Hageja: M P (isikukood xxxx), esindajad lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Mullari Kostja: E K (isikukood xxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi ja mõista E Kl’t (isikukood xxxx) M P’i (isikukood xxxx) kasuks välja vastu 2 150 eurot põhivõlgnevust, 218,65 eurot kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist ja alates kohtuotsuse tegemisest edasiulatuvalt viivise võlaõigusseaduse § 113 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
Menetluskulud jätta kostja kanda. Rahuldada osaliselt hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja määrata hageja menetluskuludena kindlaks 2 356,40 eurot. Mõista E K’lt (isikukood xxxx) M P’i (isikukood xxxx) kasuks välja menetluskulu summas 2 356,40 eurot.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Apellatsioonkaebuse saab esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-18-12253 Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hageja nõue ja seisukohad
M P (hageja) esitas 16.08.2018 hagi E K (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt välja 2 150 eurot ja viivis alates 05.06.2018 kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasiulatuvalt kuni põhinõude kohase täitmiseni.
2.17. mail 2018 sõlmisid hageja ja kostja korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu, mille kohaselt kostja müüs hagejale xxxx, aadressil xxxx, asuva korteriomandi. Vastavalt korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu punktidele 4.2. ja 4.2.1. oli kostja kohustatud kuni asjaõiguslepingu sõlmimiseni ja hageja uue omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseni käesoleva lepingu kehtivusajal kustutama lepingu eset koormava kolmandate isikute õigused, millega lepingu eseme koormamiseks ei ole hageja eelnevat nõusolekut andnud.
3.Kostja ei ole enda lepingust tulenevat kohustust täitnud ning on jätnud tasumata xxxx poolt 07.05.2018 esitatud arve nr xxxx, maksetähtajaga 14.05.2018. Täitmaks korteriomandi- ja korteriühistuseadust ning vältimaks viivisnõuet on hageja hagi esitamise ajaks xxxx poolt kostjale esitatud arve nr xxxx täies ulatuses tasunud.
4.Omandi üleminek ei vabasta korteriomandi võõrandajat kohustustest, mis on juba muutunud sissenõutavaks.
5.xxxx on 04.05.2018 saatnud korteriomanikele otsuse eelnõu ’’Pöördumine xxxx korteriomanike/ xxxx korteriühistu liikmete poole ja nõusoleku küsimine A OÜ poolt 03.05.2018.a. tehtud siseõuede rekonstrueerimispakkumisele’’, mille poolt kõik korteriomanikud on hääletanud ning mis ühtlasi tähendab, et antud asjas on korteriomanikud saavutanud kokkuleppe. A OÜ on teinud 03.05.2018 korteriühistule siseõuede rekonstrueerimispakkumise, millele korteriühistu juhatus on andnud korteriühistu esindajana korteriomanike vastava volituse alusel nõusoleku. Korteriomanike volitusega on antud luba korteriühistu juhatusele sõlmida töövõtuleping, kuna kokku on lepitud kõigis töövõtulepingu olulistes tunnustes ehk tehtavatest töödes ja selle maksumuses.
6.Ei hageja ega M S ei ole osa võtnud kostja poolt viidatud korteriühistu üldkoosolekutest. Kuna hageja ega M S ei olnud toona kõnealuse korteri omanikud, siis ei saanud nad ka korteriühistu koosolekutest osa võtta. Samuti ei ole hagejal ega M S’l olnud vastavat esindusõigust korteriühistu koosolekul viibimiseks.
7.07.06.2017 korteriühistu üldkoosoleku protokolli päevakorra punktidest 1), 2) ja 4) nähtub, et arutelu all olid vastavalt xxxx hoovikorrastuse hinnapakkumiste läbivaatus, pakkumiste põhjal eelarve määramine, juhatusele volituste andmine lepingu sõlmimiseks ning kulude jagamise aluste määramine. Eelnimetatud üldkoosoleku protokolli päevakorra punkti 2) otsusest nähtub, et korteriühistu liikmed on kooskõlastatult ja ühiselt võtnud vastuse otsuse, et põhitööde hind peab mahtuma 125 000 euro + km piiridesse ning kõik korterite omanikud on nõus kandma oma osa projekti rahastamises. Päevakorra punkti 4) otsuse kohaselt jaotatakse kulud vastavalt korteriomandi m2-tele ning korteriühistu loob pangakonto, mille kaudu hakatakse tasuma planeeritavate tööde arveid ja kaasomanike laekumised toimuvad sellele pangakontole. Kõik korteriomanikud, sh kostja, on oma nõusoleku korteriühistu koosolekul vastuvõetud otsustele andnud digitaalallkirjaga.
2 (8)
2-18-12253
8.Kõik teised korteriühistu liikmed, peale kostja, on mõistnud sarnases heas usus tegutsevate mõistlike isikutena, olles sealjuures võtnud arvesse kõiki tahteavalduse tegemisega seotud muid asjaolusid, et korteriühistu juhatuse poolt 04.05.2018 saadetud kirjale nõusoleku andmise tulemusel sõlmitakse rekonstrueerimistööde ehitusleping. Pärast 04.05.2018 kirjale antud nõusolekut tasusid kõik korteriühistu liikmed, v.a kostja, esimese ehituskulude ettemaksu arve.
9.Seadus ei välista, et korteriomanike kokkuleppel on võimalik vastu võtta otsuseid või teha kulutusi, mida majanduskavas ei ole ette nähtud. Kostja vastuväited hagile
10.Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
11.Kostjal ei ole tekkinud korteriühistu ees kohustust arvet tasuda. Tegemist ei ole mingist kostja ja korteriühistu vahelisest lepingulisest suhtest tuleneva kohustusega. Samuti pole tegemist majandamiskavaga kinnitatud kohustusega.
12.Kostja ei ole 04.05.2018 korteriomanikele korteriühistu poolt saadetud otsuse eelnõule „Pöördumine Xxxx korteriomanike/Xxxx Korteriühistu liikmete poole ja nõusoleku küsimine A OÜ poolt 03.05.2018.a. tehtud siseõuede rekonstrueerimispakkumisele“ allkirja andmisega andnud nõusolekut ehituslepingu sõlmimiseks.
13.Lisaks märgib kostja, et hageja oli teadlik arve aluseks olevatest asjaoludest enne võlaõigusliku müügilepingu sõlmimist. Toimus koosolek, kus sisehoovi renoveerimisega seotud küsimusi arutati ja seal osales hageja. Kostja nõustub, et hagejal ega hageja elukaaslasel polnud vastavat esindusõigust, et viibida korteriühistu koosolekutel. Kostja ei nõustu hageja väitega, et hageja ega tema elukaaslane ei ole korteriühistu liikmetega arutanud siseõue rekonstrueerimist. Korteriühistu esimehe kontoris peetud vestlusring teiste korteriühistu liikmetega hageja ja tema elukaaslase juures viibimisel on käsitletav korteriühistu koosolekuna. Tegemist on küll koosolekuga, mis ei ole õigustatud vastu võtma otsuseid, mis oleksid korteriühistu jaoks siduvad, aga tegemist on siiski koosolekuga, mille käigus vahetati informatsiooni ning mille tulemusena sai hageja teadlikuks siseõue rekonstrueerimise detailidest. Asjaolu, et hageja ja tema elukaaslane on olnud teadlikud korteri siseõue rekonstrueerimise plaanidest näitab, et hageja on aktsepteerinud kulutusi, mis hilisema korteriostu puhul kaasnevad. Kostja ei ole olnud kutsutud korteriühistu liikmete, hageja ja tema elukaaslase vahel toimunud koosviibimistele ning ei olnud teadlik, mis seal kokku lepiti.
14.Hageja käitus lepingueelsete läbirääkimiste jooksul nii, et sisehoovi rekonstrueerimistööde teostamise kohta esitatav arve väljastatakse vanale omanikule. Seda tegi ta korduvalt notariaja edasi lükkamise teel, mille tulemusena vahetus korteriomand omanikku alles siis, kui rekonstrueerimistööde eest oli arve esitatud.
15.Korteriühistu ei saa majanduskava ja selles esitatud andmeid eirata. Vastupidisel käitumisel kaotaks majanduskava oma mõtte.
16.Hageja ostis kostjalt korteriomandi sellises seisus nagu ta oli, see tähendab, et korteri müügihinnas ei kajastanud korteri siseõue rekonstrueerimisest tulenev väärtuse tõus. Kogu lepingueelse läbirääkimise perioodi jooksul oli see ka pooltele teada.
17.Kostja väitel on kostjal on õigus keelduda kulutuste kandmisest korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 3 alusel, kuna kulutuste kandmise nõudmine oleks
3 (8)
2-18-12253 vastuolus hea usu põhimõttega, sest kostja pole kordagi väljendanud tahet võtta omale kohustusi, teadmata nende sisust ja suurusest.
18.Korteri ostutehingu edasilükkumine oli tingitud eelkõige erinevate panga siseprotseduuride tõttu ning panga ootamatust nõudest esitada korteri kohta uus hindamisakt. Ostutehingu edasilükkumine ei olnud kuidagigi tingitud sihilikust ning pahausksest tegevusest, vaid vastupidiselt, hageja tegi kõik endast oleneva, et ostutehing sõlmitud saaks.
KOHTU PÕHJENDUSED
19.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
20.Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud: - 17. mail 2018 sõlmisid hageja ja kostja korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu, mille kohaselt kostja müüs hagejale Tallinnas, aadressil Xxxx, asuva korteriomandi; - Hageja tasus 05.06.2018 Korteriühistu xxxx poolt 07.05.2018 esitatud arve nr 180001 summas 2 150 eurot.
21.Käesolevas asjas on põhiline vaidlus selles, kas kostjal tekkis enne korteriomandi võõrandamist kohustus tasuda Korteriühistu Xxxx poolt 07.05.2018 esitatud arve nr 180001.
22.Vastavalt korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu punktidele 4.2. ja 4.2.1. oli kostja kohustatud kuni asjaõiguslepingu sõlmimiseni ja hageja uue omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseni käesoleva lepingu kehtivusajal kustutama lepingu eset koormava kolmandate isikute õigused, millega lepingu eseme koormamiseks ei ole hageja eelnevat nõusolekut andnud (tl 5-10). Kohtu hinnangul hõlmavad viidatud võlaõigusliku müügilepingu punktid ka korteriomaniku sissenõutavaks muutunud kohustust korteriühistu ees. Seega juhul kui võlaõigusliku müügilepingu sõlmimise ajaks oli korteriühistu nõue korteriomaniku vastu sissenõutavaks muutunud, kuuluks see kohustus võlaõigusliku müügilepingu punktide 4.2. ja
4.2.1.alusel täitmisele korteriomaniku poolt, kes oli nõude sissenõutavaks muutumise hetkel korteriomanik. Vaidlust ei ole selle üle, et korteriühistu poolt arve esitamise ajal, so 07.05.2018 oli aadressil Xxxx, asuva korteriomandi omanikuks kostja.
23.KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Üldjuhul ei saa korteriühistu korteriomanikelt nõuda rohkem raha, kui kehtivas majanduskavas on ette nähtud. Samas võivad korteriühistul tekkida kulud, mida majanduskavas ette ei ole nähtud. Sellise olukorra esmaseks leevenduseks on ette nähtud reservkapitali loomine, kuid kui sellest hoolimata satub korteriühistu maksevõime ohtu, peab korteriühistu juhatus kohaselt koostama uue majanduskava ja nägema selles ette kulude vähendamise ja/või tulude suurendamise (KrtS § 41 lg 4) (vt KrtS eelnõu seletuskiri lk 73). Seega juhul kui korteriühistu reservkapitalist ei piisa mingi täiendava jooksva kulu katmiseks, tuleks koostada täiendav majanduskava ja see korteriomanike üldkoosoleku poolt kehtestada (KrtS § 41 lg 3). Hageja viitab KrtS § 38 lg-le 1, mille kohaselt ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise
4 (8)
2-18-12253 raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. Hageja leiab, et antud säte võimaldab korteriomanike vahel täiendavate kulude kandmises kokku leppida olenemata majanduskavast. Kohus sellega ei nõustu. KrtS eelnõu seletuskirja kohaselt on majanduskava ühest küljest korteriühistu järgmise majandusaasta eelarve ja samas ka alus korteriühistu rahalistele nõuetele korteriomaniku vastu. Lisaks märgitakse eelnõu seletuskirjas, et majanduskava alusel tehtavad maksed on üldjuhul ainus alus korteriühistu tuludele (vt KrtS eelnõu seletuskiri lk 72-73). KrtS eelnõu seletuskirjast nähtub üheselt, et seadusandja mõtteks on olnud kehtestada majanduskavas ettenähtud kulude näol ainus alus korteriühistul korteriomaniku vastu rahalise nõude tekkimiseks.
24.KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb järgmistest osadest: ülevaade kaasomandi eseme seisukorrast ja kavandatavatest toimingutest; korteriühistu kavandatavad tulud ja kulud; korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurus; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositav kogus ja maksumus. KrtS § 41 lg 2 kohaselt juhul kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus. KrtS eelnõu seletuskirja kohaselt on lõikes 2 täpsustatud, et kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, siis määratakse majanduskavas kindlaks ainult muude kulude suurus. See tähendab, et selliste kulude osas on korteriühistul nõudeõigus korteriomaniku vastu isegi juhul, kui majanduskava muude kulude jaoks üldse puudub (vt KrtS eelnõu seletuskiri lk 72). Kohus leiab, et KrtS § 41 lg 2 sätet on mõistlik tõlgendada selliselt, et juhul kui kõikide kulude täpne suurus ei ole majanduskava kehtestamise ajaks selgunud, on võimalik korteriomanike poolt kokkuleppe sõlmimine ka selliselt, et lepitakse kokku kulude maksimaalne suurus ja nende jaotuse põhimõtted.
25.Hageja esitas kohtule Korteriühistu Xxxx 07.06.2017 üldkoosoleku protokolli, mille päevakorra punktidest 1), 2) ja 4) nähtub, et arutelu all olid vastavalt xxxx hoovikorrastuse hinnapakkumiste läbivaatus, pakkumiste põhjal eelarve määramine, juhatusele volituste andmine lepingu sõlmimiseks ning kulude jagamise aluste määramine. Punkti 1) ja 2) arutelu tulemusel otsustati ühehäälselt järgmist: „Põhitööde hind peab mahtuma 125000.EUR + KM piiridesse, lisatööde piiriks 10% põhitööde mahust. Lisanduvad veel ehitusjärelvalve kulud. Augustis 2017.a. uuendatakse hinnapakkumisi ning hinnapakkumistele küsitakse kehtivusaega 6 kuud. Korterite omanikud on nõus kandma oma osa projekti rahastamises.“. Punkti 4) arutelu tulemusel otsustati ühehäälselt (välja arvatud Tallinna linn, kes jäi erapooletuks) muuhulgas järgmist. „Kulud jaotatakse vastavalt korteriomandite m2. KÜ loob pangakonto, mille kaudu hakatakse tasuma planeeritavate tööde arveid. Kaasomanike laekumised toimuvad sellele pangakontole.“ (tl 61-62). Kohtu hinnangul on Korteriühistu Xxxx 07.06.2017 üldkoosolekul kokku lepitud projekti „Hoovid korda“ kulude maksimaalne suurus ja nende kulude jaotus. Üldkoosolekul on otsustatud, et põhitööde hind peab mahtuma 125000 euro + käibemaks piiridesse, lisatööde piiriks võib olla 10% põhitööde mahust ning lisanduvad veel ehitusjärelevalve kulud. Lisaks on otsustatud, et antud kulud jaotatakse vastavalt korteriomandite ruutmeetritele. Teiste seas on vastavate korteriomanike otsuste poolt hääletanud ka kostja.
26.Vaidlust ei ole selles, et Korteriühistu Xxxx on 04.05.2018 saatnud korteriomanikele otsuse eelnõu ’’Pöördumine Xxxx korteriomanike/Xxxxkorteriühistu liikmete poole ja nõusoleku küsimine A OÜ poolt 03.05.2018.a. tehtud siseõuede rekonstrueerimispakkumisele’’. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on sellele pöördumisele andnud oma allkirja. Kostja väitel
5 (8)
2-18-12253 ei ole tema allkirja andmisega andnud nõusolekut ehituslepingu sõlmimiseks. Kohtu hinnangul ei ole kostja vastuväide asjakohane, kuna kostja on eelnevalt olnud nõus projekti „Hoovid korda“ raames ehitustööde teostamisega ning kulude kandmisega vastavalt korteriomandi ruutmeetrite arvule.
27.Kohtule on esitatud 03.05.2018 A OÜ hinnapakkumine nr 22 siseõuede rekonstrueerimiseks ilma käibemaksuta summas 124 990,88 eurot (tl 64). Sellest tulenevalt on hoovikorrastuse hinnapakkumine jäänud 07.06.2017 üldkoosolekul otsustatud põhitööde maksumuse piiridesse. Antud hinnapakkumise järgselt korteriühistu pöördumisele allkirja andmisest ei saa kohtu hinnangul järeldada, et kostja poleks nõustunud ehitustööde teostamisega esitatud hinnapakkumise alusel. Lisaks leiab kohus, et allkirja andmisega on kostja veelkordselt kinnitanud oma varasemat tahet kulude kandmiseks vastavalt 07.06.2017 korteriomanike üldkoosoleku otsustele.
28.Kostja poolt viidatud KrtS § 40 lg 3 kohaldub kohtu hinnangul kehtestatud majanduskava osas, mille puhul korteriomanik ei ole mõne kindla kulu osas nõustunud ja tegemist on hea usu põhimõttega vastuolus oleva täitmise nõudega. Kuna kostja on kuludega nõustunud, siis KrtS § 40 lg 3 kohaldamisele ei kuulu.
29.Eelpooltoodust tulenevalt ei ole asjakohane kostja väide ka selle kohta, et hageja oli teadlik arve aluseks olevatest asjaoludest enne võlaõigusliku müügilepingu sõlmimist. Hageja teadmine ei mõjuta kohtu hinnangul asjaolu, et kostja oli eelnevalt kulude kandmiseks oma tahteavalduse andnud. Kohus märgib, et kuna ei hageja ega tema elukaaslane M S ei olnud kõnealuse korteri omanikud, siis ei saanud nad ka korteriühistu koosolekutest enne 17.05.2018 osa võtta ega endale siduvaid kohustusi seoses Xxxx asuva korteriomandi osas võtta.
30.Kostja väitel käitus hageja lepingueelsete läbirääkimiste jooksul nii, et sisehoovi rekonstrueerimistööde teostamise kohta esitatav arve väljastatakse vanale omanikule. Hageja vaidleb kostja väitele vastu. Kohtu hinnangul ei ole esiteks kostja oma vastavasisulisi väiteid tõendanud ja teiseks ei saaks need asjaolud ka määravat tähtsust omada. Kuidas käitus hageja lepingu sõlmimisel ei väära asjaolu, et kostja oli eelnevalt kulude kandmiseks oma nõusoleku andnud.
31.Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et kostjal oli korteriomanikuna kohustus osaleda korteriomanike kulude kandmises, mis oli otsustatud 07.06.2017 üldkoosolekul. Sellest tulenevalt kohustus kostja tasuma antud kulude osas esitatavaid arveid, sealhulgas oli kostjal kohustus tasuda Korteriühistu Xxxx poolt 07.05.2018 esitatud arve nr xxxx summas 2 150 eurot. Antud arvel märgitud summa tasumise kohustus muutus sissenõutavaks 07.05.2018, seega enne korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu sõlmimist.
32.Poolte vahel sõlmitud korteriomandi võlaõiguslikus müügilepingus ei olnud kokku lepitud, et antud kulude kandmise kohustus jääks ostjale (so hagejale). Vastupidiselt sellele oli kokku lepitud, et ostu-müügi tehingu ajaks sissenõutavaks muutunud müüja kohustused jäävad müüja (so kostja) kanda. KrtS § 43 lg 2 kohaselt vastutab korteriomandi võõrandamisel selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. KrtS eelnõu kohaselt vastutab uus korteriomanik endise korteriomaniku kohustuste eest käendajana. See viide peaks selgemalt väljendama põhimõtet, et omandi üleminek ei vabasta korteriomandi võõrandajat kohustustest, mis on juba muutunud sissenõutavaks (vt KrtS eelnõu lk 75). Seega vastutab kostja endiselt enne korteriomandi müümist sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. VÕS
6 (8)
2-18-12253 § 152 lg 1 kohaselt läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu rahuldatud ulatuses. Seega saab hageja nõuda kostjalt täidetud nõude ulatuses rahasumma tasumist endale.
33.Kohtu hinnangul ei ole eeltoodust tulenevalt asjakohased kostja väited selle kohta, et hageja ostis kostjalt korteriomandi sellises seisus nagu ta oli ning et korteri müügihinnas ei kajastunud korteri siseõue rekonstrueerimisest tulenev väärtuse tõus. Poolte vaheline võlaõiguslik leping nägi ette varasemate kohustuste kandmise kohustuse müüja poolt, mistõttu korteri hind ei oma seejuures tähtsust.
34.Hageja nõuab lisaks põhinõudele ka viivist alates 05.06.2018 kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasiulatuvalt kuni põhinõude kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldab hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude ja ka edasiulatuva viivisenõude alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude kohase täitmiseni. Vaidlust ei ole selles, et hageja tasus 05.06.2018 Korteriühistu Xxxx poolt 07.05.2018 esitatud arve nr 180001 summas 2 150 eurot. Seega on käesolevaks ajaks kostja olnud viivituses kokku 464 päeva, mis moodustab VÕS § 113 sätestatud seadusejärgset viivisemäära arvestades 218,65 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
35.Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
36.Hageja esitas menetluskuludena hageja lepingulise esindaja kulud summas 2 539,08 eurot, riigilõivu 250 eurot ja kohtutäituri ametiteenuse eest tasutud kulu 60 eurot, kokku 2 849,08 eurot.
37.TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on osaliselt põhjendatud. Hageja poolt 30.07.2019 esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud. Kohus ei pea vajalikuks neid siinkohal otsuses välja kirjutada. Samuti on põhjendatud nende menetlustoimingute jaoks kulunud aeg kokku 16,35 tundi.
38.Hagejate lepinguline esindaja on märkinud enda tunnitasumääraks 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-19213) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-193-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (14. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13), 153 eurot ilma käibemaksuta (11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-115-14, p 14) ning 156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15). Samas on leidnud Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasumäär ei vasta
7 (8)
2-18-12253 asja keerukuse ja mahukuse määrale. Käesoleva asja puhul ei ole tegemist keeruka ega mahuka tsiviilasjaga, mistõttu kohus ei pea põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tunnitasumäära 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on eelpoolviidatud kõrgemad tasumäärad olnud põhjendatud keerukamate asjade puhul, mistõttu kohus nendest käesolevas asja lähtuda ei saa.
39.Kostja esitas 11.10.2018 kohtule taotluse määrata kohtutäiturile ülesandeks hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamine kostjale. Kohus vastas hagejale 11.10.2018 e-kirjaga, et hageja võib ise kohtutäituri ametiteenust kasutada. Hageja seda võimalust ka kasutas. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ka hageja menetluskulu summas 60 eurot kohtutäituri ametiteenuse kasutamise eest.
40.Riigikohus on leidnud, et menetluskulude hüvitamise üheks kriteeriumiks on muuhulgas ka tsiviilasja hind (vt Riigikohtu 12. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13). Seega üldjuhul ei ole põhjendatud menetluskulude väljamõistmine vastaspoolelt tsiviilasja hinda ületavas osas. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud tsiviilasja hinnast suurema menetluskulu väljamõistmine kostjalt.
41.Arvestades eeltoodut määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 2 356,40 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.