lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-6334/8

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 06.09.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-6334/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
06.09.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1336
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Määruse tegemise aeg ja koht

06.septembril 2019 kell 12.00, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-6334

Tsiviilasi

N L ́i avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

võlgnik N L (isikukood xxxx, elukoht xxxx); pankrotihaldur Magnus Braun (Advokaadibüroo Lextal, Rävala pst 4, Tallinn, e-post [email protected]).

esindajad, pankrotihaldur

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada N L ́i avaldus pankroti väljakuulutamiseks.
2.Välja kuulutada N L ́i pankrot 06. septembril 2019. a kell 12.00.
3.Kohtumäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Nimetada pankrotihalduriks kirjaliku

nõusoleku alusel Magnus Braun (Advokaadibüroo Lextal, Rävala pst 4, Tallinn, e-post [email protected]).

4.Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada 27. septembril 2019. a algusega kell 13.00 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas, asukohaga Lubja 4, Tallinn, saal nr 4005.
5.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
Teha käesolev määrus teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
7.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 6 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

2-19-6334

8.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
9.N L ́ile võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik N L esitas Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu. Võlgnik kaotas töökoha 2015. a ja kuna elamiseks oli raha vaja, siis võttis ta kiirlaene, mida talle anti vaatamata sellele, et ta oli töötu. Võlgniku kohustuste suurused kasvasid, kuid nende tagastamise võimalusi võlgnikul ei olnud, kuna võlgnik oli sunnitud tasuma üüri ja elukoha eest. Samuti võttis võlgnik laene seoses vanemate surmaga 2015. a ja matusteks vajalike kulutustega Venemaal. Venemaal sattus võlgnik autoavariisse ja selle tagajärjel haiglasse, mistõttu oli ta jällegi sunnitud raha laenama. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt ei mäletanud ta lõpuks enam seda, kui palju ja kellelt oli laenu võtnud. Võlgniku rahaliste kohustuste suurus on hetkel umbes 5000 eurot. Pärast seda, kui võlgniku tervislik seisund paranes, asus ta uuesti tööle, kuid seejärel ta koondati. Käesoleval ajal on võlgnik tööta ja osalise xxxx, tema tervislik seisund on jätkuvalt halb. Võlgnik ei saa töötada tervislikel põhjustel, mistõttu ta ei suuda ka tasuda oma kohustusi. Võlgnik on arvel Eesti Töötukassas ja osaleb aktiivselt tööotsingutel. Võlgnik tunnistab oma täielikku maksejõuetust ja suutmatust täita oma kohustui ning intresse. Võlgnik palub välja kuulutada tema pankrot. Võlgnik palub end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtus on 06.06.2019 määrustega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Magnus Brauni. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub tal info võlgniku perekonnaseisu ja ülalpeetavate kohta. Avalike registrite ja võlgniku andmetel puudub võlgnikul vara. Pensioniregitri pidaja andmetel on võlgniku pensionikontol 19.07.2019 seisuga 7361,073 Xxxx osakut, mille väärtus on 6817,09 eurot. Võlgniku suhtes on algatatud 7 täitemenetlust, täitmata kohustusi on ajutisele pankrotihaldurile kättesaadava informatsiooni kohaselt 35 809.36 euro ulatuses. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja selline seisund on püsiva iseloomuga. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid võlgnevuste ja pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku tervislik seisund ja laenukohustused. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise

2-19-6334 võimalusi. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude toimepanemist ja nende seost maksejõuetuse põhjustamisega. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. PankrS § 15 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub tal info võlgniku perekonnaseisu ja ülalpeetavate kohta. Avalike registrite ja võlgniku andmetel puudub võlgnikul vara. Pensioniregitri pidaja andmetel on võlgniku pensionikontol 19.07.2019 seisuga 7361,073 Xxxx osakut väärtusega 6817.09 eurot, millele ei ole kogumispensionide seaduse § 65 kohaselt võimalik sissenõuet pöörata. Võlgniku suhtes on algatatud 7 täitemenetlust, täitmata kohustusi on ajutisele pankrotihaldurile kättesaadava informatsiooni kohaselt 35 809.36 euro ulatuses. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja selline seisund on püsiva iseloomuga. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid võlgnevuste ja pankrotimenetluse kulude katteks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust, siis ei ole selle arvelt võimalik tema olemasolevad kohustusi täita, mistõttu võlgnik on PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise

2-19-6334 pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. Kohus selgitab võlgnikule, et PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku tervislik seisund ja laenukohustused. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab N Lile, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui N L soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Magnus Braun on andnud nõusoleku enda nimetamiseks N Li pankrotihalduriks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja