B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) hagi R.T vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
6424,40 eurot
Menetlusosalised esindajad Asja läbivaatamine
ja
nende Hageja: B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) (registrikood: 11542046, asukoht: XXX, Tallinn) Kostja: R.T (isikukood: XXX, täpne elukoht teadmata) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi R.T vastu võlgnevuse nõudes.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) esitas 05.08.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse kostjalt R.T-lt. Hagiavalduse kohaselt kostja ja ESTO AS sõlmisid 01.08.2022 tähtajatu krediidiliini lepingu nr xxx, krediidilimiidiga 4000 eurot ning leppisid kokku intressimääras 39,90% aastas ehk 0,11% päevas. Krediidi kulukuse määr on seega arvutatud eeldusega, et 4000,00 euro laenamisel 12 kuuks, maksimaalse intressimääraga 39,9% aastas,
väljavõtu tasuga 8 eurot, krediidi kogukuluga 5445.96 eurot, võetakse kasutusele viivitamata ja täies ulatuses.
2.Kostja on perioodil 01.08.2022 - 14.08.2023 saanud krediiti kokku summas 4257.79 eurot, millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 0 EUR + 0.2% ülekande summast, see tähendab 8.38 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 837.47 eurot, millest on arvestatud põhiosa 257.79 eurot, intressi katteks 549.68 eurot, kiire väljamakse tasu katteks 30.00 eurot. Krediidiandja ütles lepingu üles 14.08.2023 ülesütlemisavaldusega ning loovutas 07.09.2023 nõude hagejale.
3.Hageja nõuab hagiavalduse kohaselt kostjalt lepingust tulenevat võlgnevust summas 6424,40 eurot, millest moodustub põhivõlgnevus 4000,00 eurot, intress 813.38 eurot, viivis 1 561.02 eurot, meeldetuletuskirja tasu 15.00 ja võla sissenõudmiskulud 35,00 eurot.
4.Hageja on asunud hagiavalduses seisukohale, et on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, võttes aluseks regulaarsete sissetulekute ja teiste varaliste kohustuste hindamisel laenutaotluses esitatud andmed ja kliendi arvelduskonto XXX väljavõtte alates 01.02.202201.06.2022 väljavõtte ajaloo alusel. Samuti on teinud krediidiandja päringuid avalikesse andmebaasidesse mh E-krediidiinfo, taust.ee, rahvastikuregister. Krediidiandja on võtnud kostja sissetuleku suuruseks 06.05.2022 palgamakse ettevõttest AS L summas 929,18 eurot. Samuti on lähtutud asjaolust, et kostja sissetuleku suuruseks on Väärtpaberikeskuse Pensionikonto sissetulekute väljavõttest lähtuvalt juunis 2022 1028,63 eurot ja juulis 2022 1176,27 eurot. Arvestatud on kulutusi majapidamisele määras 300 eurot. Samuti ei tuvastanud krediidiandja täiendavaid kohustusi maksehäireregistrist ega tasut.ee-st. Pärast krediidikohustuste tasumist jäi kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr. Seega hindas krediidiandja kostjat krediidivõimeliseks.
5.Kohus leidis 22.11.2024, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustas hagejat esitama täiendavad andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas. Hageja esitas 05.12.2024 kohtule taotluse tähtaja pikendamiseks 14 päeva võrra, mille kohus 05.12.2024 rahuldas.
6.19.12.2024 esitas hageja kohtule seisukoha, milles leidis, et hagiavalduses on kirjeldatud detailselt krediidiandja poolt tehtud toiminguid vastutustundliku laenamist puudutavas osas. Krediidiandja on omandanud teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete ja kliendi arvelduskonto XXX 01.02.2022 - 01.06.2022 väljavõtte ajaloo alusel ning tuginedes erinevatele andmebaasidele. Hageja tõi välja, et on toonud ammendavalt välja kõik asjaolud ja tõendid, mida on tehtud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks, lisades, et sõlmitud krediidilepingu tingimuste ümbertegemine ja uute maksegraafikute sõlmimine ei ole hageja kui nõude ostja pädevuses. Nõude ostja ostab ülesöeldud krediidilepingu ning sellega kaasuvad õigused ja kohustused, milleks aga ei ole lepingu ülesütlemisele eelnenud toimingute tegemine.
7.Kostjale R.T-le olid hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud 18.09.2024, kuid kostja hagile õigeaegselt (08.10.2024) nõuetekohast hagivastust ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
9.Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi rahuldamata.
10.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v
Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPRFinance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
11.Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja poolt 05.08.2024 ja 19.12.2024 esitatud andmete ja tõendite alusel ei saanud krediidiandjal tekkida VÕS § 403 4 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Esialgne võlausaldaja on lähtunud sellest, et kostja teavitas enda sissetulekust 1000 eurot kuus ning kostja pangakontolt nähtus sissetulekuks AS Leiburilt makstav töötasu summas 929,18 eurot ja Pensionikeskusest nähtav sissetulek, milleks oli 2022 juunis 1028,63 eurot ja juulis 2022 1176,27 eurot. Majapidamiskulude suuruseks määras esialgne võlausaldaja 300 eurot. Kostja pidi jooksvalt väljastatava laenu eest tasuma 198,67 eurot.
12.Esiteks, kohus toob välja, et hageja väitel on esialgne võlausaldaja laenu väljastamisel vaadelnud pangakonto väljavõtet. Kohus juhib tähelepanu, et hagiavalduse juures oleva lisa nr 9 ei ole pangakonto väljavõte, vaid pangakonto väljavõtte analüüs. Samuti on märkimisväärne, et antud analüüs ei ole loodud mitte enne laenu väljastamist, vaid 27.12.2023 perioodi 01.02.2022 01.06.2022 kohta, mis on rohkem kui aasta hiljem. Hagiavalduse kohaselt kostja ja ESTO AS sõlmisid 01.08.2022 tähtajatu krediidiliini lepingu nr xxx, seega oleks vastutustundliku laenamise põhimõtte hindamine pidanud toimuma varasemalt ning mitte aasta peale krediidilepingu sõlmimist. Esitatud väljavõttest nähtavalt puuduvad igasugused andmed perioodide 01.02.2022-28.02.2022 ja 01.03.2022-31.03.2022 ning 01.06.2022-30.06.2022 kohta. Seega reaalsuses on esialgne võlausaldaja andnud hinnangu tulenevalt antud pangakonto analüüsist üksnes kahe kuu ulatuses 01.04.2022-31.05.2022. Tulenevalt antud kahe kuu sissetulekust on peale erinevate kulutuste tegemist kostjale kätte jäänud aprillis 0,43 eurot ja mais 6,83 eurot. Vaadeldes tehtud tehinguid antud analüüsis, siis on kostja saanud töötasuna oma kontole 07.04.2022 palgamaksena AS Leiburilt töötasu summas 661.88 eurot ja 06.05.2022 töötasu summas 929.18 eurot, mida saab reaalselt pidada kostja sissetulekuks kahe kuu jooksul. Samuti on võtnud hageja aprilli sissetulekute puhul arvesse Maksu- ja Tolliametilt saadud tulumaksutagastust, mis on olemuselt ühekordne summa.
13.Tarbija krediiditoimikust peab olema võimalik kindlaks teha, milliseid näitajaid ja millises suuruses (nt millises summalises suuruses sissetulekuid) krediidiandja konkreetse tarbija puhul on arvestanud ning krediidivõimelisuses veendumuse kujundamiseks kasutanud (KAVS § 48 lg 5 p 5). Krediidiandja peab suutma näidata krediidivõimelisuse hindamise arvutuse käiku ja andmeid, mille põhjal vastavat hindamist teostati ehk kuidas kujunes järeldus tarbija suutlikkusest krediit kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Krediidivõimelisuse hindamine peab alati põhinema konkreetse tarbija finantsolukorral.
14.Oluline on, et krediiditaotluselt oleks mõistetav, millist informatsiooni on krediidiandja tarbijalt oodanud. See tähendab, et krediiditaotluselt peaks nähtuma, millised on sissetulekuallikad, mille krediidiandja arvestab regulaarse sissetuleku hulka ja mida tarbija võib enda sissetulekuks märkida (nt kas ainult töötasu või erinevatest sissetulekuallikatest saadud suurused kokku), samuti peaks nähtuma, kas regulaarse sissetuleku suurus tuleb esitada neto- või brutosissetulekuna. Regulaarne on sissetulek, mida tarbija saab kindla või kindlaks määratud ajakava alusel (igas kuus, kvartalis ja/või aastas) ja sissetulekuallikatest nagu töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis (vaata ka KAVS § 49 lg 3 p 1 ja sotsiaaltoetustega arvestamise osas HMKo 06.10.2022, 2-22-119172, p 30 ja TrtRnKo 17.07.2022, 2-21-125271, p 8).
15.Sissetulekute hindamisel tuleb aluseks võtta piisav ajavahemik (üldiselt on selleks regulaarse töötasu puhul 6 kuud, muudel juhtudel ei ole aga tegemist üldjuhul piisavalt pika ajavahemikuga, nt dividendid, või muu sesoonse iseloomuga sissetulek), arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust. Regulaarne on sissetulek, mida tarbija saab samas suurusjärgus igas kuus, kvartalis ja/või aastas ning mille hindamisel on arvestatud sissetuleku laekumise piisavat ajavahemikku ja kestlikkust. Tarbija regulaarseks sissetulekuks ei loeta ühekordseid tasusid nagu sünnitoetust (ühekordne riiklik toetus), lotovõit, tulemustasu, boonust, preemiat ja muud taolist. Juhul, kui krediidiandja suudab tõendada, et tarbija saab tulemustasu vms tasu tööandjalt regulaarselt, on võimalik see arvestada regulaarse sissetuleku hulka. Antud juhul on regulaarse sissetuleku hulka esialgse võlausaldaja poolt arvestatud ka Maksu- ja Tolliametilt saadavat tulumaksutagastust. Samuti ei ole kohtu hinnangul võimalik anda hinnangut kostja krediidivõimelisusele pelgalt kahe kuu väljavõtte põhjal. Viimase kuuna on võetud arvesse juuni kuud, mis on peaaegu kaks kuud enne lepingu sõlmimist, jääb arusaamatuks kohtule, miks ei ole arvestatud vahetult lepingu sõlmimisele eelnenud perioodi. Esialgne võlausaldaja ei ole teinud ühtegi tegevust selleks, et saada informatsiooni, miks krediidisaajal on olnud sissetulek ainult kahel korral enne krediidi väljastamist pangakonto väljavõtte analüüsi kohaselt ning samuti ei ole võlausaldaja küsinud informatsiooni, miks erinevad krediidivõtja sissetulekud sellisel määral.
16.Asjaoludega tutvumisel on ilmne, et kostja maksekäitumine kostja krediidivõimelisust ei kinnita. Isegi hageja enda poolt esitatud kontoväljavõtte analüüsi kohaselt jäid kostjale peale kohustuste täitmist kätte vaid üksikud eurod, mille eest ei oleks ka parimal juhul võimalik antud krediidilepingut teenindada. Kostjal olid regulaarselt kuu lõpu seisuga rahalised vahendid olematud.
17.Kahe kuu jooksul enne nimetatud laenu väljastamist oli aga kostja kontoväljavõttelt nähtuvalt olukorras, kus kontol on rahalisi vahendeid minimaalselt. Eeltoodu alusel ei saanud krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
18.Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis hagejale 22.11.2024 kohtunõudega võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga hiljemalt 05.12.2024. Hageja taotles tähtaja pikendamist, mille kohus ka rahuldas. Hageja haginõuet ei täpsustanud ega esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga.
19.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
20.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
21.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
22.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
23.Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite, sh kostja pangaväljavõtte analüüsist nähtuvate andmete alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
25.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
26.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.