vastavat väidet ka suutnud tõendada (HKMS § 59 lg 1 ls 1). Samuti ei ole kaebajad suutnud ära näidata ega tõendada ka seda, kuidas on kolmandate isikute tegevus või nende suhted mõjutanud kaebajate majandustegevust. Kaebajate esindaja möönis kohtuistungil, et kui kolmandad isikud tegelesid drooniarendusega, on kaebajad tegelenud andmekorjega (istungil 00:46:28, 00:48:50). Konkurentsisituatsioonile ei viita pelgalt valmisolek konkureerida toetusele või pakkumust teha ega võime läbirääkimisteks (kaebaja väited kohtuistungil alates 00:10:47).
44.Halduskohus leidis, et kuna kinnitust ei leidnud kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumine ega ka kaebeõigus nn konkurendikaebuse esitamiseks, ei olnud juba seetõttu alust kaebuse rahuldamiseks. Lisaks leidis halduskohus, et kolmandatele isikutele ei ole osutatud riigiabi, mille tagastamist oleks kaebajatel alust selle ebaseaduslikkuse tõttu nõuda. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 järgi võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingut sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Halduskohtu hinnangul selline kohustus vastustajal puudus.
45.Halduskohus asus seisukohale, et kaebaja on erineval ajal esitatud menetlusdokumentides olnud ebajärjekindel selles, mida pidada praeguse vaidluse kontekstis riigiabiks. Halduskohtu kokkuvõtte järgi on kaebaja arvates ELA-le etteheidetavad järgmised tegevused: 1) vastustaja on andnud uuringutulemusena saadu Flaperonile, kes on uuringutulemust kasutanud enda kopteril oma ettevõtluses; 2) üle on antud ka uuringuvälised tulemused ja vastu on võetud töid, mida pole tellitutud ning 3) vastuvõetu ei vastanud hankelepingule.
46.Riigiabi määratlemisel on asjakohased nn Altmarki kriteeriumid, mille kohaselt peavad olema kumulatiivselt täidetud järgmised eeldused: abi saaja on ettevõtja ehk tegeleb majandustegevusega; saadud abi on riiklikku päritolu; abi saaja saab eelise; meede on valikulikune; selle andmisel eksisteerib vähemalt oht konkurentsi moonutamiseks ning mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele.6 Halduskohus asus seisukohale, et käesoleval juhul pole tõendatud, et kolmandad isikud oleksid saanud riiklikku päritolu vahendeid, millega nad saanuks kaebajatega võrreldes mingi eelise majandustegevuses.
47.Tsiviilasjas 2-19-10787 toimunud kohtuvaidluse tulemusena on selgunud, et kõnealune uuring vastas rakendusuuringu nõutavale tasemele, nagu see oli 6
Euroopa Kohtu otsus C-280/00.
9
hankelepingus nõutud.7 Jõustunud kohtuotsuses tsiviilasjas 2-19-10787 leidis Tartu Maakohus, et ELA-le ei saa ette heita mingi füüsilise lahenduse üleandmata jätmist, sest hankelepingu esemeks ei olnud tootearendus. Hankelepingu esemeks oli rakendusuuringu teostamine, mistõttu pidi ELA tellijale üle andma uuringu käigu ja tulemuste aruande.8 Asja materjalidest selgub ning kolmandad isikud selgitasid ka halduskohtu istungil põhjalikult (istungil alates 03:03:54, dtl 2202), et rakendusuuring oli suunatud andmeanalüüsile. Rakendusuuringu raames loodi spetsiaalne tarkvara, mis oli konkreetse mootori juhtimissüsteemi-põhine, ning andis võimaluse jälgida konkreetse seadistuse erinevaid parameetreid. Tsiviilasja 2-19-10787 lõppjärelduste kohaselt pole hankelepingu pooleks olnud Instigo suutnud tõendada, et mingid uurimistulemused või lahendused jäid ELA-le üle andmata.9
48.Vaidlust pole selles, et rakendusuuringu meeskonnas osalenud kolmandate isikute esindajad jätkasid pärast uuringu lõppemist sarnastes valdkondades, kuid millegagi pole tõendatud, et nende majandustegevus tugines edaspidi kõnealuse rakendusuuringu käigus omandatul. Mõistagi, ei saa eitada, et rakendusuuringu käigus omandasid sellega seotud spetsialistid uut valdkondlikku teadmist ja kogemust, kuid seda ei ole võimalik käsitada kaitstava intellektuaalse omandina, mida olnuks võimalik saada riigiabi vormis. Halduskohus osutas sellele, et asja materjalidest tervikuna nähtuvalt kiitis hanke tellija Instigo, kelle esindajaks oli samuti E. Keeman nagu ka praeguse haldusasja kaebajate puhul, tehingud (ostud, kaastöötajate värbamine) ise heaks ning varasemalt tal ELA-le etteheiteid ei olnud (vt ka ELA esindaja ütlused kohtuistungil alates 02:37:20, dtl 2201).
49.Kaebajate väited seoses hanketingimustega või hankemenetlusega, ei saa praeguses vaidluses olla enam asjakohased, sest tähtajad hanketingimuste või riigihangete tulemuste vaidlustamiseks on ammu möödunud. Kohtuasja tõenditest ei ilmne, et kaebajad oleksid vastavaid vaidlustusi riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtaegadel esitanud ja/või algatanud muid vastavaid kohtvaidlusi hankemenetluse dokumentide või hankelepingute täitmisega seoses. Praeguse vaidluse pooled ei ole eelnimetatud hankelepingute poolteks ning praeguse vaidluse raames ei lahendata ka küsimust sellest, kas hankeleping täideti nõuetekohaselt. Vastav sisuline vaidlus hankelepingu kohase täitmise üle kuulub pädevuselt lahendamisele maakohtus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-d 1 ja 9) ning kui puudub tsiviilasjas tehtud kohtulahend, mis vastupidist tõendaks, lähtub halduskohus eeldusest, et hankeleping täideti nõuetekohaselt.
50.Erinevalt kaebajatest on vastustaja, kolmandad isikud ja kaasatud haldusorganid seisukohal, et isegi juhul kui on alust järelduseks, et tegemist on ebaseadusliku riigiabiga, oleks kaebajate nõue vähemalt osaliselt aegunud. Kuigi kaebajatel on õigus, et konkurentsiseaduse (KonkS) § 42 lg-st 8 tulenevalt on riigiabi andjal õigus ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tagasi nõuda kümne aasta jooksul, kohaldub see säte üksnes pärast 01.07.2021 antud riigiabi juhtumitele (KonkS § 87 lg 9). Menetluses viidatud Euroopa Kohtu otsusest tuleneb, et riigiabi tagasinõudmise asjades, milles ei ole Euroopa Komisjon otsust teinud, tuleb lähtuda nii aegumistähtaegade kui intressi määramisel riigisisestest õigusnormidest.10 Kaebajate hinnangul tuleks lähtuda ELA poolt sõlmitud käsunduslepingutest tulenevate nõuete aegumise regulatsioonist. Riigihangete registri andmetel lõppesid lepingud S. Maripuuga ja S. Heeringuga 7
TrtMKo 01.11.2021, 2-19-10787, p 6.2.1.2; TrtRnKo 27.06.2022, 2-19-10787, p 13.2.3. TrtMKo 01.11.2021, 2-19-10787, p 6.2.1.3. 9 TrtRnKo 27.06.2022, 2-19-10787, p 13.2.4. 10 Euroopa Kohtu otsus C-349/17. 8
10
vastavalt septembris ja veebruaris 201711. Halduskohus juhindus tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) § 146 lg-s 1 sätestatud tehingust tuleneva nõude kolmeaastasest aegumistähtajast ning leidis, et puuduvad asjaolud, mis tingiksid TsÜS § 146 lg-st 4 tuleneva 10-aastase aegumistähtaja (pole tuvastatud vastustaja kohustuste tahtlikku rikkumist) kohaldamist. Arvestades kaebajate pöördumist riigiabi tagasinõudmise küsimuses ELA poole ja seejärel kohtusse 2022. aastal, on eelnimetatud kolmeaastane tähtaeg ilmselgelt möödunud ja kaebuse rahuldamine oleks iseenesest võimatu ka nõuete aegumise tõttu.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
Apellatsioonkaebus
51.Estatec ja Rohelohe paluvad 01.03.2024 esitatud apellatsioonkaebuses (dtl 25972620) tühistada Tartu Halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Tõendamiskoormusest
52.Riigiabi tuvastamisel on tegu jagatud tõendamiskoormisega, kus kaebuse esitaja peab tõendama oma väiteid, lähtudes EL riigiabi mõistest, kuid ka vastustaja peab tõendama enda poolt nõuete korrektset järgimist lähtudes EL riigiabi mõistest. Kaebajad tõendasid oma väiteid EL õigust silmas pidades piisavalt ning kohus ei rakendanud uurimispõhimõtet.
53.ELA ei ole kaebajate arvates tõendanud järgmisi punkte: - Et rakendusuuringu lepinguga paralleelset ettevõtte huvides tehtavat (konkureerivat) Flaperoni kopteri arendust ei toimunud (Lennuakadeemia vastus kohtule p 15), mistõttu oli õigustatud ilma piiranguteta Lennuakadeemia seadmete kasutus ning (tööaja tabelita) fikseeritud kuupalga maksmine; - Et tehtud hanked ja vastuvõetud tööd olid Instigo rakendusuuringu huvides, et oleks täidetud Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta ELTL art 107 lg 1 tähenduses (p 82) tegeliku vajalikkuse nõue12.
54.Halduskohtu otsuses ei ole kirjas, mil määral HKMS § 59 rakendamisel on tuginetud viidatud kohtupraktika13 nõuetele. Lisaks ei lubanud halduskohus kasutada eelise eeldust, mis tuleneb EL kohtupraktikast14.
55.EL õiguse mõistes ei saa lugeda tõendiks paljasõnalist väidet, et mingi asi on rakendusuuringu jaoks vajalik või selle osa, ilma tehnoloogilist ja majanduslikku konteksti analüüsimata. Vajalik on vaadelda vajadust rakendusuuringu jaoks. Kuna uuringuks kasutatakse Flaperoni kopterit, siis tuleb vaadelda ka küsimust, kas sama arendus oli vajalik Flaperon jaoks. Samuti tuleb vaadelda küsimust, kas Flaperoni kopteri kasutusele puudusid alternatiivid – eriti olukorras, kus ettevõte soovib asuda rakendusuuringu tellijatega konkureerima.
56.Sama kehtib GAUI tehnoloogia valiku kohta. Väide, et GAUI oli kõige kiiremini saadaval, on õige, kuid ka see ei tõenda, et selline valik oli alternatiive analüüsimata Instigo tellimuse täitmise huvides. Sama kordab riigiabi mõiste teatis (p 96), mis 11
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/704828/contracts/1511813. T-14/96, p 74–79; C-331/20 P ja C-343/20 P, p 135, 147. 13 T-108/16, p 94; T-747/15, p 82. 14
T-479/11; T-157/12; C-559/12.
12
11
rõhutab, et kõik hanke tingimused peavad olema tihedalt ja objektiivselt seotud lepingu majandusliku eesmärgiga. Sellist tihedat ja objektiivset seotust tuleb tõendada.
57.Kõik tsiviilasja 2-19-10787 leiud on küll asjakohased, kuid kuna tsiviilasjas ei analüüsitud ELA ja uurimisgrupi/Flaperoni vahelisil lepinguid ja nende lepingute täitmise korrektsust, siis ka olukorras, kus lahendiga on tuvastatud rakendusuuringu asjade ja intellektuaalomandi üleandmise puudumine, ei vasta lahend ise tõendina täielikult riigiabi mõiste eelise küsimustele, st kas Flaperon hoidis oma arendust tehes 2016-2017 kulusid kokku riigi vahendeid kasutades.
58.Nii kolmas isik kui ka vastustaja on vastuses kohtule kirjutanud, et paralleelne rakendusuuringu väiline arendustöö toimus (apellatsiooni ptk 3.5).
59.Seega, aktsepteerides kõiki tsiviilasja 2-19-10787 järeldusi, ei saa tsiviilasja lahendiga tõendada, et riigiabi ei ole antud. Kaebeõigusest
60.Subjektiivsete õiguste rikkumine on olemas tulenevalt ELTL art 108 rikkumisest. Subjektiivne õigus on seotud ebaseaduslikult antud eelise kõrvaldamisega. Tagasinõudmise teatise 2019/C 247/01 p 16, sätestab: Abi tagasinõudmise eesmärk on taastada siseturul abi väljamaksmisele eelnenud olukord. Ebaseadusliku abi tagasimaksmisel kaotab abisaaja eelise, mis tal turul konkurentide ees oli.
61.Kaebajate 18.07.2022 esitatud täienduses on selgitatud, et konkurentsimoonutuseks on turule sisenemata jätmine ning täiendusega koos on esitatud tõendid turule sisenemiseks valmistumise kohta. Menetlusse võtmise määruses halduskohus aktsepteeris esitatud tõendeid, kuid samad tõendid kohtuotsuse kohaselt ei sobinud (otsus p 18.5 viimane lause).
62.Halduskohus oleks pidanud lähtuma HKMS § 59 lg 1 tõendatusse küsimuses konkurentsiolukorra analüüsist seisuga 2016–2017, sest siis toimusid subjektiivsete õiguste rikkumise aluseks olnud sündmused: - 2016–2017 toimus riigiabi andmine, millega kujunes eelistingimustel kolmandate isikute turule tulekuks vajalik tehnoloogiline areng ning millele tugineti enda reklaamimisel 2017– 2018 ajakirjanduses, toetuste taotlemisel ja investorsuhetes; - 2018. aastal sai Hepta täiendavalt 15 000 + 50 000 eurot toetusi tegevuse jätkamiseks.
63.Antud riigiabi tulemusel kujunes 2018 aastal välja seis, mille tulemusel jätsid kaebajad turule sisenemata ning seetõttu käibe ning investorite kaotus kestab ning kolmandad isikud kasutavad jätkuvalt keelatud eelist. Kuna ärivõimaluse kaotus on jätkuv, siis ka siseriikliku õiguse mõttes kaebajate subjektiivseid õigusi rikutud.
64.Kaebajad on selgitanud, et riigiabi on viinud konkurentsimoonutuseni, mis on kaebajaid mõjutanud ärivõimaluse kaotuse näol (jaanuaris 2023 esitatud täiendatud kaebuse p 3.49). Kaebajad olid osalised konkurentsil põhineval turule sisenemisel Komisjoni teatise 2014/C 198/01 „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik“ (edaspidi TA teatis)15 mõttes (18.07.2022 esitatud täienduses kaebeõiguse saamiseks enne menetlusse võtmist, p 6). Otsesteks konkurentideks on kõik neli ettevõtet, kes osalesid tootearenduse tegemisel, et tuua turule uudne teenus, mistõttu 15
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A52014XC0627%2801%29, p 97 ja 98.
12
konkureerisid kaebajad kolmandate isikutega ärivõimaluse ärakasutamiseks (samas, p 10). Kaebajad konkureerisid kolmandate isikutega kliendiks saamisele kahe ettevõtete osas, kes omavad ca 98% Eesti elektrivõrgust – Elering AS (Elering) ja Elektrilevi OÜ (Elektrilevi) (samas, p 13). Kaebajate puutumus tuleneb asjaolust, et kuna konkureeriti kolmandate isikutega Elektrilevi ja Eleringi tellimustele, siis riigiabi tulemusena tekitatud konkurentsimoonutuse tõttu jäi neil äriplaanis (kaebuse lisa 2) planeeritu realiseerimata (samas, p 16). Seetõttu ei tekkinud ka käivet Flaperoni ja Hepta valdkondades. Tõendamiskriteeriumist
65.Halduskohus on õigesti järeldanud (kohtotsuse p 18.1), et tõendada tuleb tasemel „võib mõjutada“ (may concern), kuid otsus punktides 18.2–18.5 lähtub hoopis valest õiguslikus mõistest „mõjutas“ (substantially affected). Mõiste „võib mõjutada“ ei tähenda, et kaebeõiguse saamiseks on vajalik tuvastatud mõju. Mõisted „võib mõjutada“ (may concern) ja „mõjutab“ nõuavad tõendamiseks erinevaid tõendeid.
66.Kaebeõiguse käsitlemisel tuleb lähtuda sellest, et kaebeõiguse saab isik, kelle huve võib abi andmine kahjustada („whose interests might be affected by the granting of aid“).16 Kohtute teatises ja kohtuotsuses olev õiguslik termin „isik, kelle huve võib abi andmine kahjustada“ EL kohtuotsuse eestikeeles versioonis vastab ingliskeelsele terminile „might be affected“, mis vastandub kaebeõiguses terminile „substantially affected“ ehk oluliselt mõjutatud. Seega ei tule tõendada tegelikku mõju kaebajale – piisab tõendamisest, et mõju võib olla. Ka tuleviku või potentsiaalset konkurenti tuleb lugeda huvitatud osapooleks ELTL art 108 lg 1 tähenduses.17
67.Iseseisev kaebeõiguse alus tuleneb läbirääkimistest võimaliku Flaperoni tehnoloogia kasutuselevõtu üle Estateci poolt (kohtuotsuse p 18.4). 18 Läbirääkimiste toimumist ja selle mõju – lepingust taganemine – on käsitletud ja see peaks olema tõendatud. Kaebaja on olnud Flaperoni tehnoloogia kasutamise osas läbirääkimistes. Flaperoni positsioon läbirääkimistel kaebuse esitajatega võis olla oluliselt mõjutatud saadud riigiabist, mistõttu hinnati võimalikku koostööd ebaperspektiivseks ning mille üheks tulemuseks oli vajadus valida 2017. a lõpus elektriliinide seire teenuse pakkumiseks teine tehnoloogia.
68.Kaebaja on varasemalt selgitanud, et ta vastab „huve võib kahjustada“ ning potentsiaalse konkurendi tingimustele. Aastatel 2013–2015 tegi Rohelohe samuti elektriliinide andmekorje lendusid. Rohelohel ja Estetecil soetasid 2013 ja 2017 droonid Skü Y6 ja DJI Matrice 600 teenuse pakkumiseks, samuti olid olemas arvutid ja tarkvarad droonidega korjatud andmete töötlemiseks (vt ptk 2 täidetud riigihanked). Ettevõtted olid suhtluses testide tegemisel samade klientidega – Elektrilevi ja Elering. Rohelohel oli olemas ISO9001 sertifikaat droonilendude kvaliteedi tagamiseks. Estatec arendas EAS-i projektiga 2018. aastal drooni RTK-süsteemi. Seega olid kaebajad võimelised droonilende tegema ja korjatud andmeid analüüsima, mistõttu nad olid aastatel 2016–2017 potentsiaalsed konkurendid.
16
Vt Directory of EU Case Law on State Aids, 4. vlj, 2002, § 21.02, lk 632-633; C -319/07 P, p 32; C-83/09 P, p 64-66. 17 Directory of EU Case Law on State Aids, 4. vlj, 2002, § 21.02, lk 635; T-395/04, p 19; C-225/91, p 39; T167/04, p 50. 18 See tuleneb Euroopa Kohtu lahenditest C-319/07 P, p 33; T-373/15, p 88 ja 93.
13
69.Perioodil 2016–2017 ELA sõlmis järgmised lepingud Rohelohega, kusjuures kõigil töödel oli seos droonidega tehtava andmekorjega: - 2016. a septembris projektihaldus rakendusuuringule (riigihange 177253); - 31.01.2017 andmetöötluse tarkvarade kaardistamine (riigihange 181201). Riigihanke eesmärgiks oli kaardistada turul saada olevad võimalikud mehitamata lennundusega kogutavate andmete töötluse ja visualiseerimise tarkvarad; - 05.09.2017 GIS tarkvarade rent (riigihange 190242). Riigihanke eesmärgiks oli rentida eksperimentaalelektroonika arenduseks ja testimiseks ning andmekogumislendude teostamiseks tarkvarad.
70.Estateci tegevusala oli droonide rent (riigihange 184118).19
71.Start-upid, kes tegelevad sama asja tootearendusega, ei ole teineteise konkurendid mitte üksnes siis, kui mõlemal ettevõttel on juba samas valdkonnas käive tekkinud (kui mõlemad on juba turule sisenenud), vaid Euroopa Liidu riigiabiõiguse järgi ka siis, kui tegu on sisuliselt majanduslikult määratletud nö huvitatud isiku/konkurendiga.20
72.Näiteks EMTAK jaemüügi koodi alla käib nii jalgrataste, kui ka tarkvara müük, kuigi jalgrataste ja tarkvaramüüjad ei konkureeri kunagi teineteisega. EMTAK põhiste käivete kasutamine analüüsiks on eksitav ning vastuolus EL õiguse majandushinnangute põhisuse nõudega. Riigiabi kriteeriumist: riiklikud vahendid
73.Kuna riiklikud vahendid ja eelis majandustegevuses on riigiabi mõiste erinevad kriteeriumid, mis kumuleeruvad, siis selguse huvides on vajalik võtta iga kriteeriumi kohta eraldi seisukoht.
74.ELA ei ole esitanud riiklike vahendite osas vastuväidet.
75.Halduskohtu otsus (p 21) tugineb kolmanda isiku väitele, et ELA saadud vahendid on tegelikult Instigo poolt ELA-le makstud summad, seega eravahendid ja mitte riiklikud vahendid. See on vastuolus riigiabi mõiste teatisega (p 50 ja 57). ELA pangakontole riigikassas laekunud vahendid on kehtiva õiguse kohaselt riiklikud vahendid ning sellisena oleks tulnud ka kohtuotsus selguse mõttes formuleerida. Flaperon OÜ meeskonna paralleelsest uuringust
76.Kaebajad osutavad sellele, et kolmanda isiku 17.04.2023 kohtusse esitatud seisukohas (p 84 kolmas lause) on mööndud, et kolmandad isikud tegelesid ka paralleelse uuringuga. Halduskohtu otsus (p 24) on seega vastuolus nii kolmandate isikute kirjaliku seisukohaga. Tegelikult on kõik osapooled üksmeelel, et rakendusuuringu väline Flaperon kopteri paralleelne arendus tegelikult toimus. Riigiabi seostest riigihangetega
77.Riigiabi mõiste teatise (p 76) näeb ette, et kui aga avaliku sektori asutused teevad otseselt või kaudselt ükskõik mis kujul majanduslikke tehinguid, kuuluvad nad liidu riigiabi eeskirjade reguleerimisalasse. Ka õiguskirjanduses ollakse seisukohal, et nii
19 20
Vt https://riigihanked.riik.ee/rhr/api/public/v1/notice/1566520/html (mehitamata seiresüsteemi rent). Vt ka T-58/13, p 91.
14
riigihangete kui ka riigiabi reegleid tuleb täita samaaegselt. 21 Rahandusministeeriumi riigiabi käsiraamatu22 järgi kujutavad Euroopa Liidu riigiabi ja riigihangete õigus endast kahte üksteisest sõltumatut õigusvaldkonda.
78.RHS vaidluste eesmärgiks ja vaidluse tulemuseks on hankelepingu sõlmija kindlaksmääramine (või hanke alusdokumentide peale esitatud vaidlustuste/kaebuste puhul hankelepingu sõlmimiseni viivate eeltingimuste kindlaksmääramine), kuid riigiabi vaidluste puhul on eesmärgiks pakkumuses oleva hinna vähendamine, kui pakkumuse hind erineb tavapärasest turuhinnast või tagab pakkujale ülemäärase kasumi (riigiabi mõiste teatise p 74 ja 76). RHS võimaldab vaidlustada hanketingimusi ja dokumente, kuid ei võimalda vaidlustada hanke enda vajalikkust/põhjendatust ilma konkreetseid riigihanke alusdokumentide tingimusi (kvalifitseerimis-, vastavus-, hindamiskriteeriumid, lepingu tingimused jne) vaidlustamata (riigiabi mõiste teatise p 82) ega võitnud hanke hinna mittevastavust turuhinnale (riigiabi mõiste teatise p 84 ja 89), st kui see ületab turuhinda; ainupakkujaga olukorras turuhinnale vastavust (riigiabi mõiste teatise p 93 kolmas lause), sest puuduvad teised kaebeõigusega pakkujad – riigihankeõigus ei keela ju ainupakkumist, küll võib see viia ebaseadusliku riigiabi andmiseni.
79.RHS kaebeõigus on antud ainult (potentsiaalsetele) pakkujatele. RHS § 192 lg 3 p 7 alusel jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata, kui vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus. RHS § 185 lg 1 sätestab, et pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja võib vaidlustada hankija tegevuse. HKMS § 268 lg 1 täiendab, et pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja võib esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse riigihangete vaidlustuskomisjonis. Riigiabi kaebeõigus on aga kõigil ettevõtetel tingimusel, et vaidlustatav hange saab olla riigiabi allikaks (hange ei ole tehtud riigiabi mõiste teatise p 196–197 valdkondades).
80.Sisulise kaebeõiguse tekkimise ajahetked on riigihanke- ja riigiabiasjades erinevad. RHS alusel tuleb vaidlustused esitada hanketingimustele enne pakkumuste esitamist või otsustele enne hankelepingu sõlmimist. Pärast hankelepingu sõlmimist vaidlustusi esitada ei ole võimalik. Ebaseadusliku riigiabi andmine saab reeglina toimuda pärast hankelepingu sõlmimist, st hankelepingu täitmise käigus hankija poolt võitnud pakkujale asjade/tööde/teenuste eest tasumisega. Seega enne hankelepingu sõlmimist ei ole veel riigiabi kriteeriumid täidetud ega esine ka kohtute teatises (p 24) sätestatud puutumust. Hankelepingu nõuetekohase täitmise arvestamisest
81.Käesoleva kaebuse sisuliseks aluseks riigiabi andmisel on asjaolu, et ELA hankelepingu tellijana võttis vastu lepinguvälised tööd, mis teostati Flaperoni kopteri parendamiseks, ja tasus nende eest ning keeldus lepingule mittevastavate tööde vastuvõtmisest tekkinud alusetu rikastumise nõude esitamisest.
82.Antud vaidluse aluseks on asjaolu, et isik, kes ei ole riigiasutusega sõlmitud hankelepingu osapool, sai eelise, mille tuvastamist nõuavad antud juhul kaebajad, kes samuti ei ole lepingu osapooleks. 21
C. F. Petersen. Awards of Public Contracts as a Means to Conferring State Aid: A Legal Analysis of the Interface Between Public Procurement Law and State Aid Law. Copenhagen Business School, 2018; 22 https://www.fin.ee/media/2938/download, lk 56.
15
83.Jõustunud kohtuotsuses tsiviilasjas 2-19-10787 on tuvastatud, et leping täideti korrektselt ja kõik nõutud asjad on üle antud. 23 Kui leping on täidetud korrektselt ja kõik lepingus nõutu on üle antud, siis ei saa sama lepingu osaks lugeda 14 üleandmata lahendust, mis on kirjeldatud kaebuse lisas 6.
84.Halduskohus on jätnud kõrvale lahendi tsiviilasjas 2-21-2485. Eesti Lennuakadeemia ja Lentsiuse vahel 13.02.2017 sõlmitud käsundusleping ei käsitlenud drooni korpuse ja jaluste disainimist. Drooni korpust ja telikut ei ole mõistlikult võimalik seostada „drooni elektroonikalahendustega“. Seda, et riigihanke lähteülesande osa nr 6 ei puudutanud drooni korpuse ja teliku disaini, kinnitas asjas 2-21-2485 tunnistajana ka S. Maripuu (17.12.2021 istungiprotokolli lk 8 ja 11). Riigiabi eelisest
85.Flaperoni käibed aastatel 2016–2017 on seotud olulises osas ELA poolt GAUI platvormi valimisega rakendusuuringu teenuse osutamiseks. Seega Flaperoni käibed tulenevad saadud riigiabist, kui riigiabi teatise p 82, 89 ja 91 nõuded on täitmata.
86.Tegeliku vajaduse hindamine riigiabi mõistes, sisaldab ka asjaolu hindamist, kas oli põhjendatud osta 39500 euro eest teadmist, mis oli internetis tasuta kättesaadav.
87.Osa rakendusuuringu meeskonna poolt tehtud ja ELA poolt akteeritud tööst ei ole jõudnud uuringu aruandesse ning on kadunud. Eksperdid tuvastasid 14 ELA poolt aktiga vastuvõetud tehnilist lahendust, mida Instigole kui rakenduse tellijale üle ei antud.
88.Rakendusuuringu meeskond tegeles rakendusuuringuga samaaegselt Flaperonile kuuluva kopter-drooni arendamisega, kuid jättis sellise tegevuse eest uurimisgrupi töötajatele tasu maksmata. Kui on tõendatud paralleelse arenduse tegemine, siis ei ole oluline, mis on sellise arenduse täpne sisu, kui ettevõttel tekib töö tegijatele palga maksmise vältimisest kokkuhoid.
89.Rrakendusuuringu meeskond tegeles rakendusuuringuga samaaegselt Flaperonile kuuluva kopter-drooni arendamisega ning kasutas selleks tasuta ELA ostetud komponente ning riigi vahenditest maksti kinni ka kõik ruumide rendi, side ja küttekulud. Tegu on infrastruktuurile ligipääsu tasuta võimaldamisega TA teatise p 25, 28 ja 30 mõistes.24
90.Olukordades, kus ettevõtte on saanud hoida oma arenduses raha kokku, ei ole oluline, et tsiviilasjas ei tuvastatud mingite asjade ja intellektuaalomandi üleandmist. Ka tuleb tähele panna, et tõendamise nõuded on erinevad. Aegumisest
91.Jääb arusaamatuks, miks halduskohus üldse TsÜS-i tehingust tulenevat aegumistähtaega kohaldas, kui tegu on haldusvaidlusega ning kaebaja ei ole kõnealuse tehingu pooleks. Halduskohus väidab valesti, et kaebajad on palunud lähtuda ELA poolt sõlmitud käsunduslepingutest tulenevate nõuete aegumise regulatsioonist. See oli Rahandusministeeriumi ettepanek. 23 24
TrtMKo 01.11.2021, 2-19-10787, p 23; TrtRnKo 27.06.2022, 2-19-10787, p 13.2.4. Vt ka T-108/16, p 91; T-108/16, p 92.
16
92.Halduskohtu lähtumine tehingute põhisest aegumisest TsÜS § 146 järgi on põhjendamatu. Riigiabi rikkumine ei tulene ühegi käsunduslepingu nõudest, seda enam, et Flaperon ei ole ka rakendusuuringu meeskonnaga sõlmitud lepingute osapool. Riigivara tasuta kasutamisest ning rendi maksmisest pääsemine ning ka palgakulude kokkuhoid ei ole seotud ühegi käsunduslepinguga. Kaebajad ei ole nende lepingute pooleks.
93.Halduskohus eiras ka EL õigust tehingust tuleneva nõude kohaldamisel, sest tagasinõudmiste teatise p 26 selgitab, et riigiabi tagasinõudmine ei ole karistus, vaid abi ebaseaduslikkuse tuvastamise loogiline tagajärg. Seega ei saa see sõltuda abi andmise vormist. Tagasi nõutakse ainult summa, mida ei oleks tohtinud abisaajale maksta.
94.Halduskohus on jätnud analüüsimata KonkS § 787 kui erinormi kohaldamise aegumise osas.
95.Praegusel juhtumil tuleks rakendada riigivastuse seaduse (RVastS) § 22 lg 3. Alusetule rikastumisele viitavad ka TsÜS § 84 lg 1, § 90 ning tühise tehingu regulatsioon koosmõjus TsÜS §-ga 87. Seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine.
96.Kui ükski siseriiklik õiguslik alus ei sobi, siis tuleb asuda seisukohale, et tegu on ikkagi seadusest tuleneva nõude mittetäitmisega, millel on 10 aastane aegumise tähtaeg.
97.Halduskohus on valesti tuginenud tehingust tulenevale 3-aastasele aegumistähtajale, sest kehtib hoopis alusetust rikastumisest tulenev 3-aastane tähtaeg TsÜS § 151 lg 1 järgi: Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Sama sätte lg 2 järgi: Alusetust rikastumisest tulenev nõue aegub, sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest.
98.Kuna KonkS § 42 alusel on õigustatud isikuks Eesti Vabariik ELA isikus, siis kohtuasjades kirjeldatult isik eitab, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Seetõttu saab lugeda, et alusetu rikastumise puhul algab nõude 3-aastane aegumistähtaeg käesoleva haldusasja kaebuse rahuldamisel kohtuotsuse jõustumisest. Vastus apellatsioonkaebusele
100.ELA hinnangul pole otstarbekas asuda reageerima üksikult kõigile kaebajate valeväidetele, sest kaebuse alusetuse mõistmiseks piisab üksnes olulisemate väidete analüüsist. Lisaks tekitab kõigi tõendamata väidete ümberlükkamine suurt menetluskulu, mille hüvitamist pole ELA-l vähemalt halduskohtu arvates õigust nõuda. Seetõttu keskendub ELA üksnes olulisemale ja jätab vähemolulise tähelepanuta.
101.Kaebajate juhatuse liige E. Keeman üritab vaielda uuesti läbi tsiviilasjas 2-1910787 jõustunud kohtuotsusega lõppenud vaidlust. Viidatud tsiviilasjas oli hagejaks Instigo Eesti OÜ, kostjaks ELA ja kolmandateks isikuteks S. Maripuu ja S. Heering, kes mh olid mõlemad Flaperoni juhatuse liikmed ja osanikud. ELA viis Instigo tellimusel läbi mehitamata lennulahendust käsitleva rakendusuuringu, kusjuures ELA palkas 17
Instigo soovil rakendusuuringu põhilisteks teostajateks S. Maripuu ja S. Heeringu kui mehitamata lennunduse valdkonna ühed parimad spetsialistid Eestis. Rakendusuuringu väliselt tekkis Instigol aga S. Maripuu ja S. Heeringuga konflikt. Nimelt soovis Instigo, et S. Maripuu ja S. Heering asuksid rakendusuuringu väliselt tegema Instigoga koostööd mehitamata lennunduse tootearenduse valdkonnas. Instigo pakutud tingimused ei sobinud S. Maripuule ja S. Heeringule, mistõttu tootearendust sisaldava koostööni ei jõutud. Instigo otsustas seepeale asuda survestama S. Maripuud ja S. Heeringut erinevate meetmetega. Instigo soovis, et ka ELA osaleks S. Maripuu ja S. Heeringu survestamisel, ELA aga keeldus. Selle peale esitas Instigo ELA vastu kohtusse hagi, nõudmaks tagasi kogu rakendusuuringu teostamiseks ELA-le makstud raha. Tsiviilkohus jättis Instigo hagi rahuldamata ning rahuldas hoopis ELA vastuhagi, mõistes Instigolt ELA kasuks välja rakendusuuringu teostamise eest võlgnetava tasu. Viidatud tsiviilasjas tuvastas tsiviilkohus järgmised asjaolud, mis omavad olulist tähtsust ka praeguses asjas esitatud kaebuse ja apellatsioonkaebuse lahendamisel: - Teostatud rakendusuuring oli nõuetekohane, mis kinnitab, et alusetud on kaebuses ja apellatsioonkaebuses sisalduvad etteheited selle kohta, nagu oleks ELA võtnud uuringugrupilt vastu rakendusuuringu eesmärkidele mittevastava täitmise; - ELA on kõik rakendusuuringu tulemused andnud üle Instigole, mis kinnitab, et alusetud on kaebuses ja apellatsioonkaebuses sisalduvad kõik etteheited selle kohta nagu oleks rakendusuuringu teostamisel loodud rakendusuuringu käigus või selle väliselt midagi, mida Instigole üle ei antud, kuid anti üle hoopis Flaperonile; - ELA pole rakendusuuringuga seoses andnud midagi üle Flaperonile ega Heptale, mis kinnitab, et alusetud on kaebuses ja apellatsioonkaebuses sisalduvad etteheited selle kohta, nagu oleks Flaperon või Hepta saanud riigiabi.
102.Kaebajad ei ole praegu ega ole ka kunagi olnud Flaperoni ega Hepta konkurendid.
103.ELA pole Flaperonile ega Heptale mistahes abi andnud. Siinjuures ei ole küsimus selles, milline abi (toetus, soodustus vms) kvalifitseerub riigiabiks. Asi on hoopis selles, et ELA pole Flaperonile ega Heptale üldse abi andnud. ELA pole andnud Flaperonile ega Heptale ühtegi mehitamata lennuvahendite tehnoloogiat. Heptale pole ELA ka raha tasunud. Flaperonile on ELA maksnud rakendusuuringu ühe osa teostamiseks vajaliku tehnilise teabe ja selle kasutamist võimaldava lihtlitsentsi eest 39 500 eurot (km-ta). Kogu rakendusuuringu teostamise eest maksis Instigo ELA-le 807 855,02 eurot (km-ta). Lisaks on ELA ostnud Flaperonilt kui mehitamata õhusõidukite platvormide maaletoojalt hinnakirja järgse hinnaga mehitamata õhusõidukite platvorme, mille abil testiti ja kontrolliti rakendusuuringu käigus loodud tulemusi. Seega, ELA poolt Flaperonilt ostetud know-how ja mehitamata õhusõidukite platvormid olid vajalikud rakendusuuringu teostamiseks. Asjaolu, et ELA poolt Flaperonile tasutu oli vajalik rakendusuuringu teostamiseks, kinnitab ka Instigo poolt rakendusuuringu käigus allkirjastatud kulutuste akt.
104.E. Keeman on nii rakendusuuringu teostamisel, sellele järgnenud tsiviilkohtuvaidluses kui ka nüüdses halduskohtuvaidluses tegutsenud vastuoluliselt.
105.Rakendusuuringu teostamise käigus asus E. Keeman Instigo nimel ja huvides tegema ELA-le etteheited töö suhtes, mille teostamine oli ELA lepingupartnerina E. Keemani enda ülesanne. Seega tegi E. Keeman etteheiteid iseenda tehtud tööle. Rakendusuuringu teostamiseks oli ELA sõlminud lepingu E. Keemani juhitava Rohelohega. Rohelohe ülesandeks oli mh rakendusuuringu dokumenteerimine, rakendusuuringu tulemuste üleandmise tagamine Instigole, tulemustes kaitstava 18
intellektuaalomandi tuvastamine ning selle kaitse korraldamine koos ärisaladuse kaitsega. Nimetatud ülesannete täitjaks ELA ees oli E. Keeman. Rakendusuuringu teostamise lõpufaasis asus E. Keeman järsku Instigo nimel heitma ELA-le ette, et rakendusuuringu tulemusi pole nõuetekohaselt üle antud. Kuigi just E. Keemani ülesandeks oli tagada rakendusuuringute tulemuste intellektuaalomandi kaitse ja ärisaladuse kaitse, asus E. Keeman Instigo nimel väitma, et kõnealune kaitse on tagamata. Tsiviilasjas 2-19-10787 andis E. Keeman 25.08.2021 toimunud kohtuistungil tunnistajana Instigo huvides ütlusi. Sealjuures selgus tema ütlustest, et E. Keeman samastas end Instigoga juba enne rakendusuuringu läbiviimiseks hankelepingu sõlmimist. Hankelepingu Instigoga sõlmis ELA 21.07.2016 ja E. Keemani juhitava OÜga Rohelohe sõlmis ELA projekti halduseks käsunduslepingu 10.10.2016. E. Keeman asus Instigo nimel kritiseerima enda poolt ELA huvides tehtavat tööd alles 2017 sügisel, kuni milleni polnud ELA-l teadmist, et E. Keeman istub samaaegselt kahel toolil. Eeltoodut on ELA koos tõendiviidetega põhjalikumalt selgitanud 17.04.2023. a menetlusdokumendis (p 6). Antud asjas omab see kõik tähtsust põhjusel, kuna see kinnitab, et tsiviilasjas 2-19-10787 kohtu poolt tuvastatud Instigo teadmine oli olemas ka E. Keemanil ja seeläbi ka tänastel kaebajatel, kellede juhatuse liige on E. Keeman.
106.Riigiabi vaidluses heidab E. Keeman ELA-le ette S. Maripuu ja S. Heeringu palkamist rakendusuuringu läbiviijateks põhjusel, et tegemist on mehitamata lennunduse valdkonnas tegutseva Flaperoni juhatuse liikmete ja osanikega, kuigi ELA palkas S. Maripuu ja S. Heeringu rakendusuuringut teostama just E. Keemani soovitusel. E. Keeman teeb seega etteheiteid iseenda poolt soovitatud inimeste palkamisele. Nii Instigo kui E. Keeman kui sellega ka E. Keemani juhitavad kaebajad on kogu aeg olnud teadlikud, et Eesti ühed pädevaimad mehitamata lennunduse spetsialistid S. Maripuu ja S. Heering on Flaperoni juhatuse liikmed ja osanikud. See on tuvastatud kohtu poolt tsiviilasjas 2-19-10787. Eeltoodut on ELA koos tõendiviidetega põhjalikumalt selgitanud 17.04.2023. a menetlusdokumendis (p 8.3). Lisaks asjaolule, et Instigo teadlikkus S. Heeringu ja S. Maripuu seosest Flaperoniga on tuvastatud jõustunud kohtuotsuses, on vastupidise väitmine kurioosne ka põhjusel, et rakendusuuringu täitmise käigus üritas tänane kaebaja Estatec E. Keemani juhtimisel ja Instigo toel osta Flaperonilt ära GAUI GX-9 raamil põhinevat mehitamata helikopteriplatvormi. Selleks sõlmisid Estatec ja Flaperon kirjaliku lepingu ning hiljem peeti lepingu täitmise üle ka kohtuvaidlus, milles tuvastati, et Flaperon taganes lepingust kehtivalt, sest Estatec rikkus tasumiskohustust. Eeltoodut on ELA koos tõendiviidetega põhjalikumalt selgitanud 17.04.2023. a menetlusdokumendis (p 8.4). Sealjuures puudusid Instigol ja E. Keemanil Estateci ja Flaperoni poolse lepingulise suhte ajal mistahes pretensioonid S. Heeringu, S. Maripuu, neile kuuluva Flaperoni ja rakendusuuringu teostamise aadressil. Need etteheited tekkisid alles siis, kui Instigo ja E. Keemani poolt soovitud rakendusuuringu välisest koostööst S. Heeringu ja S. Maripuuga ei saanud asja.
107.Riigiabi vaidluses heidab E. Keeman ELA-le ette nii Flaperonilt rakendusuuringu tarbeks know-how ostmist kui ka know-how ostmise aluseks olnud riigihanke tehnilise kirjelduse tingimusi, kuigi just E. Keeman ise koostas need tingimused – seega, E. Keeman teeb etteheiteid iseenda poolt koostatud tehnilisele kirjeldusele. Nii E. Keemani etteheited riigihankes viitenumbriga 177258 koostatud tehnilise kirjelduse tingimustele kui ka väited, nagu ta polnud teadlik, et kõnealuse riigihanke tulemusel ostis ELA rakendusuuringu teostamiseks vajaliku know-how just Flaperonilt, on ümber lükatud sellega, et E. Keeman ise oli kõnealuse riigihanke dokumendiks oleva tehnilise kirjelduse autoriks. Eeltoodut on ELA koos tõendiviidetega põhjalikumalt selgitanud 17.04.2023. a menetlusdokumendis (p 10). Rakendusuuringu tellija Instigo oli 19
rakendusuuringu käigus kirjalikult aktsepteerinud Flaperonilt ostetud know-how eest makstud tasu kui ELA-le kompenseeritava rakendusuuringu kulu ega ole esitanud sel teemal ELA-le ühtegi etteheidet.
108.Riigiabi vaidluses heidab E. Keeman ELA-le ette, et ELA on rakendusuuringu käigus loodud tulemusi lubanud testida Flaperoni omandis olnud GAUI GX-9 raamil põhineva mehitamata helikopteriplatvormi peal, kuid rakendusuuringu teostamise ajal lõi just E. Keeman olukorra, kus tema juhitav Estatec sai ELA-lt kokku 127 365 eurot just selle sama Flaperonile kuuluva mehitamata helikopteriplatvormi kasutamise eest. E. Keeman heidab sisuliselt ELA-le ette E. Keemani huvides E. Keemani äriühingule raha maksmist olukorras, kus E. Keemani arvates oli selline raha maksmine vältimatult vajalik rakendusuuringu teostamise huvides. Rakendusuuringu käigus loodud tulemusi katsetati mh Flaperonile kuuluva GAUI GX-9 raamil põhineva mehitamata helikopteriplatvormi peal. Lisaks katsetati neid ka väiksemate elektriliste akukopterite T-Rex 450 ja multirootorkopteri Drony peal ning alates 2017. aasta lõpust ka ELA-le kuuluva GAUI GX-9 raamil põhineva mehitamata helikopteriplatvormi peal. Algselt katsetati neid Flaperonile kuuluva GAUI GX-9 raamil põhineva mehitamata helikopteriplatvormi peal põhjusel, et tol ajal ELA-l endal ei olnud sellist platvormi. Rakendusuuringu peamisteks teostajateks ning seega rakendusuuringu lahenduste välja töötajateks olid S. Heering ja S. Maripuu, kellega ELA oli sõlminud Instigo ja E. Keemani soovil teenuslepingud.
109.S. Heering ja S. Maripuu katsetasid rakendusuuringu käigus enda välja töötatud lahendusi mh neile kuuluva Flaperoni omandis oleva GAUI GX-9 raamil põhineva mehitamata helikopteriplatvormi peal, mis oli ELA huvides. Kõnealune mehitamata helikopteriplatvorm on samasugune töövahend nagu näiteks sülearvuti. Flaperon ei saanud selle eest ELA-lt tasu. 2017 kevadel teatas E. Keeman ELA-le, et rakendusuuringu tulemuste testimiseks kasutatav Flaperonile kuuluv kopter, st Flaperonile kuulunud GAUI GX-9 raamil põhinev mehitamata helikopteriplatvorm, müüakse maha, mistõttu Flaperon ei saa seda enam lubada ELA huvides tasuta kasutada ja mistõttu ELA peab viima läbi riigihanke rakendusuuringu tulemuste testimiseks sobiva helikopteriplatvormi rentimiseks. E. Keeman kirjutas valmis tehnilise kirjelduse, mille alusel viidi läbi riigihange viitenumbriga 184118 nimetusega „Mehitamata seiresüsteemi rent“. Hanke võitis E. Keemani kontrolli all olnud Estatec. Tol ajal ELA veel ei teadnud, et Estatec on E. Keemani kontrolli all. Estatec hakkas sõlmitud hankelepingu alusel ELA-lt raha kasseerima selle sama Flaperoni GAUI GX-9 raamil põhineva mehitamata helikopteriplatvormi kasutamise eest, mida ELA oli saanud seni tasuta kasutada.
110.Kui S. Heering ja S. Maripuu said teada, et ELA maksab E. Keemani kontrollitavale Estatecile raha GAUI GX-9 raamil põhineva mehitamata helikopteriplatvormi kasutamise eest, mis kuulub Flaperonile ja mida S. Heering ja S. Maripuu kasutavad ELA huvides rakendusuuringu teostamiseks ilma selle eest tasu küsimata, teavitasid nad sellest ELA. Selle peale esitas ELA politseile kuriteokaebuse E. Keemani tegevuse suhtes ja hagi Estateci vastu kohtusse makstud raha tagasinõudmiseks. Politsei ei menetlenud kuriteokabust ning kuigi maakohus rahuldas ELA hagi täies ulatuses, jättis ringkonnakohus ELA hagi rahuldamata. Asja menetleti tsiviilasjas 2-18-13515. Oluline antud haldusasja kontekstis on, et E. Keeman heidab ELA-le ette rakendusuuringu käigus selle sama GAUI GX-9 raamil põhineva mehitamata helikopteriplatvormi kasutamist, mille kasutamise eest E. Keemani kontrolli all olev Estatec sai ELA-lt kokku 127 365 eurot (km-ta). E. Keeman õigustas kõnealuse 20
tasu küsimist Estateci poolt sellega, et kõnealuse helikopteriplatvormi kasutamine on rakendusuuringu teostamiseks vältimatult vajalik.
111.Rakendusuuringu käigus ei teostatud tootearendust, mistõttu rakendusuuringu eesmärgiks ei saanud olla droonide ehk mehitamata õhusõiduki platvormide arendus elektriliinide järelevalve jaoks. Rakendusuuringu käigus ei toimunud tootearendust, mille käigus oleks pidanud looma ja üle andma mingi füüsilise lahenduse. Nii on leidnud kohus tsiviilasjas 2-19-10787. Rakendusuuring ja tootearendus on erinevad tegevused. SA Archimedes andis antud juhul rahastuse rakendusuuringu määrade alusel, mis tähendas tootearendusega võrreldes Instigole oluliselt madalamat omafinantseeringu kohustust. Kui Instigo eesmärgiks olnuks rakendusuuringule kohaldatava toetuse abil teha ära tootearendus, siis olnuks tegemist KarS-is kuriteona sätestatud soodustuskelmusega. Seega polnud ELA ülesandeks tegeleda rakendusuuringu teostamise käigus tootearendusega. Järelikult on valed E. Keemani etteheited, nagu oleks ELA tegelenud tootearendusega ja nagu oleks selle tulemused antud üle Flaperonile ja selle kaudu Heptale. Eeltoodut on ELA koos tõendiviidetega põhjalikumalt selgitanud 17.04.2023. a menetlusdokumendis (p 9).
112.ELA-le ei ole teada, kas ja mis ulatuses tegeles Flaperon endale kuuluva mehitamata õhusõiduki platvormi arendusega rakendusuuringu väliselt selle teostamise perioodil. Erinevalt apellatsioonkaebuses väidetust puudub ELA-l teadmine, kas üldse ja mis ulatuses tegeles Flaperon rakendusuuringu perioodil temale kuulunud GAUI GX-9 raamil põhineva mehitamata helikopteriplatvormi rakendusuuringu välise arendusega. ELA ei ole maksnud Faperonile ühtegi summat mehitamata helikopteriplatvormi arendamiseks ega selleks, et Flaperon maksaks kellelegi palka. Samuti ei ole ELA võimaldanud Flaperonile ühegi ELA ruumi või seadme kasutamist ega maksnud kinni Flaperoni kasutuses olnud ruumide rendi- ega küttekulusid.
113.Rakendusuuringu tulemustega ei ole täiendatud Flaperonile kuulunud mehitamata õhusõiduki platvormi. Väide, et rakendusuuringu tulemustega täiendati Flaperoni kopterit, on väär. Mitte ükski rakendusuuringu tulemustest ei jäänud Flaperoni kasutusse. Kogu rakendusuuringu käigus loodud tehnoloogia oli rakendusuuringu lõppedes demonteeritud Flaperonile kuulunud GAUI GX-9 raamil põhinevalt mehitamata õhusõiduki platvormilt ja paigutatud ELA omandis ja valduses olevatele mehitamata õhusõiduki platvormidele, millega seda testiti ning oldi valmis teostama Instigole demonstratsioonlende. Seega, ka need arendused, mis olid tehtud selleks, et mehitamata õhusõiduki platvormile oleks võimalik rakendusuuringu käigus loodud tehnoloogiat paigaldada ja testida, olid antud üle ELA-le.
114.ELA pole võimaldanud mistahes rakendusuuringu käigus teostatud katsetuste tulemuste kasutamise ülekannet tasuta ega tasu eest Flaperonile ega Heptale. Mis puudutab vibratsiooni taluvust ja summutamist, siis hoopis Flaperon võimaldas sel teemal ELA-l kasutada Flaperoni loodud juhtsüsteemi ning seda riigihankes viitenumbriga 177258 sõlmitud hankelepingu alusel. Sellise juhtsüsteemi kasutusõiguse omandamine oli ELA-le vajalik rakendusuuringu teostamiseks. Tegelikkusele ei vasta kaebajate väide, et riigihangete 177258 ja 177255 tulemusel on ELA võtnud vastu nõuetele mittevastava täitmise. Mõlema hanke tulemusel toimunud täitmise abil on teostatud rakendusuuringut. Kui rakendusuuringu täitmine on olnud nõuetekohane, siis järelikult on nõuetekohane olnud ka riigihangete 177258 ja 177255 tulemusel toimunud täitmine. Tsiviilasjas 2-19-10787 on kohtud jõustunud kohtuotsustes tuvastanud, et rakendusuuringu täitmine on olnud nõuetekohane. 21
115.Asjaolu, et Instigo on rakendusuuringu rahastajale SA-le Archimedes kinnitanud, et rakendusuuringu käigus ei töötatud välja lahendusi ühegi konkreetse mehitamata õhusõiduki platvormi jaoks, kinnitab, et E. Keemani etteheide, nagu oleks rakendusuuringu käigus töötatud välja lahendusi konkreetse mehitamata õhusõiduki GAUI GX-9 platvormi tarbeks, on alusetu. Erinevalt kaebajate poolt väidetust pole rakendusuuringu käigus loodud lahendusi GAUI GX-9 platvormi ega ühegi teise konkreetse mehitamata õhusõiduki platvormi tarbeks. Rakendusuuringu käigus loodi universaalseid lahendusi. Neid loodi ning testiti mitme erineva mehitamata lennundusplatvormi abil. Rakendusuuringu käigus kasutati tehnoloogia loomiseks ja testimiseks lisaks bensiinimootoriga GAUI GX-9 platvormile veel ka väiksemaid elektrilisi akukoptereid T-Rex 450 ja multirootorkopterit Drony. Väiksemate mehitamata õhusõiduki platvormide peal oli oluliselt lihtsam ja odavam testlende teostada. Lisaks oli erineva suuruse ja jõuallikatega mehitamata õhusõiduki platvormide kasutamise eesmärgiks demonstreerida, et rakendusuuringus kasutatud juhtsüsteem on rakendatav ka erinevates suurustes ning jõuallikate tüüpidega õhusõidukitele. Seda on Instigo kinnitanud SA-le Archimedes. Kõik need erinevad platvormid on jätkuvalt ELA omandis ja valduses, sest Instigo pole soovinud neid ELA-lt vastu võtta. Eeltoodut on ELA koos tõendiviidetega põhjalikumalt selgitanud 17.04.2023. a menetlusdokumendis (p 12). Kaebeõigusest
116.ELA nõustub halduskohtuga, et kaebajatel puudub õiguskaitset vajav subjektiivsete õiguste rikkumine ning samuti pole kaebajate näol tegemist Flaperoni ega Hepta konkurentidega.
117.Lisaks halduskohtu põhjendustele puudub kaebajatel kaebeõigus ka põhjusel, et kaebajatel läbi E. Keemani on olnud täpselt samasugune ligipääs rakendusuuringu tulemustele nagu Flaperonil läbi S. Maripuu ja S. Heeringu. Eelnevalt selgitasime, et ELA lepingupartneri Rohelohe ülesandeks oli mh Rakendusuuringu tulemuste Instigole üleandmise tagamine. Selle ülesande täitmisega tegeles Rohelohe juhatuse liige ja ainuosanik E. Keeman. Juba ainuüksi sellest tulenevalt pidi E. Keemanil olema täielikult teada, millised on rakendusuuringu tulemused, mis Instigole üle anti. Täiendavalt tõendab seda teadmist asjaolu, et E. Keeman asus Instigo nimel kritiseerima Instigole üle antud tulemusi. Tsiviilasjas 2-19-10787 tuvastati, et see kriitika on alusetu. Seega oli E. Keemanil, kes oli ühtaegu nii rakendusuuringu tulemuste üleandja ELA vaatest kui ka vastuvõtja Instigo vaatest, täielik teadmine sellest, mida üle anti. E. Keemani isikus on selline teadmine järelikult nii Rohelohel, mille juhatuse liige ja ainuosanik ta on, kui ka Rohelohe tütarühingul Estatecil, mille juhatuse liige on E. Keeman samuti. Lähtudes kaebajate loogikast, et Flaperoni teadmine võrdub nende juhatuse liikmete S. Maripuu ja S. Heeringu teadmisega, siis samamoodi võrdub Rohelohe ja Estateci teadmine nende juhatuse liikme E. Keemani teadmisega. Järelikult oli Flaperoni väidetavatel konkurentidel Rohelohel ja Estatecil rakendusuuringu tulemustest samasugune teadmine kui Flaperonil. Nimetatu kinnitab, et kaebajatel puudub kaebeõigus.
118.Lisaks halduskohtu esitatud põhjendustele puudub kaebajatel kaebeõigus ka põhjusel, et kaebajad on seoses rakendusuuringu teostamisega saanud palju suuremat rahalist kasu kui Flaperon. Kaebajate peamine etteheide Flaperonil tekkinud rahalise kasu osas võrdub 39 500 euroga (km-ta), mille ELA maksis Flaperonile riigihanke viitenumbriga 177258 tulemusel sõlmitud hankelepingu alusel rakendusuuringu teostamiseks vajaliku tehnilise info ja selle kasutamiseks vajaliku lihtlitsentsi eest. 22
Sealjuures on Instigo selle kui rakendusuuringu tarbeks vajaliku kulu aktsepteerinud, omamata sel teemal ELA-le etteheiteid. Kaebaja Estatec on ELA-lt saanud Flaperonile kuulunud droonkopteri rakendusuuringus kasutamise eest riigihanke viitenumbriga 184118 tulemusel sõlmitud lepingu alusel aga 127 365 eurot. Kaebaja Rohelohe on ELA-lt saanud riigihanke 177253 alusel 10.10.2016 sõlmitud rakendusuuringu projektihalduse lepingu alusel 68 500 eurot (km-ta). Mõlemad summad on suuremad ELA poolt Flaperonile rakendusuuringu teostamiseks sõlmitud lepingu alusel makstust. Aegumisest
119.Riigiabi tagasinõudekohustus riigiabi andja enda poolt ilma välise sekkumiseta tekkis 01.07.2021. Kuni 01.07.2021 oli riigiabi tagasinõudmine reguleeritud Eestis selliselt, et KonkS § 42 lg 1 nägi ebaseadusliku riigiabi tagasinõudekohustuse ette üksnes juhul, kui Euroopa Komisjon või Euroopa Kohus on Eesti Vabariigile esitanud otsuse, et ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada. Alles 01.07.2021 jõustusid KonkS muudatused, millede tulemusel näeb KonkS § 42 lg 4 ebaseaduslikule riigiabiandjale kohustuse ebeseaduslik riigiabi tagasi nõuda ka ilma välise sekkumiseta, kui riigiabi andja on ise tuvastanud, et tema antud abi on olnud ebaseaduslik. KonkS § 87 lg 8 näeb KonkS § 42 lg 4 rakendussättena ette, et seal toodud tagasinõudekohustus kehtib ka enne 01.07.2021 antud ebaseadusliku riigiabi puhul.
120.Riigiabi tagasinõudeõiguse suhtes kehtib 4-aastane aegumistähtaeg. Kuigi 01.07.2021 KonkS § 42 lg 8 jõustumisega kehtestati ebeseadusliku riigiabi tagasinõudeõigusele 10-aastane aegumistähtaeg, siis KonkS § 87 lg 9 kohaselt kehtib selline aegumistähtaeg üksnes pärast 01.07.2021 antud riigiabi suhtes. Kuna enne 01.07.2021 puudus Eesti õiguskorras asjakohane aegumistähtaeg, siis järelikult kehtib enne 01.07.2021 antud ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmiseks 4-aastane tähtaeg.25
121.Rakendusuuringu tulemused anti ELA poolt Instigole üle 04.01.2018. On kindel, et kõik etteheited puudutavad rakendusuuringu teostamise perioodi, st aega enne 04.01.2018. Kuna kaebus esitati 01.06.2022, siis selleks ajaks oli möödunud tagasinõudele ette nähtud 4-aastane aegumisperiood. Kolmandate isikute seisukoht
122.Flaperon ja Hepta paluvad seisukohas apellatsioonkaebusele (dtl 2995-3006) tagastada apellatsioonkaebuse lisad ning jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
123.Apellatsioonkaebus ei vasta kolmandate isikute arvates HKMS § 182 lg 1 nõuetele. Selles puuduvad viited ja selgelt väljendatud taotlused ning apellatsioonkaebus on laialivalguv ja kogumis ebaülevaatlik. Kaebajad on esitanud apellatsioonkaebuses uusi tõendeid, milliste osas puuduvad põhjendused, miks selliseid tõendeid ei saanud esitada halduskohtus (HKMS § 182 lg 2). Samuti on kaebajad apellatsioonkaebuses esitanud teadvalt ebaõigeid väiteid. Subjektiivsete õiguste rikkumise puudumisest
124.HKMS § 59 lg 1 järgi peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu määruse 2015/1589 art 1 p h järgi võib „huvitatud pool“ olla ka mistahes isik, ettevõtja või ettevõtjate ühendus, kelle huve võib abi andmine mõjutada, eriti abi saaja ning konkureerivad ettevõtjad. 25
Vt ka RKHKo 19.12.2019, 3-15-241, p 18 viitega EKo 05.03.2019, C-349/17, Eesti Pagar AS, p 128.
23
Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt on kaebeõigust omav isik kas abi saaja otsene konkurent või kaudne konkurent, kes õiguslikult piisavalt tõendab, et abi võib konkreetselt mõjutada tema seisundit.26 Eeltoodust tuleneb seega, et ka Euroopa õiguspraktikas on määratletud subjektiivse kaebeõiguse esinemiseks väga konkreetsed eeldused – (1) kaebaja peab suutma tõendada, et ta on abi saaja otsene või kaudne konkurent ning (2) kaebaja peab suutma piisavalt tõendada, et abi võib konkreetselt mõjutada tema seisundit. Viimase punkti osas Euroopa Kohus täiendavalt avanud, et kaebajal tuleb õiguslikult piisavalt tõendada, et abi andmisel võib olla konkreetne tagajärg tema seisundile.27 Kaebajad ei ole kumbagi asjaolu tõendanud.
125.Apellatsioonkaebuses on kaebajad asunud seisukohale, et kaebajad ei pidanudki nimetatud asjaolusid tõendama, vaid mõju olemasolu tulnuks eeldada, millest tulenevalt tulnuks hoopis kohtul uurimispõhimõtte raames asjaolud välja selgitada. Kaebajate sellekohane seisukoht ei ole kooskõlas praktikaga. Kohtu uurimispõhimõte ei tähenda, et kohus saaks või peaks astuma kaebaja rolli ja peaks asuma kaebajate asemel kaebajate paljasõnalisi etteheiteid sisustama ja selleks tõendeid koguma. Kaebaja kohustuseks nii siseriikliku kui ka Euroopa Liidu õiguse kohaselt on tõendada enda kaebuse aluseks olevaid asjaolusid.
126.Halduskohus leidis otsuses põhjendatult, et majandusaasta aruannete kohaselt tegutsesid kaebajad ja kolmandad isikud erinevatel tegevusaladel või puudus kaebajatel tegevus üldse. Seda kinnitas 02.11.2023. a kohtuistungil ka kaebajate esindaja, kelle järgi ei ole kaebajad tegelenud drooniarendusega, vaid on neid üksnes tellinud, ning kaebajate tegevus on hõlmanud peaasjalikult andmekorjet. Seda, et kaebajad tegelesid just andmekorjega, kinnitab kaebaja veelkordselt ka apellatsioonkaebuses. Sellele vaatamata püüavad kaebajad 2018. a EAS-i projekti osas väita seost drooniarendusega. 02.11.2023. a toimunud kohtuistungil selgitasid kaebajad aga, et 2018. a EAS-i kaasabil ellu viidud projektil puudus drooniarendusega mistahes seos ning tegemist oli infokorje teostamisega (02.11.2023. a istungi protokolli lk 4). Seega ei ole kaebajad tegutsenud siis ega tegele ka täna kolmandate isikutega samal kaubaturul.
127.Kaebajatel ei ole olnud seadmeid, millega drooniarendust teostada. Viidatut kinnitab fakt, et kuigi Rohelohe sõlmis Flaperoniga 2017. aastal drooni ostuks lepingu, siis Rohelohe enda lepingulisi kohustusi ei täitnud, millest tulenevalt ka drooni üleandmist ei toimunud. Seegi kinnitab soovi puudumist drooniarenduse valdkonnas tegutseda.
128.Kaebajate oletus või unistus sellest, kuidas asjad oleksid võinud olla või kuidas kaebajad oleksid soovinud antud valdkonnas tegutseda, vaatamata asjaolule, et kaebajad tegelikkuses ei ole teinud reaalseid tegevusi turule sisenemiseks, ei anna alust pidada kaebajaid kolmandate isikute konkurentideks.
129.Ükski kaebaja poolt viidatud kohtuotsus või alusmaterjal kaebajate seisukohta ei toeta. Lisaks tekitaks kaebajate arusaam reaalolukorra, kus avalike vahendite jagamine oleks tervikuna takistatud, kuivõrd iga avaliku vahendi jagamisel tuleks automaatselt eeldada mõju konkurentsiolukorrale või käibevahendite säästu avaliku raha kasutaja muus majandustegevuses ja abi see sel põhjusel alati tagasi nõuda. 26
EÜKo T-777/19, komisjon vs. Capa, p 71-72; EKo C-83/09 P, komisjon vs. Kronoply ja Kronotex, p 64-66; C-319/07 P, komisjon vs 3F, p 33. 27 EKo C-319/07 P, komisjon vs 3F, p 33.
24
Riiklikku päritolu vahenditest, millega oleksid kolmandad isikud võrreldes kaebajatega saanud majandusliku eelise
130.Kaebajad esitavad eksitavaid väiteid osas, mida on halduskohus otsuses ära toodud (p 21). Halduskohus on selgitanud, et riigiabi määratlemisel osundatakse Altmarki kriteeriumitele, millised peavad olema kumulatiivselt täidetud, kuid kaebajad ei ole oma väidetega ega ka esitatud tõenditega tõendanud, et sellised kriteeriumid oleksid täidetud. Sellest tulenevalt puudusid riiklikku päritolu vahendeid, millega saanuks kolmandad isikud võrreldes kaebajatega majandustegevuses eelise.
131.Kaebajad segavad vaidluses omavahel kolmandad isikud ja rakendusuuringu täitjad, omistades kolmandatele isikutele õigusi ja kohustusi, mida ei ole neile võimalik omistada. Näiteks hankemenetluses 177255, mille eesmärk oli hankida ekspertidest koosnev meeskond rakendusuuringu läbiviimiseks, esitasid eduka pakkumuse S. Heering ja S. Maripuu, kes sõlmisid ELA-ga käsunduslepingud rakendusuuringu läbiviimiseks vajalike kohustustuste täitmiseks. Seega, kuigi S. Heering ja S. Maripuu viisid rakendusuuringut ellu ning olid ELA lepingupartneriteks eraisikutena, on kaebajad ka apellatsioonkaebuses jätkanud väidetega, et ELA on andnud Flaperonile ja Heptale avalikke vahendeid lennukilahenduste tehnoloogia testimiseks. Seega omistavad kaebajad S. Heeringu ja S. Maripuu poolt eraisikuna ellu viidud tegevused rakendusuuringu täitmisel ja selle eest saadud tasu kolmandatele isikutele. Selline väide on ebaõige ja eksitav. Kolmandad isikud nõustuvad halduskohtuga, et spetsialistide poolt rakendusuuringu käigus omandatud valdkondlik teadmus ja kogemus ei saa olla kaitstav intellektuaalse omandina, mida oleks olnud võimalik saada riigiabi vormis. Kui füüsilised isikud saavad kindlate teenuste osutamise eest avalikke vahendeid, siis see ei tähenda, et need füüsilised isikud ei saa tulevikus üheski ettevõttes töötada või mõne arendusega täiesti nullist alustada.
132.ELTL art 107 sätestab, et kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriikide poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardav kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Eelnimetatud artiklist ja Euroopa Kohtu praktikast tuleneb kogumis viis elementi, mis peavad olema üheaegselt täidetud, et riigi poolt on antud isikule hüve, mis kvalifitseerub riigiabiks: (1) abi on suunatud ettevõtjale; (2) abi pärineb riigi vahenditest ja on riigile omistatav; (3) abisaaja saab majandusliku eelise; (4) abiga kaasnev eelis on valikuline ja (5) abi võib kahjustada liikmesriikidevahelist konkurentsi ja kaubandust. Mitte ühegi eelnimetatud eelduse esinemist ei ole kaebajad suutnud tõendada.
133.Esiteks, puudub riigi vahenditest või riigile omistatav hüve, mis oleks kolmandatele isikutele üle antud. Kolmandad isikud selgitasid juba 17.04.2023. a seisukohas põhjalikult, et ELA roll rakendusuuringu teostamisel oli olla töövõtja ning rakendusuuringu tellijaks oli Instigo, kelle suhtes on ELA kõik enda lepingujärgsed kohustused nõuetekohaselt täitnud ning kõik lepingu alusel teostatu üle andnud.
134.Nimetatud asjaolu leidis tuvastamist tsiviilasjas 2-19-10787 ning lisaks leidis tsiviilasjas 2-21-2485 (kuigi nimetatud asjas sõlmiti kompromiss) tuvastamist, et kopteri disain ei olnud rakendusuuringu esemeks, mistõttu ELA-l ega kellelgi teisel ei saanudki olla kohustust Instigo Eesti OÜ-le disainiga seotud õiguste üleandmiseks. Eeltoodust nähtub seega üheselt, et ei eksisteeri sellist riigile omistatavat vara või riigi ressurssi, 25
mida ELA oleks saanud üle anda. Täidetud ei ole kriteerium abi andmisest, mis pärineks riigi vahenditest ja on riigile omistatav.
135.Sellest johtuvalt tuleb pidada põhjendamatuks ka kaebajate apellatsioonkaebuses esitatud etteheiteid nagu oleks halduskohus eksinud asjaolude hindamisel, millised puudutavad paralleelsete uuringute teostamist. Etteheidete esitamisel lähtuvad kaebajad taaskord kitsast vaatest, mille kohaselt oleksid kolmandad isikud pidanud rakendusuuringu teostamise ajal seiskama tervikuna enda mistahes muu majandustegevuse.
136.Samuti ei vasta tegelikkusele kaebajate etteheiteid kolmandate isikute poolt rakendusuuringu ressursside kasutamisest muude uuringute teostamisel. Kolmandad isikud selgitasid nii enda 17.04.2023. a menetlusdokumendis kui ka 02.11.2023. a kohtuistungil põhjalikult, et kolmandate isikute poolt alustatud uusi projekte ning arendusi, mis põhinesid täiesti teistsugustel tehnoloogiatel ning seadmetel, ei ole võimalik käsitleda mistahes viisil paralleelsete uuringutena, rääkimata sellest, et kolmandad isikud oleksid saanud mingisugust hüve Instigo poolt finantseeritud rakendusuuringust. Samuti ei ole selliste projektide ja arenduste elluviimisel kasutatud riiklikke vahendeid. Vastupidi, hoopis ELA-l oli võimalus kasutada uuringu tarbeks tasuta Flaperoni kopterit. Seega kaebajate väited väidetavast rahalisest kokkuhoiust on paljasõnalised, tõendamata ega vasta ka tegelikkusele.
137.Kuivõrd Flaperoni tegevus alates ettevõtte loomisest on olnud teadus- ja arendustegevuste teostamine, siis on igati loogiline, et lisaks rakendusuuringu teostamisele võidi ettevõttes tegeleda muu majandustegevusega. Majandustegevusega tegelemist kolmandatele isikutele aga ette heita on selgesti meelevaldne.
138.Teiseks, tuvastamist ei ole leidnud, et kolmandad isikud oleksid saanud valikulist abi ning selle abil majandusliku eelise. Kolmandad isikud on varasemalt selgitanud, et ei ole saanud ei valikulist abi ega ka miskit, mis oleks neile andnud majandusliku eelise. Tuvastamist ei ole leidnud, et ELA oleks maksnud raha Flaperonile või Heptale mingite tehniliste tööde teostamise eest. Samuti on põhjendamatud kõik kaebajate etteheited Flaperonile kuuluval seadmel tööde teostamisest ja sellest tulenevalt Flaperonile või Heptale mingi hüve kaudselt üleandmisest. Vastupidi, tsiviilasjas 2-19-10787 on nii maakohus kui ka ringkonnakohus tuvastanud, et kolmandad isikud ei ole kasutusele võtnud ega esitlenud mingit rakendusuuringu käigus loodud unikaalset lahendust või saadud teavet, mida saaks käsitleda Instigo ärisaladusena. 28 Järelikult ei ole kolmandad isikud kasutanud midagi, mis oleks rakendusuuringus loodud.
139.Pärast rakendusuuringu lõppemist võtsid S. Heering ja S. Maripuu kõik Flaperoni kopteri külge kinnitatud rakendusuuringu raames loodud lisaseadmed küljest ning andsid need üle ELA-le. See asjaolu on halduskohtumenetluses ka tõendamist leidnud (kolmandate isikute 17.04.2023. a seisukoha lisa 10). Seega kaebajate jätkuvad väited mingite tööde kadumisest ja Instigole mitteüleandmisest on ebaõiged. Asjaolu, et Instigo ei ole soovinud kõiki elemente vastu võtta, ei ole kolmandate isikute ega ELA riisiko.
140.Lisaks on põhimõtteliselt ebaõiged ka kõik väited abi valikulisusest. Kolmandad isikud osundavad Euroopa Kohtu Altmark’i kaasusele.29 Kui mistahes avalike vahendite kasutamiseks leitakse partner avalike hankemenetluse tulemusel, milles on kehtestatud 28 29
objektiivselt ja läbipaistvalt kindlaks määratud parameetrid ning milles oli võimalik osaleda kõigil asjast huvitatud ettevõtjatel, siis ei ole võimalik väita, et riigi vahendeid oleks kasutatud valikuliselt või ettevõtja oleks saanud majandusliku eelise. Kõik rakendusuuringu teostajad ja selleks vajalikud esemed hangiti avalike hankemenetluste tulemusel, kusjuures oli selliste hankemenetluste tarbeks tehniliste kriteeriumite koostajaks kaebajate seaduslik esindaja E. Keeman ise. Ainuüksi selle põhjal on välistatud valikulise abi andmine. Seda kummalisemad kaebajate jätkuvad väited sellest, et kohus oleks pidanud asuma hindama, kas teostatud hankemenetluste sisu, millised koostas kaebajate esindaja E. Keeman ning millised päriselt ellu rakendati, olid siiski päriselt vajalikud.
141.Lisaks esitavad kaebajad apellatsioonkaebuses teadvalt ebaõigeid väiteid ka osas, mis puudutavad Flaperoni käibeid aastatel 2016–2017, ning teadmiste ostmist ajal, mil sarnased teadmised olid internetis vabalt kättesaadavad. Nimelt on kaebajad teadlikud, et Flaperoni käibed aastatel 2016–2017 ei põhine saadaval riigiabil, vaid litsentside müügil. Asjaolu, et aastaid hiljem sai teatavaks, et Flaperoni poolt litsentsi alusel üle antud teave avalikustati sarnasel kujul võrdlemisi samal ajal ka Austraalias, ei oma väidetava riigiabi saamise seisukohalt mingitki tähendust.
142.Kolmandaks, rakendusuuringu teostamiseks eraldatud rahalised vahendid vastavad grupierandile ning tegemist on lubatava abiga juhul, kui vastavaid vahendeid on võimalik käsitleda riigiabina. On oluline rõhutada, et kaebajad on jätnud selle igasuguse tähelepanuta.
143.Riigihanke 175030 hanketeate (VI osa, p VI.2) kohaselt on hankeleping seotud Euroopa Liidu vahenditest rahastatava projekti ja/või programmiga T&A programm nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades. Eesti Teadusagentuuri kodulehel on väidetavalt avaldatud toetusmeetme „Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ meetme tingimused, mille kohaselt oli toetuse eesmärk aidata kaasa Eesti majanduse teadmusmahukuse kasvule, toetades teadusasutuste ja ettevõtete koostööd. Samuti oli toetuse eesmärgiks toetus tõsta teadusasutuste võimekust ettevõtlusele vajalike rakendusuuringute läbiviimiseks nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades. Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondadeks olid toetustingimuste kohaselt tegevusalad, kus ettevõtetel võiks olla keskmisest paremad arenemisvõimalused ning teadus- ja arendustegevusse panustamine võimaldaks saavutada neil konkurentsieelise. Meetme tingimuste kohaselt oli rakendusuuringutena grupeeritud originaalsed teadusuuringud, mis aitavad leida suhteliselt lühikese aja jooksul lahendusi praktilistele probleemidele. Need on uuringud või kriitilised uuringud uute teadmiste ja oskuste hankimiseks, mida saaks kasutada uute toodete, protsesside või teenuste arendamisel. Samuti võib neist olla kasu, et täiustada märkimisväärselt juba olemasolevaid tooteid, protsesse või teenuseid. Meetme taotluse täitmise juhise kohaselt saavad rakendusuuringute elluviimise tulemusel ettevõtted toote/teenuse edasiseks arendamiseks vajalikku informatsiooni, oskusteavet ja tehnoloogilisi lahendusi. Tootearenduse tulemusel saavad ettevõtted oma toote/teenuse prototüübi testitud toimimiskeskkonnas, viimistleda ja kvalifitseerida süsteeme ning testida toodet/teenust reaalselt eksisteerival kujul toimimiskeskkonnas.
144.Rakendusuuringu läbiviimisega seotud tingimused on sätestatud Haridus- ja teadusministri määrusega nr 40 „Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ (edaspidi määrus nr 40), mille § 1 lg 2 sätestab, et kui määruse §-s 6 nimetatud tegevusteks antav toetus on riigiabi KonkS § 30 lg 1 mõistes, siis lähtutakse 27
toetuse andmisel komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu art 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus), artiklist 25, ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja KonkS §-s 342 sätestatut. Sama määruse § 2 p 4 sätestab, et rakendusuuringud on vastavalt üldisele grupierandi määrusele kavandatud uuringud või kriitilised uuringud uute teadmiste ja oskuste hankimiseks, mida saaks kasutada uute toodete, protsesside või teenuste arendamisel või selleks, et täiustada märkimisväärselt olemasolevaid tooteid, protsesse või teenuseid. See hõlmab rakendusuuringu (ja eriti geneerilise tehnoloogia valideerimise) jaoks vajalike komplekssete süsteemide komponentide loomist ning võib sisaldada prototüüpide konstrueerimist laboris või olemasolevaid süsteeme simuleerivas keskkonnas, samuti katsetootmisliine. Rakendusuuringute täpsemal määratlemisel kasutatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 tehnoloogiaklassifikaatorit. Määruse nr 40 mõistes loetakse rakendusuuringuteks nimetatud klassifikaatori tasanditele 1–6 sobituvad uuringud. Uuringud, mis vastavad klassifikaatori tasanditele 7–9 käsitletakse tootearendusena.
145.Seega oli rakendusuuringu läbiviimine loetud grupierandi alla, mis tähendab üldist luba tegevuste tegemiseks. Seega kogumis välistab ka nimetatu mistahes võimalikud minetused lubamatu riigiabi mõistes. Aegumisest
146.Kaebajad on apellatsioonkaebuses asunud seisukohale, et halduskohus on ekslikult jätnud riigihangetega seonduva kontrollimata, viidates Euroopa Liidu riigiabi ja riigiabi üksteisest sõltumatusele. Kaebajate sellekohane seisukoht on vale.
147.Halduskohus on põhjendatult asunud otsuses seisukohale, et kaebajate väited seoses hanketingimustega või hankemenetlusega ei saa praeguse vaidluse raames olla enam asjakohased sest tähtajad hanketingimuste või riigihangete tulemuste vaidlustamiseks on ammu möödunud. Kohtuasja tõenditest ei ilmne, et kaebajad oleksid vastavaid vaidlustusi riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtaegadel esitanud ja/või algatanud muid vastavaid kohtvaidlusi hankemenetluse dokumentide või hankelepingute täitmisega seoses. Kolmandad isikud nõustuvad Halduskohtu otsuses tooduga.
148.ELA on rakendusuuringu meeskonna ning vajalike esemete hankimiseks korraldanud hankemenetlused. ELA poolt korraldatud hankemenetluste tingimusi ja tulemusi ei ole vaidlustatud.
149.Kohtupraktika kohaselt on hanketingimuste kujundamise õigus hanke läbiviijal (hankijal), kel on selleks lai kaalutlusruum. 30 Hankija küll peab hanketingimuste seadmisel lähtuma riigihankeõiguse üldpõhimõtetest ning tagama hanketingimuste proportsionaalsuse, hankijale vajaliku ja soovitud tulemuse saavutamise, 31 kuid sealjuures ei ole hankijal kohustust kehtestada selliseid hanketingimusi mis võimaldaksid kõigil või võimalikult laial ettevõtjate ringil hankel osaleda. 32 Hankijal tuleb eeskätt lähtuda enda vajadustest ning riigihankeõiguse üldpõhimõtetest. Seda on rakendusuuringujärgse hankemenetluse käigus tehtud. Kehtestatud hanketingimusi ei 30
RKHKo 3-3-1-65-11, p 26; TlnHKo 3-19-2345, p 33. TlnRngKo 3-20-157, p 13-14. 32 TlnHKo 3-16-1094, p 15-17. 31
28
vaidlustanud hankemenetluses mitte ükski ettevõtja või muu hankest huvitatud isik. Pikaajaliselt kohtupraktikas juurdunud põhimõtte kohaselt on hankedokumendid eelhaldusaktiks, mida tuleb vaidlustada enne pakkumuste esitamise tähtaega. Kui ükski ettevõtja hanketingimusi õigeaegselt ei vaidlusta, muutuvad need kehtivaks ning kõigile osapooltele, sh vaidlust lahendavale organile, siduvaks ja seda ka siis kui need on ebaproportsionaalsed või ebamõistlikud.33
150.Kaebajad eksivad ka väidetes, mis puudutavad hankija tegevuse seaduslikkuse kontrollimist vaidlustusmenetluse kestel. Nimelt, kui mõni ettevõtja leiab, et hankija poolt riigihankes kehtestatud hanketingimused ei ole õiguspärased, on sellel ettevõtjal õigus neid vaidlustada olenemata tegelikust soovist hankemenetluses pakkumuse esitamiseks. Sellise vaidlustuse raames kontrollibki vaidlustuskomisjon või kohtud hankija tegevuse seaduslikkust hanketingimuste kehtestamisel. Hankemenetluses tehtud otsuste puhul on määravaks hankelepingu sõlmimise eesmärk, kuid siis vaidlustuskomisjon enam hanketingimuste seaduslikust ei kontrolli, sest need on juba muutunud kehtivaks ja kõigile osapooltele siduvaks.
151.Kaebajate väide, et tegelikult hankelepingu esemeid ELA sellisel kujul ei vajanud, on kaebajate esindajalt väljendatuna absurdne. Just kaebajate esindaja E. Keeman oli isikuks, kes hankemenetluste tehnilised kirjeldused koostas ning hankemenetluse õigusnormistik lähtub eeldusest, et hankija poolt hangitav on talle vajalik. Kõigi hankemenetluste tulemusel sõlmiti hankelepingud, millised tervikuna ja nõuetekohaselt ka realiseeriti. Kõigi rakendusuuringu käigus tehtud kulutuste vajalikkust põhjendas just E. Keeman SA Archimedesele ning nendes aruannetes ja väidetes E. Keeman tehtud kulutuste vajalikkust kahtluse alla ei seadnud.
152.Kaebajate poolt viidatud Euroopa Komisjoni teatises riigiabi mõiste kohta ELTL art 107 lg 1 tähenduses (2016/C 262/01) ei sisaldu ühtegi selgitust antud osas. Kaebajad eksitavad teadlikult kohut. Küll aga on Euroopa Komisjoni teatises riigiabi mõiste kohta ELTL art 107 lg 1 tähenduses (2016/C 262/01) sõnaselgelt öeldud (p 74), et majanduslikud tehingud, mida teeb avaliku sektori asutus (sh riigi osalusega äriühing) tavalistes turutingimustes, ei anna teisele osapoolele eelist ning seetõttu ei kujuta endast abi. Tavapärastel turutingimustel tehtavaks tehinguks loetakse avaliku hankemenetluse läbiviimist, millist on Euroopa Kohus kinnitanud juba varem, nimetatud Altmarki kohtuasjas.34 Nimetatud lahendis jõudis Euroopa Kohus seega seisukohale, et olukorras, kus teenust osutav ettevõtja on valitud riigihanke tulemusel, puudub eelis riigiabi andmise mõistes. Seega konkurentsi moonutamisega ei ole tegemist juhul, kui kõigil konkurentidel on samaväärne juurdepääs pakutavale hüvele.
153.Kuivõrd ELA hankis nii lepingupartnerid, kui rakendusuuringu esemeks vajalikud esemed avalike hankemenetluse tulemusel, on välistatud eelise saamise võimalus, ning tagatud, et tehing toimus turutingimustel.
154.Tsiviilasjas 2-19-10787 on kohtud juba tuvastanud, et hankelepingud täideti nõuetekohaselt, st ELA täitis enda lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, läbi viidud rakendusuuring oli nõuetekohane ning kõik tööd on ka tellijale, s.o Instigole üle antud. Seega, kui kaebajad väidavad, et käesoleva vaidluse sisuliseks aluseks on see, et ELA võttis vastu lepinguväliseid töid, mis teostati Flaperoni kopteri parandamiseks, et ELA tasus selliste tööde eest ning keeldus selliste alusetute tööde eest raha tagasi nõudmast, 33 34
RKHKo 3-3-1-99-09, p 16; 3-3-1-52-11, p 21. EKo C-280/00, p 93.
29
kuid tsiviilasjas 2-19-10787 on tuvastamist leidnud, et selliseid asjaolusid ei esine, siis järeldub sellest, et kõik kaebajate poolt esitatud väited on ebaõiged ning kaebajatel puudub subjektiivsete õiguste rikkumine.
155.Seda ei muuda ka kaebajate etteheited üleandmata lahendustest, milliseid Instigo tellijana keeldus vastu võtmast ning millise osas ei saa vastutust kanda ELA. Samuti ei muuda eelnevat kaebajate väited drooni korpuse ja telikute disainiga seonduvast, mis ei kvalifitseeru tehnoloogiaks ega ole rahastatud ka ELA poolt.
156.Käesolevas vaidluses ei ole esitatud selliseid väiteid ega tõendeid, mis puudutavad väidetavat kolmandate isikute ELA-lt või rakendusuuringu raames millegi saamist, mida tsiviilasjas 2-19-10787 ei oleks juba esitatud. Instigo pöördus ELA vastu kohtusse sisuliselt samade asjaolude ja tõenditega (tõendite kogum oli märkimisväärselt suuremgi), mille pinnalt tsiviilkohus ei tuvastanud, et Hepta või keegi kolmas oleks rakendusuuringu raames või selle ajal loodut endale saanud.
157.Lõpetuseks viitavad kolmandad isikud, et põhjendatuks ei saa pidada ka kaebajate käsitlust nõude üldise aegumise küsimuses. Kolmandad isikud nõustuvad ka riigiabi tagasinõudmise küsimuses halduskohtu otsuses tooduga ega pea vajalikuks nimetatut täiendavalt üle korrata. Kaasatud haldusorganite seisukohad
158.Haridus- ja Teadusministeerium vaidleb esitatud seisukohas apellatsioonkaebusele vastu ning leiab, et halduskohtu otsus tuleb jätta muutmata. Lähemalt toob Haridus- ja Teadusministeerium välja järgneva: - Kaebajad ei ole tõendanud, et kolmandate isikute tegevus või nende suhted oleksid mõjutanud kaebajate majandustegevust ega ka tegelikku konkurentsi antud valdkonnas või soovi antud juhul konkurentsi pakkuda. Seega ei ole kaebajad konkurendid riigiabi mõistes; - Riigiabi mõju huvitatud isiku tegevusele ei saa olla puhtalt oletuslik või teoreetiline. Sellisena õigust tõlgendades võiks kaevata igaüks kohtusse ükskõik mis asjas ükskõik kelle; - Puuduvad tõendid, et ELA oleks andnud mistahes abi kolmandatele isikutele. Tõendamiskoormus riigiabi andmise kohta on kaebajatel; - Kaebajatel puudub kaebeõigus; - Kaebus on aegunud. Vastavalt TsÜS § 151 lg-le 1 on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue.
159.Rahandusministeerium leiab oma seisukohas apellatsioonkaebuse kohta, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust Tartu Halduskohtu otsuse tühistamiseks, ning nõustub Tartu Halduskohtu otsuse põhjendustega.
160.Rahandusministeerium nõustub halduskohtuga, et kaebajad ei ole kolmandate isikute otsesed ega ka kaudsed konkurendid, ning leiab, et kaebajad ei ole vastupidist suutnud tõendada ega samuti tõendada, et kolmandate isikute tegevus või nende suhted oleksid mõjutanud kaebajate majandustegevust.
161.Kaebajad ajavad segi riigiabi andmise keelu põhjused ning kaebeõiguse omamise eeldused. Nimelt ollakse seisukohal, et väidetav riigiabi mõjutas neid turule sisenemisel ning nad kaotasid ärivõimaluse. ELTL art 107 lg-s 1 sätestatud riigiabi andmise keelu põhjuseks on küll konkurentsi moonutamise, sealhulgas ettevõtjate turule sisenemise takistamise vältimine, kuid kaebuse saab siiski esitada määruse 2015/1589 art 1 30
alapunktis h nimetatud huvitatud isik. Euroopa Liidu kohtute praktika kohaselt ei piisa huvitatud isikuks olemiseks abstraktsest väitest ärivõimaluse kaotamise kohta.
162.Euroopa Kohus on viimati andnud lisaselgitusi kaebeõiguse kohta.35 Nimetatud vaidlus puudutas lennujaama ning lennuettevõtja kasuks tehtud abimeetmeid, hagejaks oli samuti lennuettevõtja. Abi mõju analüüsides leidis esimese astme kohus, et kõnealuse abi andmine võib konkreetselt mõjutada hageja olukorda esiteks seoses lennujaama toimimisega, mis on tema esimene „sõlmlennujaam“, ja teiseks seoses hageja sellest lennujaamast väljuvate lendude sihtkohtade konkurentsiga. Eeltoodust nähtub, et riigiabil peab kaebaja tegevusele olema usutav mõju. Seetõttu on nii kõnealuses kui mitmetes teistes lahendites huvitatud isikuks tegutsev ettevõtja, kelle kutse- või majandustegevust võib antav abi konkreetselt mõjutada. Riigiabi mõju huvitatud isiku tegevusele ei saa olla abstraktne või teoreetiline.
163.Seega ei piisa kaebeõiguse omamiseks isiku kavatsusest alustada tegevust teise isikuga samas valdkonnas, sest sellises olukorras ei saa antav abi kuidagi mõjutada isiku huve, kuna mõjutatavat majandustegevust veel ei eksisteerigi. Samuti ei tulene õigusnormidest ega kohtupraktikast, justkui lasuks kaebeõiguse tõendamiskoormus kellelgi teisel peale kaebaja.
164.Kaebajad on ebajärjekindlad ka oma tegevuse kirjeldamisel. Apellatsioonkaebuses (p 72) väidetakse, et tegeleti kolmandate isikutega võrreldes sama asja tootearendusega, kuid halduskohtu istungil möönis kaebajate esindaja, et kolmandad isikud tegelesid drooniarendusega, kuid kaebajad andmekorjega.
165.Asjaolu, kas Flaperon tegi iseseisvalt mingisugust uuringut, ei ole antud vaidluses relevantne. Ebaseadusliku riigiabi tuvastamiseks tuleb kontrollida hoopis ELA kui väidetava riigiabi andja tegevust. ELA-lt kolmandatele isikutele eelise andmine ei ole aga tõendatud. Veelgi enam – nagu halduskohtu otsuses (p 24) on märgitud, kiitis tellija esindajana E. Keeman, kes on ka praeguse haldusaja kaebajate esindajaks, tehingud ise heaks ning varasemalt tal ELA-le etteheiteid ei olnud.
166.Rahandusministeerium leiab, et nõue on aegunud, ning jääb selles osas oma varasemalt esitatud arvamuse juurde. Rahandusministeeriumi hinnangul tuleb juhul, kui tegemist ei ole struktuuritoetusega ja puudub muu toetuse andmist reguleeriv siseriiklik õigusakt, lähtuda haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 69, milles reguleeritakse haldusakti kehtetuks tunnistamisega seotud tagastamist ja hüvitamist. Nimetatud norm viitab alusetu rikastumise nõudele ning TsÜS § 151 kohaselt on kõnealuse nõude aegumise tähtajaks 3 aastat. Kuna käesolevas vaidluses seondub väidetav riigiabi hankelepingute täitmisega, lähtusime tehingute, mitte haldusakti kehtetuks tunnistamise reeglitest. Menetlus ringkonnakohtus
167.11.06.2025 toimunud istungil jäid menetlusosalised oma taotluste juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
168.Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistab Tartu Halduskohtu 31.01.2024. a otsuse osas, milles halduskohus jättis menetlemata kaebajate 35
EKo 14.09.2023, C-466/21, p 86.
31
20.02.2023 esitatud tuvastamiskaebuse. Ringkonnakohus võtab kaebajate 20.02.2023 esitatud tuvastamiskaebuse menetlusse ja jätab selle rahuldamata. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31.01.2024. a otsuse resolutsiooni muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
169.Ringkonnakohus selgitab esmalt välja kaebuse nõuded (I), seejärel analüüsib õiguslikku olukorda põhinõude osas (II) ja alternatiivnõude osas (III) ning lahendab apellatsioonkaebuse ja määrab kindlaks menetluskulude jaotuse (IV). I
170.Halduskohus võttis menetlusse ning menetles kaebust, mille kohaselt palusid kaebajad kohustada ELA-t määratlema Flaperonile ja Heptale antud ebaseadusliku riigiabi suurus ja ebaseadusliku abi koos intressiga tagasi nõudma kahe kuu jooksul haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumisest.
171.Ringkonnakohtu istungil juhtis kaebajate esindaja tähelepanu sellele, et ta on täiendavalt esitanud ka tuvastamisnõude.
172.Halduskohus võttis kohustamiskaebuse ELA vastu menetlusse 17.02.2023. a määrusega. 20.02.2023 esitas kaebajate esindaja täiendavalt tuvastamisnõude, millega soovis, et kohus tuvastaks, et ELA tegevus moodustab riigiabi Flaperonile ja Heptale. Halduskohus seda nõuet vormiliselt ei menetlenud. Kaebajate esindaja põhjendas seda nõuet ringkonnakohtu istungil sellega, et soovib tuvastamist just puhuks, kui peaks selguma, et nõue on riigisisese õiguse järgi aegunud. Kaebajate esindaja on seisukohal, et tal on õigus esitada nõue kahel viisil: kas halduskohtusse või Euroopa Komisjonile. Kui riigisisese õiguse järgi on nõue aegunud, siis Euroopa Liidu õiguse kohaselt võib komisjoni käest menetlust taotleda kümne aasta jooksul sündmusest, sest komisjoni jaoks on aegumine kümme aastat. Juhul, kui riigisisese õiguse järgi tagasinõuet teha ei saa, on kaebajate huvi suunatud sellele, et oleks võimalik esitada kaebus Euroopa Komisjonile.
173.Ringkonnakohus tõdeb, et halduskohus rikkus sellega, et ta tuvastamiskaebuse „ära unustas“, oluliselt menetlusnormi (HKMS § 2 lg 3 ls 1, § 156 lg 1, § 162 lg 1). HKMS § 2 lg 3 ls 1 järgi lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Sellest sättest tuleneb ka kohtu kohustus lahendada asi kaebuses nõutud ulatuses. HKMS § 156 lg 1 kohaselt on kohtuotsus kohtumenetluse tulemusena tehtud kohtulahend, millega lahendatakse kaebus sisuliselt. Sellest tuleneb ka kohustus lahendada kõik esitatud kaebused sisuliselt. HKMS § 162 lg 1 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Sellest tuleneb kohtu kohustus lahendada otsuse resolutsioonis kõik kaebuse nõuded ja muud veel lahendamata taotlused.
174.Ringkonnakohus on siiski seisukohal, et hoolimata nende normide vastu eksimisest ei ole tegemist absoluutse uueks arutamiseks saatmise juhtumiga HKMS § 199 lg 1 mõttes. Seepärast leiab ringkonnakohus, et taoline nõude ära unustamine tingib asja uueks arutamiseks halduskohtusse saatmise HKMS § 199 lg 2 p 2 alusel siis, kui esitatud nõudega seonduvat ei ole võimalik või ei ole otstarbekas ringkonnakohtus ammendavalt arutada. Käesolevas asjas arutas ringkonnakohus tuvastamisnõudega seonduvat ringkonnakohtu istungil ning kaebajad said ka tuvastamisnõude osas 32
kohtulikult ära kuulatud. Samuti kuulas halduskohus menetlusosalised keelatud riigiabi esinemise või mitteesinemise osas ära ning kujundas otsuses sisuliselt seisukoha tuvastamiskaebuse aluseks oleva materiaalõigusliku nõude osas, kuna see on ühtlasi osa kohustamiskaebusest. Lähtuvalt menetlusökonoomia põhimõttest ei saada ringkonnakohus seetõttu asja halduskohtule uueks arutamiseks, vaid lahendab tuvastamisnõude ise.
175.Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna ei esine alust tuvastamiskaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks, iseäranis kuna kaebajate esindaja selgitas piisavalt ka seda, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4), võtab kohus tuvastamiskaebuse HKMS § 120 lg 2 ja § 162 lg 1 alusel alternatiivnõudena menetlusse. II
176.Kaebajad nõuavad põhinõudena ELA-lt jätkuvalt riigiabi suuruse kindlaksmääramist ja selle tagasinõudmist. Selle nõude aluseks on KonkS § 42 lg 4 ls 1, mis sätestab, et kui antud riigiabi on ebaseaduslik või väärkasutatud, peab riigiabi andja selle omal algatusel riigiabi saajalt tagasi nõudma.
177.KonkS § 42 lg 4 ls 1 eelduseks on, et kaebajad on huvitatud pooled määruse 2015/1589 art 1 p h mõttes, vastustaja on andnud kolmandatele isikutele riigiabi ning see peab olema kas ebaseaduslik või väärkasutatud. Huvitatud pool
178.Määruse 2015/1589 põhjenduse 33 ls 1 järgi tuleks kaebuste esitajatelt nõuda, et nad tõendaksid, et nad on huvitatud pooled ELTL art 108 lg 2 ja määruse 2015/1589 art 1 p h tähenduses. Määruse 2015/1589 art 1 p h järgi on huvitatud pool mis tahes liikmesriik, isik, ettevõtja või ettevõtjate ühendus, kelle huve võib abi andmine mõjutada, eriti abi saaja, konkureerivad ettevõtjad ja ametiliidud.
179.Mõlemad kaebajad on eraõiguslike juriidiliste isikutena isikud. Selleks, et nad oleksid huvitatud pooled, peavad nad lisaks olema kas väidetava abi saaja konkurendid või peab olema väidetav abi nende huve kuidagi muul moel mõjutanud.
180.Euroopa Kohtu tõlgenduse järgi peab kaebaja põhjendama asjakohasel viisil, kuidas võib riigiabi otsus rikkuda tema seaduslikke huve, kahjustades kõnealusel turul oluliselt tema seisundit.36 Kaebaja konkurentsiseisundi oluline kahjustamine kõnealusel turul ei ilmne seega mitte asjaomase turu erinevate konkurentsisuhete põhjalikust analüüsist, mille teel saaks täpselt kindlaks teha tema konkurentsiseisundi kahjustamise ulatuse, vaid põhimõtteliselt prima facie tuvastamisest, et riigiabi otsuses käsitletud meetme võtmise tagajärjel kahjustatakse oluliselt tema seisundit. 37 Sellest tuleneb, et see tingimus võib olla täidetud, kui kaebaja esitab tõendid, mis võimaldavad tõendada, et kõnealune meede võib oluliselt kahjustada tema seisundit asjaomasel turul.38 Asjaomane isik peab õiguslikult piisavalt tõendama, et eeldatava abi andmisel on tegelikult mõju või sellel võib vähemalt potentsiaalselt olla konkreetne mõju tema huvidele,39 tuues 36
EKo 15.07.2021, C-453/19 P, EU:C:2021:608, p 57; 28.01.1986, 169/84, EU:C:1986:42, p 28; 22.11.2007, C-525/04 P, EU:C:2007:698, p 41; 22.11.2007, C-260/05 P, EU:C:2007:700, p 60. 37 EKo 15.07.2021, C-453/19 P, EU:C:2021:608, p 58. 38 EKo 15.07.2021, C-453/19 P, EU:C:2021:608, p 59; 22.12.2008, C-487/06 P, EU:C:2008:757, p 38.
33
välja nii tegeliku või võimaliku mõju kui ka selle põhjusliku seose kõnealuse abi andmisega.40
181.Euroopa Kohus on toonud tsiteeritud praktikas selgelt välja, et kaebaja peab esitama tõendid, mis võimaldavad järeldada, et prima facie kahjustatakse oluliselt tema seisundit, samuti peab ta välja tooma kas tegeliku või võimaliku mõju ning selle põhjusliku seose kõnealuse abi andmisega. Sellest tulenevalt peavad kaebajad ja kolmandad isikud tegutsema ühel turul ning kaebaja peab olema õiguslikult piisavalt tõendanud, et väidetaval abil võis vähemalt potentsiaalselt olla konkreetne mõju tema huvidele. Kaebaja peab niisiis esitama oma plaanide kohta piisavad tõendid ning väidetav riigiabi peab olema väidetava mõjuga ka põhjuslikus seoses. Kõnealune turg on õhuliinide droonipõhise automatiseeritud aerofotografeerimise ja saadud andmete tarkvarapõhise töötlemise teenuse turg.
182.Ringkonnakohtu istungil selgitas kaebajate esindaja, et kaebajad pole kolmandate isikutega samale turule sisenenud, mistõttu neil ei saagi olla käivet, kuid nad kavatsesid seda teha ning seda tuleb pidada piisavaks. Põhjendatud huvi selgitas ta asjaoluga, et Flaperon ja Hepta läksid eest ära ning kaebajatel jäi elektriliinide turule sisenemata. Turule sisenemisest loobumise tingis väidetavalt kolmandate isikute saadud abi.
183.Kaebajate esindaja on osutanud väidete kinnituseks mitmetele tõenditele, sealhulgas 2014. a meilivahetusele Elektrileviga, kus oli juttu Anne-Kuuste liini pildistamisest (dtl 648-650). Ringkonnakohus on seisukohal, et Elektrileviga peetud kirjavahetust ei saa tõendina arvestada, sest sellest ei selgu, kelle esindajana kaebajate esindaja seda kirjavahetust pidades tegutses.
184.Kuna kaebuse on esitanud kaks isikut, tuleb seda, kas kaebaja vastab huvitatud pooleks olemise tingimustele, hinnata ülejäänud tõendite alusel kummagi kaebaja puhul eraldi. Seetõttu analüüsib ringkonnakohus huvitatud pooleks olemise tingimuste täidetust esmalt Rohelohe ja seejärel Estateci puhul. Rohelohe
185.Rohelohe osas tugines kaebajate esindaja EAS-i 07.04.2015. a otsusele, millega EAS määras Rohelohele 2015. aastal märtsist juunini 19 999 eurot toetust projektile, mille „eesmärgiks on olemasoleva mehitamata lennuki lahendusel saada täidetuks Lennuameti nõuded VHF side ja transpondri osas, millega mehitamata lennuvahend täidab ära tavalennukitele esitatavad nõuded lennuprotseduuride täitmiseks (tulemusena saadakse 2 tunnise etteteatamisega lennuõigus piirkondades, mis on lennuväljale lähemal kui 16 km)“ (dtl 642-644). Samuti tõi kaebajate esindaja välja 2014. a meilivahetuse Eleringiga, kus oli juttu Reola 35 kV liinikihi pildistamisest (dtl 645-647) ning kus kaebajate esindaja oli 17.10.2014. a meilile märkinud, et tegutseb Rohelohe esindajana. Ka tõi ta välja Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) 29.06.2015. a otsuse nr 132-15/163180, millega VAKO tunnistas Rohelohe vaidlustuse alusel kehtetuks AS-i Eesti Kaardikeskus riigihankes „UAV-tööde teostamine ja arendamine“ (viitenumber 163180) hankija otsuse konkurendi pakkumuse edukaks tunnistamiseks (dtl 667-670). Veel tõi kaebajate esindaja välja, et Rohelohele oli perioodiks 21.03.2017–21.03.2020 väljastatud ISO sertifikaat, mis kehtis äri- ja juhtimise 39
EKo 05.09.2024, C-224/23 P, EU:C:2024:682, p 62; 07.04.2022, C-429/20 P, EU:C:2022:282, p 35; 31.01.2023, C-284/21 P, EU:C:2023:58, p 60. 40 EKo 05.09.2024, C-224/23 P, EU:C:2024:682, p 62; 07.04.2022, C-429/20 P, EU:C:2022:282, p 43.
34
konsultatsioonide ja projektijuhtimise teenusele ning lennuteenustele droonidega, ning mille sisuks oli kinnitus, et Rohelohe vastab nimetatud valdkondade kvaliteedijuhtimise standardile (dtl 665).
186.Ringkonnakohus leiab, et nimetatud tõendid osutavad piisava tõenäosusega sellele, et Rohelohe kaalus tõepoolest 2014–2017 õhuliinide droonipõhise automatiseeritud aerofotografeerimise ja saadud andmete tarkvarapõhise töötlemise teenuse turule sisenemist. Lisaks ei saa Rohelohe puhul välistada põhjuslikku seost, kuna esitatud tõendid pärinevad varasemast ajast kui väidetav riigiabi andmine, mis leidis aset perioodil august-september 2016 – detsember 2017. See, et esitatud tõendite jada katkeb peale väidetavat riigiabi andmist, viitab sellele, et põhjuslikku seost väidetava riigiabi ja väidetava mõju vahel ei saa välistada.
187.Järelikult on Rohelohe huvitatud pool määruse 2015/1589 art 1 p h ja ka KonkS § 42 lg 4 ls 1 tähenduses. Estatec
188.Estateci osas väitis kaebajate esindaja, et Estatecil oli 2016. aastal väidetavalt äriplaan elektriliinide järelevalve osas turule tulekuks (dtl 38-52). Samuti osutas kaebajate esindaja EAS-i 06.07.2018. a otsusele, millega EAS määras D Tehnika OÜ-le, mis oli perioodil 18.04.2017–05.03.2021 oli Estateci ärinimi, maksimaalselt 3999,20 eurot toetust uuringu läbiviimiseks, mille eesmärgiks oli „määrata ära andmekogumise protseduuri mõju fotogramm-meetriaga kogutud andmete töötlemisel digitaalse ruumimudeli (DTM või DSM) andmekvaliteedile“ (dtl 674-676).
189.Ringkonnakohus märgib, et nimetatud äriplaan (dtl 38-52) pigem siiski ei kinnita Estateci huvitatud isikuks. Selle tiitellehe kohaselt on toetuse taotleja Instigo Eesti OÜ ning partnerid Pakker Avio AS, ReachU AS ja Hõbevalge müsteerium OÜ, mis oli 24.03.2011–18.04.2017 Estateci ärinimi, ning selle on 2016. a veebruaris-märtsis allkirjastanud A. Albert, M. Tee ja A. Purre, kes on kohtule tundmatud ja kellest M. Tee oli teinud seda Reach-U AS osajuhina. Estateci juhatuse liige oli perioodil 21.11.2014– 13.04.2017 S. Heering ja tema seda äriplaani allkirjastanud ei ole. Kaebajate esindaja on küll väitnud, et see seondub ka Estateciga ja Estateci toonane ärinimi on kirjas ka tiitellehel, kuid Estateci juhatuse liikme puuduv allkiri võib viidata ka soovi puudumisele olla selle äriplaaniga seotud. Ringkonnakohus on seetõttu seisukohal, et esitatud äriplaan pigem ei kinnita, et Estatecil olnuks 2016. aastal soov siseneda õhuliinide droonipõhise automatiseeritud aerofotografeerimise ja saadud andmete tarkvarapõhise töötlemise teenuse turule.
190.Ringkonnakohus leiab, et EAS-i 06.07.2018. a otsus, millega EAS määras D Tehnika OÜ-le, maksimaalselt 3999,20 eurot toetust uuringu läbiviimiseks, viitab siiski sellele, et Estatec kaalus 2018. aastal õhuliinide droonipõhise automatiseeritud aerofotografeerimise ja saadud andmete tarkvarapõhise töötlemise teenuse turule sisenemist. Kuna aga väidetav riigiabi andmine leidis aset perioodil august-september 2016 – detsember 2017, siis Estateci (toonase ärinimega D Tehnika OÜ) 2018. aastal saadud EAS-i toetus jääb ajaliselt hilisemasse aega. Seega pärineb ainus tõend, mis kinnitab, et ka Estatec kaalus automatiseeritud aerofotografeerimise ja saadud andmete töötlemise teenuse turule sisenemist, hilisemast ajast, kui leidis aset väidetava riigiabi andmine. Järelikult ei takistanud väidetav riigiabi Estateci ka peale selle saamist jätkata automatiseeritud aerofotografeerimise ja saadud andmete töötlemise teenuse turule 35
sisenemise kaalumist. Kuna väidetav riigiabi järelikult ei mõjutanud Estateci tegevust, siis puudub põhjuslik seos väidetava riigiabi ja väidetava mõju vahel.
191.Järelikult ei ole Estatec antud asjas huvitatud pool. Riigiabi
192.Järgmiseks peavad kolmandad isikud olema saanud vastustajalt riigiabi.
193.KonkS § 30 lg 1 järgi loetakse riigiabiks ELTL art 107 lg-s 1 sätestatud abi. Nimetatud ELTL sätte kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust, kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti. KonkS § 301 lg 1 järgi on riigiabi andja riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu isik, sealhulgas sihtasutus, mittetulundusühing, avalik-õiguslik juriidiline isik või KonkS § 31 lg-s 31 nimetatud avalik ettevõtja, kes otseselt või kaudselt kasutab riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vahendeid riigiabi andmiseks.
194.ELTL art 107 lg 1 määrab kindlaks riigiabi mõiste, mida Euroopa Komisjon on Komisjoni teatisega riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (2016/C 262/01) selgitanud. Komisjoni teatise järgi on riigiabi mõistel viis tunnust: ettevõtja olemasolu, meetme omistatavus riigile, selle rahastamine riigi ressurssidest, eelise andmine, meetme valikulisus ning selle mõju konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele (teatise p 5, 6 jj, 38 jj, 66 jj, 117 jj, 185jj). Euroopa Kohus on oma praktikas kujundanud riigiabi tuvastamiseks välja nn Altmarki kriteeriumid.41 Euroopa Kohtu värskeima praktika kohaselt nõuab liikmesriigi meetme kvalifitseerimine riigiabiks ELTL art 107 lg 1 tähenduses, et täidetud oleks kõik järgmised tingimused.42 Esiteks peab meede kujutama endast riigi sekkumist või sekkumist riigi ressursside abil. Teiseks peab sekkumine ähvardama kahjustada liikmesriikide vahelist kaubandust. Kolmandaks peab see andma abisaajale valikulise eelise. Neljandaks peab see kahjustama või ähvardama kahjustada konkurentsi.
195.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhtumil ei ole kolmandad isikud saanud eelist, mis oleks valikuline, ning samuti puudub mõju konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele. Eelis
196.Kõigepealt peaksid kolmandad isikud olema saanud eelise riigiabi õiguse mõttes.
197.Eelise mõistet on Euroopa Kohus täpsustanud järgmiselt: mõiste „eelis“, mis on omane meetme riigiabiks kvalifitseerimisele, on objektiivne, sõltumata meetme andja kaalutlustest. Nii ei mõjuta riigi meetmega taotletud eesmärkide laad ja meetme põhjendused seda, kas meede kvalifitseeritakse riigiabiks. ELTL artikli 107 lõige 1 ei erista nimelt riigi sekkumist nende põhjuste ega eesmärkide järgi, vaid määratleb selle nende tagajärgede kaudu.43 41
Vt EKo 24.07.2003, C-280/00, EU:C:2003:415, p 74 jj. EKo 13.03.2025, C-746/23 ja C-747/23, EU:C:2025:171, p 33 ja seal viidatud kohtupraktika; 07.03.2024, C-558/22, EU:C:2024:209, p 62 ja seal viidatud kohtupraktika. 43 EKo 26.09.2024, C-710/22 P, EU:C:2024:787, p 43 ja seal viidatud kohtupraktika. 42
36
198.Halduskohus tõdes, et kaebajad on olnud ebajärjekindlad selles, mida pidada riigiabiks, ja on erineval ajal nimetanud eelisena erinevaid tegevusi: 1) vastustaja on andnud uuringutulemusena saadu Flaperonile, kes on uuringutulemust kasutanud enda kopteril oma ettevõtluses; 2) üle on antud ka uuringuvälised tulemused; vastu on võetud töid, mida pole tellitud ning 3) vastuvõetu ei vastanud hankelepingule (otsuse p 20).
199.Kaebajate esindaja kordas neid väiteid ringkonnakohtus. Kaebajate esindaja väitel andis ELA Flaperonile ja Heptale üle tasuta rakendusuuringud ja tehnoloogia mehitamata õhusõidukilahenduste (GAUI GX-9 platvormil) väljatöötamiseks. Täiendavalt väitis kaebajate esindaja ringkonnakohtu istungil, et kolmandad isikud said ligipääsu tööriistadele ja et Flaperoni jaoks tehti tasuta töid, mis polnud rakendusuuringu osa ning mis olid tegelikult Flaperoni kopteri huvides. Kaebajate esindaja väitel oli tegu palgakulude kokkuhoiuga. Samuti osutas kaebaja esindaja sellele, et Hepta sai foto ümber disainitud helikopterist (dtl 1468), mida kasutas oma reklaamis.
200.Halduskohus juhtis seoses kaebajate väidetega mittevajalikest tegevustest rakendusuuringu käigus tähelepanu sellele, et asja materjalidest kui tervikust nähtuvalt on Instigo hanke tellijana, kelle esindajaks oli samuti E. Keeman nagu ka praeguse haldusasja kaebajate puhul, tehingud (ostud, kaastöötajate värbamine) ise heaks kiitnud ning varasemalt tal ELA-le etteheiteid ei olnud (otsuse p 24). Samuti osutas halduskohus sellele, et kaebajate väited seoses hanketingimustega või hankemenetlusega, ei saa praeguses vaidluses olla enam asjakohased, sest tähtajad hanketingimuste või riigihangete tulemuste vaidlustamiseks on ammu möödunud. Kohtuasja tõenditest ei ilmne, et kaebajad oleksid vastavaid vaidlustusi riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtaegadel esitanud ja/või algatanud muid vastavaid kohtvaidlusi hankemenetluse dokumentide või hankelepingute täitmisega seoses. Praeguse vaidluse pooled ei ole eelnimetatud hankelepingute poolteks ning praeguse vaidluse raames ei lahendata ka küsimust sellest, kas hankeleping täideti nõuetekohaselt (otsuse p 25). Ringkonnakohus nõustub sellega.
201.Ringkonnakohus osutab täiendavalt sellele, et Tartu Maakohus analüüsis 01.11.2021. a otsuses tsiviilasjas 2-19-10787 põhjalikult, kas Instigo ja ELA vahelise 21.07.2016. a hankelepingu täitmiseks ELA poolt Instigole üle antud rakendusuuringu lõpparuanne vastas selle hankelepingu tingimustele ja ega ELA ei rikkunud hoolsuskohustust nende tingimuste täitmisel (otsuse p 6.2.1.2), kas ELA andis Instigole üle kõiki rakendusuuringuga leitud lahendused (otsuse p 6.2.1.3) ning kas ELA järgis hankelepingut täites konfidentsiaalsuskohustust, hoidis ärisaladust ja vältis huvide konflikti (otsuse p 6.2.1.4). Tartu Maakohus jõudis otsuses järeldusele, et ükski Instigo poolt ELA-le tehtud vastavasisuline etteheide ei leidnud tõendamist, st ELA poolt Instigole üle antud rakendusuuringu lõpparuanne vastas hankelepingu tingimustele ja ELA ei rikkunud hoolsuskohustust nende tingimuste täitmisel, et ELA andis Instigole üle kõik rakendusuuringuga leitud lahendused ning et ELA järgis hankelepingut täites konfidentsiaalsuskohustust, hoidis ärisaladust ja vältis huvide konflikti. Ringkonnakohtul ei ole põhjust neis järeldustes kahelda ja ringkonnakohus nõustub nende järeldustega.
202.Ringkonnakohus on seisukohal, et tsiviilasjas 2-19-10787 Tartu Maakohtu poolt tuvastatut saab tõendina kasutada ka käesolevas asjas: kui on tõendatud, et ELA täitis Instigoga sõlmitud hankelepingu nõuetekohaselt ning järgis seejuures konfidentsiaalsuskohustust, hoidis ärisaladust ja vältis huvide konflikti, siis ei ole 37
põhjendatud väide, et ELA andis Flaperonile ja Heptale üle tasuta rakendusuuringud ja tehnoloogia mehitamata õhusõidukilahenduste
(GAUI
GX-9 platvormil) väljatöötamiseks. Kaebajate esindaja ei ole esitanud tõendeid, mis sunniksid ringkonnakohut jõudma teistsugusele järeldusele. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka kaebajate esindaja väited ligipääsust tööriistadele, rakendusuuringuga mitteseotud tasuta tööde tegemisest Flaperoni jaoks ning sellega kaasnenud palgakulude kokkuhoiust on samuti paljasõnalised. Ringkonnakohus lähtub sellest, et kuna kaebajate esindaja ei ole vastupidiseid tõendeid esitanud, siis tuleb tehtud töid ja tööriistade kasutamist lugeda sõlmitud hankelepingute täitmiseks vajalikeks. Seda kinnitavad ka ELA ja kolmandate isikute esindaja selgitused, mille kohaselt oli uuringu olemusest tulenevalt vajalik katsetada ja valmistada mõningatest detailidest rohkem kui üks versioon.
203.Ainus eelis, mille olemasolu on kaebajate esindaja tõendanud, on foto ümber disainitud helikopterist (dtl 1468), mida väidetavalt kasutas Hepta oma reklaamis. Valikulisus
204.Eelis peab olema saadud valikuliselt.
205.Euroopa Kohtu järgi ei saa mõiste „abi“ ELTL art 107 lg 1 tähenduses hõlmata meedet, mis on võetud ettevõtja kasuks riigi ressursse kasutades, kui ettevõtja oleks saanud sama eelise tavapärastele turutingimustele vastavatel asjaoludel. Sellise eelise andmise tingimuste hindamisel kohaldatakse üldjuhul eraettevõtja põhimõtet, välja arvatud juhul, kui puudub igasugune võimalus võrrelda konkreetsel juhul asjasse puutuvat riigi tegevust eraettevõtja omaga, sest see tegevus on lahutamatult seotud sellise taristu olemasoluga, mida ükski eraettevõtja ei oleks kunagi saanud luua, või kui riik tegutses avaliku võimu kandjana. 44 Teisisõnu sõltub eraettevõtja kriteeriumi kohaldamine lõppkokkuvõttes sellest, kas asjaomane liikmesriik annab eraettevõtjana, mitte aga avaliku võimu kandjana ettevõtjale majandusliku eelise. Nagu Euroopa Kohus on varem välja toonud, võivad eelkõige olla asjakohased meetme laad ja eesmärk, kontekst, milles meede asub, samuti taotletav eesmärk ja meetme suhtes kehtivad normid.45 Selleks et teha kindlaks, kas riigisisene meede võib anda valikulise eelise ELTL art 107 lg 1 tähenduses, tuleb kontrollida, kas konkreetset õiguslikku raamistikku arvestades on see meede selline, et see soodustab „teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist“ võrreldes teiste ettevõtjatega, kes on selle raamistikuga taotletavat eesmärki arvestades sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras ning keda koheldakse erinevalt nii, et seda võib sisuliselt pidada diskrimineerimiseks.46 Eelis, mis on kõigile ettevõtetele ühtviisi kättesaadav, ei ole valikuline.47 Meetmed, mis eristavad kõnealuse õigusliku regulatsiooni eesmärgi seisukohast sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras olevaid ettevõtjaid ja mis on seega a priori valikulised, ei ole mõistega „riigiabi“ hõlmatud, kui asjaomane liikmesriik suudab tõendada, et vahetegemine on põhjendatud, kuna see tuleneb selle süsteemi olemusest või ülesehitusest, millesse meetmed kuuluvad.48
44
EKo 13.03.2025, C-746/23 ja C-747/23, EU:C:2025:171, p 42; 17.11.2022, C-331/20 P ja C-343/20 P, EU:C:2022:886, p 108 ja seal viidatud kohtupraktika. 45 EKo 13.03.2025, C-746/23 ja C-747/23, EU:C:2025:171, p 42; 05.06.2012, C-124/10 P, EU:C:2012:318, p 81 ja 86; 19.12.2019, C-385/18, EU:C:2019:1121, p 73. 46 EKo 29.04.2025, C-453/23, EU:C:2025:285, p 43; 10.12.2024, C-465/20 P, EU:C:2024:724, p 75 ja seal viidatud kohtupraktika; 07.03.2024, C-558/22, EU:C:2024:209, p 80 ja seal viidatud praktika. 47 EKo 08.11.2001, C-143/99, EU:C:2001:598, p 34 j. 48 EKo 28.06.2018, C-203/16 P, EU:C:2018:505, p 87 ja seal viidatud kohtupraktika.
38
206.Ringkonnakohus on seisukohal, et kui lähtuda sellest, et Hepta sai foto, mida kasutas oma reklaamis, siis ei ole see eelis valikuline. Kuna modifitseeritud kopteri puhul oli tegemist Flaperoni enda arendusega, siis on ringkonnakohus seisukohal, et kolmandad isikud ei ole saanud tavapärastest turutingimustest väljaspoole jäävat eelist, ning isegi, kui eeldada, et nad on sellise eelise saanud, siis ei saa seda antud juhul pidada kaebajate diskrimineerimiseks. Kui kaebajad kaalusid, nagu nad väidavad, ka ise automatiseeritud aerofotografeerimise ja saadud andmete töötlemise teenuse turule sisenemist, siis ei takistanud neid miski arendamast selleks oma kopterit. Täiendavalt leiab ringkonnakohus, et enda poolt teostatud varasemate tööde fotode avaldamine uute klientide värbamiseks on inseneriteenuse valdkonnas tavapärane praktika. See osutab sellele, et nimetatud foto reklaamis kasutamise puhul ei ole tegemist millegi riigiabi õiguse seisukohalt relevantsega.
207.Ringkonnakohus peab tõenäolisemaks, et pigem puudus kaebajatel õhuliinide droonipõhise automatiseeritud aerofotografeerimise ja saadud andmete tarkvarapõhise töötlemise teenuse turule sisenemiseks vajalik know-how. Sellele osutab see, et S. Heering, kes oli perioodil 21.11.2014–13.04.2017 Estateci – käesoleva asja kaebaja – juhatuse liige, oli perioodil 08.10.2018–14.08.2023 seotud otsese osaluse kaudu Flaperoniga, kus ta oli lisaks perioodil 24.04.2015–17.02.2023 juhatuse liige, ning perioodil 09.09.2018–10.06.2022 Heptaga, kes on mõlemad käesolevas asjas kolmandaks isikuks. Asjaolusid kogumis hinnates on tõenäoline, et just S. Heeringu lahkumisega Estatecist kaotas Estatec võtmetähtsusega töötaja. Selles osas ei ole aga tegemist riigiabi õiguse küsimusega.
208.Eelneva valguses on ringkonnakohus seisukohal, et kui lähtuda sellest, et Hepta sai käesoleva protsessi tulemusel eelise, mis seisnes fotos ümber disainitud kopterist, siis ei ole see eelis valikuline, sest tegu oli oma loomingu kujutisega, milleni oleks saanud jõuda ka ilma projektirahastuseta. Mõju konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele
209.Isegi kui eeldada, et vähemalt üks kolmas isik sai valikulise eelise, siis puudub sel mõju konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele.
210.Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast nähtub, et selleks, et riigisisest meedet „riigiabiks“ lugeda, ei tule tõendada abi tegelikku mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele ning tegelikku konkurentsi kahjustamist, vaid üksnes uurida, kas abi võib mõjutada seda kaubandust ja kahjustada konkurentsi.49
211.Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, milles pidi seisnema antud juhul võimalik mõju kaubandusele või konkurentsile. Nagu märgitud, on uute klientide värbamiseks varasemate tööde fotode esitamine inseneriteenuse valdkonnas tavapärane praktika. Selles ei ole midagi taunimisväärset ning see ei avalda konkurentsile mingit tavapärasest erinevat mõju, rääkimata liikmesriikidevahelisest kaubandusest. Ringkonnakohus peab kõiki asjaolusid koosmõjus hinnates konstruktsiooni, mille kohaselt oleks justkui nimetatud foto olnud põhjuseks, mis kaebajad õhuliinide droonipõhise automatiseeritud aerofotografeerimise ja saadud andmete tarkvarapõhise töötlemise teenuse turule sisenemise võimatuks muutis, elukaugeks. Nagu juba eespool märgitud, tuleb palju
49
EKo 07.03.2024, C-558/22, EU:C:2024:209, p 64; 27.01.2022, C-179/20, EU:C:2022:58, p 100 ja seal viidatud kohtupraktika.
39
tõenäolisemaks põhjuseks pidada võtmetähtsusega töötaja lahkumist ettevõttest, mis ei ole aga riigiabi õiguse küsimus. Vahekokkuvõte
212.Eelnevast tulenevalt ei ole kolmandad isikud saanud riigiabi. Riigiabi keelatus või väärkasutus
213.Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna käesoleval juhul ei ole kolmandad isikud saanud riigiabi, siis ei ole võimalik hinnata, kas riigiabi oli keelatud või väärkasutatud. Tagasinõude aegumise küsimus
214.Ringkonnakohus leiab, et isegi, kui oleks tegemist keelatud riigiabiga, siis oleks ELA võimalik tagasinõue aegunud.
215.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et nii aegumistähtaegade kui intressi osas kohaldub käesoleval juhtumil riigisisene õigus (otsuse p 26). Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtuga selles osas, et KonkS § 42 lg 8, millest tulenevalt on riigiabi andjal õigus ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tagasi nõuda kümne aasta jooksul, jõustus 01.07.2021 – st pärast väidetavat abi andmist – ega kohaldu enne 01.07.2021 antud riigiabi juhtumitele (KonkS § 87 lg 9).
216.Käesoleval juhtumil oli aegumistähtaeg kolm aastat, mis tuleneb erisätte puudumisel kohalduvast üldregulatsioonist. HMS § 69 lg 1 järgi tagastatakse või hüvitatakse tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud haldusakti alusel isikule üle antud asi, raha või muu soodustus eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt. TsÜS § 151 lg 1 näeb ette, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue; õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.
217.Väidetav riigiabi andmine leidis aset perioodil august-september 2016 – detsember 2017. Nagu eespool kindlaks tehtud, siis esitatud tõenditest nähtuvad Rohelohe tegevused elektriliinide droonipõhise järelevalve ning selleks kasutatava tarkvaralahenduste turule sisenemiseks lõppesid sisuliselt märtsiga 2017, Estatecil juuliga 2018. Ringkonnakohus peab eluliselt usutavaks, et hiljemalt siis pidi olema kaebajatel väidetavast riigiabist piisav teadmine.
218.TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Kuna kaebuse esitasid kaebajad 01.06.2022, siis oli ELA võimalik tagasinõue kolmandate isikute vastu kaebuse esitamise ajaks ammu aegunud.
219.Ka siis, kui käsitada vastavalt TsÜS § 160 lg 2 punktile 4 aegumise seisukohalt olulisena Estateci 13.04.2022. a e-kirja ELA-le, oleks olnud ELA võimalik tagasinõue kolmandate isikute vastu selleks ajaks samuti aegunud. Seetõttu ei peatu ringkonnakohus pikemalt teemal, kas seda e-kirja oleks üldse võimalik käsitada avalduse esitamisena seaduses sätestatud kohtueelses menetluses.
40
Kokkuvõte
220.Kokkuvõttes ei ole Estatec huvitatud pool. Hepta on saanud modifitseeritud kopteri foto näol küll eelise, kuid see ei ole valikuline ega mõjuta konkurentsi ega kaubandust. Seega ei ole kolmandad isikud saanud keelatud riigiabi. Lisaks oleks tagasinõue siseriikliku õiguse järgi aegunud. KonkS § 42 lg 4 ls 1 eeldused ei ole seega täidetud.
41
III
221.Kuna ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et kolmandad isikud ei ole saanud keelatud riigiabi, siis jääb rahuldamata ka tuvastamiskaebus. IV
222.Kokkuvõttes rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistab Tartu Halduskohtu 31.01.2024. a otsuse osas, milles halduskohus jättis menetlemata kaebajate 20.02.2023 esitatud tuvastamiskaebuse. Ringkonnakohus võtab kaebajate 20.02.2023 esitatud tuvastamiskaebuse menetlusse ja jätab selle rahuldamata. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31.01.2024. a otsuse resolutsiooni muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
223.HKMS § 108 lg 1 ls 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
224.Kuna kaebajate nõuded jäävad kokkuvõttes rahuldamata, siis jäävad nende kulud nende endi kanda. Samuti jäävad kaasatud haldusorganite kulud nende endi kanda.
225.13.06.2025 on kaebajatelt kulude väljamõistmiseks esitanud taotluse ELA, kes soovib kaebajalt 2635,20 euro väljamõistmist. ELA on haridus- ja teadusministri 05.01.2015. a määruse nr 4 „Eesti Lennuakadeemia põhimäärus“ § 1 lg 3 järgi HTM-i hallatav riigiasutus. Halduskohus on otsuses (otsuse p 29.1-29.3) selgitanud ELA-le, et käesoleva vaidlus ei väljunud ELA põhitegevuse raamest ning et ELA koosseisu kuulub jurist, kes osales ka kohtumenetluses, mistõttu ei saa ELA kulusid kaebajalt välja mõista. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega, osutab nendele ja selgitab, et ringkonnakohtus kehtib õigus samamoodi.
226.HKMS § 108 lg 8 ls 1 järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kolmandate isikute vastaspooleks on kaebajad.
227.Kolmandate isikute esindaja taotles 11.06.2025. a taotlusega kaebajalt 4091,50 euro väljamõistmist ning 16.06.2025. a taotlusega täiendavalt 994,80 euro väljamõistmist, kokku soovivad kolmandad isikud seega 5086,30 euro väljamõistmist kaebajalt.
228.Vastavalt HKMS § 109 lõikele 6 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. HKMS § 108 lg 12 ls 2 järgi kontrollib kohus volitatud esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ka juhul, kui kuludele ei ole esitatud vastuväidet.
229.Kaebaja ei nõustu kolmandate isikute esindajate ajakuluga erinevatele toimingutele. Iseäranis vaidlustab kaebaja advokaadiarveid 2401051, 2506061 ja 2404096.
230.Ringkonnakohus nõustub kaebajatega, et arve 2401051 ei ole seotud apellatsioonimenetlusega. Tehtud töö kirjelduse järgi on arve esitatud esmase tutvumise eest halduskohtu otsuse põhjendustega ning selgitava e-kirja saatmise eest kliendile. Seega tuleb hüvitamisele kuuluvat summat vastavas ulatuses, st 85,40 euro võrra vähendada.
231.Ülejäänud kolmandate isikute menetluskulud loeb ringkonnakohus vajalikeks ja põhjendatuteks. Kokku kuulub kaebajalt kolmanda isiku kasuks väljamõistmisele seega 5000,90 eurot.
42
(allkirjastatud digitaalselt)
43
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.