White Office OÜ hagi Pae 68/78 Korteriühistu vastu alusetu rikastumise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.05.2019 menetluskulude kindlaksmääramise määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
White Office OÜ määruskaebus Hageja: White Office OÜ (registrikood 11995753), lepinguline esindaja Alik Karajev
Menetlusosalised ja nende esindaja
Kostja: Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu (endise ärinimega Pae 68/78 Korteriühistu, registrikood 80023570), lepinguline esindaja advokaat Indrek Kukk Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 24.05.2019 määrus, millega maakohus rahuldas Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 1467,36 eurot ületavas ulatuses. Ülejäänud osas jätta määrus muutmata.
4.Käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.White Office OÜ (hageja) esitas 29.12.2016 Harju Maakohtule Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu (kostja) vastu hagiavalduse, milles palus välja mõista kostjalt hageja kasuks ampritasu summas 1529,38 eurot ja viivised.
2.Harju Maakohus jättis hagi 14.01.2019 otsusega rahuldamata. Menetluskulud jäid hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 21.02.2019 määrusega maakohtu otsuse peale esitatud hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Apellatsiooniastme menetluskulud jäid hageja kanda. Ringkonnakohtu määrus jõustus 12.03.2019.
3.Kostja esitas 16.04.2018 ja 17.12.2018 istungil menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt kulus kostja esindajal 14.02.2017 kompromissi aruteluks 20 min, 15.02.2017 kompromissipakkumise esitamiseks 20 min, 15.02.2017 hagile vastastamise dokumentatsiooni kogumiseks 50 min, 17.02.2017 konsultatsiooniks kliendiga ja vastuse koostamiseks 30 min, 20.02.2017 teateks kohtule 10 min, 22.02.2017 telefonikonsultatsiooniks 30 min, 27.02.2017 asjaoludega tutvumiseks, vastuse koostamiseks 2 t 10 min, 27.02.2017 tähtaja pikendamise taotluse koostamiseks ja esitamiseks 20 min, 28.02.2017 uute tõenditega tutvumiseks ja vastuseks kohtule 6 t 30 min, 05.03.2018 kliendi konsultatsiooniks ja taotluseks kohtule 40 min, 16.04.2018 kohtuistungi ettevalmistamiseks ja konsultatsiooniks kliendiga 2 t 30 min, 17.04.2018 kohtuistungiks osalemiseks 43 min, 14.05.2018 taotluse koostamiseks 1 t, 14.12.2018 ettevalmistuseks kohtuistungiks 1 t ja 20 min ja 17.12.2018 kohtuistungil osalemiseks 38 min. Kostjale osutati õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (lisandub käibemaks).
4.Hageja palus 17.12.2018 istungiprotokollist nähtuvalt menetluskulude suuruse määramisel hinnata menetluse keerukust ja teenuse mahtu ning juhtis kohtu tähelepanu Riigikohtu praktikale, mille kohaselt ei või väljamõistetavad menetluskulud olla suuremad kui haginõue.
MAAKOHTU MÄÄRUS
5.Maakohus rahuldas 24.05.2019 määrusega (vaidlustatud määrus) osaliselt kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning määras kostja menetluskulude suuruseks 2450,88 eurot (koos käibemaksuga). Maakohus jättis rahuldamata kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 215,52 euro ulatuses.
6.Maakohus luges põhjendatuks ja vajalikuks kostja esindajal 14.02.2017 – 15.02.2017 kompromissi aruteluks ja kompromisspakkumise esitamiseks kulunud 0,67 t, 15.02.2017 hagile vastastamise dokumentatsiooni kogumiseks kulunud 0,83 t, 17.02.2017 konsultatsiooniks kliendiga ja vastuse koostamiseks kulunud 0,5 t, 20.02.2017 kohtule teate esitamiseks kulunud 0,17 t, 22.02.2017 telefonikonsultatsiooniks kulunud 0,5 t, 27.02.2017 asjaoludega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks kulunud 2,17 t, 27.02.2017 tähtaja pikendamise taotluseks koostamiseks ja esitamiseks kulunud 0,33 t, 28.02.2017 uute tõenditega tutvumiseks ja vastuseks kohtule kulunud 5 t, 05.03.2018 kliendi konsultatsiooniks ja taotluseks kohtule kulunud 0,67 t, 16.04.2018 kohtuistungi ettevalmistamiseks ja konsultatsiooniks kliendiga kulunud 2,5 t, 17.04.2018 kohtuistungiks osalemiseks kulunud 0,72 t, 14.05.2018 taotluse koostamiseks kulunud 1 t, 14.12.2018 ettevalmistumiseks kohtuistungiks kulunud 1,33 t ning 17.12.2018 kohtuistungil osalemiseks kulunud 0,63 t.
7.Kostja esindaja tunnitasu 120 eurot pidas maakohus senisele kohtupraktikale tuginedes ja kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ning asja keerukust arvestades mõistlikuks.
8.Kostja esindaja töötundide põhjendatud maht tunnihinnaga 144 eurot (koos käibemaksuga) oli 17,02 t. Kostja menetluses kantud põhjendatud menetluskulud olid kokku 2042,40 eurot, millele lisandus käibemaks 408,48 eurot, kokku 2450,88 eurot. 2 (5)
MÄÄRUSKAEBUS
9.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus vaidlustatud määrus tühistada osas, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 825,87 eurot ületavas osas. Hageja palus määrata kindlaks kostja menetluskulude rahaline suurus ja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 825,87 eurot.
10.Maakohus on jätnud tähelepanuta Riigikohtu selgitused, mille kohaselt ei või väljamõistetavate menetluskulude summa ületada tsiviilasja hinda ehk summat 1651,73 eurot.
11.Maakohus on ebaõigesti hinnanud tsiviilasja raskusastme keskmiseks. Tegemist oli lihtsa vaidlusega. Vaidlusese seisnes selles, kas hageja kui korteriühistu liige peab kostjale kui korteriühistule maksma ampritasu.
12.Maakohus ei arvestanud asjaoluga, et kostja kohustus oli tagada korteriühistu liikmetele õigete ja põhjendatud arvete esitamine. Kohtumenetluse põhjuseks oli kostja poolt esitatud arvete ebaselgus. Seetõttu pole TsMS § 162 lg 4 kohaselt õiglane mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 100 %. Õiglane on kohustada hagejat hüvitama kostja menetluskulud pooles ulatuses hagihinnast ehk summas 825,87 eurot.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
13.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Kostja vaidles määruskaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 26.06.2019 läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel tühistada osas, millega maakohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 1467,36 eurot ületavas ulatuses. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. TsMS § 654 lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
15.Esmalt selgitab ringkonnakohus, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23.03.2016 määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt nt Riigikohtu 06.05.2016 määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 14).
16.Kaebuse esimese väite kohaselt on hageja vaidlustanud menetluskulude jaotuse. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et praeguses menetlusstaadiumis saab vaidlustada menetluskulude jaotust. TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude jaotuse vaidlustamiseks pidi hageja esitama vastavasisulise kaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 21.02.2019 menetlust lõpetava määruse peale. Hageja seda ei teinud ja ringkonnakohtu määrus jõustus 12.03.2019. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa muuta menetluskulude jaotust. Kuna põhimenetluses jäeti menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus hageja kanda (ringkonnakohus otsustas apellatsioonimenetluse kulud mitte välja mõista), tuleb kostja esindaja põhjendatud ja vajalik menetluskulu hagejalt välja mõista. Eeltoodust tulenevalt ei anna kaebuse esimene väide alust menetluskulude jaotuse muutmiseks.
17.Teiseks väidab hageja, et väljamõistetavate menetluskulude summa ei või ületada tsiviilasja hinda. Ringkonnakohus selle hageja seisukohaga täielikult ei nõustu ja märgib, et üldjuhul ei 3 (5)
tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul küll ületada tsiviilasja hinda, kuid see on õigustatud asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (vt Riigikohtu 06.05.2015 määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 14 teine lõige). Seega tuli maakohtul kaaluda, kas hagejalt on põhjendatud mõista kostja lepingulise esindaja kulu välja rohkem, kui oli tema nõude suurus (vt Riigikohtu 27.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11, p 14). Maakohus on vaidlustatud kohtumääruse põhjendavas osas märkinud, et võtab hageja seisukoha, mille kohaselt ei võiks väljamõistetavad menetluskulud olla suuremas summas kui on haginõue (tl 188 pöördel), arvesse, kuid ringkonnakohtu hinnangul need kaalutlused vaidlustatud määruses puuduvad. Diskretsiooni kohaldamine eeldab kohtult oma seisukoha põhjendamist. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind (vt Riigikohtu 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-415, p 14). Arvestades tsiviilasja hinda (1651,73 eurot) ei saa pidada maakohtu poolt väljamõistetud menetluskulusid (2450,88 eurot) põhjendatuks. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et hagi hind ja väljamõistetud menetluskulud ei ole mõistlikus proportsioonis. Maakohtu diskretsioon ei ole jälgitav, mistõttu on ringkonnakohtul põhjust sellesse sekkuda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus piisavalt kontrollinud ka kostja kulude põhjendatust ja vajalikkust ning on märkinud määruses üldsõnaliselt, et esindajakulud on olnud põhjendatud ja vajalikud osas, milles maakohus neid ei vähendanud. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse menetluskulude väljamõistmise osas osaliselt ja teeb tühistatud osas uue määruse.
18.Hageja väidab, et maakohus on praeguse vaidluse raskusastme määranud ebaõigesti keskmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et tegemist oli keskmise keerukusega vaidlusega, sest tsiviilasjas tuvastamist vajanud asjaolud olid pigem keerukamad kui tavapärase võlavaidluse korral. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostjal on õigus nõuda hagejalt ampritasu maksmist. Selleks tuli mh tuvastada, millises elektrivõimsuses ja läbi milliste kaitsmete hageja elektrienergiat saab. Tsiviilasja vaidluse ese puudutas ampritasu arvestamist ehk tehnilist teavet.
19.17.12.2018 kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 15.02.2017 hagile vastastamise dokumentatsiooni kogumiseks 50 min, 17.02.2017 konsultatsiooniks kliendiga, vastuse koostamiseks 30 min, 22.02.2017 telefonikonsultatsiooniks 30 min, 27.02.2017 asjaoludega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks 2 t 10 min, 28.02.2017 uute tõenditega tutvumiseks ja vastuseks kohtule 6 t 30 min. Ringkonnakohtu hinnangul saab nimetatud kuluread kokku võtta ühisnimetajaga - hagile vastuse koostamine, millele kostja esindajal kulus kokku 10 t 30 min. Maakohus vähendas 28.02.2017 uute tõenditega tutvumiseks, vastuse koostamiseks kulunud ajakulu 5 t-ni. Seega vähendas maakohus kostja esindaja hagile vastuse koostamiseks kulunud ajakulu kokku 1,5 t ulatuses ehk 9 t-ni. Ringkonnakohus leiab, hagile vastuse koostamisele kulunud aeg, s.t 15.02.2017 hagile vastamise dokumentatsiooni kogumiseks, 17.02.2017 konsultatsiooniks kliendiga ja vastuse koostamiseks, 22.02.2017 telefonikonsultatsiooniks, 27.02.2017 asjaoludega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks, 28.02.2017 uute tõenditega tutvumiseks ja vastuseks kohtule on põhjendatud kokku 4 t ulatuses, s.t põhjendatud ja vajalik ajakulu vestluseks kliendiga 1 t ulatuses ning vastuse koostamiseks, sh dokumentatsiooni kogumiseks, asjaoludega ja uute tõenditega tutvumiseks põhjendatud ajakulu kokku 3 t ulatuses, põhjusel, et kõik eelnimetatud kuluread sisaldasid toiminguid hagi vastuse koostamiseks. Kuigi vaidlus sisaldas tehnilist teavet ja andmeid, polnud kostja vastuse koostamiseks läbitöötamist vajanud menetlusdokumentide maht (sh hagiavalduse maht 4 lk ning selle lisad, millest suurema osa moodustasid arved, mis kostja ise on aastatel 2013-2016 hagejale esitanud) niivõrd suur, mis põhjendaks kostja esindaja vajalikku ajakulu hagile vastuse koostamiseks 9 t ulatuses. Arvestades ka kostja kohtule esitatud hagi vastuse sisu, mahtu ja sellele lisatud lisade hulka, on 4 (5)
alust vähendada kostja esindaja hagile vastuse koostamiseks kulunud ajakulu kokku veel 5 t-i ulatuses ehk 4 t-ni (= 10,5 – 1,5 - 5). Kostja esindajal kulus 16.04.2018 kohtuistungi ettevalmistamiseks, konsulteerimiseks kliendiga 2 t ja 30 min ja 14.12.2018 kohtuistungi ettevalmistamiseks 1 t ja 20 min, kokku 3 t ja 50 min. Ringkonnakohus peab kostja esindaja mõlema kohtuistungi ettevalmistamiseks ja kliendiga konsulteerimiseks kulunud ajakulu põhjendatud ja vajalikuks 1 t ulatuses, kokku 2 t. Seega vähendab ringkonnakohus 16.04.2018 kohtuistungi ettevalmistamiseks, konsulteerimiseks kliendiga ja 14.12.2018 kohtuistungiteks ettevalmistamise ajakulu 1 t 50 min võrra (= 3 t 50 min – 2 t). Ringkonnakohtu hinnangul oli kostja esindaja enne mõlema kohtuistungi toimumist kursis kõigi hageja esitatud dokumentide ning seisukohtadega, mistõttu kohtuistungiks ettevalmistamine ja enne kohtuistungit toimunud konsultatsioon kliendiga ei nõudnud sellises mahus ajakulu nagu kostja esindaja on menetluskulude nimekirjas märkinud. Muus osas ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul kostja õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud.
20.Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa kostja esindaja õigusteenuse tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks, keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
21.Eeltoodust tulenevalt on kostja märgitud õigusabi praeguses tsiviilasjas põhjendatud ja vajalik 6 t 50 min (5 t +1 t 50 min) ulatuses väiksem. Seetõttu on kostja põhjendatud kulud kokku 1467,36 eurot (= 10,19 t × 120 + 20 %). Rahuldamata jääb kostja menetluskulude kindlaksmääramise nõue 1199,52 euro (2666,88 – 1467,36) ulatuses. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse menetluskulude väljamõistmise osas osaliselt ja teeb tühistatud osas uue määruse.
22.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
23.Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar