Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-19-3965
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. september 2019.a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Piret Raik
Kohtuasi
V. G.i hagi OÜ Zerpanto Grupp vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja võla 30 080 euro nõudes
Hagihind
33 580 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja :
V. G. (IK xxx, xxx)
Hageja lepinguline esindaja:
Maksim Fedotov (Maksim Fedotov Õigusbüroo OÜ, Keskallee 16-1, 30322 Kohtla-Järve; e-post: [email protected])
Kostja:
OÜ Zerpanto Grupp (RK 10702163, Kaare tn 19-38, 41534 Jõhvi)
Kostja seaduslik esindaja:
A. B. (juhatuse liige) (xxx)
Kostja lepinguline esindaja:
Andres Kuusk (Asjacom OÜ, Jaama 3-9, 41533 Jõhvi; e-post: [email protected])
Jätta V. G.i hagi rahuldmata.
Poolte menetluskulud jätta hageja V. G.i kanda.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Rendilepingu § 1 lg 1 kohaselt oli renditasu 640 eurot iga kuu. Hageja leiab, et talle vara tagastamisega viivitamisega tekitatud kahju ajavahemiku eest 01.03.2015 -31.01.2019.a. (so 47 kuud) on 30 080 eurot. Hageja palub kohustada kostjat tagastama hagejale ruumid – ehitusbaas aadressil xxxja välja mõista kostjale hagejale tekitatud kahju VÕS § 335 alusel 30 080 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
05.04.2018.a. otsuse p-s 10, mille kohaselt hakkas hageja korraldama baasi tööd ja kasutust ning andis osa üüritud baasist kolmanda isiku kasutusse. Maakohus tuvastas, et hageja andis üüritud asjal paiknenud angaari nr 2 kolmanda isiku kasutuse ja see piiras üüritud asja kasutamise võimalust. Tegu on lepingu rikkumisega ja lepingu p 6 ja VÕS § 313 lg 1 koostoimes tekkis kostjal õigus üürileping üles öelda. Ringkonnakohus leidis, et pooltel ei olnud mõlemapoolset huvi üürisuhte jätkumiseks. Hageja esitas kostjale teate, kus märkis, et nõuab muuhulgas angaari nr 1 võtme tagastamist ning plaanib angaari anda kasutusse ükskõik kellele. Samuti teatas 2014. a kolmas isik X OÜ, et kasutab kinnisasjal asuvat kaarhalli nr 2. Seega tsiviilasjas nr 2-16-4234 leidis kinnitust, et üüritud vara asus hageja otsese valduses ja mõjusfääris. Rendilepingu erakorralise ülesütlemise teates paluti rendileandjal või tema esindajal ilmuda lepingu erakorralise ülesütlemise akti koostamisele 01.03.2015. Ülesütlemise akt koostati ja allkirjastati rentniku ja V.O. poolt, kuna rendileandja ega tema esindaja määratud tähtajaks so 01.03.2015 kell 10-12 baasi üleandmisele ei ilmunud. Hageja avaldas kohalikus reklaamajalehes Panorama nr 2 9-15 jaanuar 2015 (01 04) lk 17 rubriigis teated üüritud baasi üürileandmise kuulutuse ja 23.01.2015 kinnisvarabüroo Uus Maa kutselise kinnisvaramaakleri I. K. vahendusel kostjale üüritud baasi rendi/müügikuulutuse veebilehel WWW.kv.ee.
Kostja vaidleb nõudele vastu ja väidab, et renditud ruumid tagastati juba enne rendilepingu lõppemist ning hageja taastas oma valduse kogu üürile antud baasi osas hiljemalt detsembris 2014.a. Eeltoodut kinnitab kostja arvates tsiviilasjas nr 2-16-4234 otsuse p 10, mille kohaselt hakkas hageja korraldama baasi tööd ja kasutust ning andis osa üüritud baasist kolmanda isiku kasutusse. Maakohus tuvastas, et hageja andis üüritud asjal paiknenud angaari nr 2 kolmanda isiku kasutuse ja see piiras üüritud asja kasutamise võimalust. Tegu on lepingu rikkumisega ja lepingu p 6 ja VÕS § 313 lg 1 koostoimes tekkis kostjal õigus üürileping üles öelda. Ringkonnakohus leidis, et pooltel ei olnud mõlemapoolset huvi üürisuhte jätkumiseks hageja esitas kostjale teate, kus märkis, et nõuab muuhulgas angaari nr 1 võtme tagastamist ning plaanib angaari anda kasutusse ükskõik kellele. Samuti teatas 2014. a kolmas isik Baltic Vision OÜ, et kasutab kinnisasjal asuvat kaarhalli nr 2 (tl 33).
Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ 23.01.2015.a kuulutus xxxäripinna (laoruumide, angaaride, garaažibokside, kontoriruumide ja sauna) üürile andmiseks (tl 98) kinnitab kohtu hinnangul samuti asjaolu, et jaanuaris 2015 olid ruumid vabad ja hageja valduses.
Kostja leiab, et menetlusabi andmine hagejale tuleb tühistada kuna tema arvates on hageja esitanud maakohtule ebaõigeid andmeid oma sissetulekute kohta. Kohus osundab, et vastavalt TsMS § 190 lg 4 kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetlusabi määruse vaidlustamise õigus on menetlusabi taotlejal või saajal või Eesti Vabariigil Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse (TsMS § 191 lg 1). Menetluse vastaspoolel menetlusabi andmise vaidlustamise õigust ei ole. Kohus võib menetlusabi andmise tühistada TsMS § 189 lg 1 toodud alustel. Sama paragrahvi lg 2 järgi kannab menetlusabi andmise tühistamise korral menetlusabi saanud menetlusosaline oma menetluskulud täies ulatuses. Ainuüksi kostja paljasõnalised väited ebaõigete andmete esitamisest menetlusabitaotluses ei anna alust menetlusabi andmise tühistamiseks, küll aga saab kohus menetlusabi andmise aluseks olnud asjaolusid uuesti kontrollida menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.