Valga vald, Valga linn, J. Kuperjanovi tn 18a korteriühistu avaldus Sianda Kleine vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Valga vald, Valga linn, J. Kuperjanovi tn 18a korteriühistu (registrikood xxx) Hageja esindaja: E. P. (e-post: xxx) Kostja: Sianda Kleine (isikukood xxx; elukoht xxx)
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 19.06.2019
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Valga vald, Valga linn, J. Kuperjanovi tn 18a korteriühistu hagi täies ulatuses.
2.Mõista Sianda Kleinelt välja Valga vald, Valga linn, J. Kuperjanovi tn 18a korteriühistu kasuks 26.08.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud võlgnevus kokku 1150,75 eurot, sh põhinõue 1085,51 eurot ja viivis 65,24 eurot.
3.Mõista Sianda Kleinelt välja Valga vald, Valga linn, J. Kuperjanovi tn 18a korteriühistu kasuks viivis tasumata põhinõudelt (1085,51 eurot) 0,022% päevas alates 27.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
5.Määrata hageja menetluskulude suuruseks 200 eurot, mis koosneb riigilõivust.
6.Mõista Sianda Kleinelt hageja kasuks välja hageja menetluskulud summas 200 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
7.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hageja esitas 22.05.2019 Tartu Maakohtusse hagiavalduse Sianda Kleinelt võlgnevuse väljamõistmiseks tasumata jäänud korteriühistu majandamis- ja kommunaalteenuste kulude ning viivise nõudes. Hagi kohaselt on hagejaks korteriühistu ning kostja on selle korteriühistu liige, s.o kostja on J. Kuperjanovi tn 18-33 korteri omanik, kel on kohustus osaleda elamu ühiste kulude kandmisel. Arvetel kajastatud kulude aluseks on ühistu otsused, kinnitatud majanduskavad ja korteri ühistu põhikiri. Kostja ei ole talle väljastatud arveid tasunud korrektselt alates septembrist 2018. Kostjale on võlga meelde tuletatud igakuiselt koostatud ja esitatud arvetel. Lisaks on põhinõuete tasumata jätmise tõttu lisandunud arvetele ka viivis.
2.Hageja selgitas kohtuistungil, et kostja tasub täitemenetluses 2017. aasta kohtulahendiga välja mõistetud võlgnevust, käesolevas asjas on nõue 2018-2019. aasta arvete alusel. Juba väljamõistetud võla katteks tulevad maksed vaid läbi kohtutäituri ning need maksed, mis kostja hetkel otse korteriühistule teeb, arvestatakse jooksvate kulude katteks ning seda kõige vanemate võlgnevuses olevate arvete põhinõuete katteks.
3.Hageja täpsustas menetluse jooksul haginõuet ning esitas 26.08.2019 lõpliku seisukoha, mille kohaselt on seisuga 26.08.2019 muutunud sissenõutavaks hageja esitatud arved summas 1085, 51 eurot, viivis 65,24 eurot. Lisaks põhivõla ja sissenõutavaks muutunud viivistele nõuab hageja kostjalt ka jooksvate viiviste väljamõistmist põhivõlalt ning seda kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
4.Kostja avaldas, et ta on pidevalt arveid maksnud ja kohtutäitur A. K. võtab iga kuu raha maha, aga koguaeg tuleb arve siiski suurem. Istungil selgitas kostja, et ta maksab võlga kohtutäiturile, sest tema korter müüdi ära 900 euroga, kuid ta ostis uuelt omanikult korteri (koos võlgnevusega summas 499,37 eurot) järelmaksuga tagasi ning siis
2(6)
hakkasid jälle tulema võlgnevused. Kostja selgitab, et ta maksab küll koguaeg, kuid maha ei lähe midagi. Kostja leiab, et hageja ei arvesta kõiki tema makseid. Kohtuotsuse põhjendused
5.Olles analüüsinud asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses.
6.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
7.Hageja esitatud asjaolude pinnalt võib hageja nõue kuuluda rahuldamisele korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 alusel, mis sätestab korteriomanike kohustuste jaotuse korteriühistu majandamiskulude kandmisel. Viivisenõue võib kuuluda rahuldamisele KrtS § 42 lg 1 alusel. VÕS § 108 lg 1 sätestab õiguskaitsevahendina võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist.
8.Hageja nõude rahuldamiseks KrtS § 40 alusel peavad olema täidetud järgmised eeldused: -
Hageja on korteriühistu;
-
Kostja on korteriühistu liige;
-
Kostjal on võlgnevus korteriühistu majandamiskulude eest esitatud arvete tasumisel.
Viivisenõude eelduseks on korteriomaniku viivitamine majandamiskulude tasumisega.
9.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmistes käesoleva tsiviilasja seisukohast tähtsust omavates asjaoludes, mille kohus loeb tõendatuks: -
Hageja on korteriühistu, mida tõendab korteriühistute registri andmete väljatrükk;
-
Kostja on Valga vald, Valga linn, J. Kuperjanovi tn 18a korteri nr 33 omanik, mida tõendavad kinnistusregistri andmed;
-
Kostja on korteriomanikuna hageja liige tulenevalt KrtS § 1 lg 4 sätestatust;
-
Hageja esitab kostjale igakuiselt korteriühistu majandamiskulude arveid.
10.Kostja hagi ei tunnista ning leiab, et hageja ei arvesta tema tasumisi ja seetõttu võlgnevus koguaeg suureneb. Seega on vaidlus selles, kas kostjal on korteriühistu majandamiskulude arvete tasumisel tekkinud võlgnevus hageja ees ning kas arved on tasutud õigeaegselt, s.o kas hagejal on tekkinud õigus nõuda viivist.
11.Kohus võtab esmalt seisukoha kostja võlgnevuse osas hagejale (I), seejärel viivisenõude osas (II), jaotab menetluskulud ning määrab kindlaks nende rahalise suuruse (III).
3(6)
I
12.Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust järgmiste arvete alusel (arved esitatud kohtule hageja 03.07.2019 menetlusdokumendiga): -
Arve xxx;
-
Arve xxx;
-
Arve xxx;
-
Arve xxx;
-
Arve xxx;
-
Arve xxx;
-
Arve xxx;
-
Arve xxx;
-
Arve xxx.
Kõikide nimetatud arvete tasumise tähtpäev on otsuse tegemise seisuga möödunud. Seega on need arved muutunud sissenõutavaks tulenevalt VÕS § 82 lg 1 ja 7.
13.Kostja esitatud vastuväited, mille kohaselt on kostja hageja esitatud arveid tasunud, kuid hageja ei ole kostja tehtud makseid mingil põhjusel arvestanud, on kohtu hinnangul konkretiseerimata ja tõendamata ning ei võimalda kohtul teha kostja soovitud järeldusi. Kostja on esitanud kohtule rea maksekorraldusi ning pangakonto väljavõtteid, millest kohtu jaoks ei selgu, millisel eesmärgil need on esitatud ning mida peaksid kostja arvates tõendama. 19.06.2019 kohtuistungil selgitas kohus kostjale, et kohtule esitatavate seisukohtade ning tõendite juurde tuleb kirjutada kostja arvestuskäik. Kostja seda teinud ei ole. Kohtul tuleb asuda seisukohale, et kostja ei ole suutnud oma vastuväiteid tõendada. Kohus märgib ka, et kostja on esitanud kohtule maksekorraldusi, mis puudutavad 2017. aasta ning 2018. aasta arveid, mille osas hageja käesolevas asjas nõuet ei ole esitanud. Käesolevas tsiviilasjas on esitatud nõue 2018. aasta oktoobrist - 2019. aasta juunini tekkinud põhivõlgnevuse osas ning 2017. aastal ning kuni 2018. aasta juunini tehtud maksed ei puuduta kohtu arvates käesolevat nõuet. Ka ei ole kohtu hinnangul asjakohased kostja viited Kuperjanovi tn 18 korter 33a ostmisele 2017. aastal. Samuti ei ole asjakohased kostja vastuväited, mis seonduvad täitemenetluses kostjalt sissenõutavate summadega. Kohtule esitatud andmetel on tegemist tsiviilasjas nr 2-17109489 Tartu Maakohtu 19.09.2017 otsusega kostjalt väljamõistetud võlgnevusest tuleneva täitemenetlusega. Ei ole arusaadav, kuidas on kostja suhtes teises tsiviilasjas toimuv täitemenetlus kostja arvates seotud käesoleva vaidlusega. Hageja on selgitanud, et praeguses haginõudes ei sisaldu täitemenetluses olev võlgnevus ning varasemat kohtuotsusega väljamõistetud võlgnevust makstakse hagejale täituri kaudu. Ka on hageja selgitanud, et kostjale kuuluva korteri majandamiskulude eest tehtavad maksed arvestab hageja jooksvate arvete katteks selliselt, et järjest loetakse kaetuks vanemad võlad ning esimeses järjekorras on kõige vanem sissenõutavaks muutunud põhivõlg. Kohus loeb hageja selgitused asjakohaseks, usutavaks ning esitatud arvete ja koonditega haakuvaks.
14.Hageja kohustus tasuda korteriühistu liikmena igakuiselt korteriühistu majandamiskulusid tuleneb peale KrtS § 40 ka hageja põhikirja p 1 (kinnitatud
4(6)
korteriühistu üldkoosolekul 19.04.2018) ning korteriühistu 19.04.2018 ja 02.05.2019 üldkoosoleku otsustest.
15.Hageja esitatud põhivõla ja viivise arvestuse kohaselt (seisuga 26.08.2019) on kostja võlgnevus põhinõude osas kokku 1085,50 eurot. Kohtule on esitatud nii vastavad arved kui võlgnevuse arvestuskäik. Kohtule ei ole esitatud kostja asjakohaseid vastuväiteid ega tõendeid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et hageja arvestused ei vasta tegelikkusele. Kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab kostjalt välja põhivõla summas 1085,50 eurot, mis on muutunud sissenõutavaks 26.08.2019 seisuga. II
16.Hageja viivisenõue seisuga 26.08.2019 on kokku 65,24 ning tuleneb otsuse p 12 nimetatud arvetest, millele lisanduvad arved, mille osas on põhivõlg tasutud: -
Arve xxx;
-
Arve xxx;
-
Arve xxx.
Nõue on arvestatud hagist nähtuvalt igalt õigeaegselt tasumata arvelt eraldi suuruses 0,022% päevas.
17.Kostja ei ole hageja viivisearvestusele esitanud ühtegi sellist vastuväidet ega tõendit, mida kohus saaks arvestada. Kohus rahuldab viivisenõude ning mõistab kostjalt välja kuni 26.08.2019 sissenõutavaks muutunud viivise summas 65,24 eurot.
18.Hageja taotleb kostjalt jooksva viivise väljamõistmist kuni põhikohustuse täitmiseni. Kuivõrd kohus rahuldab sissenõutavaks muutunud viivisenõude kuni 26.08.2019, rahuldab kohus TsMS § 367 alusel esitatud nõude alates 27.08.2019 kuni põhikohustuse täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude (1085,50 eurot) ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud mõista kostjalt välja viivist suuremas ulatuses kui põhinõue. III
19.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, jätab kohus menetluskulud kostja kanda,
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
21.Hageja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. Seega tuleb menetluskuludeks lugeda hageja tasutud riigilõiv summas 200 eurot, mille kohus mõistab kostjalt välja.
22.Hageja taotleb tuginedes TsMS § 177 lõikele 4 märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda 5(6)
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
23.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.