Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja B2 Impact OÜ (endine ärinimi OK Incure OÜ) (registrikood 11542046) Kostja R.T (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 20.01.2025 otsus muutmata.
2.Jätta B2 Impact OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus B2 Impact OÜ kanda. Kindlaks määratavad menetluskulud puuduvad.
4.Toimetada käesolev otsus R.T-le kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-24-11869 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 05.08.2024 Harju Maakohtule R.T (kostja) vastu hagi, milles palub kostjalt välja mõista võla 6424,40 eurot, millest põhivõlg 4000 eurot, intress 813,38 eurot, viivis 1561,02 eurot, meeldetuletuskirja tasu 15 eurot ja võla sissenõudmiskulud 35 eurot.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja ESTO AS (algne krediidiandja) 01.08.2022 tähtajatu krediidiliini lepingu nr 84881125162, krediidilimiidiga 4000 eurot ja leppisid kokku intressimääras 39,90% aastas, s.o 0,11% päevas. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusega, et 4000 euro laenamisel 12 kuuks, maksimaalse intressimääraga 39,9% aastas, väljavõtu tasuga 8 eurot, krediidi kogukuluga 5445,96 eurot, võetakse kasutusele viivitamata ja täies ulatuses.
1.2.Kostja sai 01.08.2022–14.08.2023 krediiti kokku 4257,79 eurot, millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 0 eurot + 0,2% ülekande summast, s.o 8,38 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 837,47 eurot, millest on arvestatud põhiosa 257,79 eurot, intressi katteks 549,68 eurot, kiire väljamakse tasu katteks 30 eurot. Krediidiandja ütles lepingu üles 14.08.2023 ülesütlemisavaldusega ja loovutas 07.09.2023 nõude hagejale.
1.3.Krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet, võttes aluseks regulaarsete sissetulekute ja teiste varaliste kohustuste hindamisel laenutaotluses esitatud andmed ja kliendi arvelduskonto XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX väljavõtte 01.02.2022–01.06.2022. Samuti tegi krediidiandja päringuid avalikesse andmebaasidesse (mh E-Krediidiinfo, taust.ee, rahvastikuregister). Kostja sissetuleku suuruseks võeti 06.05.2022 palgamakse 929,18 eurot ASst L. Lisaks lähtuti asjaolust, et kostja sissetulek on Väärtpaberikeskuse Pensionikonto sissetulekute väljavõttest lähtuvalt juunis 2022 1028,63 eurot ja juulis 2022 1176,27 eurot. Arvestati kulutusi majapidamisele 300 eurot. Algne krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi maksehäireregistrist ega taust.ee portaalist. Pärast krediidikohustuste tasumist jäi kostja kasutada majapidamiskulude määr. Kostja oli krediidivõimeline.
1.4.Sõlmitud krediidilepingu tingimuste ümbertegemine ja uute maksegraafikute sõlmimine ei ole hageja kui nõude ostja pädevuses. Nõude ostja ostab ülesöeldud krediidilepingu ning sellega kaasuvad õigused ja kohustused, milleks ei ole lepingu ülesütlemisele eelnenud toimingute tegemine. Kostja vastuväited
2.Maakohus toimetas kostjale hagimaterjalid kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuid kostja hagile nõuetekohast vastust ei esitanud. Maakohtu otsus
3.Maakohus jättis 20.01.2025 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.1.Hageja tarbijakrediidilepingust tulenev nõue ei ole maakohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud (tsiviilkohtu menetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6). 2
2-24-11869
3.2.Hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei saanud krediidiandjal tekkida võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Hageja väitel vaatles krediidiandja laenu väljastamisel pangakonto väljavõtet, kuid hagiavalduse lisana ei ole esitatud pangakonto väljavõte, vaid pangakonto väljavõtte analüüs. Nimetatud analüüs ei ole loodud enne laenu väljastamist, vaid 27.12.2023 perioodi 01.02.2022–01.06.2022 kohta, s.o rohkem kui aasta hiljem. Esitatud väljavõttest nähtavalt puudusid andmed perioodide 01.02.2022–28.02.2022, 01.03.2022–31.03.2022 ja 01.06.2022–30.06.2022 kohta. Seega anti hinnang tulenevalt üksnes kahe kuu ulatuses 01.04.2022–31.05.2022. Viidatud kahe kuu sissetulekust jäi peale erinevate kulutuste tegemist kostjale kätte aprillis 0,43 eurot ja mais 6,83 eurot. Analüüsist nähtuvalt sai kostja 07.04.2022 AS-lt L töötasu 661,88 eurot ja 06.05.2022 töötasu 929,18 eurot, mida saab reaalselt pidada kostja sissetulekuks kahe kuu jooksul. Hageja võttis aprilli sissetulekute puhul arvesse Maksu- ja Tolliametilt saadud tulumaksutagastust, mis on olemuselt ühekordne summa. Algne krediidiandja ei ole teinud ühtegi tegevust selleks, et saada informatsiooni, miks krediidisaajal on olnud sissetulek ainult kahel korral enne krediidi väljastamist pangakonto väljavõtte analüüsi kohaselt ning samuti ei ole algne krediidiandja küsinud informatsiooni, miks erinevad krediidivõtja sissetulekud sellisel määral.
3.3.Pidi olema ilmne, et kostja maksekäitumine kostja krediidivõimelisust ei kinnita. Isegi hageja enda esitatud kontoväljavõtte analüüsi kohaselt jäid kostjale peale kohustuste täitmist kätte vaid üksikud eurod, mille eest ei oleks ka parimal juhul võimalik krediidilepingut teenindada. Kostjal olid regulaarselt kuu lõpu seisuga rahalised vahendid olematud. Kahe kuu jooksul enne vaidlusaluse laenu väljastamist oli kostja kontoväljavõttelt nähtuvalt olukorras, kus kontol on rahalisi vahendeid minimaalselt. Krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
3.4.Maakohtu hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis hagejale 22.11.2024 kohtunõudega võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga hiljemalt 05.12.2024. Hageja taotles tähtaja pikendamist, mille kohus ka rahuldas. Hageja haginõuet ei täpsustanud ega esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 403 4 lg 7 sätestatuga.
3.5.Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite, sh kostja pangaväljavõtte analüüsist nähtuvate andmete alusel ei ole krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ja hageja ei esitanud ka VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, asus maakohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või rahuldada 3162,53 euro ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
4.1.Maakohus rikkus menetlusnorme, hinnates ebaõigesti hageja esitatud tõendeid ja jättes põhjendamatult tähelepanuta hageja selgitused ja faktid. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet.
4.2.Hageja selgitab maakohtu märgitud pangakonto väljavõtte analüüsi osas, et tegemist on Account Scoring süsteemi vahendusel kostja pangakontost kogutud informatsiooniga, mitte analüüsiga. Maakohus ei küsinud viidatud tõendi osas hagejalt täiendavaid selgitusi. Samuti ei täpsustanud maakohus kontoväljavõttel märgitud kuupäeva „Loodud: 27.12.2023“, vaid tegi 3
2-24-11869 ennatliku ja eksliku järelduse selle kohta, millal pangakonto andmeid tegelikult analüüsiti. Kuupäev 27.12.2023 tähistab vaid seda, millal kontoväljavõte salvestati PDF-failina krediidiandja poolt, et edastada see kohtule.
4.3.Hageja selgitas põhjalikult, kuidas krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks analüüsinud ja arvesse võtnud kostja erinevatest allikatest saadud andmeid. Kohus ei küsinud nende andmete osas hagejalt täiendavaid täpsustusi ega selgitusi.
4.4.Hagejale jääb arusaamatuks, miks tugines maakohus kohtupraktikale ja mitte seadusele. Krediidiandjale ei ole seadusega ette nähtud nõudeid pangakonto ajalise ulatuse osas, st kui pika perioodi pangakonto väljavõtet tuleks laenutaotlejalt küsida. Seega võib krediidiandja tugineda enda sisemistele riskijuhtimise põhimõtetele ja heale tavale, et teha vastutustundlik laenuotsus.
4.5.Ebaõige on maakohtu järeldus, et krediidiandja ei teinud ühtegi tegevust selleks, et saada informatsiooni, miks krediidisaajal on olnud sissetulek ainult kahel korral enne krediidi väljastamist pangakonto väljavõtte analüüsi kohaselt ning ei küsinud informatsiooni, miks erinevad krediidivõtja sissetulekud sellisel määral. Kohus ei küsinud neid andmeid hagejalt ega juhtinud tähelepanu võimalikele puudustele, vaid tegi järeldused ebatäielike andmete põhjal. Krediidiandja tegutses VÕS § 4034 ja KAVS § 49 kohaselt.
4.6.Hageja põhjendas hagis, et kostja oli krediidivõimeline ja suutis laenu kokkulepitud tingimustel tagastada. Krediidiandja tuvastas, et kostjal puudusid finantskohustused, taotletud laenusumma oli 4000 eurot ja tagasimakse suurus 198,67 eurot kuus. Krediidivõimelisuse hindamisel tuleb kõiki asjaolusid käsitleda koostoimes. Kostja finantskohustused moodustasid konservatiivsete arvutuste kohaselt (arvestades viimaste kuude väikseimat sissetulekut) ligikaudu 21,38% (198,67 / 929,18 × 100), mis on äärmiselt mõistlik kohustuste osakaal nii Eesti kui ka Euroopa majandusruumis. Pärast krediidikohustuste tasumist jäi kostjale tema sissetulekutest piisavalt vahendeid igapäevaste majapidamiskulude katmiseks.
4.7.Lisaks jättis maakohus tähelepanuta, et vastutustundliku laenamise põhimõte laieneb ka kostjale. VÕS § 4034 lg-st 3 tulenevalt peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Muuhulgas peab tarbija ka ise mõistlikult hindama oma finantsvõimalusi.
4.8.Juhul, kui ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et krediidiandja rikkus laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kohaldada VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatut. Kostja sai laenu 4000 eurot, tasus lepingu kehtivuse ajal krediidiandjale 837,47 eurot, millest 257,79 eurot arvestati põhivõla katteks, 549,68 eurot intressi katteks ja 30 eurot teenustasude katteks. Kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel tarbija peale põhivõla võlausaldajale ei võlgne, siis lähenvad kõik tagasimaksed põhivõla katteks. Seega võlgneb kostja hagejale 3162,53 eurot (4000–837,47). Vastustaja seisukoht
5.Kostja ei esitanud apellatsioonkaebusele vastust.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda
4
2-24-11869 maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele leiab ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu, et maakohus oleks eksinud hagi lisana 9 esitatud tõendi hindamisel. Maakohus leidis, et tegemist ei ole kostja pangakonto väljavõttega, vaid selle analüüsiga ning et väljavõtte loomise kuupäevaks on 27.12.2023, s.o aeg pärast hagi esitamist.
7.1.Hageja on apellatsioonkaebuses väitnud, et kõnealune kuupäev kajastab üksnes konto väljavõtte salvestamise kuupäeva PDF-failina. Oma sellekohast väidet ei ole hageja aga põhistanud ega tõendanud. Maakohus selgitas 07.08.2024 määruses, et KAVS § 50 lg 4 järgi tuleb krediidiandjal üldjuhul tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks küsida tarbija pangakonto väljavõtet ja et KAVS § 48 alusel tuleb laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed dokumenteerida ja säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, siis võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata. Kuna analüüsis sisalduv analüüsi loomise kuupäev on hilisem kui laenulepingu sõlmimise kuupäev, ei saanud maakohus veenduda, et tarbija maksevõimelisust oleks hinnatud laenulepingu sõlmimise eelselt. Seda, et andmeid kostja laenuvõimelisuse kohta on kogutud alles kohtumenetluse ajal, kinnitab ka hagi lisaks 11 (dtl 71) olev väljavõte pensionikeskusest, mille algne krediidiandja tegi väidetavalt lepingu sõlmimise eelselt, kuid mis kajastab andmeid kuni 15.01.2023. Laenuleping sõlmiti aga juba 01.08.2022.
8.Maakohus ei ole rikkunud selgitamiskohustust. Apellant leiab apellatsioonkaebuses, et maakohus ei ole hagejalt küsinud täiendavaid täpsustusi ega selgitusi seoses tõendite sisuga. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus on nii menetlusse võtmise määruses (dtl 81–85) kui ka 22.11.2024 kohtunõudes põhjalikult ja ammendavalt selgitanud, milliste asjaolude tõendamiseks tuleb hagejal tõendeid esitada ja milliseid asjaolusid selgitada. Seejuures on maakohus selgelt märkinud, et kohtu hinnangul ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellele vaatamata hageja maakohtu menetluses täiendavaid tõendeid ega selgitusi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ei esitanud.
9.Apellant leiab ka, et seaduse järgi ei ole ette nähtud, millise perioodi kohta peab pangakonto väljavõte olema tehtud, mistõttu on põhjendamatu maakohtu seisukoht, et krediidivõimelisuse hindamiseks ei olnud kahe kuu finantsseisundi analüüs piisav. Kuigi hageja väidab apellatsioonkaebuses, et krediidiandja on omandanud tarbija varalise seisundi kohta andmed 01.02.2022–01.06.2022 konto väljavõtte alusel, sisaldab hagi lisaks 9 olev analüüs siiski üksnes 2022. aprilli ja 2022. mai kohta esitatud andmeid. Maakohus on õigesti leidnud, et arvestades antud vaidluse asjaolusid, ei saanud krediidiandjal hagi lisas 9 toodud andmete alusel tekkida veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu järeldust, et 2022. aprillikuus on kostjale pärast kulutuste mahaarvamist kätte jäänud 0,43 eurot ja 2022. maikuus 6,83 eurot. Seejuures on krediidiandja arvestanud kostja sissetulekuks ka 2022. aprillis saadud tulumaksutagastuse, mis ei ole käsitatav regulaarse sissetulekuna. Samuti puuduvad igasugused andmed perioodist 01.02.2022–28.02.2022, aga ka 01.06.2022–01.08.2022.
10.Kostja kohustus esitada tema krediidivõimelisuse hindamiseks krediidiandjale õige ja täielik teave ei õigusta vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist algse krediidiandja poolt. Apellatsioonkaebuse väited sellest, et kostja on täisealine teovõimeline isik, kes ise otsustab 5
2-24-11869 krediidi võtmise, ei anna alust maakohtu otsuse tühistada. Maakohus on õigesti selgitanud, et kohus peab omal algatusel vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist hindama (maakohtu otsuse p 10) ja siinsel juhul ei saanud krediidiandjal tekkida veendumust kostja krediidivõimelisuse kohta (maakohtu otsuse p 11–16).
11.Maakohus leidis õigesti, et kuivõrd hageja ei esitanud VÕS § 403 4 lg 7 kohast tagasimaksete ümbermääramise arvestust, tuleb hagi jätta rahuldamata. Maakohus selgitas hagejale oma 22.11.2024 kohtunõudes, et hagejal tuleb esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude terviklik arvestus, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega (VÕS § 403 4 lg 7) ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud (s.o nõude alternatiivne arvestus puhuks, kui kohus leiab, et algne krediidiandja ei ole kohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet). Samuti andis kohus hagejale võimaluse esitada seisukoht, kas alternatiivse nõude arvestusel on mõju krediidilepingu ülesütlemisele. Hageja oma 19.12.2024 seisukohas nõude ümberarvestust ei esitanud, vaid leidis, et kuna vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud, puuduvad nõude ümberarvestuseks alused. Apellatsioonkaebuses väidab hageja, et kuna kostja tasus krediidiandjale kokku 837,47 eurot, siis ümberarvestuse korral võlgneb kostja hagejale 3162,53 eurot (4000–837,47).
11.1.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja ümberarvestus esitatud hilinenult, samuti ei vasta see VÕS § 4034 lg 7 nõuetele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi on tõendite ja asjaolude esitamine ringkonnakohtus piiratud. TsMS § 652 lg 1 järgi lähtub ringkonnakohus otsust tehes üldjuhul üksnes maakohtus esitatud asjaoludest ja tõenditest. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud juhtudel. TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi võib apellatsioonimenetluses uue asjaolu arvesse vastuvõtmise aluseks olla ka see, et seda ei saanud varem esitada kohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kuna hageja ei ole toonud apellatsioonkaebuses esile mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud juba maakohtus tugineda ümberarvestusele, siis ringkonnakohus hageja uute väidetega ei arvesta ja need tuleb jätta tähelepanuta. Siinses asjas on maakohus täitnud selgituskohustuse ning andnud hagejale võimaluse esitada ümberarvestus juba maakohtu menetluses. Hageja keeldus seda esitamast.
11.2.Ringkonnakohus märgib ühtlasi, et esitatud nõude ümberarvestus ei vasta ka VÕS § 4034 lg 7 nõuetele. Ümberarvestuse kohaselt ei ole hageja arvestanud asjaoluga, et kostjale tehtud maksetes on kinni peetud ka väljavõtutasu ja kiire väljavõtmise tasu. Samuti ei arvesta ümberarvestus asjaolu, et kostja oli krediidilepingu kohaselt kohustatud kasutusse võetud krediidi tagasi maksma 60 osamaksena. Kuna hageja ei ole ümberarvestuse tegemisel sellest lähtunud, ei ole ringkonnakohtul võimalik ümberarvestust kontrollida.
12.Apellatsioonkaebuse ja selle menetlusse võtmise määruse toimetas ringkonnakohus kostjale kätte TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel avalikult. Avaliku kättetoimetamise eeldused on endiselt täidetud. Seetõttu toimetab kohus käesoleva otsuse kostjale samuti kätte avalikult. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ringkonnakohtu menetluses ei osalenud ega esitanud menetluskulude nimekirja. Seetõttu kindlaks määratavad menetluskulud puuduvad.
14.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
6
2-24-11869
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.