lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-19528/22

Võlaõigus › Alusetu rikastumine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.02.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-19528/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Alusetu rikastumine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.02.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1436
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 405 lg 1LihtmenetlusVÕS § 113 lg 1ViivisKÜS § 13 lg 1KÜS § 15MTÜS § 22 lg 1TsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 442Otsuse sisuTsMS § 457 lg 2Otsuse jõustumise tagajärjedTsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-19528/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja14.01.20192-16-19528/20Harju Maakohus Tallinna kohtumaja22.01.20192-16-19528/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.09.2019

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
White Office OÜ11995753(Hageja)Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu80023570(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-16-19528

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi nr 2-16-19528

Määruse tegemise aeg ja koht

21.02.2019.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Kaupo Paal, Ande Tänav

Kohtuasi

White Office OÜ hagi Pae 68/78 Korteriühistu vastu alusetu rikastumise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.01.2019.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

White Office OÜ apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

1651,73 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): White Office OÜ (registrikood 11995753), tehinguline esindaja Alik Karajev Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Pae 68/78 Korteriühistu (registrikood 80023570), tehinguline esindaja vandeadvokaadi abi Indrek Kukk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Keelduda Harju Maakohtu 14.01.2019.a otsuse peale esitatud White Office OÜ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsÜS § 151Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg
TsÜS § 154Korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumine
VÕS § 1028Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alused
Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud hageja, White Office OÜ, kanda.
4.Mitte mõista apellatsioonimenetluse kulusid välja. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti 1(4)

Tsiviilasi nr 2-16-19528 ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud

1.Hageja esitas Harju Maakohtusse hagi, milles nõudis kostjalt põhivõlgnevuse 1529,38 euro tasumist. Hagiavalduse kohaselt on hageja Pae 68/78 liige alates 27.03.2012.a. Alates 2012.a on kostja nõudnud hagejalt ampritasu maksmist. Perioodil 2013.a jaanuari kuni 2016.a aasta mai nõudis kostja hagejalt ampritasu maksmist kokku 1539,38 eurot. 2013.a nõudis kostja 525,8 eurot, 2014.a 389,08 eurot, 2015.a 453,6 eurot ja 2016.a 160,9 eurot. Hageja tasus kostja poolt esitatud arvete alusel nõutud summad ära. Hageja teavitas aga kostjat pidevalt, et tema hinnangul ei ole ta kohustatud arveid tasuma. Hageja leidis, et tema ei oleks pidanud kostjale tasuma, kuna tema ei maksa tarbitud elektrienergia eest kostja vahendusel, vaid tal on 2012.a sõlmitud AS-ga Eesti Energia elektri- ja võrguleping nr 8644328627. Hageja leidis, et kostjal puudus mistahes õiguslik alus nõuda hagejalt ampritasu maksmist.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja taotles, et kohus kohaldataks 2013.a nõudesumma 525,8 eurot osas aegumist. Kostja leidis, et nimetatud nõue on hagi esitamise ajaks aegunud. Teiseks leidis kostja, et kostjal oli õigus hagejalt nõuda ampritasu maksmist. Hageja on kostja korteriühistu liige. Hagejale kuulub mitteeluruum nr 93. Hoonesse sisenevat elektritoidet jagab kokku neli erinevat elektrikappi, mis omakorda tagavad hoone elektritoite 8+8 (võrguteenus + elektri müük) erineva lepingu alusel. Elektritarbimise arvestus toimub hoones sarnaselt vee arvestusele kooskõlas KÜS § 151 lg-ga 1 ja kostja põhikirjaga. Igas korteris asub elektriarvesti ning ühistu liikmed esitavad arvestinäidud kostjale, kes väljastab liikmetele tarbitud elektri eest arved ja kes arveldab omakorda Eesti Energia AS-ga. Üldelekter jaotatakse ühistu liikmete vahel vastavalt kasutatava pinna suurusele. Eesti Energia AS poolt väljastatud arvetel on erinevalt teistest kuluartiklitest (elektri edastamine, reaktiivenergia, taastuvenergia tasu jne) kõnealune nn „ampritasu“ kuupõhine ega sõltu tegelikust tarbimisest. Eesti Energia AS väljastatud arvel on ampritasu märgitud võrguühenduse kasutamise kulu alla, lähtuvalt peakaitse võimsusest: „Võrguühenduse kasutamine 0,41€/A kuus, peakaitse 100,00 A“. Kostja jagab liikmetele märgitud antud kulu m2 põhiselt. Nagu varem, nii ka nüüd on hageja ja hagejale eelnenud omanikud saanud elektrit mitte otse Eesti Energia AS-lt, vaid läbi kostja peakaitsme. Kuna mitteeluruum nr 93 kasutas eraldi kostjate võrguühendust, siis otsustati 22.04.2004.a kostja üldkoosolekul, et mitteeluruumi nr 93 omanik kohustub tasuma igakuiselt 100 A eest tasu (üldkoosoleku päevakorra p 1 ja otsus p 1 a koos tõlkega lisas 6). Kooskõlas MTÜS § 22 lg 1, KÜS § 13 lg 1, 4 on otsus vastu võetud, seda ei ole vaidlustatud ja on täitmiseks kohustuslik. Alates 2014.a on kostjale väljastatava „võrguühenduse kasutamise peakaitse võimsuse 100,00 A“ ühe ampri tasu püsinud muutumatuna so 0,41 € + km. Teiste lepingute alusel on ühe ampri tasu püsinud muutumatuna summas 0,29 € + km. Ühe ampri keskmine hind on 0,31 € + km. Kostja esitas hagejale arveid kooskõlas 22.04.2004.a üldkoosoleku otsusega. Kostja hinnangul oli arvestus õiguslikult põhjendatud. Kostja esitas alternatiivse vastuväite juhuks, kui kohus vaatamata esitatud põhjendustele ei pea hagejalt eeltoodud alustel ampritasu nõudmist õigustatuks. Kostja esitas teistsuguse ampritasu arvestuse. Elamu elektrienergia varustamist tagab kokku 8+8 lepingut (vahendusleping + energialeping), mille alusel tagatakse elektrienergiaga varustatus võimsusel 785 A. Märgitud energiavarustuse võimsus tagatakse läbi 8 erineva jaotuspunkti ja peakaitsmete. Maja ruumide üldpind on 6880,1 m2. Ampritasu jagatuna üldpinnaga moodustab 0,042 eurot/m2. Hageja omandis on mitteeluruum suuruses 299,4 m2, seega moodustab hageja igakuine ampritasu

2(4)

Tsiviilasi nr 2-16-19528 vastavalt hageja reaalosa pindalale 12,58 eurot (0,042 × 299,4). Eeltoodust tulenevalt oleks hageja kohustunud tasuma ampritasu alates 2014.a jaanuarist kuni 2016.a maini (periood mille osas ei ole kostja aegumise kohaldamist taotlenud), s.o 29 kuu eest, 364,82 eurot (12,58 eurot × 29). Hageja tasus nimetatud perioodil 1003,58 eurot. Seega on hagejal teoreetiliselt õigus nõuda alusetult tagasi üksnes 639,16 eurot. Arvestades asjaolu, et hagejal on kommunaalkulude võlgnevus summas 355,78 eurot, tuleks nõuded kooskõlas TsMS § 457 lg 2 omavahel tasaarvestada.

3.Harju Maakohus tegi otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Kohus leidis, et hageja nõude õiguslik alus on VÕS § 1028. Maakohtu hinnangul oli hageja nõue, mis tulenes tasutud arvetest 2013.a eest summas 525,8 eurot, aegunud. Samuti leidis maakohus, et kostjal oli õigus nõuda hagejalt ampritasu maksmist. Hageja poolt AS-le Eesti Energia makstud võrguteenuse tasu ei sisalda ampritasu. Kohus leidis, et kuna hageja saab elektrienergiat läbi kostjale kuuluva peakaitsme ja kasutab kostja peakaitsme läbilaskevõimet, on kostja õigustatud nõudma hagejalt selle ampritasu maksmist, mida kostja ise tasub AS-le Eesti Energia. Kostja 22.04.2004.a üldkoosolekul otsustati, et mitteeluruumi 93 omanik kohustub tasuma igakuiselt 100 A eest tasu. Otsus on kooskõlas MTÜS § 22 lg 1, KÜS § 13 lg 1 ja 4 vastu võetud ning seda ei ole vaidlustatud. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et kostja 22.04.2004.a üldkoosoleku otsus on hagejale täitmiseks kohustuslik. Kostja esitas kooskõlas 22.04.2004.a üldkoosoleku otsusega hagejale arveid, kajastades neis nn ampritasu.
4.Harju Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 14.01.2019.a otsuse ning teha asjas uus otsus, millega rahuldatakse hagi. Hageja hinnangul hindas maakohus valesti tõendeid ja tegi asjaolude pinnalt ebaõigeid järeldusi, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Samuti kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigusnormi. Maakohus asus ekslikult seisukohale, et hageja nõuded seoses 2013.a tasutud ampritasudega on aegunud ning kohaldas ebaõigesti TsÜS § 151 lg-t 1. Maakohus oleks pidanud kohaldama hoopis TsÜS § 154 lg-t 1. Samuti väidab hageja, et kostja ei ole tasunud hageja eest ampritasu. Hageja ja AS Eesti Energia vahel sõlmitud elektri- ja võrguleping nr 8644328627 kohaselt on hageja poolt tarvitava elektrienergia tarbimiskoha mõõtepunkti ID numbriks märgitud 38ZEE-00538129. Kostja 07.03.2017.a vastuse punktides 2.5.5. ja 2.10. esitatud tabelitest nähtub, et kostjale ei esitata arveid, mis oleksid seotud mõõtepunktiga nr 38ZEE-00538129. Järelikult ei maksa kostja hageja eest tasumisele kuuluvaid tasusid elektrienergia tarbimise ja võrguteenuste (sh ampritasude) eest. Samuti tunnistas kostja osaliselt hageja nõuet. Määruse põhjendused
5.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Ringkonnakohus,

et

6.TsMS § 405 lg 1 ls 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtusse hagi, milles nõudis kostjalt põhivõlgnevust 1529,38 eurot ning viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Seega lahendab ringkonnakohus käesolevat asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg-st 1 tulenevalt. Ringkonnakohus saab apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

3(4)

Tsiviilasi nr 2-16-19528 oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lõige 21). Maakohus ei andnud otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 luba otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Samuti ei leia ringkonnakohus, et maakohus kohaldas selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi või rikkus selgelt menetlusõiguse normi või hindas selgelt ebaõigesti tõendeid ning see võis oluliselt mõjutada lahendit. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

7.Kuivõrd ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses kulusid tekkida, sest ringkonnakohus kaebust menetlusse ei võta ja vastustajalt seisukohta ei küsinud, ei mõista ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulusid välja.

Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja