E B hagi Tallinna kohtutäitur P P vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise ning hüvitise nõudes
Tsiviilasja hind
6724 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine
Hageja (TVK poole pöördunud isik) E B (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Priit Lantin Kostja kohtutäitur P P (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Katrin Martis 04.02.2019 toimunud kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata hageja E B hüvitise väljamõistmise nõue summas 2024,67 eurot osas.
2.Hagi rahuldada.
3.Tuvastada hageja E B ja kostja Tallinna kohtutäitur P P vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus.
4.Lõpetada hageja E B ja kostja Tallinna kohtutäitur P P vahel 19.01.2015 sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 03.01.2018.
5.Mõista kostjalt Tallinna kohtutäitur P P hageja E B kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis summas 1199,33 eurot. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul kohtumäärusega peale käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumist Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Menetluse käik
1.E B (edaspidi hageja) esitas 23.01.2018 Töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Tallinna kohtutäitur P P (edaspidi kostja) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise ning hüvitise nõudes.
2.TVK oma 22.05.2018 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/157/18 rahuldas hageja avalduse.
3.Kostja ei nõustunud TVK otsusega ja esitas 03.07.2018 Harju Maakohtule taotluse vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras (töövaidlusasi nr 4-1/157/18).
4.Hageja esitas 15.04.2019 kohtule avalduse hagi osaliseks tagasivõtmiseks, kuna kostja rahuldas hageja nõude 18.02.2019 osaliselt. Hageja nõue ja asjaolud
5.Hageja palub tuvastada 19.01.2015 hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus, lugeda tööleping lõppenuks töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel alates 03.01.2018, mõista kostjalt välja hüvitis hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel summas 3224 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.
6.Hageja ja kostja sõlmisid 19.01.2019 töölepingu, mille kohaselt asus hageja kostja büroos tööle tähtajatu töölepinguga menetlusdokumentide algatamise andmesisestajana.
7.22.12.2017 teavitas kostja hagejat suuliselt, et muudab ühepoolselt hageja töölepingut ja vahetab hageja ja kostja teise töötaja tööülesanded. Hageja keeldus ametipositsioonide vahetusega ja töölepingu ühepoolse muutmisega teavitades sellest 29.12.2017 e-kirja teel kostjat.
8.Kostja lõpetas 02.01.2019 erakorraliselt 19.01.2015 sõlmitud töölepingu alates 03.01.2018 TLS § 89 alusel. Hageja hinnangul puudub koondamiseks õiguslik alus ja töölepingu ülesütlemine on tühine. Kostja büroos ei ole töömaht vähenenud, vastupidi, töömaht on kasvanud, mida tõendab asjaolu, et kostja otsis täiendavat töötajat hagejaga samale ametipostile. Kostja pakkus töötajatele töökohtade vahetust, mis sisuliselt tähendanuks töölepingu ühepoolset muutmist, millest hageja keeldus. Töö ümberkorraldamiseks TLS § 89 lg 1 tähenduses ei saa mõista olukorda, kus tööandja otsustab ühepoolselt töötajate ametipositsioone vahetada. Tegemist ei ole ka töö lõppemise juhtumiga, kuna töökorraldus ning iseloom on peale hageja lahkumist jäänud samaks. Kuna kostja on võimalike alternatiividena ülesütlemise teates välja toonud ka TLS § 89 lg 2 p 1-2, siis märgib hageja, et hagejale teadaolevalt ei ole kostja tegevust lõpetanud. Samuti ei ole välja kuulutatud kostja pankrotti, algatatud pankrotimenetlust või muud TLS § 89 lõikes 2 toodud asjaolu. Töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine ka formaalse aluse puudumise tõttu. Ülesütlemise avalduses puudub mistahes sisuline põhjendus ülesütlemise põhjuste või asjaolude osas. Lisaks puudub ka materiaalne alus, puuduvad asjaolud, millele tuginedes oleks tööandjal võimalik tööleping lõpetada TLS § 89 kohaselt. Hageja leiab, et TLS § 109 lg-st 1 tulenevalt tuleb kostjal hageja kasuks välja mõista hüvitis, mis vastab hageja kolme kuu keskmisele töötasule ehk 3224 eurot.
9.Kostja vastusest lähtuvalt leiab hageja, et toimikute hulga arvuline vähenemine ei tähenda hageja sissetulekute või käibe vähendamist. Kostja ei ole töömahu vähenemise kohta tõendeid esitanud. Hagejale teadaolevalt töötab kostja büroos ka pärast hageja lahkumist 4 töötajat, ehk võeti tööle uus töötaja. Puudus mistahes kokkulepe töötajatel nn rotatsiooni osas. Kostja on 2017 määranud hagejale heade töötulemuste eest aastapreemia summas 240 eurot, mis maksti hageja kontole 11.12.2017. Lisaks maksis kostja hagejale preemiat nii 2015 kui ka 2016. Töölepingu erakorralise lõpetamise põhjuseks oli töötaja keeldumine asuda tööle teisele ametikohale, millele
järgnes konflikt, mille käigus lõpetas kostja töölepingu erakorraliselt, väites hiljem, et tegemist on koondamisega. Kostja vastuväited
10.Kostja hageja nõuet ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
11.Kostja büroos töötas 2017 5 töötajat, kes kõik tegelesid täitedokumentide menetlemisega, s.o täitemenetluse läbiviimiseks vajalike kõigi dokumentide ja aktide koostamisega ning väljasaatmisega, andmetöötlusega arvutiprogrammides, päringutele ettevalmistamisega ja teostamisega, klientidega suhtlemisega, sh telefonikõnedele ja e-kirjadele vastamisega. Töötajate ülesanded võisid ajas muutuda kõigi töötajate jaoks ning lisanduda ka seoses töötajate haiguste ja puhkustega. 2011 avati kostja juures 3794 täitetoimikut, 2015 2990 täitetoimikut, 2016 2635 täitetoimikut, 2017 2302 täitetoimikut ja 2018 septembris oli see arv juba 1450 ehk töö vähenes 50%. Selline töömahu vähenemine oli töötajatele nähtav, sh eeskätt hagejale, kelle töökohustuste hulka kuulus büroole saabuvate täitmisavalduste sisestamine. 2018 alguses muutus ka täitemenetluse seadus ja kohtutäiturite seadus, mis läbi vähendati kohtutäiturite tasusid oluliselt ning seetõttu vähenes ka kohtutäiturite büroode majanduslik võimekus. Juba 2017 teisel poolel olid töötajad teadlikud, sh hageja, tööülesannete muutustest, mille tingis majanduslik olukord ja üldise seadusandluse muutmine. Kostja pakkus hagejale kaastöötaja töösooritusi, seejuures hageja palk jäi samaks, aga töösooritused oleksid pisut lihtsamad ja konkreetsemad. 29.12.2017 hageja edastas kostjale ootamatult tööülesannete muutmise osas keeldumise, mille kostja sai kätte 02.01.2018. Kostja juures oli koondamise olukord, sest töömaht büroos oli vähenenud. Koondamisel kostja arvestas asjaoludega, et tööle jäävad töötajad, kes tunnevad huvi enese tööalase tähendamise vastu ja teevad paremini tööd. Puudusid isikud, kellel oli tööle jäämise eelisõigus. Et büroo tasuks ennast majanduslikult ära, oli otsus jätta 5-st töötajast 4 tööle. Hageja oli büroos töötanud ligi 3 aastat, kuid oli oma töö sooritustes ebakindel ja palus tihti kaastöötajatelt abi ning esines olukordi kus hageja keeldus tööst. 02.01.2018 edastas kostja hagejale elektrooniliselt avalduse töölepingu ülesütlemise kohta, millega ütles töölepingu üles alates 03.01.2018. Kostja on ülesütlemisavalduses kirjeldanud TLS § 89 nimetatud koondamisolukordi, kuid ei ole kirjutanud lahti, miks just hagejaga töösuhe lõpetati. Kostja on 03.01.2018 tasunud hagejale lõpparve kokku 2707,04 eurot.
12.Kostja maksis töötajatele aastalõpus pühade toetust, mille nimetas preemiaks ja mida maksti iga aasta lõpus kõigile töötajatele. Toetuse määramisel kostja lähtus sellest, et olid saabumas jõulud/aastavahetus, arvestades töötajate tööstaaži tööandja juures, perekonnaseisu, laste arvu. Kohtu põhjendused
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused.
14.Käesolevas asjas on lahendamata hageja taotlus hagi tagasivõtmiseks hüvitise nõude 2024,67 euro osas (tl 124).
15.TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS § 424 lg 3 esimese lause järgi kohtule esitatud hagi tagasivõtmise avaldus toimetatakse kätte kostjale, kui tagasivõtmiseks on vajalik tema nõusolek. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
16.Vastavalt hageja taotlusele jätab kohus läbi vaatamata hageja hüvitise nõude 2024,67 euro osas.
17.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtade ja tõenditega, kuulanud pooled ära kohtuistungil, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
18.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
19.Kostja on esitanud kohtule juhindudes töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg-st 4 taotluse vaadata hagimenetluse korras läbi TVK-le esitatud töövaidlusasi nr 4-1/157/18. TVK oma 05.06.2018 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/157/18 rahuldas hageja avalduse kostja vastu ning: 1) tuvastas hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse; 2) lõpetas hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel 03.01.2018; 3) mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise summas 3224 eurot. Kostja ei nõustunud TVK otsusega (tl 2).
20.Hageja esitas kohtule juhindudes Harju Maakohtu 04.07.2018 kohtumäärusest (tl 16) hagiavalduse (18-19), milles palub: 1) tuvastada 19.01.2015 hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus; 2) lugeda tööleping lõppenuks töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel alates 03.01.2018 ning 3) mõista kostjalt välja hüvitis hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel summas 3224 eurot. 15.04.2019 esitas hageja kohtule avalduse hagi tagasivõtmise hüvitise 2024,67 euro osas, kuivõrd kostja on nimetatud hageja nõude rahuldanud, ning kohus on käesolevas lahendis jätnud hageja nimetatud nõude läbi vaatamata.
21.Kohus selgitab, et kohus ei kontrolli töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab TVK-le esitatud avalduse hagimenetluses algusest peale (Riigikohtu 29.03.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-21-6-11, p 13 teine lõik).
22.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: -
Hageja asus kostja juures tööle 19.01.2015 määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel menetlusdokumentide algatamise andmesisestajana;
-
Kostja tegi hagejale ettepaneku vahetada kaastöötajaga ära tööülesanded ning hageja kostja ettepanekust keeldus;
-
Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt koondamise tõttu üles 03.01.2018;
-
Hageja sai ülesütlemisavalduse kätte 03.01.2018;
-
Kostja on maksnud hagejale hüvitist töölepingu erakorralisest ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest 1199,33 eurot (TLS § 100 lg 5);
-
Kostja on tasunud hagejale 18.02.2019 hüvitist 2024,67 eurot (tl 115).
23.Hageja nõuab töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist ja sellega seonduvate hüvitiste väljamõistmist. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas töölepingu ülesütlemiseks esines seadusest tulenev alus, st kas esines koondamissituatsioon. TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.
24.TLS § 89 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). TLS § 95 lg 2 kohaselt peab tööandja ülesütlemist põhjendama. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Põhjenduse ära jätmine ei too kaasa ülesütlemisavalduse tühisust, kuid teine pool võib nõuda ülesütlemise põhjenduse puudumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist (TLS § 95 lg 3).
25.Kostja on hagejale 02.01.2018 saadetud töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduses märkinud, et ütleb poolte vahel sõlmitud töölepingu üles alates 03.01.2018 ning kostjal võimalus teist tööd anda puudub.
26.Poolte vahel ei ole vaidlust, et töölepingu ülesütlemisavaldus on hagejale kätte toimetatud TLS § 95 lg 1 sätestatud vorminõudeid järgides, st ülesütlemisavaldus on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Samas on kohus seisukohal, et kostja ei ole täitnud TLS § 95 lg-st 2 tulenevat põhjendamise kohustust, kuivõrd kostja ametikoha likvideerimise ja hageja koondamise vajadust kostja ülesütlemisavalduses ei põhjendanud.
27.Riigikohus on oma 09.04.2014 lahendis nr 3-2-1-21-14 märkinud, et kuigi TLS § 95 lg 2 paneb tööandjale kohustuse ülesütlemist põhjendada, võimaldab sama paragrahvi kolmas lõige öelda töölepingu üles ilma põhjendusi esitamata. Kolleegium märgib, et töötajal ei ole olukorras, kus tööandja ei ole ülesütlemist kooskõlas TLS § 95 lg 2 sätestatuga põhjendanud, võimalik ülesütlemise vaidlustamisel esitada sisulisi väiteid selle kohta, et tööleping on öeldud üles seadusest tuleneva aluseta. Järelikult kui töötaja palub tuvastada, et tühine on töölepingu ülesütlemine, mida tööandja ei ole TLS § 95 lg 2 kohaselt põhjendanud, peab kohus mh tuvastama ka selle, kas ülesütlemise materiaalsed eeldused on täidetud. Seega tuleb kohtul anda hinnang, kas esinesid sellised majanduslikud põhjused, sh töö ümberkorraldamine ja tehiolud, mille esinemisel võis kostja töölepingu erakorraliselt koondamise tõttu üles öelda.
28.Kostja selgituste kohaselt oli ettevõttes tegemist töömahtude vähenemisega, täitetoimikute avamine oli kahe aasta jooksul vähenenud 23% ning võrreldes 2011 oli töömaht vähenenud 50%. Otsuse hagejaga töölepingu ülesütlemise kohta tegi kostja lähtudes hageja tööpanusest ja oskustest. Kostja hinnangul oli hageja ebakindel oma töö sooritustes, küsis tihti kaastöötajatelt nõu ning keeldus asendamistest. Kostja väitel võrreldi hagejat enne koondamisotsuse tegemist teiste töötajatega. Milliste töötajatega hagejat võrreldi ning millised olid tulemused, on kohtule teadmata. Kostja on kohtule esitanud küll teiste büroo töötajate töölepingud, kuid koondatavate isikute võrdlust ning kriteeriume, mille alusel tööle jäävad töötajad välja valiti, kostja ei esitanud. Kostja on küll esitanud selgituse koondamise vajalikkusest, kuid kohus on seisukohal, et kostja poolt esitatud tõendid ei tõenda koondamisolukorra esinemist kostja juures.
29.Kohus selgitab, et töö ümberkorraldamise puhul ei oma tähtsust, kas uus korraldus on tööandjale varasemast majanduslikult soodsam või mitte, samuti see, kas töötaja täitis oma tööülesandeid kohaselt. Tööandjal tuleb vaidluse korral tõendada koondamissituatsiooni tekkimine ning koondatava töötaja valik. Tööandjal on õigus tööleping üles öelda majanduslikel põhjustel ehk töötaja koondada, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise ja töö ümberkorraldamise tõttu. Kostja ei ole kohtule esitanud ettevõtte struktuuri, koondamisotsust, vms tõendamaks ümberkorralduste aset leidmist kostja kontoris. Samuti ei ole esitatud tõendit, tõendamaks sellist majanduslikku olukorda, mis tingis töökoha koondamise vajaduse. Kohus leiab, et kohtule esitatud pildid kohtutäituri programmist ei tõenda koondamissituatsiooni. Käesoleval juhul on kostja väited koondamissituatsiooni olemasolu osas jäänud paljasõnaliseks. Kostja väide, et töömaht on langenud, on kohtu hinnangul tõendamata. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud töölepingu lõpetamiseks majandusliku põhjuse olemasolu ja seeläbi hageja koondamise vajadust.
30.TLS § 107 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lõpetab kohus või töövaidluskomisjon TLS § 107 lg-s 1 sätestatud juhul tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. TLS § 109 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve.
31.Kuivõrd kostja on 18.02.2019 tasunud hagejale hüvitise summas 2024,67 eurot, palub hageja kostjalt välja mõista hüvitis summas 1199,33 eurot. Kostja on vaielnud hageja hüvitise nõudele vastu, leidis, et kostja on hageja nõude rahuldanud tasudes hagejale 18.02.2019 hüvitise summas 2024,67 eurot ja 03.01.2018 hüvitise summas 1199,33 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväide ei ole põhjendatud, kuivõrd kostja poolt 03.01.2018 tasutud 1199,33 eurot oli hüvitis töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest.
32.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi ning loeb hageja ja kostja vahel 19.01.2015 sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise TLS § 89 lg 1 alusel tühiseks ja lõpetab hageja taotlusel töölepingu 03.01.2018 TLS § 107 lg 2 alusel. Kohus mõistab TLS § 109 lg-st 1 tulenevalt kostjalt hageja kasuks välja hüvitise summas 1199,33 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hageja on hagi osaliselt tagasi võtnud seetõttu, et kostja on nõude osaliselt pärast hagi esitamist rahuldanud ning kohus rahuldas hageja ülejäänud nõude, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus määrab TsMS § 177 lg 2 alusel menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.