Euromaklerid OÜ hagi Eks Invest OÜ vastu 4800 euro ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
5358,7 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Euromaklerid OÜ (registrikood xxx) Lepinguline esindaja J. P.
Kostja
EKS Invest OÜ (registrikood xxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman
Viimase kohtuistungi aeg
19.08.2019
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Määrata menetluskulud hageja kanda.
3.Mõista hagejalt Euromaklerid OÜ (registrikood xxx) kostja EKS Invest OÜ (registrikood xxx) kasuks välja menetluskulude hüvitis 1 653,6 eurot.
4.Mõista hagejalt Euromaklerid OÜ (registrikood xxx) kostja EKS Invest OÜ (registrikood xxx) kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Euromaklerid OÜ (hageja) esitas 20.02.2017 EKS Invest OÜ (kostja) vastu hagi, nõudes 4 800 euro ja viivise väljamõistmist. Hageja nõue põhineb juunis 2015.a suuliselt sõlmitud töövõtulepingul, mille alusel kostja pidi korraldama Karla maaüksuse (registriosa 6800902) detailplaneeringu koostamise. Kostja 07.09.2015 arve nr 7092015 alusel tasus hageja kostjale 09.09.2015 ettemaksu 4 800 eurot. 2016.a juunis sai hageja teada, et kostja pole kokkulepitud töid teinud. Hageja nõuab ettemaksu ja sellelt alates 09.09.2016.a arvestatud seadusjärgse viivise väljamõistmist. Hageja tasus kostjale ka muude tööde eest, millise tasu saamise õigust ta ei vaidlusta.
4.Harju Maakohus taastas 08.06.2017 määrusega menetluse.
5.Kostja vaidles hagile vastu 31.05.2017 esitatud vastusega. Kostja eitas vaidlusaluse töövõtulepingu sõlmimist. Kostja väitel konsulteeris ta hagejat käsunduslepingu alusel, andes detailplaneeringu koostamisega seoses nõu ja koostades hoonete eskiise. Hageja ei ole andnud kostjale volitust detailplaneeringuga seotud asjaajamiseks, mistõttu kostja poleks kuidagi saanud hageja poolt väidetud töövõtuülesandeid täit. Kostja esitas
hagejale kokku kolm arvet, millest ühe jättis hageja alusetult tasumata. Kostja ütles seetõttu lepingu üles ja lõpetas tööde tegemise.
6.Hageja vastas kostjale 27.06.2017 avaldusega.
7.14.03.2019 teatas kohus pooltele kohtukoosseisu muutumisest ja selgitas menetluse seisu ning tõendamiskoormist.
8.Kostja põhjendas oma seisukohti täiendavalt 28.03.2019 avaldusega.
9.Hageja kordas 04.04.2019 avalduses, et vaidlusalune makse oli tehtud juunis 2015.a suuliselt sõlmitud detailplaneeringu koostamise töövõtulepingu alusel ettemaksuna ning taotles selle tõendamiseks tunnistaja D. K. ülekuulamist. Kostja vaidles 09.04.2019 avaldusega tunnistaja ülekuulamisele vastu.
10.Kohus rahuldas 24.04.2019 määrusega tunnistaja ülekuulamise taotluse. Ühtlasi andis kohus kostjale korraldusi esitatud tõendite asjakohasuse selgitamiseks. Kohus teatas eelmenetluse lõpetamisest seisuga 15.05.2019.
11.Kostja selgitas esitatud tõendite asjakohasust 15.05.2019 avaldusega ja esitas täiendavaid tõendeid. Ühtlasi taotles kostja oma seadusliku esindaja juhatuse liikme S. A. ülekuulamist vande all.
12.Kohus arutas asja 19.08.2019 kohtuistungil. Kohus kuulas üle tunnistaja D. K.. Hageja taotles istungil oma juhatuse liikme vande all ülekuulamist. Kohus andis nõusoleku seaduslike esindajate vande all ülekuulamiseks tingimusega, et mõlema poole seaduslikud esindajad kuulatakse üle. Kostja ei olnud sellega nõus ja kohus keeldus juhatuse liikmete ülekuulamisest vande all (protokolli lk 12). Otsuse põhjendused
13.Kohus leiab, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
14.Vaidlusaluse lepingu tingimuste sisu tõendamine on hageja tõendamiskoormis (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1. Hageja pole seda täitnud.
15.Mõlema poole väitel sõlmiti vaidlusalune leping suuliselt. Kostja seaduslik esindaja S. A. selgitas 19.08.2019 kohtuistungil, et esialgu oli kavas leppida kokku detailplaneeringu koostamise töö ja selle kohta saatis tema hagejale ka lepingu projekti. Järgnevalt otsustas hageja seda lepingut mitte sõlmida ja tellis hoopis konsultatsioone ja hoonete eskiiside koostamise töid. A. väitel oli hagejal kavas kinnistu võõrandada ja ta ei soovinudki ise detailplaneeringu muutmist taotleda. Kostja poolt tehtavad tööd lepiti kokku jooksvalt. Vaidlusalune arve oli ettemaksuarve. Kui selle ulatuses tööd tehtud said, siis esitas kostja uue arve. Kohtu arvates on see selgitus usutav arvestades, et hageja
tasus kostjale täiendavalt veel 03.11.2015 arve (tl 93 ja 94). Vaidlusaluse arvega kaetud tööd pidid enne järgmise arve esitamist tehtud olema.
16.Tunnistaja D. K. väitel sõlmiti leping kirjalikult vastavalt kostja poolt koostatud projektile (19.08.2019 kohtuistungi protokolli lk 4. Kirjaliku lepingu projekti saatmine nähtub ka S. A. 01.06.2015 e-kirjast D. K. – tl 101). Tunnistaja väitel allkirjastas lepingu hageja nimel juhatuse liige R. K.. Tunnistaja väitel oli lepingu sisuks detailplaneeringu muutmine. Tulenevalt eelmises punktis (käesoleva otsuse p 15) kirjeldatust ei loe kohus tunnistaja ütlusi usaldusväärseks. Tunnistaja ütlused on vastuolus mõlema poole väitega, et leping sõlmiti suuliselt. Kostja on esitanud kohtule hulgaliselt tõendeid selle kohta, et ta tegi hagejale töid hoonete eskiiside ja asendiplaanide koostamiseks ning et selle üle on toimunud poolte vahel ka suhtlus (tl 68-91, 102-166). Tõendeid pole aga esitatud detailplaneeringu muutmist ettevalmistava asjaajamise kohta, mis muudab eluliselt ebausutavaks tunnistaja väite selle ülesande täitmise kokkuleppe kohta.
17.Tunnistaja K. väitel kirjutas tema kostjale, et „vaja detailplaneering lõpetada ja maju hakata ehitama“ (protokoll lk 6). Seda väidet dokumentaalsed tõendid ei kinnita. Pooltel tekkisid erimeelsused hoonete eskiiside ja asendiplaanide koostamise töö tasu osas (15-21.03.2016 e-kirjad, tl 98-99), mitte detailplaneeringu muutmise ettevalmistamise asjaajamise tööde tegemata jätmise pärast.
18.Pole usutav, et detailplaneeringu muutmise ettevalmistamise (planeerimismenetluse asjaajamise) kohta ei toimunud ligi aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist mingit suhtlust ning et hageja sai alles 2016.a suvel kohaliku omavalitsuse kaudu üllatuslikult teada, et detailplaneeringu muutmiseks pole midagi tehtud. Hageja pole lükanud ümber ka kostja väidet, et mingisuguseid volitusi detailplaneeringu muutmise asjaajamiseks temale antud pole. Ilma kinnisasja omaniku volituseta ei olekski kostja saanud kohalikus omavalitsuses detailplaneeringu muutmiseks toiminguid teha. Kinnisasja omaniku osalemine planeerimismenetluses on planeerimisseaduse § 127 lg 2 järgi kohustuslik.
19.Käsundi raames teostatud nõustamisele - mitte töövõtule - viitab ka vaidlusaluses arves teenuse kirjeldamiseks kasutatud sõna „konsultatsiooniteenus“ (tl 8).
20.Kokkuvõttes on kohus arvamusel, et tunnistaja D. K. ütluste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärselt kindlaks vaidlusaluse lepingu sisu vastavust hageja poolt väidetule. Esitatud tõendid toetavad hoopis kostja väiteid käsundilaadsete ülesannete jooksva kokkuleppimise ja täitmise kohta. Kuna tõendamiskoormist vaidlusaluse lepingu sisu osas kannab hageja, tuleb kahtlused tõlgendada tema kahjuks. Pole tõendatud, et vaidlusalune 09.09.2015 makse kostjale oli tehtud ettemaksuna tööde eest, mille kostja jättis tegemata.
21.Kuna hagi jäetakse rahuldamata, määrab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud tema kanda.
22.19.08.2019 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub kostja mõista hagejalt välja tema lepingulise esindaja tasu hüvitamiseks 1 653,6 eurot (käibemaksuta). Kostja esitas üksikasjaliku nimekirja menetlustoiminguteks kasutatud õigusabi aja kohta.
Kokku on kostja esindaja töö maht olnud 12,72 tundi. Tasu on arvestatud tunnitasumäära 130 eurot (käibemaksuta) alusel. Kohtu arvates on tööaeg põhjendatud ja tunnitasumäär pole ebamõistlikult suur. Hageja lepingulise esindaja töömaht oli 19.08.2019 menetluskulude nimekirja kohaselt 29 tundi ja esindajale makstud tasu kokku 3 480 eurot. Kohtu hinnangul ei olnud kostja esindamiseks objektiivselt vajalik töömaht käesolevas tsiviilasjas väiksem hageja omast. Menetluskulu, mille hüvitamist kostja nõuab, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalik. Kohus mõistab seega hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 1 653,6 eurot.
23.Kostja taotluse alusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/
Ants Mailend kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.