OÜ Zerpanto Grupp (RK 10702163, Kaare tn 19-38, 41534 Jõhvi)
Kostja seaduslik esindaja:
A. B. (juhatuse liige) (xxx)
Kostja lepinguline esindaja:
Andres Kuusk (Asjacom OÜ, Jaama 3-9, 41533 Jõhvi; e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
Jätta V. G.i hagi rahuldmata.
Poolte menetluskulud jätta hageja V. G.i kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30. aprillil 2009.a. aadressil xxx asuva ehitusbaasi rendilepingu. Lepingu kohaselt oli OÜ-l Zerpanto Grupp õigus rentida ja kasutada territooriumil asuvaid ruume ning kohustus tasuda igakuiselt renditasu 10 000 krooni (ehk 640 eurot) vastavalt rendilepingu § 1 lg 1. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilasjas nr 2-16-4234 tehtud otsuse kohaselt kaotas rendileping kehtivuse 01. märtsist 2015 rentniku OÜ Zerpanto Grupp initsiatiivil (lepingu ülesütlemine).
2.Rendilepingu sõlmimisel andis hageja kostja kasutusse xxx territooriumil asuvad ruumid: - remondisüvendiga garaažiboks – 150 m2 ; - süvendita garaažiboks- 150 m2; - garaažiboks-ladu – 70 m2 ; - 2-korruselione haldushoone: 5 kabinetti, olmeruumid, saun – 190 m2 ; - alumiiniumangaar nr 1- 370 m2 ; - alumiiniumangaar nr 2, garaažiboksiga-370 m2 ; - pääsla- 50 m2 ; - haldushoone taga asuv külmboks – 280 m2 ; - haldushoone taga asuv ajutine boks (6x12 m) – 70 m2. Usaldusjuhtimise lepingu ja põhivahendite üleandmise-vastuvõtmise akti alusel anti loetletud ruumid üle kostja kasutusse. Pärast võtmete üleandmist tekkis kostjal täielik ja ainuisikuline juurdepääs baasi territooriumile ja kõikidesse sealsetesse ruumidesse. Rendilepingu lõpetamisel 01. märtsil 2015.a. pidi rentnik tagastama kõik ruumid selle omanikule V. G.ile. Rentnik seda ei teinud, rikkudes VÕS § 334 lg 1 sätestatut. Tammiku 12 a territooriumil asuvad ruumid on seniajani kostja valduses. Hageja pöördus kostja poole nõudega tagastada renditud ehitusbaasi ruumid. Kostja hageja 04.12.2018.a. kirjale ei ole vastanud. Juhindudes AÕS § 80 pöördus hageja kohtusse kohustamaks kostjat üle andma ruumid.
3.Kuivõrd alates 01.märtsist 2015.a. asub hagejale kuuluv vara kostja valduses ilma õigusliku aluseta, on rentnik tekitanud hagejale kahju. Vastavalt VÕS § 335 kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. Kui rendilepingu lõpetamisel oleks kostja tagastanud hagejale tema vara, oleks hagejal seda võimalik käsutada ning saada sellest kasumit.
Rendilepingu § 1 lg 1 kohaselt oli renditasu 640 eurot iga kuu. Hageja leiab, et talle vara tagastamisega viivitamisega tekitatud kahju ajavahemiku eest 01.03.2015 -31.01.2019.a. (so 47 kuud) on 30 080 eurot. Hageja palub kohustada kostjat tagastama hagejale ruumid – ehitusbaas aadressil xxxja välja mõista kostjale hagejale tekitatud kahju VÕS § 335 alusel 30 080 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
4.Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu. Hageja leiab, et nõue kostja vastu tuleneb seadusest mitte tehingust ning aegumise kohaldamisel tuleb lähtuda TsÜS § 149 sätetest. Seadusest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on 10 aastat, seega hageja nõue aegunud ei ole. Kuigi rendileping tunnistati kohtuotsuse alusel lõppenuks alates 01.03.2015, jäi hagejale kuuluv vara kostja valdusse. Kui rendilepingu lõppemisel oleks kostja tagastanud hagejale tema vara, oleks hagejal võimalus olnud seda käsutada. Nõude aegumine peatus tsiviilasja nr 2-16-4234 läbivaatamise ajaks, kuivõrd ka selle vaidluse raames vaadati läbi küsimust kas pidada poolte vahel sõlmitud rendilepingut lõpetatuks ja mis kuupäevast. Hageja leiab, et kostja väide nagu oleks hageja taastanud valduse baasile, ei vasta tegelikkusele. Üürilepingu erakorralise ülesütlemise akti kohaselt andis kostja esindaja A. B. angaari nr 1 võtmed üle hageja pojale I. G.ile, angaari nr 2 võtmed aga OÜ X valvurile, kellelegi H.. Hagejale jääb arusaamatuks, miks anti võtmed üle hageja pojale, lepingu pooleks oli hageja mitte tema poeg. I. G. ei ole kunagi esindanud hageja huvisid poolte vahel sõlmitud lepingu täitmisel. OÜ X rentis angaari nr 2 ja maksis hagejale renditasu, kuid rendiruume pakkus kostja ise. Hagejale on teadmata, millist tasu sai selle eest kostja OÜ-lt X. Kuna kostja andis angaari nr 2 võtmed üle X valvurile, tõestab hageja arvates, et peale 01.03.2015 jätkas kostja hageja vara valdamist. Üürilepingu erakorralise ülesütlemise aktist tuleneb, et kostja kasutas vaid angaare nr 1 ja 2, järelikult muud ruumid jäid tema kasutusse ning hageja valdusse ei tagastatud. Kostja lisatud kuulutuste osas märgib hageja, et usalduslepingu alusel oli kostjal õigus hageja nõusolekul anda renditud ruume allrendile. Kohtule esitatud kuulutustest ei nähtu, kes avaldas need kuulutused. Hageja arvab, et kuulutused avaldati kostja enda initsiatiivil.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 30.04.2009.a. sõlmitud rendileping on kostja poolt erakorraliselt üles öeldud alates 01.03.2015.a. Üürilepingu erakorralise ülesütlemise tuvastas Tartu Ringkonnakohus oma 05.04.2018.a otsuse p 8. Ringkonnakohus märkis, et kostja tegi 09.01.2015 hagejale erakorralise ülesütlemisavalduse alates 01.03.2015.a. rendileping erakorraliselt üles öelda. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Hageja on esitanud oma nõude tulenevalt poolte vahel 30.04.2009 sõlmitud rendilepingust, mille kostja alates 01.03.2015.a erakorraliselt üles ütles. Hageja esitas hagiavalduse 14. märtsil 2019.a , hageja nõue on aegunud. Kostja palub kohtul kohaldada aegumise kohta sätestatut ja hagi jätta rahuldamata.
6.Hageja nõuab kostjalt üüritud ruumide tagastamist ja hüvitist asjade tagastamisega viivitamise eest. Kostja selgitab, et hageja taastas oma valduse kogu üürile antud baasi osas hiljemalt detsembris 2014.a. Nimetatud asjaolu on kinnitust leidnud ka tsiviilasja nr 2-16-4234
05.04.2018.a. otsuse p-s 10, mille kohaselt hakkas hageja korraldama baasi tööd ja kasutust ning andis osa üüritud baasist kolmanda isiku kasutusse. Maakohus tuvastas, et hageja andis üüritud asjal paiknenud angaari nr 2 kolmanda isiku kasutuse ja see piiras üüritud asja kasutamise võimalust. Tegu on lepingu rikkumisega ja lepingu p 6 ja VÕS § 313 lg 1 koostoimes tekkis kostjal õigus üürileping üles öelda. Ringkonnakohus leidis, et pooltel ei olnud mõlemapoolset huvi üürisuhte jätkumiseks. Hageja esitas kostjale teate, kus märkis, et nõuab muuhulgas angaari nr 1 võtme tagastamist ning plaanib angaari anda kasutusse ükskõik kellele. Samuti teatas 2014. a kolmas isik X OÜ, et kasutab kinnisasjal asuvat kaarhalli nr 2. Seega tsiviilasjas nr 2-16-4234 leidis kinnitust, et üüritud vara asus hageja otsese valduses ja mõjusfääris. Rendilepingu erakorralise ülesütlemise teates paluti rendileandjal või tema esindajal ilmuda lepingu erakorralise ülesütlemise akti koostamisele 01.03.2015. Ülesütlemise akt koostati ja allkirjastati rentniku ja V.O. poolt, kuna rendileandja ega tema esindaja määratud tähtajaks so 01.03.2015 kell 10-12 baasi üleandmisele ei ilmunud. Hageja avaldas kohalikus reklaamajalehes Panorama nr 2 9-15 jaanuar 2015 (01 04) lk 17 rubriigis teated üüritud baasi üürileandmise kuulutuse ja 23.01.2015 kinnisvarabüroo Uus Maa kutselise kinnisvaramaakleri I. K. vahendusel kostjale üüritud baasi rendi/müügikuulutuse veebilehel WWW.kv.ee.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
8.Esmalt käsitleb kohus kostja vastuväidet haginõude aegumise kohta. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on aegunud ja viitab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kostja märgib, et hageja on esitanud oma nõude tulenevalt poolte vahel 30.04.2009 sõlmitud rendilepingust, mille kostja alates 01.03.2015.a erakorraliselt üles ütles. Hageja esitas hagiavalduse 14. märtsil 2019.a., seega on hageja nõue on aegunud. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel Seega ei või TsÜS § 143 järgi kohus kohaldada aegumist omal algatusel (vt nt Riigikohtu 24.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-12, p 15, 18.03.2015.a. 3-2-1-180-14), kuid aegumistähtaja kulgemise alguse teeb kohus esitatud asjaolude alusel kindlaks, tuginedes sellekohastele aegumist reguleerivatele sätetele. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kui kostja on taotlenud aegunise kohaldamist ja tuvastatud on asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb jätta hagi rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vaja nõude olemasolu tuvastada ka siis kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile ka muid vastuväiteid (nt 3-2-1-131-07, p 12) Aegumisele tuginev kostja peab tõendama aegumistähtaja algust ja möödumist ning kui aegumise algus on seotud hageja teadmise või teadma pidamisega, siis ka seda (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-62-09 p 13). Hageja peab aga tõendama aegumise peatumist või katkemist.
9.Hageja leiab, et tegemist ei ole mitte tehingust, vaid seadusest tuleneva nõudega, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 149 kohaselt 10 aastat Hageja nõue on küll seotud poolte vahel 30.04.2009.a. sõlmitud rendilepinguga, kuid kuna kostja lõpetas lepingu 01.03.2015, pidi ta ka tagastama hagejale renditud ruumid, mida kostja ei teinud. Nõuded, mis on seotud hagejale vara tagastamisega tulenevad seadusest, mitte tehingust. Nõude aegumine peatus tsiviilasja nr 2-16-4234 läbivaatamise ajaks, kuivõrd ka selle vaidluse raames vaadati läbi küsimust kas pidada poolte vahel sõlmitud rendilepingut lõpetatuks ja mis kuupäevast.
10.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist üürileandja lepingulise nõudega üürniku vastu asja tagastamiseks, ning nõudele on kohaldatav TsÜS § 146 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg. Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel 30.04.2009.a. sõlmitud rendileping on kostja poolt üles öeldud 01.03.2015. aastal (tuvastatud Tartu Ringkonnakohtu 05.04.2018.a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-4234 p 8, 10 (tl 29-35), otsus jõustus 05.09.2018.a.). Hageja on esitanud kostja vastu VÕS § 334 lg 1 tuleneva nõude. Eeltoodu näol ei ole tegemist seadusest tuleneva nõudega nagu väidab hageja, vaid lepingulise nõudega. Nõude eeldus on, et poolte vahel eksisteeris leping, mis lõppes. Eeltoodust tulenevalt kehtivad nõude aegumise suhtes tehingust tuleneva nõude aegumist reguleerivad sätted. Tsiviilasjas nr 2-16-4234 oli vaidluse esemeks muuhulgas rendilepingu kehtivus (kas on kostja poolt kehtivalt üles öeldud ja kas kostjal on täitmata kohustusi hageja ees). Tartu Ringkonnakohus leidis, et rendileping öeldi kehtivalt üles 01.03.2015, ringkonnakohtu lahend jõustus 05.09.2018.a. Kuivõrd viidatud tsiviilasjas tugines rendilepingu lõppemisele kostja OÜ Zerpanto Grupp (hageja seisukoht oli menetluses, et rendileping kehtib) ja lepingu ülesütlemine leidis kinnitust kohtulahendi jõustumisega, ei saanud hagejal enne kohtulahendi jõustumist olla teadmist nõude võimaliku aegumistähtaja algusest alates 01.03.2015. Kohus on seisukohal, et aegumistähtaja algust tuleb hakata lugema alates 05.09.2018.a. ehk kohtuotsuse jõustumisest, millega tehti kindlaks rendilepingu kehtiv lõppemine. Eeltoodust tulenevalt ei ole aegumine katkenud ega peatunud nagu väidab hageja. Kuivõrd aegumistähtaja algus oli 05.09.2018.a. ja käesolev hagi esitati maakohtule 15.03.2019.a, ei ole hageja nõue aegunud.
11.Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid 30.04.2009.a. rendilepingu, mille kohaselt hageja V. G. andis OÜ-le Zerpanto Grupp rendile kinnistu ehitusbaasiga asukohaga xxx (tl 9-22). Kostja ütles lepingu üles 01.03.2015.a. Hageja väitel ei tagastanud rentnik rendilepinguga tema kasutusse antud ruume, rikkudes sellega VÕS § 334 lg 1 sätteid. Vastavalt VÕS § 334 lg 1 peab üürnik üüritud asja pärast lepingu lõppemist koos päraldistega tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Seega hetkest, mil üürileping enam ei kehti, kasutab üürnik asja ilma õigusliku aluseta. Nõude eeldus on et poolte vahel eksisteeris üürileping, mis lõppes. Üürilepingu lõppedes tekib üürnikul asja tagastamise kohustus ning kui üürnik kohustust ei täida, tekib üürileandjal õigus asja tagastamist hageda.
Kostja vaidleb nõudele vastu ja väidab, et renditud ruumid tagastati juba enne rendilepingu lõppemist ning hageja taastas oma valduse kogu üürile antud baasi osas hiljemalt detsembris 2014.a. Eeltoodut kinnitab kostja arvates tsiviilasjas nr 2-16-4234 otsuse p 10, mille kohaselt hakkas hageja korraldama baasi tööd ja kasutust ning andis osa üüritud baasist kolmanda isiku kasutusse. Maakohus tuvastas, et hageja andis üüritud asjal paiknenud angaari nr 2 kolmanda isiku kasutuse ja see piiras üüritud asja kasutamise võimalust. Tegu on lepingu rikkumisega ja lepingu p 6 ja VÕS § 313 lg 1 koostoimes tekkis kostjal õigus üürileping üles öelda. Ringkonnakohus leidis, et pooltel ei olnud mõlemapoolset huvi üürisuhte jätkumiseks hageja esitas kostjale teate, kus märkis, et nõuab muuhulgas angaari nr 1 võtme tagastamist ning plaanib angaari anda kasutusse ükskõik kellele. Samuti teatas 2014. a kolmas isik Baltic Vision OÜ, et kasutab kinnisasjal asuvat kaarhalli nr 2 (tl 33).
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. V. G. väidab hagiavalduses, et kostja ei ole talle tagastanud 2009.a rendile antud ruume ning hagejal polnud võimalust oma vara käsutada ning sellest tulu saada (tl 5). Kohus on seisukohal, et hageja ei ole millegagi oma väiteid tõendanud. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et tal oleks käesoleval ajal ruumide käsutamine mingil moel kostja tegevusest tulenevalt piiratud või takistatud või jäänud kostja süül saamata tulu. Kostja on esitanud üürilepingu erakorralise ülesütlemise akti 01.03.2015.a. (tl 104), mille kohaselt on kinnistu xxx valdus üürileandjale üle antud koos võtmetega (vt akti p 1-2.3). Viidatud akti kohaselt vabastas üürnik lepingu esemeks oleva kinnistu 16.01.2015.a. Kuigi aktil puudub üürileandja – V. G.i allkiri, ühtib aktis märgitu hageja esindaja esitatud X OÜ valvuri H. K. seletuskirjas tooduga (tl 126). H. K. 18.01.2015 seletuskirja kohaselt viis OÜ Zerpanto Grupp oma vara ära 16.01.2015 (tl 126) Valvurile anti võtmed angaarist nr x, boksist x, administratiivhoonest. Valvuri käes olid võtmed ka peaväravast ja tagavaraväljapääsu väravast. Ka boks nr x kasutanud V. Ž. kosjas ära oma asjad ja vabastas ruumi novembris 2014.a Võtmed anti valvurile üleandmiseks V. G.ile. Asjaolu, et hageja ei ole allkirjastanud ruumide üleandmise akti pärast rendilepingu lõppemist, ei kinnita seda, et kostja ei ole neid vabastanud. Kostja on tsiviilasjas nr 2-16-4234 12.09.2016.a toimunud kohtuistungil märkinud, et X välja rentimine ja angaari nr 1 lukustamine oli põhjuseks, miks 15.01.2015 kostja lahkus baasist ja soetas endale uue baasi aadressil xxx. Ümberkolimine toimus 16.01.2015.a. Sellest ajast ei ole kostja xxx a baasis olnud. Isegi värava võtmed on V. G.i poolt ära võetud. (tl 146 pöördel). Ringkonnakohus leidis, et pooltel ei olnud mõlemapoolset huvi üürisuhte jätkumiseks (tl 33). Olukorras, kus kummalgi poolel puudub üürisuhte jätkamise huvi, ei ole kohtu arvates eluliselt usutav ruumide vabastamata või valduse üürileandjale üle andmata jätmine.
Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ 23.01.2015.a kuulutus xxxäripinna (laoruumide, angaaride, garaažibokside, kontoriruumide ja sauna) üürile andmiseks (tl 98) kinnitab kohtu hinnangul samuti asjaolu, et jaanuaris 2015 olid ruumid vabad ja hageja valduses.
13.Lisaks ruumide väljanõudmisele väidetavast ebaseaduslikust valdusest nõuab V. G. VÕS § 335 alusel 30 080 euro suuruse hüvitise väljamõistmist. Rendilepingu § 1 lg 1 kohaselt oli renditasu 640 eurot iga kuu. Hageja leiab, et talle vara tagastamisega viivitamisega tekitatud kahju ajavahemiku eest 01.03.2015 -31.01.2019.a. (so 47 kuud) on 30 080 eurot. Tulenevalt VÕS § 355 kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. Kuivõrd tõendamata on rendile antud ruumide tagastamata jätmine hagejale (ehk VÕS § 334 rikkumine), on põhjendamatu ka üüritud asja tagastamisega viivitamisest tulenev hüvitise nõue.
14.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.
15.Kostja esindaja esitas maakohtule taotluse kuriteoteatise prokuratuurile esitamiseks kuivõrd V. G. on jätnud tulu deklareerimata ja varjab maksustatavat tulu. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 195 lg 1 kohaselt võib kuriteoteate esitada uurimisasutusele või prokuratuurile igaüks, kellel on andmeid võimaliku kuriteo toimepanemise kohta. TsMS 7. peatükk (§ 43 jj) käsitleb tsiviilkohtumenetluse tagamise võimalikke viise. TsMS § 45 lg 6 kohaselt kui menetlusosalise või muu isiku käitumises ilmnevad kohtus kuriteo tunnused, edastab kohus kuriteoteate prokuratuurile või politseile. Vajaduse korral peab kohus sellise isiku määruse alusel kinni. Käesoleva tsiviilasja menetluses ei ole ilmnenud asjaolusid, mis viitaksid kuriteoteate esitamise vajadusele ja põhjendatusele. Endiste äripartnerite pingeliseks kujunenud omavaheliste suhete tõttu ning kostja esindaja paljasõnaliste väidete põhjal ei ole kohtul alust kuriteoteate esitamiseks. Menetluskulude jaotus
16.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras (vt TsMS § 174 lg 4).
17.Kohus andis 12.04.2019.a määrusega (tl 77-79) hagejale menetlusabi ja vabastas viimase riigilõivu (1 300 euro) kandmisest hagi esitamisel.
Kostja leiab, et menetlusabi andmine hagejale tuleb tühistada kuna tema arvates on hageja esitanud maakohtule ebaõigeid andmeid oma sissetulekute kohta. Kohus osundab, et vastavalt TsMS § 190 lg 4 kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetlusabi määruse vaidlustamise õigus on menetlusabi taotlejal või saajal või Eesti Vabariigil Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse (TsMS § 191 lg 1). Menetluse vastaspoolel menetlusabi andmise vaidlustamise õigust ei ole. Kohus võib menetlusabi andmise tühistada TsMS § 189 lg 1 toodud alustel. Sama paragrahvi lg 2 järgi kannab menetlusabi andmise tühistamise korral menetlusabi saanud menetlusosaline oma menetluskulud täies ulatuses. Ainuüksi kostja paljasõnalised väited ebaõigete andmete esitamisest menetlusabitaotluses ei anna alust menetlusabi andmise tühistamiseks, küll aga saab kohus menetlusabi andmise aluseks olnud asjaolusid uuesti kontrollida menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.