49 391,83 eurot Hageja R M (isikukood xxx, e-post: xxx), lepinguline esindaja Madis Sirkel (e-post: [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja V O (isikukood xxx) lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete Lind (e-post: [email protected]) Asja läbivaatamise kord
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista V Olt välja R Mi kasuks põhinõue 7391,83 eurot ning 12.10.2018. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 42 000 eurot.
3.Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 2722,50 eurot. Kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2722,50 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras iga viivitatud päeva eest.
Jätta hagi tagamise abinõud jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Kohus tühistab abinõud taotluse esitamisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
2-18-15394 Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.R M esitas 24.04.2019 Harju Maakohtule hagi V O vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 14.07.2014. a sõlmitud osaühingu osade ja aktsiate müügileping. Müügilepingu kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale ostuhinnast 10 000 eurot 30.10.2015 ning 32 000 eurot 31.12.2015. Kostja ei ole hagejale ostuhinda tasunud. Hageja nõude tagamiseks oli seatud hüpoteek 42 000 eurot kinnisasjale registriosa nr xxx. Täitemenetluses nr 023/2016/501 on hageja saanud kinnisasja realiseerimisel tulemist 34 608,17 eurot. Seega on hageja põhinõue täitmata 7391,83 euro ulatuses. Hageja taotleb kostjalt 7391,83 euro ja viivise 42 000 euro väljamõistmist. Müügilepingus on lepitud kokku viivises 0,1% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Kostja on hagi esitamise seisuga olnud ostuhinna 10 000 euro tasumisega viivituses 1077 päeva ja 32 000 euro tasumisega 801 päeva. Kokku on hageja arvestanud viivist 43 250 eurot, mida hageja hea usu põhimõttest lähtudes vähendab ning nõuab kostjalt viivist tähtajaks tasumata ostuhinna ulatuses, so 42 000 eurot. Kostjal ei ole nõudeid hageja vastu, mida tasaarvestada. Kostjaga täpselt samade väidete ja tõenditega on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (ts.asi 2-16-4582) põhjendanud E O, kellele kuuluvale kinnisasjale oli seatud hüpoteek tagamaks kostja kohustuste täitmist hagejale. Tolles tsiviilasjas on kohus jõustunud lahendis jõudnud otsusele, et V O ei ole nõudeid, millega R Mi nõue tasaarvestada. Kohtud jõudsid järeldusele, et V Ol puudub õigus ajavahemikul 18.01.2011-16.07.2014 R. Mile üle kantud raha summas 39 326,35 eurot tagasi nõuda ning, et V O pidi olema müügilepingu sõlmimise ajal teadlik nii OÜ xxx nõudest kui ka asjaolust, et kolm haagist AS Xxx Xxx vara hulka ei kuulu, mistõttu R M ei vastuta müügieseme mittevastavuse eest. Kostja teadis või vähemalt pidi müügilepingu sõlmimisel teadma OÜ Xxx Xxx nõudega seonduvatest asjaoludest. Kohus on leidnud ka, et R M ei vastuta vara (haagiste) puudujääki puudutavas osas VÕS § 218 lg-st 4 tulenevalt müügieseme mittevastavuse eest, kuna V O teadis või vähemalt pidi müügilepingu sõlmimisel teadma vaidlusaluse kolme haagise puudumisest ja sellega seonduvatest asjaoludest. Kohus lEs samas asjas, et laenu andmine ei ole tõendatud, samas on tõendatud V O poolt R Mile töötasu varjatud maksmine. Hageja hinnangul puudub alus viiviste vähendamiseks. Hagi kohtule esitamise seisuga oli kogu võlgnevus 42 000 eurot hagejale tasumata. Kostjale kuulub mitu tegutsevat äriühingut ning ettevõtja puhul ei ole summa 42 000 eurot iseenesest objektiivselt väga suur. Ka kostjale kuulub kinnistu, samuti märkimisväärse käibega (460 000 eurot 2015 IV kvartalis) äriühing. Ka ei ole hageja nõude maksmapanekuga viivitanud. Hageja on vaielnud nõude üle alates aastast 2016. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja lEs, et on hageja nõude kehtivalt tasaarvestanud. Kostjal oli hageja vastu laenulepingust tulenev põhinõue 39 326,35 eurot. Kostja andis hagejale perioodil 18.01.2011-16.07.2014 laenu 39 326,35 eurot ja ta on tasaarvestanud hageja nõude enda nõudega 39 326,35 euro ulatuses. Alternatiivselt oli kostjal hageja vastu samas ulatuses alusetust rikastumisest tulenev nõue, samuti kahjunõue vähemalt 70 000 eurot, sest hageja andis kostjale müügilepinguga üle puudustega asja (aktsiad), millest tulenevalt on kostja tasaarvestanud oma kahjunõude hageja müügihinna tasumise nõudega kattuvas ulatuses. Kostja edastas hagejale 30.10.2015. ja 31.12.2015 tasaarvestusavaldused. Seega
2-18-15394 puudub hagejal kostja vastu müügilepingust tulenev nõue. Hageja nõue on tasaarvestatud ka kostja kahjunõudega hageja vastu, sest hageja andis kostjale müügilepinguga üle puudustega asja. Kostja omandas hagejalt hinnaga 89 150 eurot ja K Olt hinnaga 115 150 eurot nende osalused Xxx Xxx AS-is. Kostja on hagejale müügihinnast tasunud 47 150 eurot ülekandega ja ülejäänud 42 000 eurot tasaarvestuse teel. Hageja on müügilepingus kinnitanud, et p-s 3.1.9. kinnitanud, et tema ei ole AS-i Xxx Xxx nimel võtnud kohustusi ega sõlminud muid tehinguid, sh millest on tekkinud või võib tekkida AS-il Xxx Xxx (edaspidi nimetatud „Xxx“) kohustusi, millest ta ei ole kostjat teavitanud. Juhul, kui ilmneb, et hageja on Xxx nimel võtnud kohustusi või teinud tehinguid, millest ta kostjat ei ole teavitanud ning mis ei kajastu Xxx bilansis, siis kohustub ta kostjale hüvitama kõik tema poolt allkirjastatud tehingutest tulenevad kõikvõimalikud nõuded, sh kohustused, kohustuste võtmisega seotud kahjud ja muud kulud, sh menetluskulud. Lisaks on hageja p-s 3.4.2. ja 3.5.2. kinnitanud, et aktsiaseltsi dokumentatsioon kajastab kõiki aktsiaseltsi varasid ja kohustusi. Lepingu p-s 3.6.1. on hageja andnud kinnituse, et tema avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks müügilepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad müügilepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel. Hiljem selgus, et aktsiaseltsil on täiendav kohustus Xxx Xxx OÜ ees 18 610,79 eurot (välja mõistetud tsiviilasjas nr. 2-11-20568 jõustunud lahenditega) ja Xxx vara hulka ei kuulu kolme haagist väärtusega 15 000 eurot, sest hageja andis ilma tasu saamata ettevõtte vara kolmandale isikule. Hageja nimetatud asjaoludest kostjat ei teavitanud, samuti ei ole vastavaid tehinguid Xxx bilansis kajastatud. Vastavaid kinnitusi andes ja lepingutingimustele mitte vastavaid aktsiaid kostjale üle andes on hageja tekitanud kostjale kahju. Kuivõrd hageja ei teavitanud kostjat kõigist aktsiaseltsi kohustustest ning hageja on varjanud vara puudumist, siis on hageja andnud kostjale üle lepingutingimustele mittevastavad aktsiad ning sellega põhjustanud kostjale kahju summas 33 610,79 eurot. Kostja on eelnimetatud kahjunõudest tasaarvestanud hageja müügilepingust tuleneva aktsiate müügihinna nõudega, mistõttu on nõue lõppenud. Kostja ei nõustu sellega, et kostja tasutud summade näol oli tegemist varjatud töötasuga. Hageja väited selle kohta ei ole tõendatud. Puudub põhjus, miks pidanuks kostja tasuma hagejale tööandja asemel töötasu. Kuna tasaarvestuse tulemusena puudub hagejal kostja vastu põhinõue, ei ole põhjendatud ka viivisenõue. Kostja taotleb ka viiviste vähendamist nullini. Kostja leiab, et viivisenõue ületab 5,8 korda hageja põhinõuet, on ilmselgelt ebaproportsionaalne ning kostja suhtes ebaõiglane ja ebamõistlikukult suur. Viivisemäära on ka 5 korda suurem seaduses sätestatud määrast ning hagejal tuleb tõendada nii suures summas kahju tekkimist. See summa on ka objektiivselt väga suur eraisiku jaoks. Kostja majanduslik seis on alates aastast 2016 rängalt halvenenud. Kostja tööandjal on suur maksuvõlg, mistõttu ei ole võimalik ettevõttest kasu saada ega töötasu suurendada. Hageja nõue on pea täies ulatuses rahuldatud. Hagejale kuulub kinnistu Tallinna linnas, hageja on äriühingu OÜ Xxx tegelik kasusaaja ning äriühingul on hea majanduslik seis. Samuti kuulub hagejale teine äriühing. Hageja varanduslik seis on seega kostja omaga võrreldes oluliselt parem. Samuti annab viivise vähendamiseks kostja hinnangul aluse see, et hageja asus esmalt oma nõuet täitma kinnisasja arvelt ja pöördus nõudega kostja poole alles pea kolm aastat pärast väidetava nõude tekkimist. Hageja ei vaidlustanud ka hagi tagamise abinõuna täitemenetluse peatamist. Hageja on seega ise põhjustanud viivituse. Hagejale ei ole tekkinud kahju, hageja nõuab kostjalt viivise tasumist seonduvalt selle ettevõtte aktsiatega, millisele hageja on kahju tekitanud; hageja
2-18-15394 nõue on suures ulatuses täidetud; hageja on kostjale jätnud mulje, et ta viivist ei nõua; hageja oli nõus, et nõude maksmapanek viibib, kui ei vaidlustanud nõude realiseerimiseks alustatud täitemenetluse peatamist ning kostja majanduslik seisund on raske.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda; pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
5.Vaidlus puudub selles, et poolte vahel sõlmitud leping oli müügileping. Müügilepingu mõiste tuleneb VÕS § 208 lg-st 1, mille järgi kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
6.Vaidlus puudub selles, et poolte vahel sõlmitud müügilepingu esemeks oli Xxx Xxx OÜ (registrikood xxx) osa nimiväärtusega 850 eurot, mis moodustab 33,25% äriühingu osakapitalist ning AS-i Xxx Xxx (xxx) 4663 aktsiaseltsi nimelist aktsiat ühe aktsia nimiväärtusega 1000 Eesti krooni. AS Xxx Xxx aktsiate eest kohustus kostja tasuma hagejale ostuhinna 42 000 eurot selliselt, et hageja kontole tasutakse 10 000 eurot hiljemalt 30.10.2015 ning 32 000 eurot hiljemalt 31.12.2015. Vaidlus puudub selles, et hagejapoolne müügilepingust tulenev kohustus on täidetud ning et kostjapoolne kohustus maksta raha oli kogu ulatuses hagi esitamise seisuga täitmata.
7.Vaidlus puudub ka selles, et eeltoodud lepingust tulenevate nõuete tagamiseks oli seatud kinnistule registriosa numbriga xxx hüpoteek; et hüpoteegi realiseerimisest on hageja saanud tulemi 34 608,17 eurot ning seega on hageja põhinõue täidetud 34 608,17 euro ulatuses ja on täitmata (42 000-34 608,17) 7391,83 euro ulatuses.
8.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on enda nõude hageja nõudega kehtivalt tasaarvestanud. Samuti on vaidluse all see, kas esinevad asjaolud, mis võiksid olla aluseks viivise vähendamisele. Kohus on 10.06.2019 eelistungil selgitanud pooltele tõendamiskoormust. Kohus selgitas kostjale, et kui ta jääb oma tasaarvestuse vastuväite juurde, tuleb tal oma väiteid tõendada.
9.VÕS § 197 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti (VÕS § 197 lg 2 esimene lause). VÕS § 200 lg-s 4 on sätestatud, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.
10.Kostja on soovinud tasaarvestada oma laenulepingust tuleneva nõude või alternatiivselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude, samuti kahju hüvitamise nõude hageja rahalise nõudega. Kostja on esitanud hagejale 30.10.2015 ja 31.12.2015 tasaarvestusavaldused (I kd, tl 98-104). Hageja on esitanud nõudele vastuväiteid. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas kostjal on nõue hageja
2-18-15394 vastu, mida tasaarvestada hageja nõudega. Laenulepingust või alusetust rikastumisest tulenev nõue
11.Kostja on esmalt tuginenud sellele, et tal on laenulepingust tulenev nõue hageja vastu. Kostja väidete kohaselt andis ta hagejale perioodil 18.01.2011-16.07.2014 laenu 39 326,35 eurot. Kostja leiab, et asjaolu, et tegemist oli laenuga, tõendab nii kontoväljavõte, mille kohaselt on kostja kandnud eeltoodud ajavahemikul hageja kontole kokku 39 326,35 eurot, kui ka tema poolt tsiviilasja nr 2-16-4582 raames tunnistajana vande all antud ütlused. Kostja on täiendavalt leidnud, et kuna ülekandeid tegi kostja, kes ei olnud hageja tööandja, siis ei ole usutav hageja väide, mille kohaselt oli tegemist varjatud töötasuga. Hageja on esitanud kostja tasaarvestusavaldusele vastuväiteid. Hageja on eitanud laenusuhte olemasolu ning on kinnitanud, et tegemist oli varjatud töötasu maksmisega AS-ist Xxx Xxx.
12.Kostja on esitanud oma väidete tõendamiseks enda kontoväljavõtte (I kd, tl 95-96 pöördel), samuti väljavõtte V O tunnistajana antud ütlustest (I kd, tl 97). Kontoväljavõttest nähtub, et V O on ajavahemikus 18.01.2011 kuni 16.07.2014 kandnud R Mi arvelduskontole kokku 39 326,35 eurot selgitusega „ülekanne“. V O 06.06.2017 tunnistajana antud ütlustest nähtub, et kostja on andnud ütlusi selle kohta, et on teinud ülekandeid R Mile laenulepingu alusel. Tunnistaja sõnade kohaselt: „Arvan, et tal tuli puudu rahast, tal kulus raha elamiseks. Olen nõudnud raha tagastamist.“ Kohus märgib, et eeltoodud tunnistaja ütlustest ei nähtu, millisel ajaperioodil on väidetavalt laenu antud ja millises summas täpselt.
13.Hageja on esitanud oma väidete tõendamiseks tsiviilasjas nr 2-16-4582 Harju Maakohtu 20.09.2017 otsuse, samas asjas Tallinna Ringkonnakohtu otsuse, 25.04.2016 vastuse hagile, 20.10.2016 istungi protokolli, 16.12.2016 R.. Mi seisukoha, 21.03.2017 ja 06.06.2017 istungite protokollid ning R. Mi vande all antud ütlused 06.06.2017 istungil. Samuti on hageja soovinud oma väiteid tõendada Xxx raamatupidaja kinnitusega hagejale makstud töötasu kohta, hageja kontoväljavõttega aastate 2009-2010 kohta ning Xxx poolt kohtule esitatud saneerimisavalduse menetluses tehtud kohtumäärusega.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes I on leitud (lk 1460), et kohtuotsus on tsiviilkohtumenetluses siduv üksnes konkreetse hagi piirides ja selle asja menetluses osalenud poolte jaoks. Muus osas on kõik kohtulahendid käsitatavad dokumentaalse tõendina. /--/ Kohtulahendid dokumentaalse tõendina on aluseks üksnes faktide tuvastamisele ja seda kohtuotsuses kindlaks tehtud faktiliste asjaolude osas. Kohus leiab, et kuna tsiviilasjas nr 2-164582 ei olnud kostja menetlusosaline, siis ei ole otsuses antud hinnang temale antud menetluses siduv. Küll aga saab kohus lähtuda asja lahendamisel teises menetlustes kindlaks tehtud faktilistest asjaoludest.
15.R Mi 06.06.2017 menetlusosalisena vande all antud seletuste kohaselt (hageja 18.04.2019 lisa nr 16) R M ei mäletanud, et oleks V Olt laenu küsinud. V O on talle teinud ülekandeid. Mingil hetkel tekkisid firmal majanduslikud raskused ja palka ei olnud endisel kujul võimalik maksta. Üritati makse optimeerida. Otsustati, et Xxx ostab ära kõrgendatud hinnaga kostjale kuuluva kinnistu ning palka hakati maksma selliselt, et sellest rahast, mis kostja sai Xxxlt kinnistu müügi eest, hakati maksma töötasusid. Xxx maksis hagejale palka kuni juunini 2009 ning alates 31.07.2009 on hagejale tulnud palga asemel maksed kostjalt. Samuti on hageja vande all antud seletustes kinnitanud, et ei ole aastatel 2005-2014 saanud kostjalt nõudekirju, kus kostja raha tagastamist nõuab.
16.Kohus leiab, et kontoväljavõtetes toodud ülekannete selgitus ei viita laenulepingu olemasolule.
2-18-15394 Kohtule ei ole ka eluliselt usutav, et kostja on aastate vältel andnud hagejale laenu erinevate sendi täpsusega summade kaupa, küsimata ja saamata varasemaid laenusummasid tagasi. Selliseid makseid on kostja viidatud ajavahemikus tehtud kokku 70. Samuti nähtub hageja 28.06.2019 esitatud kontoväljavõttest (II kd, tl 23-32), et kostja teinud hagejale regulaarseid ülekandeid juba alates 31.07.2009, s.o enne vaidlusalust perioodi.
17.AS Xxx Xxx raamatupidaja 24.11.2016 kinnitusest (hageja 28.06.2019 seisukoha lisa 18.1) nähtuvalt on äriühingu poolt R Mile makstud töötasu vähenenud järsult aastal 2009 ning on olnud aastatel 2010-2014 olnud kordades väiksem, kui aastatel 2007-2008 (ka aastal 2009 on veel makstud mitu korda suuremat töötasu). See asjaolu toetab kohtu hinnangul hageja väiteid, mille kohaselt otsustati äriühingu majandusliku olukorra halvenedes „makse optimeerida“ ning maksta juhatuse liikmetele töötasu teistsugusel moel, kui ametliku palgana. Asjaolu, et äriühingul oli aastatel 2009-2010 majanduslikud raskused, on tõendatud ka Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-10-3034 (Xxx saneerimisavaldus, hageja 28.06.2019 seisukoha lisa 18.2). Kohtumäärusest nähtuvalt on Xxx seaduslikud esindajad kinnitanud kohtule esitatud avalduses, et äriühingu majanduslik seis ei võimalda antud turusituatsiooni arvestades täita lühiajalisi kohustusi ja eksisteerib oht, et laenukohustused võivad jääda käibevahendite puudumise tõttu tasumata. Ettevõtjal puuduvad vahendid rahaliste kohustuste täitmiseks.
18.Kohtu hinnangul saab lugeda tõendatuks hageja väited, mille kohaselt oli kostja poolt hagejale ajavahemikul 18.01.2011-16.07.2014 üle kantu Xxxst saada oleva töötasu varjatud maksmine. Seda tõendab R Mi vande alla antud seletus. V O ütluse põhjal oli seevastu tegemist tähtajatu laenuna üle kantud summadega. Kohtu hinnangul muudab hageja seletuse usutavaks Xxx saneerimismenetluses välja avaldaja poolt välja toodud asjaolud, et aastal 2009 (avaldus on esitatud jaanuaris 2010) halvenesid äriühingu majandusnäitajad oluliselt. Kohtu hinnangul o ka eluliselt ebausutav, et kui kostjal oli hageja vastu vaidlusaluste maksete osas (laenulepingutest, alusetust rikastumisest vm õiguslikul alusel) nõudeid, siis ei arvestatud neid aktsiate müügilepingu sõlmimisel (sh ei tehtud tasaarvestust ostuhinna tasumise nõudega), samas kui K O osas tehti müügilepingu p-des 5.7-5.9 tasaarvestusi V O nõuetega.
19.Tsiviilasjas nr 2-16-4582 R Mi poolt menetlusosalisena vande alla antud seletus ja V O poolt tunnistajana antud ütlused on üksteisele vastukäivad. Seetõttu ei ole võimalik, et mõlemad on avaldanud tõeseid ütlusi. Kohtu hinnangul tuleb leida, et R Mi poolt antud ütlused on suurema usaldusväärsusega. Seda eeskätt seetõttu, et need on kooskõlas kõigi teiste asjas esitatud tõenditega ning ka eluliselt usutavamad. R Mi seletuste usaldusväärsust kinnitab muu hulgas asjaolu, et V O on võõrandanud Osaühingule Xxx Est endale kuulunud kinnistu (notariaalne müügileping, hageja 28.06.2019 seisukoha lisa 18) ning seda olukorras, kus saneerimisavalduse järgi äriühingul vahendid kohustuste täitmiseks puudusid. Kinnistu müügihind aastal 2009 oli hageja 28.06.2019 lisas nr 18.3 toodud notariaalsest lepingust nähtuvalt 7 260 000 krooni, mis vastab 463 998,57 eurole. V O on kinnistu tagasi ostnud (hageja 30.10.2018 avalduse lisa nr 5) aastal 2015 ostuhinnaga 275 000 eurot. Kohtu hinnangul viitab kinnistu müügihinna suur erinevus sellele, et hageja väited kinnistu müügitehingust kui võimalusest ettevõttest raha välja võtta, olid tõesed ning see viitab omakorda, et tõesed on väited, mille kohaselt otsustati leida juhatuse liikmete tasustamiseks teistsuguseid mooduseid kui ametliku töötasu maksmine. V O ütlused laenu andmise kohta ei lange olulises osas kokku ühegi asjas esitatud tõendiga. V O antud ütlustes ei ole toodud esile suulise laenulepingu sõlmimisega seotud asjaolusid või detaile ning tema ütlused olid üldsõnalised. Asjas ei ole esitatud ka ühtegi tõendit, millest tulenevalt oleks kostja nõudnud hagejalt väidetavat laenu tagasi enne, kui hageja pooltevahelisest lepingust tulenevat nõuet täitma asus. Kohus märgib, et isegi kui lugeda V O kohtule antud ütlusi
2-18-15394 usaldusväärseteks, oleks nad teiste tõendite valguses ikkagi ebapiisavad laenusuhte olemasolu tõendamiseks.
20.Eeltoodust tulenevalt ei ole laenulepingute olemasolu poolte vahel tõendamist leidnud. Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist, et kostja poolt hagejale tasutud vaidlusalused maksed olid hoopis varjatud töötasu AS-ist Xxx Xxx. Kuivõrd kohtu hinnangul ei ole tõendatud kostjalt hagejale laenu andmine, ei ole põhjendatud ka sellel alusel esitatud tasaarvestusavaldus ning hageja nõue kostja vastu ei lõppenud laenulepingu alusel esitatud tasaarvestusavaldusega.
21.Kostja leiab alternatiivselt, et kui kohus leiab, et tegemist ei olnud laenuga, oli kostjal õigus nõuda hagejat raha tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel. VÕS § 1028 lg 1 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
22.Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et praegusel juhul esineks VÕS § 1028 lg-s 1 toodud olukord, s.o et kostja oleks andnud hagejale raha olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena ning et kohustust hiljem kas ei eksisteerinud, ei tekkinud või on ära langenud. Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist, et kostja poolt hagejale tasutud vaidlusalused maksed olid hoopis varjatud töötasu AS-ist Xxx Xxx. Seega ei ole täidetud VÕS § 1028 lg-s 1 toodud eeldused ning kostjal puudub nõue hageja vastu alusetu rikastumise alusel. Seega ei saanud hageja nõue kostja vastu lõppeda ka alusetu rikastumise alusel esitatud tasaarvestusavaldusega. Puudustega asja müügilepingust tulenev kahju hüvitamise nõue
23.Samuti on kostja tuginenud sellele, et hageja nõue on tasaarvestatud kostja kahjunõudega hageja vastu, sest hageja andis kostjale üle puudustega asja, s.o AS Xxx Xxx aktsiad. Hageja kinnitas müügilepingu sõlmimisel, et hageja ei ole Xxx nimel võtnud kohustusi ega sõlminud muid tehinguid, millest on tekkinud või võib tekkida Xxxl kohustusi, millest ta ei ole kostjat teavitanud. Juhul, kui tekivad sellised kohustused, mis ei kajastu Xxx bilansis, kohustus hageja hüvitama kostjale kõik tema poolt alla kirjutatud tehingutest tulenevad nõuded. Hiljem (kohtuotsus jõustus alles 03.11.2014 ja menetluskulude määrus 17.03.2015, s.o pärast müügilepingu sõlmimist) selgus, et Xxxl oli täiendav kohustus Xxx Xxx OÜ ees summas 18 610,79 eurot ja Xxx vara hulka ei kuulu kolme haagist väärtusega 15 000 eurot, sest hageja andis need ilma tasu saamata kolmandale isikule. Samuti on hageja rikkunud müügilepingu punkti 3.4.2, sest Xxx dokumentatsioon ei kajasta kõiki äriühingu varasid ja kohustusi, sh kohustust OÜ Xxx Xxx suhtes. Eeltooduga on hageja tekitanud kostjale kahju. Hageja vastutas asja lepingutingimustele mittevastavuse eest ning kostja oli õigustatud nõudma kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kostjale põhjustatud kahju oli 33 610,79 eurot, millise nõude on kostja hageja nõudega tasaarvestanud. Tsiviilasjas ei ole kostja hinnangul esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kostja oli enne müügilepingu sõlmimist teadlik, et Xxxl tekib suur rahaline kohustus OÜ Xxx Xxx ees.
24.VÕS § 218 lg 1 esimese lause järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vastutab selle eest, et müügiesemel oleksid kokkulepitud omadused VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes. Müüja müügieseme omaduste kohta antud kinnitused (eseme omaduste kohta antud lubadused) peavad VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi olema tõesed sõltumata müügiesemest. Läbirääkimistel asja omaduste kohta antud tõele mittevastav kinnitus muutub lepingu sõlmimisel lepingutingimustele mittevastavuseks VÕS § 217 lg 1 p 1 tähenduses (vt ka Riigikohtu 05.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-13, p 14; 18.03.2015 otsus
2-18-15394 tsiviilasjas nr 3-2-1-171-14, p 12). Kui kinnituse tõesus ei ole müüja jaoks ilmne, tuleks kinnituse andmisest hoiduda (vt ka Riigikohtu 28.03.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-12, p 15). VÕS § 218 lg 4 järgi ei vastuta müüja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma.
25.Kostja on esitanud oma väidete tõendamiseks tsiviilasjas nr 2-11-20568 Tallinna Ringkonnakohtu 20.02.2015 kohtumääruse (I kd, tl 105-108) ning samas asja 30.06.2014 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse (I kd, tl 109-114), samuti haagiste registripassid (I kd, tl 115-117). Samuti on kostja esitanud nende asjaolude tõendamiseks Põhja Ringkonnaprokuratuuri 2014. a jaanuaris (kuupäev loetamatu) tehtud määruse (II kd, tl 9-10).
26.Tallinna Ringkonnakohtu 20.02.2015 kohtumäärusest nähtub, et Harju Maakohtu määrus, millega mõisteti Xxxlt välja OÜ Xxx Xxx kasuks menetluskulud 4349,97 eurot, on jäänud muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2014 otsusest nähtub, et Harju Maakohtu 29.11.2013 otsus, millega mõisteti Xxxlt välja OÜ Xxx Xxx kasuks 11 856,52 eurot, viivise 1786,07 eurot ja edasiulatuva viivise, on jäänud muutmata. Haagiste registripassidest nähtub, et neli sõidukit on kuulunud vähemalt koopiate tegemise hetkel Xxxle. Põhja Ringkonnaprokuratuuri määrusest nähtub, et M A selgituste kohaselt ostis ta haagised (kostja 05.04.2019 vastuse lisa 6) Xxxlt, tasudes sularahas ja jättes tehingu dokumenteerimata. Samuti nähtub sellest määrusest, et R M esindas haagiste müügitehingute toimumisel Xxxt. Kohus märgib, et eelpoolviidatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et kahtlustatava ja kannatanu vahel oli tsiviilõiguslik vaidlus haagiste kvaliteedi ja võimalikke puuduste üle, samuti ei ole üheselt selge, kas haagiste eest tasuti kokkulepitud summas. Menetleja on tuvastanud, et probleemiks pole olnud mitte veokite võõrandamine vaid AS-l Xxx Xxx raha saamata jäämine. Kohus märgib, et selles tsiviilasjas ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, millised kohustused täpselt olid Xxx dokumentatsioonis kajastatud, kas nende hulgas oli kajastatud kohustus OÜ Xxx Xxx ees ja kas hageja on kostjat võimalikust kohustusest OÜ Xxx Xxx ees teavitanud. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditest ei nähtu seega kostja poolt nõude alusena välja toodud sellised asjaolud, nagu kostja teadmatus kohustuse olemasolust OÜ Xxx Xxx ees või haagiste võõrandamisest ilma selle eest kasu saamata. Tegemist on kostja tõendamata väidetega. Kohustuse rikkumise tõendamise koormus lasub sellel menetlusosalisel, kes kohustuse rikkumisele tugineb.
27.Poolte vahel sõlmitud müügilepingust ( I kd, tl 3-9) nähtub, et V O, R M ja K O olid võrdsetes osades Xxx aktsionärid. Samuti nähtub esitatud tõendist, et kostja oli müügilepingu sõlmimise hetkel üks kahest Xxx juhatuse liikmest. Tsiviilasjas nr 2-16-4582 on maakohus tuvastanud, et R M ja V O olid alates 06.11.1997. Xxx juhatuse liikmed ja tegelesid mõlemad aktiivselt aktsiaseltsi juhtimisega, samuti et Xxx 2013. a majandusaasta aruande on koostanud ning kinnitanud V O ainuisikuliselt. Viimati toodud asjaolu on tõendatud ka hageja 18.04.2019 seisukoha lisana esitatud Xxx 2013. a majandusaasta aruandega.
28.Aktsiaseltsi juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 315 lg 1). Juhatuse liikme üldine hoolsusstandard tähendab seda, et ta peab tegutsema heas usus, informeeritult, kooskõlas seadusega ja juriidilise isiku huvides (vt ka Riigikohtu 02.12.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-15, p 13). Aktsiaseltsi juhatuse ülesandeks on mh seltsi raamatupidamise korraldamine (ÄS § 306 lg 4) ning majandusaasta aruande koostamine (ÄS § 331). Juhul kui kostja täitis Xxx juhatuse liikme ülesandeid temalt eeldatava hoolsusega, mida tuleb kohtu hinnangul praegusel juhul eeldada, pidi ta aktsiate ostmise ajaks teadlik olema aastal 2011 alanud kohtuvaidlusest tsiviilasjas nr 2-11-20568 ning sellega seonduvast OÜ Xxx Xxx võimalikust
2-18-15394 nõudest Xxx vastu. Kohtulahend tsiviilasjas nr 2-11-20568 jõustus küll peale müügilepingu sõlmimist, kuid kohtuotsusest (I kd, tl 109) nähtuvalt on hagi Xxx vastu esitatud juba aastal 2011. Kohus leiab, et asjas ei ole oluline mitte kostja teadmine kohtuvaidluse üksikasjadest, vaid teadmine Xxx võimalikust kahju hüvitamise kohustusest.
29.Samuti on kohus tsiviilasjas nr 2-16-4582 tuvastanud, et Xxx lepinguline esindaja kohtuvaidluses 2-11-20568 on kinnitanud, et kohtuasjaga seotud arved ja spetsifikatsioonid esitati nii R Mi e-posti aadressile kui ka V O e-posti aadressile. Samuti on Tallinna Ringkonnakohtu lahend tehtud 30.06.2014, s.o enne aktsiate müügilepingu sõlmimist. Kohtu hinnangul pidi kostjale olema hiljemalt sel hetkel ilmne, et vastav kohustus äriühingul on (või suure tõenäosusega see realiseerub). Puudub igasugune alus eeldada, et üks juhatuse liige varjas teadlikult ja pahatahtlikult teise juhatuse liikme eest aktsiaseltsi vastu esitatud kahjunõudega seonduvat. Seega ei ole kostja väited hageja poolt kostjale äriühingu kohustuste kohta teabe edastamata jätmise kohta veenvad.
30.Kohus märgib, et kui OÜ Xxx Xxx nõuet puudutavas osas on hageja andnud müügilepingus ka ebaõige kinnituse, ei vastuta hageja VÕS § 218 lg-st 4 tulenevalt siiski müügieseme mittevastavuse eest, kuna kostja teadis või vähemalt pidi müügilepingu sõlmimisel teadma selle nõudega seonduvatest asjaoludest.
31.Seonduvalt haagistega seotud kahju hüvitamise nõudega leiab kohus järgmist. Tsiviilasjas nr 2-16-4582 on kohus tuvastanud, et Xxx oli kriminaalasjas nr 13230108576 kannatanuks viidatud kolme haagise üleandmisega seonduvalt. Põhja ringkonnaprokuratuur lõpetas kriminaalasja nr 13230108576 määrusega 31.01.2014. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus edastati 07.02.2014 muuhulgas ka kannatanu esindajale ehk R Mile, kes on selle edasi saatnud V Ole 10.02.2014 (see nähtub ka praeguses asjas hageja 18.04.2019 seisukoha lisast 11), samuti edastas 14.02.2014 R M kriminaalmenetluse lõpetamise määruse ka advokaadile, kelle õigusabiteenust aktsiaselts erinevates kohtuvaidlustes kasutas. Kohus leiab, et V O pidi seega olema müügilepingut sõlmides teadlik kriminaalmenetluse lõpetamise määruses väljatoodud asjaoludest. Vaidlusalune haagiste müügijuhtum lEs kriminaalasja lõpetamise määruse kohaselt aset veebruaris 2013, V O on 2013.a majandusaruande kinnitanud 10.03.2014, aastaaruannet on auditeerinud ka sõltumatu vandeaudiitor 11.03.2014. V O on ise kohtule kinnitanud, et ta tegeles rahavoogude juhtimisega ning korraldas raamatupidamist. Seega ei ole kohtu hinnangul asjakohased kostja väited, mille kohaselt puudus tal hageja kohustuse täitmata jätmise tõttu teave ettevõtte õige varalise seisu kohta. Kohtu hinnangul ei vastuta hageja vara (haagiste) puudujääki puudutavas osas VÕS § 218 lg-st 4 tulenevalt müügieseme mittevastavuse eest, kuna kostja teadis või vähemalt pidi müügilepingu sõlmimisel teadma vaidlusaluse kolme haagise puudumisest ja sellega seonduvatest asjaoludest. Samuti on eelnevast tulenevalt põhjendamatu kostja tuginemine hageja poolt müügilepingu punkti 3.4.2 rikkumisele, kuna Xxx dokumentatsiooni vastavuse eest tegelikkusele vastutas ka kostja ise.
32.Kohtu hinnangul puuduvad hagejal kohustused kostja ees, mida kostja sai tema vastu olevate nõuetega tasaarvestada. Hageja ei ole rikkunud müügilepingut ega juhatuse liikme kohustusi, kuivõrd müügilepingu esemeks olevad aktsiad ei olnud puudustega ning hageja ei ole aktsiaseltsile kahju tekitanud. Samuti ei ole hagejal kostja ees laenulepingust või alusetust rikastumisest tulenevaid kohustusi, mille täitmist kostja saaks nõuda. Eeltoodust tulenevalt on hagi 7391,83 euro põhinõude ulatuses põhjendatud. Viivisenõue
33.Hageja on taotlenud kostjalt ka viivise väljamõistmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik
2-18-15394 rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
34.Müügilepingu p. 5.2.1. kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale ostuhinnast 10 000 eurot 30.10.2015 ning p. 5.2.2. kohaselt 32 000 eurot 31.12.2015. Müügilepingu p.5.5 kohaselt on ostuhinna tähtajaks tasumata jätmise eest ette nähtud viivis määras 0,1 % päevas tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja arvestuste kohaselt on kostja olnud 30.10.2015 möödumisega viivituses 10 000 euro tasumisega hagiavalduse esitamise ajaks 1077 päeva, s.o summas 10 770 eurot. 31.12.2015 möödumisega on kostja olnud 32 000 euro tasumisega viivituses (hagi esitamise seisuga) 801 päeva, s.o viivise summa 32480 eurot. Hageja on arvestanud seega viivist kokku summas 43 250 eurot. Hageja nõuab, hea usu põhimõttest lähtudes nõuab kostjalt viivist tähtajaks tasumata ostuhinna summas, s.o 42 000 eurot. Vaidlus puudub selles, et kostja on rikkunud rahalise kohustuse täitmise kohustust.
35.Kostja on palunud vähendada viivist mõistliku suuruseni. Kostja tugineb sellele, et hageja viivisenõue 42 000 eurot on ebamõistlikult suur, võrreldes 7300 euro suuruse põhinõudega. Hageja varalised huvid ei kaalu üles kostja olukorda, sest hagejale ei ole tekkinud mistahes kahju; hageja nõuab kostjalt viivise tasumist seonduvalt selle ettevõtte aktsiatega, millisele hageja on kahju tekitanud; hageja nõue on suures ulatuses täidetud; hageja on kostjale jätnud mulje, et ta viivist ei nõua; hageja oli nõus, et nõude maksmapanek viibib, kui ei vaidlustanud nõude realiseerimiseks alustatud täitemenetluse peatamist; kostja majanduslik seisund on raske. Hageja leiab, et põhinõudega samas suuruses viivis ei ole ebaproportsionaalselt suur, samuti ei ole see ka ettevõtja jaoks objektiivselt väga suur summa. Suuresti erinev ei ole ka poolte varaline seis, kuivõrd ka kostjale kuulub kinnistu, samuti ainuisikuliselt mitu märkimisväärse käibega (Xxx käive 2018 IV kvartalis üle 460 000 euro) äriühingut. Samuti leiab hageja, et ei ole nõude esitamisega kaua viivitanud. Nõude põhjendatuse üle on vaieldud juba aastast 2016 (sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetlus) ning tolles menetluses on esitatud samad vastuväited, mis kostja praeguses menetluses. Hageja palub jätta viivise vähendamise taotluse rahuldamata.
36.Viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule (VÕS § 113 lg 8), mille järgi tuleb taotluse lahendamisel arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust kohustatud isiku poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
37.Esmalt märgib kohus, et ekslik on kostja väide selle kohta, nagu nõuaks hageja viivist 42 000 eurot 7300 euro suuruselt põhinõudelt. Asjaolu, et praeguseks on hageja põhinõue täitmata summas 7391,83, ei muuda seda, et hagiavalduse esitamise seisuga oli kostjal täitmata põhinõue 42 000 eurot. Vaidluse all ei ole, et põhinõue sai täitemenetluses saadud tulemist osaliselt täidetud alles pärast hagi esitamist. Seetõttu ei ole asjakohased ka kostja väited, mille kohaselt nõudvat hageja põhinõuet ületava viivise hüvitamist. Viivisenõue 42 000 eurot ei ole seega kohtu hinnangul ebaproportsionaalselt suur. Viivis 0,1% päevas tasumata põhinõudelt on 4,5 korda suurem VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisest. Kohtupraktikas on leitud, et tarbija korral on eelduslikult ebamõistlik suur viivis, mis ületab seadusjärgset viivist enam, kui kolm korda. Praegusel juhul nähtub asjas esitatud
2-18-15394 tõenditest, et kostja näol ei ole tegemist tarbijaga ning vaidlusalune müügileping on sõlmitud poolte kutse- ja majandustegevuse raames. Eelduslik maksimaalne lubatud viivis tarbija puhul (praegu 0,066% päevas) ei ole ka oluliselt väiksem lepingus kokku lepitud viivisemäärast 0,1% päevas. Seetõttu ei ole kokku lepitud ja nõutud viivise määr ka ebamõistlikult suur. Hagis on nõutud viivist kuni hagiavalduse esitamiseni. Hageja olnuks õigustatud nõudma viivist ka pärast hagiavalduse esitamist TsMS § 367 alusel. Hageja seda nõudnud ei ole ning on vähendanud ka viivist, võrreldes selle õigustatud ulatusega. Kohus leiab, et viivise väljamõistmise eelduseks ei ole õigustatud isikul kahju tekkimine. Koosmõjus teiste asjaoludega võib see aga mõningal juhul olla aluseks viivise vähendamisele. Kohtu hinnangul ei ole leidnud asjas tõendamist see, et hageja vastutab puudustega aktsiate müügi eest, samuti et viivise tasumist nõutakse seoses selle ettevõtte aktsiatega, millisele hageja on kahju tekitanud. Kohtu hinnangul ei anna viivise vähendamiseks alust ka asjaolu, et täitemenetluse tulemusel on suur osa põhinõudest täidetud. Ühestki tõendist ei nähtu, et hageja oleks jätnud kostjale mulje, et ei kavatse viivist nõuda. Hagi tagamise määruse, millega täitemenetlus peatati, vaidlustamata jätmist ei saa kohtu hinnangul mingil moel pidada nõusolekuks selleks, et nõude täitmine viibib. Kohus märgib, et asjas esitatud tõenditest nähtuvalt on viivise suurus tulenenud eeskätt kostja enda poolt astumata jäänud sammudest. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis takistanuks kostjal nõuet kasvõi osaliselt täita või majanduslike raskuste korral hagejaga nõude täitmiseks maksegraafikut sõlmida. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole kostja nõuet vabatahtlikult mingis ulatuses täitnud ning on käesoleva menetlusega püüdnud täitmist veelgi edasi lükata. Kostja käitumine praeguses menetluses ei ole olnud kohtu hinnangul hea usuga kooskõlas. Tsiviilasjas nr 2-16-4582, milles kohus vaatas läbi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, on kohus tuvastanud, et kostjal puudusid nõuded, millega tasaarvestada hageja nõue. Kostja, kes ei olnud tolles tsiviilasjas menetlusosaline, on kasutanud ära olukorda, et kohtuotsus on tsiviilkohtumenetluses siduv üksnes konkreetse hagi piires ja selle asja menetluses osalenud poolte jaoks (seega mitte kostja jaoks) ning tulnud välja samade vastuväidetega, millele kohus on juba hinnangu andnud. Asjaolu, et kostjat esindab praeguses menetluses vandeadvokaat, ei viita samuti kostjale kui majanduslikes raskustes menetlusosalisele. Samuti kuulub kostjale kinnisvara (hagile lisatud kinnistusraamatu väljavõte), mille arvelt saab eelduslikult täita hageja nõude.
38.Kaaludes kõiki asjaolusid kogumis, leiab kohus, et viivise vähendamise taotlus ei ole põhjendatud. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 42 000 eurot.
39.Tsiviilasjas on 17.07.2019. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõusid. Kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus TsMS § 445 lg 2 kohaselt kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõude tühistamist hagi rahuldamise korral. Kohus jätab hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna ning tühistab abinõu taotluse esitamisel. Menetluskulud
40.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse
2-18-15394 kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hageja menetluskulud kostja kanda.
41.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda sama paragrahvi lg 11 kohaselt selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad TsMS § 175 lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Viidatud piirmäära käesoleval hetkel kehtestatud ei ole.
42.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja menetluskulu järgmine: riigilõiv 1100 eurot, lepingulise esindaja kulu kokku 14,75 töötunni ulatuses tunnihinnaga 110 eurot, kokku 1622,50 eurot.
43.Kohtu hinnangul on hageja õigusabi tunnitasu 110 eurot põhjendatud ning selle suurus vastab kohtupraktikas mõistlikuks peetule. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu, mille hüvitamist taotletakse, põhjendatud täies ulatuses. Seega on hageja menetluskulu põhjendatud kokku summas (1100+1622,50) 2722,50 eurot.
44.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
45.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.