Osaühing MarDent Kesklinna Hambakliinik hagi V L vastu tervishoiuteenuse osutamise lepingust tuleneva võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing MarDent Kesklinna Hambakliinik, registrikood 11686733, asukoht Tallinna mnt 1, Haapsalu Hageja lepinguline esindaja Erki Casar, Adolfi Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected] Kostja V L, isikukood xxx, elukoht xxx Kostja lepinguline esindaja [email protected]
I. Kinnitada hageja Osaühing MarDent Kesklinna Hambakliinik ja kostja V L vahel kirjalikult sõlmitud kompromissileping alljärgnevatel tingimustel:
1.Kostja kohustub tasuma hagejale põhinõude 420 eurot, pool riigilõivust, st 50 eurot ja hageja menetluskuludest 100 eurot, kokku 570 (viissada seitsekümmend) eurot igakuiste osamaksetega, kuni võlgnevus on täielikult tasutud. Igakuise osamakse suurus ei tohi olla alla 30 euro, v.a viimane makse. Esimene osamakse tuleb tasuda hiljemalt 10. oktoobriks 2019. a ja edasi iga kuu viimaseks kuupäevaks. Igakuine osamakse tuleb tasuda hageja arvelduskontole EE072200221046720848 Swedbankis.
2.Rahalise kohustuse rikkumisel on viivise määraks 0,1% päevas.
Kui kostja viivitab rahalise kohustuse nõuetekohase täitmisega rohkem kui 5 päeva, on hagejal õigus esitada avaldus kostja vastu kohtutäiturile kogu kompromissis reguleeritud (ajatatud) summa osas, st ka selle summa osas, mille tasumise tähtaeg ei ole veel saabunud. II. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega. III. Pärnu Maakohtul tagastada hagejale Osaühing MarDent Kesklinna Hambakliinik peale käesoleva kohtumääruse jõustumist 1⁄2 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 50 (viiskümmend) eurot arvelduskontole, millelt riigilõiv kohtule tasuti. IV. Edastada määrus menetlusosalistele.
Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt kompromisslepingule jääb 1⁄2 hageja tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulud 100 eurot kostja kanda. Kompromisslepingus nimetatama menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtumäärus ei ole edasikaevatav.
1.Asjaolud 17.04.2019. a esitas Osaühing MarDent Kesklinna Hambakliinik Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult V L 440,00 euro saamiseks. Kohus tegi 02.05.2019. a võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 06.05.2019. a. Võlgnik V L esitas 21.05.2019. a nõudele vastuväite. 28.05.2019. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. Maakohus tegi hagejale ettepaneku seaduses sätestatud nõuetele vastava hagiavalduse esitamiseks.
2.Hagiavaldus 13.06.2019. a esitas (täiendatud 18.06.2019) hageja Osaühing MarDent Kesklinna Hambakliinik lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja V L vastu tervishoiuteenuse osutamise lepingust tuleneva võlgnevuse nõudes summas 420 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt valmistas hageja kostjale üla- ja alalõua kõikide puuduolevate hammaste asendamiseks patsiendi soovil uued suust eemaldatavad totaalproteesid perioodil märts-aprill-mai 2017. a, millised kostja sai kätte 05.05.2017. a. Ühe hambakaare proteesi hinnaks lepiti kokku 340 eurot, kokku oli teenuse maksumus seega 680 eurot. 02.10.2017. a leppisid pooled kokku, et summa, mida ei kata proteesihüvitis, tasub kostja igakuiste osamaksetega. Proteesihüvitis ei katnud 420 eurot ning nimetatud summa pidi kostja tasuma osamaksetena, igakuiselt 35 eurot, kokku 12 osamakset. Esimese osamakse pidi kostja tasuma 11.11.2017. a ja viimase 11.10.2018. a. Kostja ei ole hageja eest kohustust täitnud. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja on nõus vaidluse lahendamisega kompromissiga, mille alusel rahaline kohustus ajatatakse ning kostja tasub õigusabikuluna 120 eurot ja pool riigilõivust.
3.Kompromissleping
09.09.2019. a ja 10.09.2019. a esitasid pooled kohtule alljärgneva kompromisslepingu. Kostja ja hageja on leppinud kokku, et lõpetavad tsiviilvaidluse alljärgneva kompromissiga:
1.Kostja kohustub tasuma hagejale põhinõude 420.- eurot, pool riigilõivust, st 50.- eurot ja hageja menetluskuludes 100.- eurot, kokku 570.- eurot igakuiste osamaksetega, kuni võlgnevus on täielikult tasutud. Igakuise osamakse suurus ei tohi olla alla 30.- euro, v.a viimane makse. Esimene osamakse tuleb tasuda hiljemalt 10. oktoobriks 2019.a. ja edasi iga kuu viimaseks kuupäevaks. Igakuine osamakse tuleb tasuda hageja arvelduskontole EE072200221046720848 Swedbankis.
2.Rahalise kohustuse rikkumisel on viivise määraks 0,1% päevas.
3.Kui kostja viivitab rahalise kohustuse nõuetekohase täitmisega rohkem kui 5 päeva, on hagejal õigus esitada avaldus kostja vastu kohtutäiturile kogu kompromissis reguleeritud (ajatatud) summa osas, st ka selle summa osas, mille tasumise tähtaeg ei ole veel saabunud.
4.Hageja palub tagastada pool tema poolt tasutud riigilõivust 50.- eurot samale kontole, millelt riigilõiv tasuti.
5.Hageja ja kostja paluvad Haapsalu kohtumajal kinnitada kompromiss tsiviilasjas nr 219-111325 ja lõpetada menetlus selleks eraldi istungit pidamata.
6.Kostja ja hageja on teadlikud on, et kompromissi kinnitamisega lõpeb antud tsiviilvaidlus ning pooled ei saa, samadel alustel ja sama nõudega pöörduda kohtusse.
7.Pooled loobuvad edasikaebeõigusest kompromissi kinnitava määruse peale.
4.Kohtu seisukoht
4.1.Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus kohtule, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
4.2.TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus on pooled kinnitanud, et ei soovi kompromissimäärusele esitada määruskaebust. Kohus leiab, et sellega on pooled soovinud TsMS § 661 lg 4 alusel välistada määruskaebuse esitamise õiguse.
4.3.Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.
4.4.TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes
kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
4.5.TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
5.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et menetlusega seotud menetluskuludest jäävad kostja kanda 1⁄2 hageja tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulud 100 eurot. Seega on pooled kokku leppinud menetluskulude jaotuses. Kompromisslepingus nimetatama menetluskulud jäävad poolte endi kanda TsMS § 168 lg 3 alusel. TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on taotlenud 1⁄2 riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et 1⁄2 riigilõivu kuulub tagastamisele TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel, s.o pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus hagiavalduse (sh maksekäsu kiirmenetluse avaldus) esitamisel riigilõivu kokku summas 100 eurot. Kohus on kontrollinud riigilõivu laekumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb Pärnu Maakohtul peale kohtumääruse jõustumist vastavalt taotletule tagastada hagejale 1⁄2 tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot arvelduskontole, kust riigilõiv kohtule tasuti.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.